PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Liisa Sammelselg Muusika tähtsus ja kuulatavad muusikastiilid Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 6-7. Klasside hulgas Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Eva Palk Pärnu-Jaagupi 2013 1 1. SISUKORD 2 2. SISSEJUHATUS Muusikat kuulata armastavad paljud. Siiski on vähelevinud teadmine, et muusikat kuulates on võimalik ka endast paremini aru saada. Muusika peegeldab meis toimuvat ja tekitab erilisi tundeid
Barokk Barokk on suurejooneline, mänguline, kontraste armastav stiil. Barokki peetakse üldiselt 17. sajandi kunstiliigiks, mõnevõrra ulatus see ka 18. sajandisse. Mulle meeldib see, et barokiaeg oli hoogsa teaduse ja maadeavastuste aeg, seega arenes teadus ja inimesed said targemaks. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse, see tähendab, et kombed ja traditsioonid segunesid ning võeti vastu uusi asju. Ka see meeldib mulle, et riikidel on natukene erinevad versioonid baroki stiilist. Näiteks Prantsusmaal ja ka Inglismaal võeti vastu rahulikum ja kainem, osaliselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil mida on nimetatud vanaklassismiks. Mulle meeldib see, et kunst oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Mulle ei meeldi selline külluslik arhitektuur, mis sündis osalt katoliku kiriku soovil ja selline tun...
andmine ja seetõttu on erinevaid jaamasid Eestis vähem kui nt ajalehti ja ajalehelaadseid välja- andeid. Kuna ringhäälinguloa omandamine on tasuline ning programmis tuleb vastata teatud minimaalsetele kriteeriumidele (nt päevauudiste edastamise nõue), ei hakata enamasti raadiojaama rajama oma eralõbuks. Raadiojaamadena ei arvestata asutuste või organisatsioonide siseseid infolevi süsteeme (nt kooliraadiod), mis ei ole avalikult kuulatavad. 2011.a. jaanuari seisuga tegutses Eestis 34 raadiojaama (vt EAAS 2011). Eesti raadiojaamadest katavad vaid avalik-õiguslikud, Rahvusringhäälingu jaamad kogu Eesti territooriumi, eraõiguslikud ehk kommertsjaamad levivad väiksemal territooriumil. Üldjuhul peegeldub leviulatus ka jaama kuulatavuses mida suuremal alal jaam levib, seda rohkem on jaamal kuulajaid. Eestis on piirkondi, kus saab kuulata vaid üksikuid Eesti jaamu (Narvas kaheksat), samas kui Tallinnas on see arv 25.
Essee Eest rahvamuusika, kas elustumas või hääbumas? Vanemal ajal, kui veel meie esivanemad elasid põhines eesti rahvamuusika põhiliselt ainult regivärssidel ja -lauludel, mis rändasid inimeselt- inimesele suulisel teel. Kui hakkad sellele mõtlema, siis need laulud eriti huvitavad ja kuulatavad ei tundu, ei tahaks enne magama minekut rahvamuusikat kuulata. Ikka kuulad mõnda head tänapäevast pop- laulu. Aga kas tõesti eesti rahvamuusika on hääbumas? Minu arvates ei ole see sugugi nii. Inimesed hakkkavad kuulama taas rahvamuusikat, mis on edasi arenenud ja tehtut kommertslikumaks ja lihtsamaks, võib-olla moodsamaks. Näiteks üheks kindlaks rahvamuusikaga tegelevaks bändiks on Metsatöll, juba nende lavaline väljanägemine annab aimu
"Tuhkatriinu" Kolmapäeval 8. detsembril 2010. aastal toimus Estonia Teatrisaalis G. Rossini ooper "Tuhkatriinu". Tuhkatriinu osa mängis tol päeval Helen Lokuta. Ooperi üldine ülesseehitus oli suhteliselt korralik ja arusaadav. Väga hea oli see, et seda kava oli muudetud, muidu oleks olnud juba ette teada, mis seal edasi tuleb. Muusikateosed old vägagi kuulatavad: mitte liigagi valjud egai ka mitte liigagi tasased. Saali akustika tundus olevat väga hea, tiitreid oli võimaliki samuti normaalselt lugeda. Ooper oli muudetud selle pärast, et Rossini ei tahtnud kasutada üleloomulikke elemente, nagu oli esialgses muinasjutus, kus haldjast ristiema muudab nõidusega kõrvitsa töökorras tõllaks. Helen Lokutal on olnud mitmeid rolle erinevates ooperites, toon välja mõned neist: Georges Bizet "Carmen" (Carmen) Verdi "La Traviata" (Flora)
Tõelisi lahinguid esineb siiski harva.Nende näriliste elus mängib suurt rolli vesi. Kapibaarad veedavad hommikupoolikud maismaal, keskpäevaste leitsakute ajaks lähevad aga vette end jahutama. Nad võivad vees viibida pikki tunde, olles veetaimestikus peaaegu märkamatud. Vee kohal on näha vaid nende silmi, kõrvu ning ninasõõrmeid. Kui mõni kapibaara vaenlast märkab, annab ta temast märku köhatust meenutava hädasignaali abil. Ülejäänud karjaliikmed tarduvad seejärel paigale ja kuulatavad, kuni vaenlane eemaldub või pagevad vee alla peitu. Kapibaara suurim vaenlane (peale inimese) on jaaguar. Kapibaara toitub eranditult taimsest toidust. Ta otsib veest ning kaldapealsetelt rohtu ja muid taimi, sealjuures seisab sageli kõhuni madalas jõe- või järvevees. Tema silmad, kõrvad ja ninasõõrmed paiknevad kõrgel peas, seetõttu pole sukelduvad kapibaarat praktiliselt näha ning seda ka siis, kui supleb või veetaimi hangib.
juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut. 1880-1882 oli Grieg Bergeni Filharmoonia Orkesti musikajuht. 1885 rajas ta Bergenisse Troldhaugeni-nimelise ehitise, kus praegu asub tema majamuuseum. 1903 mängis Grieg Pariisis oma klaverimuusika 9-le grammafoniplaadile. Samauti mängis muusikat Welte-Mignon isemängivasse klaverisse ning kõik lindistatud helipalad on tänaseni täielikult säilinud ja kuulatavad. Suri 4.september 1907 Bergenis südameatakki. LOOMING Griegi loomingu kõige arvukama ja tähtsama, ühtlasi kõige populaarsema osa moodustavad 140 soololaulu ning klaveri-ja orkestripalad (klaverisonaadid ja -kontserdid ning kammermuusika). Grieg oskas ka miniatuurides öelda väga palju olulist oma kodumaa ja rahva kohta ning samuti ka iseenda kohta. Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega. Siin kajastub sügav
Kontsedriarvustus "Muinaslugu sinilinnust" Mina käisin kontserdil "Muinaslugu sinilinnust", mis toimus 6. detsembril Nordea Kontsedrimajas. Tegemist oli väga erilise kontserdiga. Minu vanaonu Mikk Targo mõtles, miks küll ei ole jõudnud 1945–1980 aastatel loodud Eesti laulud maailma? Sellest ajast pärit laulud on ka tänapäeval ju väga kuulatavad. Ühel päeval autoga sõites kuulis Mikk raadiost Lutz Krajenski Big Bandi esinemist ja ta vaimustus sellest. Seejärel tekkis tal mõte - mis oleks kui tänasel päeval jõuaksid Eesti tollaaegsed parimad laulud maailma, aga seda hoopis tänapäevasemas võtmes. Kuidas seda aga teostada? Miku unistuseks sai, et need lood saaksid uued seaded, mis mõeldud Big Bandile esitamiseks. Mõeldud, tehtud, otsustas ta otsida üles Lutz Krajenski kontakti ja talle oma ideest kirjutada ning
Toitu hakkavad talled võtma juba paari-kolme nädala vanuselt. Kitse juurde jäävad nad järgmise kevadeni. Suguküpseks saavad metskitsed poolteise aasta vanuselt. Käitumine. Suvel elavad metskitsed kas üksikult või väikeste rühmadena. Sokud märgistavad oma territooriumi kraapimise või sarvedega nühkimise teel. Metskitsed tegutsevad peamiselt õhtu-ja hommikutundidel. Toitu otsides liiguvad nad aeglaselt ja ilma kärata, aeg-ajalt tõstavad pead ja kuulatavad teraselt. Meeltest on metskitsedel eriti hästi arenenud haistmine ja kuulmine, nägemine on märksa nõrgem. Hädaohu korral võivad nad väga kiiresti joosta. Pärast jooksuaega septembris hakkavad metskitsed külastama heinaädalaid ja hiljem taliviljaoraseid. Vaenlased. Metskitsel on arvukalt vaenlasi. Kõige ohtlikumad on hundid ja ilvesed. Arvestada tuleb ka rebast, kes murrab tallesid. Seda kinnitab sagedane tallede jäänuste leidmine rebaseurgude juurest
Aplaus oli vali, paar väga jazzilembelist fänni isegi plaksutasid lugude kulminatsioonide ajal või peale judinaid tekitavaid soolosid. Jätsin kodus tegemata eeltöö artistide ning nende loomingu osas ning seetõttu sain kerge üllatuse osaliseks. Ootasin kvartetilt mõnusat duuris svingi, 60-70ndate jazzi ning väga mahedat tooni. Selles osas pidin veidi pettuma, kuid sain nüüd teada, et eksisteerib veel palju teisigi huvitavaid jazziliike, mis on täitsa kuulatavad. 2.veebruaril Kandles kuulatud kontsert ,,Quotes" oli huvitav, pakkus nii positiivselt kui ka negatiivselt tugevaid emotsioone. Peale jäid positiivsed. Toomas Rulli kvartett esitas omaloomingut, mis on nende viimasel plaadil ilusti järelkuulatav. Läbi kontserdi valitsesid saalis mitmekesised ja imestust tekitavad harmooniad ning kooskõlad, mille üle mõtlesin ja vangutasin pead ka veel koju kõndides.
