Facebook Like
Küsitlus


August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
August Kitzberg
LIBAHUNT
Draama viies vaatuses


Sisukord
lk
ESIMENE VAATUS 2
TEINE VAATUS 8
KOLMAS VAATUS 14
NELJAS VAATUS 22
VIIES VAATUS 28
OSALISED:
TAMMARU PEREMEES ,
TAMMARU PERENAINE ,
nende poeg MARGUS,
nende kasutütred TIINA ja MARI,
VANAEMA,
sulased JAANUS ja MÄRT.
Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed.
AEG: XIX aastasaja algus.
Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat.

ESIMENE VAATUS


Must ja nõgine rehetare. Ahjus hõõgub tuli ja punetab sealt seinte peale. Ahju ees savik (müüritud iste), kolde köhal ahela otsas pada . Ahju kõrval pink , kartsas ja vanaema voodi. Teisel pool vastasnurgas uhmripakk, leivalabidas, ahjuluud ja muu koli , seinas soone peal kinni- ja lahtilükatav uks, pulk ees, ja all nurga sees kassiauk. Ukse peal lahtine laud, mille kaudu valgust sisse ja suitsu välja võib lasta; ukse kõrval sulase voodi. Tagaseinas väike sagarate peal käiv uks, lingi asemel köieots. Ahjusuu ees iste, selle ees vokk , saviku lähedal pihijalg põleva peeruga. Hiline talveõhtu, õues torm ja aeg-ajalt huntide ulumine.
PERENAINE, 40-aastane, vaevatud näoga, lühikeseks lõigatud juuste peal valge ( Halliste ) pearätt, mille kolm nurka selja peale alla ripuvad, kasukpihik, must körtsik, linane põll, jalanartsud ja parkimata nahast pastlad, -istub saviku lähedal ja ketrab. MANN (MARI), 8-aastane valgetverd tüdrukuke, linalakk, lühikesed juuksed, värviline villane lõng juuste peal, takune hame , keskelt kirju vööga mässitud, kurgu all väike vaskprees, - kükitab, paljad jalad hame all, savikul ja veerib suurest vanast lauluraamatust. MARGUS, 14-aastane valgetverd poiss, paklane hame, kurgu all vaskprees, kitsad (Halliste) keerdkaltsad, paljad jalad, - kepsleb niisama. Temal on ametiks peergu kohendada ja vaadata, et see hästi põleks.
MANN (veerib). Mi-e me, i-e je, meie ri-i-si ris, ti-i ti, risti, u-si us, si-o so, usso...
PERENAINE (parandab). Usu!
MANN. Usu! Vi-i-si, vis...
MARGUS (parandab). Viis!
MANN. Jaa, sina oskad peast !
MARGUS. Oskan jah, sina pead ka. Katsu , kui Kukese Märt tuleb käsuga: Tammaru Mann kirikhärra ette lugema, ja sina ei oska!
MANN (mõeldes, siis ruttu). Mina ei lähe!
MARGUS. Kuhu sa pääsed!
MANN (südikalt). Ei lähe jah!
PERENAINE. Õpi, õpi, latseke, mida sa sõneled! - Mar­gus kohenda tuld !
MANN (veerib). Vi-i-i-si viis, pi-e-a pea, ti-ü-ka tiik, ka-i ki, peatükki. (Loeb silpide järgi kokku.) Me-ie ris-ti-us-su viis pea-tük-ki. (Jääb mõtlema ja vaatab üles.) Näin, õe, näin, mis need viis peatükki on?
MARGUS. Küll sa oled rumal!
MANN (teravalt). Ega ma sinu käest küsinud, näin ütleb minule isegi. Näin, mis need viis peatükki on?
PERENAINE (jätab voki seisma ja vaatab mõeldes lapsele otsa). Viis peatükki on... - viis peatükki. Need pea­vad peas olema, neid nõutakse. Muidu ei võeta pea-kooli ega armulauale.
MANN (mõtlikult). Jaa, aga...
PERENAINE. Ah, latseke, mis sa nõnda palju küsid! (Sõtkub voki jälle vurama. Margus on selle aja sees vokiratta külge tulise söe kinnitanud, tuline rõngas lööb helendama.)
MANN (kilgates ja savikult maha karates ). Oh, kui ilus! Näin, vaata, kui ilus!
PERENAINE (pahaselt). Oi sina vallatu, kas ei ole käest ara! No oota , kui isa koju tuleb!
