vastavalt vajadusele (Smith 2008:346) Logopeed Margit Aid ütleb, et laste kõne on seotud tegevusega ja sellega, mis haarab hetkel lapse tähelepanu. Lapsed viitavad oma ütlustes üldisele tegevuskavale, samuti tulemustele. Lapsed viitavad ka tulevikusündmuste, mis toimuvad varsti. Seega laste kõne on seotud kontekstiga siin ja praegu. Lapsed hakkavad väljendama oma lausungites siin ja praegu toimuvat sündmust, st hakkavad kasutama oleviku vormi nt kutsa sööb Esemed on ikka veel lapse huviorbiidis. Laps hakkab arvestama eseme omadusi, nt värvus, suurus, kuid laps ei suuda veel kahte omadust korraga arvestada. Nüüd veedab laps palju aega esemeid kõrvutades ja sorteerides tajumusliku sarnasuse alusel. Ilmuvad uued sõnad, nt suur Samuti ilmuvad värvust ja vormi märkivad sõnad. Selles eas õpib laps kirjeldama sündmusi, tegevuspaiku, edastama oma kavatsusi ja mõtteid (Smith 2008:346). Eeldatavad oskused 2-aastasel lapsel
asuvale vaateplatvormile. Oli vahva sealt linna vaadata! Suve keskel tabas meie tänavat suur politsei väljakutsete hulk. Esmalt paistis, et meie linnas töötab edukalt koerapolitsei. Naabri plehku pannud koera pärast kutsuti ment. Mingid tüübid väitsid, et nende pisikest Pitsut olevat valge peni väravast välja tormates rünnanud. Tänaval sõimlesid alles valjult koerte omanikud, kui hulkur jooksust saabus. No oleks see kutsa, siis sellest nässakast väljagi teinud! Tänavateateri etendus missugune! Teist korda oli pollarid sunnitud tulema naabrite suure musta koera pärast. Too koduvalvur oli läinud õrritama nõrganärvilisi, kes olid varmad politseid kutsuma. Kolmandal korral oli põhjuseks minu hooletus. Sõitsin lihtsalt rattaga autole otsa. Oleks siis veel mingi tume roostes vana pann olnud, mida kohe ei märka, aga see oli üle terve tänava kõige kärtspunasem auto
juhul, kui need on lühikesed ja seotud hetkesituatsiooniga. · Lapse sõnavara suureneb 18nda ja 21. elukuu vahel 20st sõnast 200 sõnani. Umbes 18-kuuselt hakkavad lapsed nägema iseennast kui indiviidi, see tekitab vajaduse kasutada erinevaid nimetusi enda ja teiste kohta. Eeldatavad oskused 2-aastasel lapsel Laps oskab: · ...matkida nähtud liigutusi, tegevusi ja ka hääletooni, sõnu ning miimikat. · ...kasutada oleviku vormi (nt. kutsa sööb) · ...täita lihtsamaid korraldusi (nt. tule emme juurde) · ...vastata küsimustele, mis algavad sõnadega kes, mis, kus. · ...mõista esemete funktsioone ning tegevusi tähistavaid sõnu. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused · Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi ülesande täitmise eesmärgil. Eelkoolieas on enesekohaste oskuste kujunemine seotud mina-pildi tekkimise, enesehinnangu ja
rääkisime punetusest ja ilmaelust. Nüüd rääkisime tõsiselt tema Kõrbojale tulekust. Ta puikles vastu ja me vaidlesime kaua. Ma isegi puhkesin nutma. Ta väitis et temast poleks sinna peremeest ja et minule ka meest vaja ja et tema, sant, sellega hakkama ei saaks. Ma veensin teda ja palusin, aga tema oli nii külm ning ütles mulle ikkagi ei. Ning õhtul kui koju olin läinud ei leidnud ma kusagilt Mousit. Otsisime koos Mikuga, aga ei kusagil. Arvasimegi juba, et kutsa oli kuhugi ära vajunud ja sel hetkel me tema ka leidsime. Siis oli t juba külm ja kange, vana koer nagu ta seda oli. Aga truu. Ma tahtsin kindlasti, et ta maetaks sinna samasesse pingi alla, kus ta oma viimase hingetõmbe tegi ja see pidi teoks saama. Uue pingi pidi sinna tooma ja samasse kohta panema. See oli raske kõik. Sel öösel oli ennast maha lasknud ka Katku Villu. Kaks kallist ühe korraga. Olin nõrkemas. Kuidas ta võis ja miks ta nii tegi, olid mu ainsad küsimused. Peale selle