laagriga silinder tööst välja Mootori kuulamise piirkonnad Piirkonnas 3 kuulatakse klapimehhanismi. Kui paisumispilude reguleerimine teravat kloppimist ei kaota, on põhjust arvata, et klapi pesa rõngas on lahti. See viga tuleb kohe kõrvaldada, sest rõnga purunemine võib kaasa tuua terve mootori purunemise Mootori kuulamise piirkonnad Kulunud nukkvõllilaagrid tekitavad kloppimist piirkonnas 4 ja on stetoskoobiga paremini kuulatavad töösooja mootori väikese pöörlemissageduse korral. Need kloppimised pole ohtlikud, kuid nad viitavad peatsele remondi vajadusele Mootori kuulamise piirkonnad Kulunud või pingutamata kettajam suurendab mootori müra. Sooja mootori kuulamisel piirkonnas 5 võib aeglasel töötamisel kuulda keti rapsimist, mis kiiruse suurenemisel väheneb. Kett tuleb kas pingutada või vahetada
Siis langetatakse aeglaselt rõhku mansetis ning kui maseti rõhk langeb süstoolsest rõhust madalamale, tekib iga rõhu tõusu korral lühike terav kahin e Korotkovi toon. Mansetirõhu edasisel langetamisel mingil hetkel toonid kaovad ning see vastab diastoolsele vererõhule. Arvatakse, et Korotkovi toonid on põhjustatud osaliselt kokku surutud arterist distaalsemal tekkivad turbulentse verevoolu poolt põhjustatud vibratsioonid, mis on stetoskoobiga kuulatavad. 5. Vererõhu pidevaks mõõtmiseks sõrmedel kasutatakse analüsaatorit Finapres, kus reguleeritakse mansetis rõhku kiiretoimeliselt nii, et veresoone seinale seest ja väljast avaldatavad rõhud oleksid võrdsed ning sellisel juhul kordab mansetirõhk arterisisest rõhu muutust. Analüsaator registreerib sõrmearteri vererõhukõvera ning mõõdab sellelt vererõhu väärtused. Sõrmearteri keskmist vererõhku mõõdab ka monitor-
Nende näriliste elus mängib suurt rolli vesi. Kapibaarad veedavad hommikupoolikud maismaal, keskpäevaste leitsakute ajaks lähevad aga vette end jahutama. Nad võivad vees viibida pikki tunde, olles veetaimestikus peaaegu märkamatud. Vee kohal on näha vaid nende silmi, kõrvu ning ninasõõrmeid. Kui mõni kapibaara vaenlast märkab, annab ta temast märku köhatust meenutava hädasignaali abil. Ülejäänud karjaliikmed tarduvad seejärel paigale ja kuulatavad, kuni vaenlane eemaldub või pagevad vee alla peitu. Kapibaara suurim vaenlane (peale inimese) on jaaguar. TOITUMINE Kapibaara toitub eranditult taimsest toidust. Ta otsib veest ning kaldapealsetelt rohtu ja muid taimi, sealjuures seisab sageli kõhuni madalas jõe- või järvevees. Tema silmad, kõrvad ja ninasõõrmed paiknevad kõrgel peas, seetõttu pole sukelduvad kapibaarat praktiliselt näha ning seda ka siis, kui supleb või veetaimi hangib.
Black Veil Brides, Bring Me the Horizon, Artic Monkeys, Daft Punk. Tore oli teada saada omavanuste noorte muusikaeelistustest. 79. klasside arvestuses olid kõige populaarsemad muusikastiilid räpp ja pop. Enamusele 7. klassist meeldis üks nendest antud stiilidest. Märgiti ära ka house, rock, punk ja hardstile. 8. klasside õpilaste kuulatavad muusikastiilid on juba erinevamad kui noorematel õpilastel. Populaarsele räpile ja popile lisandusid veel pop punk, grunge, indie, jazz, klassika, EDM ja tehno. 9. klassi õpilaste lemmikmuusikastiilidesse kuuluvad grungele sarnasemad muusikastiilid. Enamusele 9. klasside õpilastele meeldivad ikka pop ja räpp ning lisandusid drum and bass, metalcore, metal, punk, grunge, rock ja post hardcore.
Täiusliku rahuliku sõidukeskkonna saavutamiseks on Legendi juures kasutatud koos nii aktiivset kui ka passiivset mürakaitset. 9. Aktiivne mürasummutus (ANC Active Noise Control) Aktiivseks mürakaitseks on salongis kasutusel aktiivne müra-summutussüsteem (ANC), mis pidevalt genereerib vastandfaasis helisid. Vastandfaasis helid summutavad aktiivselt müra. Tulemuseks on salong, milles viibimine mõjub rahustavalt. Süsteemi kuulub kaks mikrofoni ja aktiivkõlar. Mikrofonid n-ö kuulatavad pidevalt sõiduki kabiinis kostvaid häirivaid helisid, mida analüüsitakse müra avastamiseks ja seejärel tekitab kõlar vastandfaasis heli, mis soovimatu müra summutab. 10. Passiivne mürakaitse Enamikul luksusautodel kasutatakse rasket heliisolatsiooni, kuid auto kaalu vähendamiseks on uue Legendi juures rakendatud kergekaalulise helisummutuse kontseptsiooni. Selleks et summutada helisid juba enne, kui need Legendi kabiini
Eesmärk. Kinnistada häälikulist taju. Vahendid. Sirm, mitmed esemed, millega saab teha mingisugust heli: kell, haamer, kõristid, pasun. Käik. Õpetaja, kes on sirmi taga, tekitab mainitud esemetega helisid. Lapsed mõistatavad, mida ta teeb. Helid olgu selged ja kontrastsed, et lapsed saaksid neid ära arvata. 4 15. Kuula hoolega Eesmärk. Kuulmistaju arendamine. Käik. Lapsed istuvad ringis. Õpetaja märguandel sulevad nad silmad ja kuulatavad. Õpetaja tekitab sel ajal mingit heli: krabistab paberit, valab vett, kõnnib jne. Õpetaja märguandel avavad lapsed silmad ja ütlevad, mida nad kuulsid. 16. Tunne lilli Eesmärk. Õpetada lapsi lilli tundma. Vahendid. Lillede pildid ja lillekimbud. Käik. Õpetaja jagab välja lillede pildid. Lapsed peavad leidma lillekimbust lille, mis nende pildil on ja nimetama seda. Näiteks võilill, roos jne. 17. Kes see on? Eesmärk. Õppida loomi ära tundma kirjelduse järgi. Vahendid
õues, loodusluulet on vähem ja üha enam käsitletakse luules nn tabuteemasid. 18. Leidke lasteluule hulgast kaks teost, mis tekitaksid lastes huvi luule vastu. Nimetage teos, autor ja põhjendage valikut. * Contra “Minu jonn” (2006)- suunatud väikesele lapsele, lihtne keel ning rütm, samuti lapsele tuttavad teemad (riidepanemise jonn ja poejonn) ja nende väga mõistev käsitlemine. Väikese lapse jaoks on rütmilisus ja lihtsad riimid paeluvad ja kergemini kuulatavad kui proosatekst. * Ellen Niit “Suur maalritöö” - kenad kõlakujundid, teemaks kuidas maailm värviliseks sai. Lisaks on sellest loodud meeletult kena muusikaline film, mis võib tekitada huvi luule kui sellise vastu. 19. Mida õpetab F. Kotta "Tublid loomad"? F.Kotta “Tublid loomad” käsitleb julgust, sõprust, abivalmidust, ennastsalgavust ning hea ja kurja võitlust. https://arhiiv.err.ee/vaata/audioraamat-lapsepolve-lemmiklood-tublid-loomad 20
AKTIIVNE JA PASSIIVNE MÜRAKAITSE Täiusliku rahuliku sõidukeskkonna saavutamiseks on Legendi juures kasutatud koos nii aktiivset kui ka passiivset mürakaitset. AKTIIVNE MÜRASUMMUTUS Aktiivseks mürakaitseks on Legendi salongis kasutusel aktiivne müra- summutussüsteem, mis pidevalt genereerib vastandfaasis helisid. Vastandfaasis helid summutavad aktiivselt müra. Tulemuseks on salong, milles viibimine mõjub rahustavalt. Süsteemi kuulub kaks mikrofoni ja aktiivkõlar. Mikrofonid n-ö kuulatavad pidevalt sõiduki kabiinis kostvaid häirivaid helisid, mida analüüsitakse müra avastamiseks ja seejärel tekitab kõlar vastandfaasis heli, mis soovimatu müra summutab. PASSIIVNE MÜRAKAITSE Enamikul luksusautodel kasutatakse rasket heliisolatsiooni, kuid auto kaalu vähendamiseks on uue Legendi juures rakendatud kergekaalulise helisummutuse kontseptsiooni. Selleks et summutada helisid juba enne, kui need Legendi kabiini
Ning pikki laaste voogsalt veab välja höövliraud. Siuhha, siuhha! Säuh-säuh-säuh-säuh-säuh! Siis vasaraga lauad me kokku klõpsime ja hästi, hästi naelad kõik sisse toksime. Põmma, põmma! Tok-tok-tok-tok-tokk! Pillimehed Pillimehed oleme, hüüab pasun, mürtsub trumm. Kindlal sammul tuleme, trummimees lööb: pumm, pumm! Kõik me mängu kuulatavad, noored, vanad imetlevad. Mäng teeb rõõmsaks südame -- tublid poisid oleme. Pillimehed oleme, hüüab pasun, mürtsub trumm. Läbi linna tuleme, trummimees lööb: pumm, pumm! Meie elu lustiline, laulame ja mängime. Mäng teeb rõõmsaks südame -- tublid poisid oleme. Poiste tants Laskem, poisid, jalad käia, see on virulaste vana tants. Püüdkem seljad sirgeks lüüa, see on meie poiste vahva tants. Käivad hoogsalt meie jalad,
) JAANUS (kes aeg-ajalt peergu kohendab). Mis suur kodu-igatsus tal kodu 28 järelegi! Lapsi teile jumal ei ole andnud, maja tühi ja kõle... MARI (ei vasta midagi, tallub ainult kõvemini vokki. Lõng katkeb. Kummardub voki kohale ja tõstab korraga pea üles). Kuule, kui tulevad! Läbi vaikuse ja tuulemühina on kuulda, kuidas huntide ulumine lähemale tuleb ja siis jälle kaugemale kaob. Kõik kuulatavad. VANAEMA (õhates). Jah!... JAANUS (vähe aja pärast). Ütlesid midagi, vanaema? VANAEMA (vahel puhates ja jälle rääkides). Mis ma suurt ütlesin - midagi! Kõik kordub siin maa peal -midagi ei muutu. Inimesed küll - tulevad ja lähevad, sünnivad ja surevad, muudkui... mind mulda... surm ei taha, jätab nagu sambaks ilma peale, ehk mind küll - kellelgi enam vaja ei ole. Poja ja minia kutsus ta ära, ja ometi oleksid veel võinud elada... (Ei saa härduse pärast edasi.)
sirutad, võid teda katsuda. Ta on ümber riietatud ja kõik on valmis. Nüüd lipsame välja ja teeme lamba häält.» Aga siis kuulsime, kuidas mehed müdinal ukse poole tulid; selle järel kuulsime, kuidas nad rippluku kallal toimetasid. Üks meestest ütles: «Eks ma öelnud, et tuleme liiga vara; neid ei ole veel; uks on alles lukus. Kuulge, panen te seast paar meest onni luku taha; võite pimedas varitseda ja nad tappa, kui nad tulevad. Teised lähevad laiali ja kuulatavad, kas tulekut on juba kuulda.»0 Nad tulidki sisse, kuid ei näinud meid pimedas; oleksid meile peaaegu peale astunud, kui me ruttu voodi alla lipsasime. Jõudsime siiski õigel ajal voodi alla ja august välja; tasa, kuid kähku -- Jim kõigepealt, siis rnina, kõige viimaks Tom. Nii oli Tomi käsk. Nüüd olime sara all ja kuulsime väljas üsna ligidal jalgademüdinat. Roomasime ukse juurde; Tom käskis meid seal paigal olla ja piilus läbi ukseprao, kuid ei näinud midagi, sest oli pime
annaabi.ee 