VANAEMA (60-70-aastane poolpime eideke, vana paljas kasukas seljas, kobab kõndides enese ette, - astub tagakambrist sisse ja jääb kuulatama). Kellega sa tõreled?
PERENAINE. Margusega! Tulise söepanivokiratta vahele!
VANAEMA. Ara tee pojake - süsi kargab kaugele, Laurits lendab lakke. (Kobab oma voodi ääre peale?) Mis sa's ka pühapäeva õhtul selle vokiga jahid!
PERENAINE. Ei ole enam pühapäev; tähed juba taevas. Mure ka, inimesed alles väljas! Leiavad nad selle tui­ suga teed või ei leia ja eksivad metsa ära.
VANAEMA. Tea jah, kuhu nad nõnda hilja peale jäävad!
Vaikus . Ei ole kuulda muud kui tuule tuhinat ja vokiratta vurinat.
MANN (on jälle savikule roninud ja raamatu võtnud, veerib). E-si, es, si-isi, esi-, mi-e me esi-me-, ni-e ne, esi-me-ne, pi-e-a pea, ti-ü-ka tükk, pea-tükk...
Korraga õues huntide ulumine. Kõik kohkuvad.
MANN (hirmul). Hunt, näin, hunt!
VANAEMA. Ära nimeta, latseke, ära nimeta nimepidi! Metsakutsa saab kurjaks!
MARGUS (on ukse pealislaua lahti lükanud; külma auru ja tuisku tungib tuppa ; selgesti on kuulda, kuidas huntide kisa kaugemale läheb ja eemalt kostab ).
PERENAINE (kohmetult). Keela ja kaitse! Küll lähevad häbematuks, sest ajast kui Suli ära viisid. Õue tungi­vad sisse! Vaid mis nad ikka veel ära teevad!
VANAEMA. Kui ikka lauda ustel toed taga on!
PERENAINE. Et Jaani-Jaanust juba ei tule!
MARGUS (julgustavalt). Esäl on püss ree pääl õlgede all.
PERENAINE (murelikult). Püss kõdus! Ja kui olekski kaa-sas, kas selle tuisuga kivi tuld annab! Lumi teeb niis­keks kõik!
MANN (vähe aja pärast). Huu! Külm! - Et isa ka nii­suguse ilmaga kirikusse läks!
MARGUS. No kui käsk anti!
PERENAINE. Nojah, kui käsk anti, et igast talust mees ja naine vaatama, kuidas nõida ja libahunti nuheldakse! Mina ei julgenud , siis läksid sulasega. Käsku ei tohi täitmata jätta.
MANN. Näin, õe, näin, mis see nõid on?
PERENAINE. Kui suureks kasvad, küll siis kuuled .
MANN. Jaa - aga - mis see libahunt on? Mina ei tea ju.
PERENAINE. Mis sa nõnda palju pärid, mis sul teada vaja ei ole! Libahunt on kuri inimene, kes ennast vahel hundiks moondab. Kui ta tahab, on ta hunt, kui ta­hab, on inimene.
MANN (ennast ema lähedale surudes ). Näin, mina pel­gan!
PERENAINE. Mis sa siis pärid niisuguseid asju! Võta raa­mat, mine savikule ja õpi! (Kui Mannil ei näi head tahtmist olevat.) Noh, mine, mine!
MANN (võtab raamatu, läheb savikule, aga ei õpi vaid vahib pärani silmadega tühjusesse).
VANAEMA (voodi äärel omaette õhates, nagu ei oleks ta millegi üle selgusele saanud). Jaah!
MARGUS. Sa ütlesid midagi, vanaema?
VANAEMA (õhates). Ei midagi! Mõtlesin niisama, et... ilm on asju täis, millest meel-mõistus aru ei saa. Vaatad ja vaatad küll, aga ei näe midagi! Vana usk, see tegi vahet hea ja halva vahel - sortse oli ja tarku inimesi, kes enam teadsid kui teised. Uus usk ei tee vahet midagi, kõik on - ühesugused nõiad! Aga ometi on seal nagu veesoonekesed mulla all varjul -head ja halba. Head ja halba, mida meel ei mõista!
Tume meeleolu, ainult tuule tuhisemine õues ja voki vurin toas.