Kuna neil pole raha, et operatsioone teha, siis peab ta oma lapsest iga pole tunni järgi uriini välja pigistama, et ainus neer üles ei ütleks. Jahimehed saadeti loomi tapma. Tapeti kasse ja koeri. Üks puudel jäi imekombel ellu ja hakkas, august mis nende matmiseks kaevatud oli, välja ronima. Kellelgi polnud enam alles ainustki padrunit. Koer lükati auku ja muld lükati peale. Mees kes lugu jutustab mäletab seda koera siiani. Tal on sellest koerast kahju. Oli ilus ja hoolitsetud kutsa olnud. Tseteseeniast on sinna põgenenud sõja eest perekonnad. Üks naine räägib, et töötas sünnitusmajas õena. Ühes palatis oli raske sünnitus just lõppenud kui sisse astusid sõdurid ja nõudsid piiritust ja narkootikume. Arstid pandi seina äärde ja laps... visati aknast välja... Reaktori katusele pandi lehvima punalipp. See lagunes kiirguse käes mõne kuuga. Sõdurid korjasid lipu räbalaid, et neid oma
Linda hakkab nüüd sööma Anni." Anni vastab ,,Inda tissi sööma. Piima. Inda äike." Ema ,,just, Linda on väike, seepärast sööb ainult piima." Ema hakkab beebit söötma ning Anni samal ajal natuke vaatab beebit, teeb talle näo peale musi ja siis upitab ennast diivanilt maha ja läheb oma mänguasjade juurde. 15.58 Anni võtab kastist mängukoera ning hakkab teda oma nukukärusse panema. Pöördub ema poole ,,emme aista (abista)". Ema vastab ,,Anni saab ise kutsa kärusse panna. Proovi, proovi." Anni paneb koera kärusse ja hakkab sellega liikumiskiiruseid vahetades mööda maja ringi liikuma. Siis võtab koera kärust välja ja istub ise kärusse. Natuke aega ära istunud ja aknast välja vaadanud tõuseb püsti ja räägib ,,Kärt, Heigo, Tädi Utt, Kau. Issi ka." Ema vastab ,,jah. Tädi Rutt, Kaur, Kärt ja Heigo tulevad külla ja issi tuleb ka varsti koju." Anni lippab
järjekorda lauses vastavalt vajadusele (Smith 2008:346) Logopeed Margit Aid ütleb, et laste kõne on seotud tegevusega ja sellega, mis haarab hetkel lapse tähelepanu. Lapsed viitavad oma ütlustes üldisele tegevuskavale, samuti tulemustele. Lapsed viitavad ka tulevikusündmuste, mis toimuvad varsti. Seega laste kõne on seotud kontekstiga siin ja praegu. Lapsed hakkavad väljendama oma lausungites siin ja praegu toimuvat sündmust, st hakkavad kasutama oleviku vormi nt kutsa sööb Esemed on ikka veel lapse huviorbiidis. Laps hakkab arvestama eseme omadusi, nt värvus, suurus, kuid laps ei suuda veel kahte omadust korraga arvestada. Nüüd veedab laps palju aega esemeid kõrvutades ja sorteerides tajumusliku sarnasuse alusel. Ilmuvad uued sõnad, nt suur Samuti ilmuvad värvust ja vormi märkivad sõnad. Sel perioodil ilmneb lastel oskus rääkida asjast ka siis, kui ta pole nähtaval. Selle võime
sellepärast keeldus alguses ta Maiat matmast kirikuaeda. Kuid kui nägi Jürkat, Vanapaganat nutmas siis ehki ta oli varemast kogemusest neutraalne pisaratele siis praegu ta ei saanud ennast tagasi hoida, kui too thatis, et ta tütar taveasse saaks. Kirikuõpetja nagu mitte kindel olles oma mõjus küsis kas Jürka usub, et ta suudab Maia pattud andestada, ja see vastas kindlat jaatavalt mis motiveeris kirikuõpetajat. PEATÜKK NELITEIST Kui juba unustusesammal kasvas Maia haual tuli Kutsa koju ja rääkis, et see mis juhtunud on Noore-Antsu süü ja see pages välismaalee, et ootada ära pasatorm kui see tuleb. Ka Kutsa lubas Juula, et ta saab kättemaksu ja ta oskab ka kavalalt korraldata seda nii, et kui Juula kuuleb, et midagi juhtus Noore-Antsuga või oma hauas saab ta rahulikult olla teades, et Maia surm makstakse kätte. Juuale see jutt eriti ei meeldinud ja ta tundis, et on nõrk ja vanaks jäänud kuid peab elama veel noorima lapse nimel
MARGUS. Hakka ootama, kunas sina sallid! TIINA (ilmub tagurpidi põgenedes ja Margust õrritades). Ei saa kätte! Mitte ei saa! Ei saa! MARGUS (laiali kätega püüdes). Paneks nooli nottimaie, Võrgu kinni võttemaie... TIINA (jätkates, ikka eest kõrvale lipsates). Neid ei ole noolil notitav ega võrguga kinnivõetav! (Kerib ümber puu ringi, siis puu tagant ühte ja teist kätt välja pistes ja ärritades.) Kutsa, säh - üks käsi, kutsa, säh - teine! Kutsa, säh - üks jalg, kutsa, säh -teine! (Kui Margus asjata napsab.) Mitte ei saa! Ei saa!... Rõõmus naerulagin. Margus on väsinud, pöörab end ära. TIINA (kirglikult Margusele kaela lennates). Hahaha! Sina, rumal poiss, sina, tossikene! Ei saa tüdrukut kätte! Ja see tahab minu Margus olla! Minu Margus peab olema kui hunt, kes uttede hulka kargab! Sind oleks vaja
annaabi.ee 