PEREMEES, 50-aastane tugev mees, kellel on juba tublisti halle karvu juustes ja habemes; sulane JAANUS, 35-aastane. Mõlemad tugevates talveriietes, riideta kasukad vammuste all, lakaga mütsid. Alusriieteks peremehel hall, sulasel must lühike pihik ja mõlemal valged keerdkaltsad, pikad mustad sukad ja parkimata nahast pastlad. Uks läheb lahti, pimedast tungib külma auru sisse.
PEREMEES (sulasega üle läve astudes). Tere õhtust! Meie ka siin.
PERENAINE (suure heameelega). Teie ka ja, jumalale tänu! Ruttu, ruttu, külm tungib sisse, siis ei ole teil
enam kuskil sooja kohta.
MARGUS (kähku, riideid võttes). Mina lähen, võtan hobu­se lahti.
PEREMEES. Kui sa hea mees oled! Laota temale siis ka
riie peale ja seo londiga kinni!
MARGUS. Küll saab! (Õue ära.)
PERENAINE. Saite ikka eluga koju, ei murdnud hundid
teid ära?
PEREMEES. Ei olnud meil viga midagi. Ei näinudki teisi.
JAANUS. Eks nende kõlin ikka läinud läbi Pähnipalu Sooniite poole. Siis olid ka vanal ruunal jalad!
PERENAINE. Meil tahtsid või tuppa tungida !
PEREMEES. Jah, niisuguse ilmaga on nad näljas!
VANAEMA (tähtsalt). Nad on kurjad, et ühte sõsarat kirikutulbas peksti!
PEREMEES (pealisriideid ära pannes, raskelt ). Jah, hir­mus see oli, ja veel niisuguse külmaga! Mina küll vaatama ei läinud, aga - eks teised ikka käisid!
JAANUS. Raudaas oli ümber kaela ja teine ümber keha. Siis timukas lõi...
MANN (ema ümbert kinni hoides ). Näin, mina pelgan!
PERENAINE. Jah, pelga, latseke, pelga pattu !
JAANUS. Seni kui ta neile kätte ära närvetas, pea rippuma jäi ja suu vait. Võtsid küll veel sambast maha - mis valmis, see valmis!
Piinlik vaikus, Margus on tuppa tagasi tulnud.
PERENAINE. Kust see niisugune siis õige pärit oli?
PEREMEES. Kes teda teab! Meie kiriku kirjas ta ei olla seisnud. Olla kihelkonna teisel piiril kuskil laanes poolest saadik koopas elanud. Inimesi käinud ikka kaugelt tema juures abi otsimas. Olla saanud ka. Üks vanamees jutustas ise, et kui uss tema ära nõelanud ja paistetus südameni jõudnud... Räägiti teisest ikka head ja kurja, mõlemat. Kes teab, kust ta siia oli tulnud ja saanud - õieti ei teadnud seda keegi.
JAANUS (vähe aja pärast). Tal oli laps ka. See oli ka sinna toodud pealt vaatama, kui ema pekstakse. Kes teab, kust nad ta kinni olid saanud. Kätkenud ja narmetanud, nälginud ja kõvaks külmanud! Ju ta sestsaadik, kui ema kinni viidi, hulkumas oli. Kes nõia last ikka tulihoone katuse alla laseb ... Kui timukas esimese hoobi lõi, pani laps karjudes metsa poole. Joosti küll ka järele - kust veel kätte saad!...
Piinlik vaikus. Peremees tahaks piipu seadma hakata, aga jääb äkki kuulatama - läbi tormi kiunumise on selgemini ja selgemini kuulda, kuidas huntide ulumine lähemale tuleb.
PERENAINE (pead tõstes). Kuule , juba tulevad jälle!
Keegi ei vasta ega liiguta ennast. Äkki kraapimine ukse taga. Kohkumine, kõik kargavad üles. Mann jookseb savi­kule püsti.
PERENAINE. Issand jumal, sisse tikuvad nüüd! VANAEMA (hakkab pomisedes lugema, siis tulevad sõ­nad selgemini kuuldavale).
.. .Meid kaitse oma vere sees,
oh, issand jumal, abimees !
Oh, Peeter, püha sulane,
pane koerad kale'eie,
hurdad ümber rõnga'eie,
küüned kütkesse vajuta!
Sellega ühel ajal.
PEREMEES (kargab üles, toob püssi ja tõmbab ukse lahti. Torm ja tuisk tungivad tuppa ja üle läve kargab LAPS, niisugune, kuidas Jaanus kirjeldanud. Huntide kirglik ulumine kõlab tema kännul). Mis see siis on? (Nagu tahtmatult tõmbab ta ukse lapse järel paugu­tades kinni. Huntide kisa kajab kaugemale ära.)
MANN (jookseb karjudes tagakambrisse). Hunt! Hunt!
Kõikide ehmunud silmad on lapse peal kinni, see ise on kohkunult, tulevalgusest pimestatud silmadega keset tuba seisma jäänud.
JAANUS {kõigepealt toibudes). See on tema laps!
PERENAINE. Püha jumal! See ka inimeseloom! Sel ka hingekene sees!
Kõik kogunevad lapse ümber, see vaatab suurte silmadega ühe otsast teise otsa. Mann piilub aralt ukse vahelt ja vanaema kobab lähemale.
PEREMEES {on püssi ära pannud ja lapse ette astunud). Kas sa huntide käes olid ja parajasti veel pääsesid?
Laps vaatab temale otsa, ega vasta midagi.
PEREMEES {õrnalt). Kas sa ei mõistagi kõnelda? Laps nagu enne. PERENAINE. Mis su nimi ka on?
Laps vaatab perenaise otsa, siis peremehe otsa tagasi, aga ei vasta.
VANAEMA {last nägema kummardades). Ta on ju heitu­nud ja hirmunud. Keelekene on suhu kinni kohkunud ! Tea, kas sellega veel keegi inimese viisi sõna kõnelnud on või ei ole!
PEREMEES {lükkab last tasakesi ahjusuu poole). Mine sinna sooja! Sa oled ju kõvaks külmanud. Pärast kõnele, kuidas sajust meile juhtusid!
Laps, nagu enne, vaatab ühe otsast teise otsa. Soe õhk ahjust mõjub. Nagu ei oleks temal enam millegi muuga asja, sirutab ta käed tule poole sooja saama ja unustab kõik muu.
PERENEINE (kaastundlikult lapse poole kummardades).
Kas sul kõhuke ka tühi on?
PEREMEES. Mis sa veel küsid! Kui sul midagi on - anna!
PERENAINE. Mulju teie jaoks leem pajas soe.
PEREMEES. Ei meil ole vaja midagi. Meie olime õemehe pool sees ja oleme küla head saanud.
PERENAINE (võtab paja koogu otsast, toob leiba, tõstab
kopakese sisse leent ja paneb ahju kõrvale pingi
peale). Tule, väikene külaline!
Laps vaatab temale korra tänulikult otsa, võtab siis ahnelt leivatüki ja lusika ja hakkab suure isuga sööma, ainult vahetevahel hiilgavate silmadega ringi vaadates.
PEREMEES. Kuidas tal toit läheb! PERENAINE. Kes teab, kunas ta viimati ivaraasu suhu sai!
Väike vaikus. Kõik vaatavad rõõmsalt, kuidas laps aplu­sega sööb.
MARGUS (jalad harkis, isa otsa vaadates). Kas see siis nüüd meile peab jääma või?
PERENAINE (nagu tõrjudes). Sellepärast siis nüüd kõhe
meile! PEREMEES (naeratades Margusele). Võib jätta ka, kui sa
  • teda endale noorikuks tahad .

MARGUS ( naerdes ). Noorikuks? Mina? Seda!
Kõik naeravad. Laps vaatab korra Margusele otsa ja sööb edasi.
PEREMEES (nagu enne). Ara sa ütle midagi, kui sauna viime ja puhtaks peseme.
MANN {aralt). Näin, kas see on nüüd libahunt?
PERENAINE. Rumal! See on inimeselaps nagu sinagi.
Laps on kopakese tühjaks söönud, paneb lusika käest ja silmapilguks käed kokku. Vaatab siis tänulikkude silma­dega ringi.
PERENAINE { peremeest müksates). Nägid, mis ta ka teha oskas?
PEREMEES. Jah! {Lapse poole astudes, sõbralikult.) Kas kõht on täis?
Laps vaatab temale otsa, aga ei vasta midagi.
PEREMEES. Küll sa homme kõnelema hakkad! Roni nüüd ara üles ahju peale, seal on sul soe magada .
Laps ei vasta ikka midagi, kaob kartsast mööda ahju pea­le, kus kõik vagusi jääb.
PEREMEES. Noh, Margust- Manni , minge ka ara põhku!
MANN. Mina pelgan!
PERENAINE. Rumal! Margus läheb ka ja meie tuleme.
Lapsed kaovad tagakambrisse. Jaanus on enese riidest lahti võtnud, et koikusse kasuka alla pugeda; vanaema ehib ka magama minema.
PEREMEES {tõmbab korraks ukse lahti ja vaatab õue). Tuisk ja sadu on järele jäänud, tähed siravad tae­vas...
VANAEMA. Sest vaenelaps endale paiga leidis!
Peremees ja perenaine on mõtetes ja vaatavad saiakesi teineteisele otsa.
PERENAINE (murelikult). Mis sest siis nüüd peab saama, Jaan?
PEREMEES (kõrvale vaadates). Jah, mis peab saama! Või minagi tean! Mis südamega teda homme jälle tuisu ja külma kätte välja saadad!
PERENAINE (vähe aja pärast). Kui leiba oleks! Meil on isegi sööjaid küllalt!
PEREMEES. Jah, eks neid ole omajagu ! Kui kisuks keva­del kütist ja teeks tüki uut maad juurde?...
PERENAINE. Jah, kui teeks - ei tea, mis mõis ütleb!
PEREMEES. Mis see mõis! Orjahingekene tuleb juurde. Aga - eks selle üle või nõu pidada, kui uni maetud . Võib-olla paneme kevadel Manni seltsi karja? Mar­gus kuluks mulle juba äkke taha ja kergema töö juurde põllule ära.
PERENAINE (õhates). Kuidas me võtame nõia lapse oma laste hulka!
PEREMEES. Nõia või mitte-nõia! Kes meile ütleb kui suur nõid ta oli või ei olnud! Tema suu ei kõnele enam. Ja kas siis laps ema patu pärast hukka peab saama!
JAANUS (voodi äärel). Jah, ema luudekambris raejalgade peal. Nägin, kui sinna viidi. Ega neil ju kõhe kirstu ega midagi käepärast olnud. Visati muudkui eest ära sinna!
PERENAINE. Vastu ööd veel niisugust asja kõneled! Ei tule või unigi enam silma.
JAANUS (raskelt). Jah! Ega taha tulla!
Vaikus. Peremees ja perenaine pööravad kambrisse mine­ma.
LAPS (ahju peal tõuseb istukile ja pahvatab nutma . Esi­mene sõna tuleb tema suust - südantlõhestav hüüd). Ema!
Surmavaikus. Peremees ja perenaine on kui tarretanud.
Eesriie .

TEINE VAATUS


Kümme aastat hiljem. Margus, Tiina ja Mari on juba täiskasvanud inimesed. MARGUSEL pikad piiratud juuk­sed, kaapkübar, kaukaga hame, rinna eest väikese vask-sõlega koos, keerdkaltsad, valged jalarätikud ja rihma­dega pastlad. Mustaverd TIINAL ja valgetverd MARIL kehvad kirjud rahvariided . Maril hõbeprees, kaelaehted ja litritest pärg juuste peal; Tiinal metsalilledest pärg peas, hõbeehteid temal ei ole. - Kevadine mets, täis päikese­paistet; vint tiltsub, kaugelt kuuldub kägu. Näitelava kes-kel jämeda tüvega tamm. - Pühapäev, enne lõunat.
TIINA (paremalt poolt tulles, riided mõlema käega natuke üles tõstetud, nii et paljad jalad peaagu poolte säär­teni nähtavale tulevad, ettevaatlikult astudes, nähta­vasti põgenevat rästikut enese ees ajades).
Tulla-holla, pilla- palla ! Sarapuukirja, kukerpuukirja, kanarbikukarva, kulukarva, mäekarva, männikarva,
suure soo saksakene, paemurru prouakene, kulu kuldane emanda, - sina minu
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #1 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #2 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #3 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #4 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #5 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #6 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #7 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #8 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #9 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #10 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #11 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #12 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #13 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #14 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #15 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #16 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #17 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #18 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #19 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #20 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #21 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #22 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #23 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #24 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #25 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #26 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #27 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #28 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #29 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #30 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #31 August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses #32
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor facebook Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

3
doc
August Kitzbergi essee- Libahunt- ja- Kauka jumal-
9
doc
August Kitzbergi elulugu ja Libahundi analüüs
3
doc
August Kitzbergi arvustus Libahundi kohta
281
docx
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
0
docx
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
99
doc
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
82
doc
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun