Referaat Valge jänes SISSEJUHATUS Käesolef referaat käsitleb Eesti metsade kõige tavalisemat asukat valgejänest. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Referaat räägib sellest kuidas valgejänesed elavad ja kuidas nad paljunevad. Ja üleüldiselt kuidas valgejänes elab ja on kohanenud eestiga. Millised on Valgejänese tunnused ja milline ta vabas looduses välja näeb ning millised on tema harjumused. Raferaadi jaoks materjali kogudes sain teada ka mõned huvitavad faktid, mis on välja toodud viimases peatükis. 1 VALGE JÄNESE VÄLIMUS Teda on lihtne tunda alati mustade kõrvatippude järgi
majandusseoseid. Karusnaha kaubaväärtus oli läbi aegade suur Muinas- Kreekas, Egiptuses, Roomas, Harun-al-Rasidi hiilgavas Bagdadis, isegi kauges Indias, kus kärbinaha eest maksti muinasjutulist hinda. Moed võisid vahelduda, kuid üle aegade ja moevärinate püsis nõudmine karusnahkade järele. Rahvasterändamise-eelsesse aega (4. - 6. saj. p. Kr.) on arheoloogid dateerinud ühe germaanlaste asumisalast turbasoost leitud 14-aastase tütarlapse kasuka, mis oli õmmeldud neljast kitsenahast ja mille kraelõige meenutas nüüdisaja kasukaid. Karusnahkade ulatuslik kasutamine Kesk- ja Põhja- Euroopas nõudis vaieldamatult juba varakult erialameistrite- köösnerite- töölerakendamist. Tsunftiaeg Tallinnas XIV XIX sajand Naistemantleid ja -kasukaid on Tallinnas valmistatud hiljemalt 14. sajandil, Lääne- Euroopas varem. Jõuka eestlanna talverõivaks oli valge parknahast, sissepoole pööratud karvapoolega
siseenergia täpselt nii palju, kui väheneb jahenevate kehade siseenergia. Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel soojusülekanne. Soojusülekandes esinevate soojushulkade summa null, s est saadud soojushulk (Q1) on positiivne ja antud soojushulk (Q2) negatiivne. Keha siseenergia väheneb kui keha teeb mehaanilist tööd. Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: töö ja soojusülekande teel. Miks teki all soe? Sp, inimene kiirgab soojust. Kiirgus läbi kasuka või teki ei lähe. Kasuka ja teki soojusjuhtiv on halb, sest seal on palju õhku. Konvents ei toimu, sest karvade vahel ei saa õhk liikuda. Sinu kiiratav soojus ei lähe välja.
9 1 2 3 2 c) 1,2( 5) ; d) 0, ( 42 ) : 1 ; e) 3,2 - : 0,017 + 0,013 : 113 99 5 2 5 4. Tööline valmistas kuu jooksul 850 detali, mis ületas plaani 25%. Kui suur oli plaan? 5. Ristküliku laius on 20 meetrit ja pikkus 32 meetrit. Mitu protsendi moodustab ristküliku laius pikkusest? 6. Kasuka hind langes 1250 kroonilt 1000 kroonile. Leia, mitu protsendi alandati kasuka hinda. 7. Kauplusse toodi 750 kg õunu. Esimesel päeval müüdi 8% õuntest, teisel päeval 10% õuntest ja kolmandal päeval 20% järelejäänud õuntest. Mitu kilogrammi õunu oli kaupluses veel järel pärast 3. müügipäeva? 8. Arvutage. Vastus esitage standardkujul: ( 3,25 10 7 + 6,2 10 8 ) ( 6,11 10 -3 - 5 10 -4 ) 9. Kodanik hoiustas 5 aastat tagasi 100 000 krooni kahel erineval viisil
servaelupaikade liikide hulka, kes üldjuhul eelistavad kindlasti jääd, kuid saavad hakkama ka kuival maal. Lõunapoolseim, Eestisse pigem eksikülalisena sattuv randal on selline hüljes, kes on oma arengus jääväljadelt soojematesse oludesse tagasi pöördumas. Randali pojad nimelt sünnivad suvisel ajal rannale, kuid emaüsas on nad siiski arktilistele hüljestele omases valges titekarvas, mis enne sündi vahetub maastikuga paremini sobiva kirju kasuka vastu. Sugukond: Hülglased (Phocidae) Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Populatsiooni suuruseks hinnati 2012. aastal kuni 28 000 isendit, Eesti vetes elab neist umbes viiendik. Täiskasvanud isasloom on 2,53 meetrit pikk ja kaalub kuni 300 kg, emaslooma pikkus on alla 2 meetri ja kaal kuni 250 kg. Värvus on pruunikashall, suurte tumedate laikudega, emasloomad on heledamad. Hallhülge elupaigaks on ulgumeri saarte ja laidude ümbruses, ta on suhteliselt paikse eluviisiga
Jänes aga metsa ääres. Talle meeldis seal elada, kuna seal oli nii mets kui põld. Hommikuti ta käis põllul süüa noppimas ja õhtul jalutas metsas. Karu aga oli kogu aeg metsa sees, välja ta ei tulnud kunagi. Kuigi vahel ta ikka tuli välja, kui tahtis jänesele külla minna. Ühel õhtul aga hakkas karul nii igav, et ta ei suutnud enam kodus passida. Kuna telekast ka ei tulnud midagi, otsustas ta minna jänese juure. Mõeldud tehtud. Karu pani oma kasuka selga, kalossid jalga ja hakkas minema. Kuna sügavalt metsast metsa äärde on pikk tee ja jänese juurde jõudmine võtab kaua aega, mõtles karu tee peal luuletuse. Jänes on lahe kutt, mina olen Karu Ott. Kui vahel tuleb tuju, siis lähen jänese juurde koju. Kui jänest pole kodus, siis ootan teda rahus. Aga kui jänes on kodus, siis mul on mõnus. Kui karu lõpuks jõudis jänese maja juurde, koputas ta uksele. Jänes avas ukse. JÄNES (sügab kukalt ja haigutab): Tere, karu.
Kreutzwaldi kodumuuseum Kreutzwald oli väga aldis inimene ning väga hea arst. Ta oli alati nõus kõiki aitama. Arstiabi said ka need haiged kellel ei olnud raha ning seega polnud ta ka ise rahakas mees. Ta tegi koduvisiite isegi külmal talvepäeval, pannes endale selga hundinahast kasuka. Seejärel istus vankrisse ja sõitis kodust kaugele. Kuna vahemaad olid suuured ja mingeid kontaktsidemeid ei olnud, siis võis ka nii juhtuda, et kohale jõudis alles selleks ajaks, kus ei olnud enam midagi teha vaid ainult kaastunnet avaldada. Haigeid ravis ta enda kodus, kus tal oli selleks eraldi kabinet. Ma käisin Kreutzwaldi kodukohas esimest korda. See oli ühe tavalise ilmakodaniku elumaja, kus oli olemas kõik eluks vajalik. Maja ehitamiseks võttis ta kolmekümmneks aastaks laenu
..................................................................... 10. Mis ülesannet täitis Kalevipoeg pärast surma? ......................................................................................................................................... VASTUSED: 1. Ülemiste järv 6. Kääpa jõkke 2. Soome tuuslar 7. Kalevipoja kasuka tükist 3. 7 8. Pihkvast üle Peipsi järve 4. Liisu heitmise põhjal - kelle kivi kukkus kõige kaugemale 9. Hõbedast "Lennuk" 5. Kalevipoja sõber 10. Põrguväravate valvur
Vaevalt oli ta sõnanud: "Ketike, ketike, tee iga mu soov tõeks," kui äkitselt ilmusid välja kolm nuiadega metslast. "Kurat! Hobune valetas," käis hundil mõtetest läbi. Metslased peksid hundi nuiadega surnuks ja viisid hobuse juurde. Hobune oli õnnelik, et üks tema vaenlastest ei tüüta teda enam. Ta võttis hundi kaelast keti ning viis selle peremehele tagasi, kelle rõõm oli ääretult suur. Hundist tegi peremees endale ilusa ja sooja kasuka. Kristi Vahejõe
Väikesed taimtoidulised imetajad Hanna Mia Koit, Carmen Koov, Aleksandr Korabljov Üldiselt: Väikesed taimtoidulised on näiteks hiired, hamstrid ja suslikud Tegutsevad öösiti ja enamasti maapinnal Ohu korral põgenevad kiiresti oma urgudesse Peavad palju sööma et hoida oma kehatemperatuuri Tsintsilja Tsintsiljad on imetajad, kes elavad Andides. Ta toitub erinevatest rohuliikidest põõsastest ja kõrrelistest. Ühe kasuka jaoks läheb vaja 150 tsintsilja nahka. Ta karv on nii tihe, et parasiitidel pole võimalik nahani jõuda. Vombat Vombat on Austriaalias elav taimtoiduline kukkurloom, kes toitub peamiselt kõrrelistest, juurtest, koortest jms. Vombatitel on väga aeglane seedimine kuni 14 päeva. Liigub aeglaselt, aga vaenlase tulekul suudab kiiresti liikuda ning hammustab väga kõvasti. Koduhiir Koduhiire toiduks on mitmesugused taimed, seemned, ja putukad. Majades sööb ta kõike kättesaadavat.
Valgejänes · Kes ei tunneks meie metsade ühte tavalisemat asukat - jänkut. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on meie teisest haavikuisandast - halljänesest, pisut väiksem ja kergem. · Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias. Lastesaadetest võib näha, et jänes on hästi palju jooksev loom. Tegelikult liigub valgejänes väga vähe
Ühe sündmuse lahti kirjutus(2.3) Mulle jäi kõige enam see sündmus meelde, kui mõisahärra saatis sulase Jaani kaugelt külast tooma advokaadi. Ta ei tahtnud algul minna aga selle eest sai ta tasu ja ta otsustas ikkagi minna. Ning kui ta kohale jõudis ja nägi, et advokaat tuli majast välja karvase kasuka ja karvamütsiga siis ta arvas, et see on ahv. Ta hakkas teda ahviks kutsuma ja torkis vahet pidamatta teda piitsaga, et ahv talle tantsiks. Aga advokaad oli võõrmaalane ja ei osanud seda keelt mida sulane Jaan rääkis ja tänu sellele ei saanud ta aga midagi Jaanile öelda. Sulane Jaan ei jätnud ahvi rahule ja muutkui torkis teda ja vedas ta ka baari, et ahv väikse pitsi võtaks. Aga advokaat puikles vastu ja Jaan pani talle obatuse. Baar leti juures käsutas
Kes on kass ja kasside nimed a-tähega Kassid on väga erinevad sõltuvalt tõust, seda eriti kasuka värvuse ja mustri poolest, varieerudes populaarsetest Pärsia ja Siiami kassidest sabatu Manulini ja karvutu Kanada Sfinksini. Lisaks välistele erinevustele on erinevad ka personaalsuselt ja temperamendilt. Siiami kass on tuntud kui väga häälekas ja ekstrovertne, samal ajal Pärsia kass on üldiselt rahulikum ja harjub paremini eluga toas.
Kes on kass ja kasside nimed a-tähega Kassid on väga erinevad sõltuvalt tõust, seda eriti kasuka värvuse ja mustri poolest, varieerudes populaarsetest Pärsia ja Siiami kassidest sabatu Manulini ja karvutu Kanada Sfinksini. Lisaks välistele erinevustele on erinevad ka personaalsuselt ja temperamendilt. Siiami kass on tuntud kui väga häälekas ja ekstrovertne, samal ajal Pärsia kass on üldiselt rahulikum ja harjub paremini eluga toas.
,,Kari näljaseid!" porises kiltri lesk, vaadates matuseliste säravaid silmi, kui nood vorstirõngastest unistades jumalateenistust kuulasid ja hauda kinni ajasid (Kivirähk 2006: 47). Sel ööl ta sealt enam koju minna ei julgenud, jõi end täis ja magas kuudis koos kõrtsmiku koeraga, kes tundis sulase kuuel lehma hõngu ning lakkus teda nagu suurt supikonti, mille küljes veel küllaga liha (Kivirähk 2006: 55). Hommikul polnud tuisk ikka veel vaibunud ning rehepapp mässis end tugevasti kasuka sisse, enne kui söandas nina välja lumemöllu kätte torgata (Kivirähk 2006: 151). ,,On tõestatud," kõneles ta, ,,et asjad ei saa olla teisiti: kuna kõik on tehtud teatavaks otstarbeks, siis on on see otstarve tingimata ka kõige parem. Pandagu hästi tähele: ninad on tehtud prillide kandmiseks, ja meil ongi prillid. Jalad on nähtavasti loodud selleks, et olla kaetud, ja meil ongi püksid. (Voltaire 1979:132)
praktilisemad ja taskukohasemad. Väited, et karusnahk on loodussõbralik, naturaalne ja biolagunev, on vaid loosungid, mille abil karusnahatootjad inimeste poolehoidu võita soovivad. Loomakaitsjad on korduvalt paljastanud karusnahatööstuse telgitaguseid. Kõikjal leidub hulgaliselt pilte ja videosid, mis paljastavad selle äri julmuse. Kahjuks kasutavad mitmed moeloojad oma loomingus karusnahka, mistõttu inimesed on valmis moe pärast ignoreerima fakti, et nende kasuka pärast on palju verd valatud. Selles referaadis käsitlen karusnahatööstuse negatiivset mõju keskkonnale, sest võib-olla pole karusloomade jõhker kohtlemine veel piisav põhjus nende nahkadest loobumiseks. Käesoleva referaadiga üritan välja tuua olulisemad aspektid karusnahatööstuse juures, mis mõjutavad meie habrast looduskeskkonda. Esimeses peatükis on lühidalt juttu karusnaha ajaloost, järgmistes
puusadega ja ka kaunistused olid neil eriti rikkalikud. Külgede allosas särasid rohelisest või punasest kalevist lõhandikulapid ehk raiused. Talvel kanti Tarvastus valget puusadega lambanahkset kasukat, mis oli kaunistatud punasest ja rohekasmustast pargitud nahast rihmadega ehk liignahkadega. Oma lõikelt oli naistekasukas nn. pikk-kasukas: sageli suure lahtise rinnaesisega, kust jäeti välja paistma sõlg või rinnarätik. Eesti kasukaid kanti üldiselt ühtepidi karv seespool. Kasuka kaitseks, aga ka sooja pärast aeti kasuka peale pikk-kuub. Kasuka ja pikk-kuue vahele tõmmati mõnikord veel rüü. Tarvastus olid nagu Paistuski isesuguseks naise ilu tunnuseks ülijämedad sääred. Seepärast kooti sukasäärele sisse lai tumesinisest, punasest, rohelisest ja valgest korrutatud lõngast tihe kiri. Sukk ise oli valgest villasest korrutatud lõngast. Et naistel peeti jämedaid sääri ilusaks, siis tuli sukasäärtele jämedust kunstlikult juurde lisada.
ulatuvad pikkade käistega pihakatted olid rühmseesilised s.o rühmiti volti seatud ääreribaga. Viljandi kampsuni kaelaavaus ei olnud eriti sügav. Rüü oli valgest linasest riidest suvine ülerõivas, mis tegumoelt vastas pikk-kuubedele. Kasukas. Viljandi kasukas tehti pargitud lambanahast, puusadega ja kaunistati liignahkadega õmblustel ning äärtel. Käigu- või pidukasukas oli sõidukasukast veidi lühem, enamasti üht mõõtu pikk-kuuega. Naistel jäi seeliku äär kasuka alt tavaliselt paistma, seelik pidigi näha olema. Sukad. Viljandi naised kandsid 19. sajandil pidurõivastega pikki, enamasti villaseid sukki. Põhjapoolsetes valdades neid roositi ehk valgetele villastele sukkadele kooti madalpistet jäljendades punased-sinised või punased-rohelised kirjad, mis katsid labajalga ning sukasääre mõlemat poolt poole sääre kõrguseni. Kindad. Viljandi naised kandsid nii roositud kindaid kui ka kahelõngalisi kirikindaid,
Cold Stress in Beef Cattle Talve stress lihaveistel Kaja Tuisk Sissejuhatus Kui temperatuur hakkab langema talvel, eriti kui hakkab jõudma 0 ° C lähedusse, siis on aega mõelda, millist mõju see avaldab lehmade tootlikusele ja tõhususele. Nagu kõik imetajad on lehmad soojaverelised, neil on vajadus säilitada püsiv kehatemperatuur. Tavaline temperatuur lehmal on umbes 38 ° C. Temperatuurid, mida nimetatakse "termoneutraalne tsoon" loomad ei pea kulutama lisaenergiat, et säilitada oma kehatemperatuuri. Hinnangulised madalamad kriitilised temperatuurid liha veistele * Kasuka kirjeldus Kriitiline temperatuur Suve kasukas 15.5 c Kuiv sügis kasukas 7 c Kuiv talve kasukas 0 c Kuiv paks talve kasukas -7 c ...
· Selga kaunistavad iseloomulikud valged tähnid · Välimusele ja muule iseloomulikule viitavad nimed: kõvakael, põhjahani, persu, päitshärg jne · Pesitseb jääkaur meist põhja pool tundras · Toiduks on jääkauril mitmesugused kalad, mida otsides võib ta rabajärvedelt lennata isegi 28.12.12 40 kilomeetri kaugusele 28.12.12 Valgejänes Sugukond: Jäneslased Perekond: Jänes · Rangelt taimetoiduline · Suvise pruuni kasuka vahetab talvel valge vastu 28.12.12 28.12.12 Lumepüü · Kanaliste seltsi kuuluv lind. · Sulestik on kevadel ja sügisel täiesti erinev. · Suurepäraselt kohastunud eluks äärmiselt ebasoodsates tingimustes. · Esineb teda põhjapoolkeral tundras ja kõrgmägedes ning isegi Arktikas. · Lumepüü ei ole kaitse all. 28.12.12 28.12.12 Polaarrebane Sugukond: Koerlased Perekond: Rebane Toitub kõigist endast väiksematest
Kobras Kogu loomariigis pole midagi võrdset kopra ehitustegevusele. On avaldatud ka arvamust, et kas mitte kopralt ei õppinud inimene kanalite kaevamist ja tammide ehitamist. Kobras on Eesti suurim näriline: pikkust kuni üks meeter ja kaalu kuni 30 kilo. Kopra karvastiku värvus varieerub helepruunist mustani (eristatav on kare pealiskarv ja pehme ning tihe aluskarv). Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega. Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtp...
Kobras on Eesti suurim näriline: pikkust kuni üks meeter ja kaalu kuni 30 kilo. Kopra karvastiku värvus varieerub helepruunist mustani (eristatav on kare pealiskarv ja pehme ning tihe aluskarv). Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega. Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele.
Vibuane hea kütt. Vanaisa lõi maailma, pojad aitasid kuis suutsid.(taevas,tähed,lilled) · EMAJÕE SÜND Loomad, kelle Vanaisa oli loonud, läksid kaklema. Vanaisa otsustas neile ,,anda" kuninga, kes neid valitseb. Tema tulekuks oli vaja kaevata sügav jõgi ehk kujundada Eesti maastik. Vanaisa oli tööga rahul ja andis töökatele loomadele välimuse.(Vähile silmad seljataga, mutile porise,pruuni kasuka. Nii sündis emajõgi. · VANEMUISE LAUL Inimestel ja loomadel oli oma keel. Loomad kutsuti koosolekule, et nad pidukeele ära õpiks, et jumalaid kiita. Vanemuine tuli maale ja mängis kannelt. Loomad võtsid laulu kuulda ja matkivad seda tänapäevani.(tuule kohin,vee mühin) · VANEMUISE KOSJASKÄIK Vanaisa tahtis, et pojad naise maapealsetest tütardest valiks, et tugev inimsugu kasvaks.
lillkapsast, natuke tomatit. Kui ostad poest, siis tuleb kindlasti neid väga hoolega pesta, kuna säilitusained on deegudele mürgised. Eluase Deegud vajavad suurt kodu, kuna nad on väga liikuvad. Ühe looma puur peaks olema vähem kui 65 x 35 x 45 cm. Pesa alusmaterjaliks sobib saepurulaast, heinad või õled. Deegudele võib puuri panna paar korda nädalas metallist kausis liiva. Liivas püherdades hoiavad nad oma kasuka puhtana. Jooginõu peaks olema joogipudel, mis asub väljaspool puuri. Söögitops peaks olema kas puuri seinale kinnitatav või üsna raske, et seda ümber ei saaks ajada. Eesti Näriliste Seltsi kodulehe andmetel tuleks deegu puuri puhastada vähemalt kord nädalas. Paaritumine Deegud saavad suguküpseks 45 päeva ja aasta vahepeal. Sündides on pojad karvaga kaetud, silmad avavad nad 1-3 päeva vanuselt ja enamasti on nad kohe võimelised
h ind 100 ja km20 =120 45 ÷ 120 =37,5 alhhinnaga kauba jaehind 38,25÷ 120 =31,88 on soodushinnagakauba jaehind Kauba hind peale allahindlus on 38,25 eurot, sooduskauba jaehind on 31,88 eurot. Kaup alghinnaga 45 eurot jaehind on 37,5 eurot. 3. Komisjonipoes hinnatakse kaup alla iga 20 päeva tagant, allahindlusmääraks on alati 20%. Ühel märtsikuu päeval toodi müüki kasukas hinnaga 500 eurot. Kui suur oli selle kasuka müügihind ja jaehind kaks kuud hiljem? 0,2 1−¿ ¿ 500 ¿ 256 ÷120 =213,33.− jaehind Allahinnatud kasuka müügihind on 256 eurot ning jaehind 213,33 eurot . 4. Pealtlaetava A+ energiatarbimisklassiga pesumasina müügihind internetipoes on 429€. a. Milline on pesumasina jaehind? MH 429 N H= = =357,5 on jaehind 1,2 1,2 b
Õhukesed keerdunud luuplaadikesed suunavad ninasse sattunud lõhnad edasi 10 lõhnaretseptorite poole. Erinevalt teistest loomadest on kaslastel suulael eriline piirkond lõhnade, eriti teistest liigikaaslastest leviva lõhna ,,maitsmiseks". Kasukahooldus Lõvi pikk ja kare keel kujutab endast suurepärast kammi. See eemaldab lahtised karvad ning silub ja korrastab kasuka. Kaslased puhastavad hoolikalt oma nägu, kasukat ja käppi. Nad peavad olema korralikult soetud ning kulutavad palju aega oma kasuka korrastamisele. Harjamisel allaneelatud karvad oksendavad nad karvatompudena välja. http://www.elu24.ee/?id=8266 11 HUVITAVAD FAKTID KAS TEADSID, et karvatompe, mida lõvid välja oksendavad, kasutavad pärismaalased talismanidena.
uneajal ningkohtadest,mis on magadestöös.Kuigi seeoli hearaamat,siismasoovitaksseda siiski eelkõigealatespõhikooli lõpuklassidestnii 7 klasskuni edasi,sesttegemiston siiski teaduslikuraamatuganingnoorematelvõib tekkidaraskusisellemõismisegavõi võivadtekkida väärarusaamadasjadest.Mulleoli seepsühholoogilineraamatmeeldivaksüllatuseksningnüüd paaninlugedaIti reklaamitudkäitumispsühholoogia,millestvõib mul olla kasuka tulevikusnt minnestöövestluselevõi võõrastegasuheldes.
Selleks on abiks raamatud näiteks Esther Verhoef-Verhalleni ,,Kassientsüklopeedia" ja kassinäitused. Tavaliselt arvatakse, et kassi eest on lihtsam hoolitseda, kui koera eest. Selline arvamus on kindlasti vale. Kassiga ei pea käima väljas jalutamas, kuid kammima, süüa andma, mängima, suhtlema jpm. peab ka kassiga tegema. 2 Kuidas hooldada angoora kassi? Angoora kasuka hooldus ei nõua palju aega, sest looma karvkate ei tiku vanuma. Kuna angoora on (nagu enamik kasse) suur puhtusearmastaja, piisab, kui karva kord nädalas harjata. Soovi korral võib ka jämedapiilise kammiga puhastada (Vorhoef Verhallen. 2004 põhjal). Kui kass vahetab karva ja sa tahad karvadest vabaneda, tuleks seda teha kummiharjaga. Kui kassi liialt puhastada, võib see karvkatet vigastada (Vorhoef Verhallen. 2004 põhjal).
Siis aga tekkis tal huvi oma uue kaitsja- abilise isiku vastu ning palus, et too tuleks põõsast välja ja end näitaks. Selgus, et abiliseks oli väike siilike, kes aga häbenes ilmavalgust, kuna loomise hetkel oli Taevaisa jätnud kogemata nende liigi esindajad ilma kaitsva kehakatteta. Niisiis oli ta täitsa paljas. Seda kuuldes otsustas vägilane oma kaitsjat vääriliselt tänada ja tegi talle puutikkudest paksu tugeva kasuka. Sel hetkel meenus talle aga tema sõbrake, kes seniajani tal vaikselt põues oli olnud. Oh seda kurbust, kui Kalevipoeg ta kotist välja võttis pisike oli julma võitluse tagajärjel hinge heitnud. Kangelane pidas väärikad matused, kaevas talle haua ja istutas kääpa peale ilusad kirjud marjapõõsad. Pärast mälestuskõne pidamist ning hüvastijätmist kinnitas ta pisut keha ning tassis endale asemeks liiva, et oleks kuivem küljealune ja parem puhata.
Kallis kasukas või rongipilet Pariisi? Keset pingelist revolutsioonimeelset õhkkonda on vastvalminud juubeliaasta filmis "Detsembrikuumus" leitud aega pöörata rõhku ka ajastu igapäevaelu muredele ja rõõmudele. Tallinnas elava vastabiellunud Taneli ja Anna näitel jälgitakse, kuidas üritati toime tulla kasina sissetulekuga unistades samal ajal elust välismaal. Taolised unistused ei kehti muidugi vaid filmis käsitletud aja kohta. On ju kauged maad ja teised kultuurid läbi ajaloo inimestele ahvatlevate ja võimalusterohketena tundunud ning kindlasti on see nii ka tulevikus. Vaid põhjused muutuvad: vastavalt aegadele minnakse välismaale kas õppima või paremat tööturgu otsima, eriti halval juhul põgenetakse ka sõjaliste konfliktide eest. Kõiki neid põhjuseid ühendab aga vajadus uueks alguseks, võimalus muuta halb heaks ning luua eluks paremad tingimused. "Detsembrikuumuses" pole Anna ja Taneli näol tegu pelgalt lapseliku vaimustusega vaid tõ...
Teda on korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, Saaremaale. Vähesel määral on ta Eestisse asunud ka Lätist. Kaasajal on ta sagedasem just Eesti läänesaartel. Välimus Punahirv ehk cervus elaphus on metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem hirvlane ja põdra vahepealne. Ta võib kasvada kuni 230 cm pikaks ja kaaluda 100-150 kg. Suvel on punahirv punakaspruuni värvusega, talvel aga vahetab selle hallikaspruuni kasuka vastu. Noored hirved on valgetäpilised. Saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel". Isasloomadel on osa aastast uhked, harulised sarved. Oma parima füüsilise vormi saavutab punahirv 1012-aastasena. Selles vanuses on hirvedel kõige suuremad ja harulisemad sarved.
maapinda. Nad on harilikult aktiivsed kogu aasta. Nad tegelevad toidu otsimisega nii päeval kui ka öösel. Jääkarud oskavad väga hästi ujuda. Nad libistavad end vette või siis hüppavad pea ees. Jääkarud kasutavad ujumiseks esikäppi ja nad võivad ujuda kiirusega kuni 10 kilomeetrit tunnis. Nad sukelduvad lahtiste silmadega, kuid suletud ninasõõrmetega. Jääkarud on võimelised vee all vastu pidama kuni 2 minutit. Kui nad tulevad veest välja, raputavad nad kohe kasuka kiirest kuivaks. Paljunemine Jääkarud paarituvad varasuvel. Peamiselt aprillkuus. Isasjääkarud läbivad emaste otsinguil pikki vahemaid. Emased hoolitsevad oma järglaste eest vähemalt 2 aastat ja selle aja jooksul nad tiineks ei jää. Oktoobris ja novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokku kuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid.Kõikidel karudel on võimalik endale koopaid uuristada, kuid tavaliselt jäävad sinna pikemaks ajaks unne tiined emased. Novembris või detsembris
aga murdis küüned ära. Draakon naeris ja ütles: ,, Kui sa tood mulle põrgust veidi sooja, siis saad oma saapad tagasi, mitte enne. Kass ohkas. Kuhu teda veel saadetakse, enne kui ta oma ilusad saapad tagasi saab. Tuli põrgusse minna. Kass kaevas ja kaevas, kuni kaevas piisavalt sügava augu, et põrguni jõuda. Kohe, kui ta viimast käpatõmmet tegi, lõi sooja õhku talle näkku. Saabastega kass laskus alla. Põrgus oli nii palav, et kass oleks heameelega kasuka maha visanud. Kass hakkas sammuma mööda pikka punast koridori. Talle tuli vastu üks deemon. See küsis: ,, Mis sa tahad?" Kass vastas: ,, Ma sooviks igavest tuld". Deemon hakkas naerma ja lasi ta edasi. Sama kordus veel seitse korda, kuni ta jõudis sügavamale põrgusse, otse kuradi trooni juurde. Kurat küsis: ,,Mis sul siia asja oli? Koerad meil on, aga põrgukasse pole mu silm küll veel näinud ega kõrv kuulnud." ,,Ma tulen kaugelt, seitsme maa ja mere tagant
EKSOOTILINE LIHA SISSEJUHATUS Eksootilise liha Tarbimine Loomade ohustatus ja liha kahjulikkus Bushmeat crisis Jaanalinnuliha Känguruliha Lõviliha Alligaatoriliha EKSOOTILINE LIHA Pole üldises tarbimises väga levinud Eksootilisi loomi kütitakse nende liha ja kasuka pärast Paljud huvi pakkuvad liigid on väljasuremisele lähemale jõudmas Eksootiliste loomade hulka kuuluvad: Alligaator Krokodill Flamingo Gorilla Simpans Känguru Jaanalind Kasutatud materjal: Sebra jne. http://www.onegreenplanet.org/animalsandnature/why-you-should-never- eat-exotic-meat/ TARBIMINE Ameerikas on mitmeid eksootiliste loomade farme
Kaua ma ballil olla ei saanud, sest pidin kindral Põderi koju toimetama. Ta oli too hetk juba päris purjus ning rääkis asjadest, millest ta muidu ei räägiks. Põder soovitas mul saata kõik kus kurat ja võtta uus amet. Riigi eesotsas oli kõik nii, nagu olema poleks pidanud, seal jätkates poleks elul enam kasu olnud. Siis tegingi otsuse, et sõidame Pariisi. Siinsel elul polnud enam mõtet. Kahjuks pidin selleks, et saada raha rongipiletite jaoks müüma maha Anna kasuka. Algselt ta pahandas sellise otsuse pärast, kuid lõpuks siiski oli minu otsusega päri. Pariisis oleks ju kõik olnud palju parem ja seda ta ise tahtiski. Päeval, mil pidime Pariisi minema tundus kõik nii hea. Lootused olid nii kõrgel ja rong juba ootas. Läksin siiski veel poistega hüvasti jätma ja oma minekust teatama. Kahjuks sinna see jäigi. Minu hüvasti jätmise ajal tulid punased sisse ja algaski mäss. Anna oli juba rongis, kuid nähes, et mind polnud tuli ta mind otsima
..............................................11 Siil kui mõõtühik.......................................................................................................................11 Mõistatused siilist.....................................................................................................................12 Legendid siilist..........................................................................................................................13 Kuidas siil omale okkalise kasuka sai...................................................................................13 Kuidas siil endale okkad sai?................................................................................................13 Miks on siilil okkaline kasukas? Leedu muinasjutt..............................................................14 Luuletused siilist.......................................................................................................................14 SIIL..................
putukaid oma pika keelega pesast välja. Päevasel ajal loom magab 2.)Tapiir. Pildil on üks alaealine isend. Suuremaks kasvades kaotab ta triibud ja täpid ning saab täiskasvanuliku pruunikasmusta kasuka. Tapiir on suurim Lõuna-Ameerika päritolu imetaja, võib kaaluda 250 kuni 350 kg. Tapiir võib olla ohtlik ainult oma harjumuse poolest äkitselt valimata suunas jooksu pista. Jahimeeste ja jaaguaride
Parasvöötme okasmetsad Peamiselt on parasvöötme okasmetsad parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Okasmetsad on peamiselt põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkeral on nendel laiuskraadidel väga vähe maismaad. Iseloomustavaid suurusi: * kõige suurem loodusvöönd, ligi kaudu 48% kogu maismaa pindalast *enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; *6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 kraadi *suved on soojad vihmased ja niisked *taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. Pealmiselt puhuvad taigas läänetuuled. Kuna parasvöötme okasmetsad asuvad parasvöötmes on ka seal iseloomulik 4 aastaaega. Taiga vöönd jääb parasvöötme põhjaossa, suur osa vööndist ulatub kaugele sisemaale, kus pole enam mere mõju kliimale. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Mandrite sisealadel esineb käredaid pakaseilmu,...
Fourth level Fifth level Fourth level Fifth level Violetne,tumepunane,erkpuna Heleroheline,erkpunane,must, ne,must,valge heleja tumesinine Pihtkuub ehk pikkkuub e. vammus Tehti enamasti pruunist tasapindsest toimsest täisvillasest riidest Kanti enamasti külmal ajal ja sageli veel kasuka peal Pihtkuub e. pikkkuub oli pidurõivas Krae otsad ahenevad ja krael on linane vooder Tori naiste händega pikk kuube nimetatakse veel ka nöörkuueks, sest nad on ilustatud punaste nööridega nn. kaarustega Händega pikkkuub Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
dromedaridel on palju kitsamad tallad, et kivisel pinnal kergem liikuda oleks . Kodustatud kaksküürkaameleid nimetatakse baktrianideks. Baktrian tuleb vanaaegsest Kesk- Aasia riigi Braktia nimetusest. Baktrianid elavad kodustatult Väike-, Kesk- ja Sise- Aasias, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. Seal elab tänaseni tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Baktrianil on tihe kasukas, mis kaitseb Sise- Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu.. Ka baktrian kogub rasvavarusid oma küürudesse. Kui varud on ära kasutatud vajub erinevalt dromedarist baktriani küür longu. Emased kaamelid saavad suguküpseks 3- aastaselt. Isased ei osale sigimises enne viieaastaseks saamist. Jooksuaeg algab jaanuaris või veebruaris. Sel ajal toimub isaste vaheline heitlus, mis võib olla raevukas. Heitlusel vajutavad nad teineteise kaelale, proovides vastast pikali lükata
üleloomulikud sündmused, ülev sõnastus ja kõrge tundetoon. Rahvuseepos rahvaluulele (regivärss, 8 silpi värsis, algriim, mõttekordus) tuginev ja ja rahva teadvuses ja ajaloolises arenemises etendanud eepos. ,,Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad, tuleb tarkust tunnistada". Muistendid - ,,Ülemiste järv ja Linda kivi" - Linda istus kivil ja nuttis ,,Vana Kalevi haud Toompeal" - Linda kantud kivid Kalevi hauaks ,,Kuidas siil kasuka sai" võitluses sortsidega ,,Kalevipoja reis maailma otsa" laev LENNUK ,,Saadjärv" peale Kalevi surma viskasid kolm poega kivi Saadjärvel, kes viskas kaugemale sai riigijuhiks. Kalevipoeg võitles vaenlastega, raudmeestega (13. saj ristirüütlid), sortsidega ja sarviktaadiga. Assamalla lahing ehitas Tallinna, et rahvast kaitsta, Lindanisa kindlus. Kalevipoeg oli töökas, ta kündis, hoolitses sööge eest, ei olnud alati positiivne, purjutas, äkiline.
käia (lumekakk, nirk), teistele on vaja end peita(valge jänes, lumepüü). Lapsed arutlevad, miks jääkaru jääb valgeks terve aasta. (sest põhjal, kus ta elab, kogu aeg on lumi.) 2) Näitan lastele kaarte, kus on erinevad loomad ja taimed, küsin: ,,Mida nendega toimub talvel?" Näiteks: - Mida praegu teeb pruunkaru? (Magab karukoobases.) - Mida praegu teeb jääkaru? (Ei maga, karu-ema annab süüa karupojale.) - Miiline on kasuka värv valge jänesel? (Valge.) - Mida praegu teeb konn? (Magab järve, jõe põhja all. Konnal on väga külm talvel.) - Mida praegu teeb rähn? (Ta tagub männi ja kuuse käbisid, et süüa seemneid ning suvel ta sõi putukaid. ) - Mis värvi on lumekaki sulad? (Valged.) - Mida praegu teeb tihane? (Ta tuli metsast inimeste juurde, otsib künalt toitu.) - Mida praegu teeb lepatriinu? (Ta peitus puukoore all.)
Lajatas tülinorijatele mitu head korda ja juba nad ulgudes metsa poole tagasi pagesidki. Kalevipoeg istus väsinult mättale, et puhata. Siis aga tekkis tal huvi oma uue abilise vastu ning palus, et too tuleks põõsast välja ja end näitaks. Selgus, et abiliseks oli väike siilike, kes aga häbenes ilmavalgust,sest ta oli täitsa paljas. Seda kuuldes otsustas vägilane oma kaitsjat tänada ja tegi talle paksu tugeva kasuka. Sel hetkel meenus talle aga tema sõbrake, kes seniajani tal vaikselt põues oli olnud. Oh seda kurbust, pisike oli julma võitluse tagajärjel hinge heitnud. Kangelane pidas väärikad matused, kaevas talle haua ja istutas kääpa peale ilusad kirjud marjapõõsad. Pärast seda kinnitas ta pisut keha ning peale pikka ning väsitavat päeva heitis ta magama. Ta ei olnud pikalt maganud, kui ligi hiilis salakaval soolasorts, pea täis kurje mõtteid. Ta
• MEELELAHUTUS- sptesiifiline, ajutine, hiti-äri Eksistentsiaalsed küsimused sinu jaoks Teie vastate • Kirjuta üles, mida teed järgmise 10 aasta • Lähen reisile jooksul, kui võidad homme 1 milj EUR • Ostan eluaseme • Maksan laenud • Ostan auto, Iphone 6e ja uue kasuka • Defineeri, mis on sinu jaoks edu ja edukus • Annetan heategevuseks • KES KIRJUTAS MÕNE TÖÖ VÕI AMETI? 2 17.09.2015 Millega peaksin tegelema? • Mille vastu tunned huvi või kirge?
PRUUNIKASHALL JA KÕHT VALGE. TALVEKARV HELEHALL. KAALUB 3 -7 KILO. HAAVIKUEMAND PIKK-KÕRV NUDISABA HALLJÄNES TOITUB TAIMEDEST, TALVEL KA PUUOKSTEST JA –KOOREST SIGIVAD 2-3 KORDA AASTAS, PESAKONNAS TAVALISELT 3 POEGA TEMA VAENLASTEKS ON KISKJAD JA RÖÖVLINNUD VALGEJÄNES ELAB METSADES JA RABADES, ERITI MEELDIVAB TALLE OKASPUUDE LÄHEDUS. VALGEJÄNES VAHETAB SUVISE PRUUNI KASUKA TALVEL VALGE VASTU. TAL ON MUSTAD KÕRVATIPUD. SUVEL VALGEJÄNES SÖÖB ROHTTAIMI, PUUOKSI JA PUUKOORT. AASTAS SÜNNIB 2 VÕI 3 PESAKONDA, POEGADE ARV 1...6. PEAMISTEKS VAENLASTEKS ILVES, REBANE,NUGIS JA SUURED RÖÖVLINNUD. TALVEL SIIL ELAB METSASERVADEL, PARKIDES JA AEDADES. TEGUTSEDA ARMASTAB VIDEVIKUS JA ÖÖSITI. TEMA KEHA KATAB OKKALINE NAHK. TA ON SEGATOIDULINE,ERITI
PRUUNIKASHALL JA KÕHT VALGE. TALVEKARV HELEHALL. KAALUB 3 -7 KILO. HAAVIKUEMAND PIKK-KÕRV NUDISABA HALLJÄNES TOITUB TAIMEDEST, TALVEL KA PUUOKSTEST JA KOOREST SIGIVAD 2-3 KORDA AASTAS, PESAKONNAS TAVALISELT 3 POEGA TEMA VAENLASTEKS ON KISKJAD JA RÖÖVLINNUD VALGEJÄNES ELAB METSADES JA RABADES, ERITI MEELDIVAB TALLE OKASPUUDE LÄHEDUS. VALGEJÄNES VAHETAB SUVISE PRUUNI KASUKA TALVEL VALGE VASTU. TAL ON MUSTAD KÕRVATIPUD. SUVEL VALGEJÄNES SÖÖB ROHTTAIMI, PUUOKSI JA PUUKOORT. AASTAS SÜNNIB 2 VÕI 3 PESAKONDA, POEGADE ARV 1...6. PEAMISTEKS VAENLASTEKS ILVES, REBANE,NUGIS JA SUURED RÖÖVLINNUD. TALVEL SIIL ELAB METSASERVADEL, PARKIDES JA AEDADES. TEGUTSEDA ARMASTAB VIDEVIKUS JA ÖÖSITI. TEMA KEHA KATAB OKKALINE NAHK. TA ON SEGATOIDULINE,ERITI
Ohu korral tõmbabta end kerra. Kõrvuksiilid kaevavad urgusid, kuhu nad päeval varjuvad. Emasloom hoolitseb järglaste eest ning imetab poegi urus 2 kuud. Nad söövad linnupoegi ja mune, skorpione ning teisi väikesi loomi. KULAAN elab Turkmeenia kõrbealadel (Karakumis ja Kõzõlkumis) KeskAasias. Talvel kasvatab ta tiheda kasuka, mis kaitseb pakase eest. Tema lähedane sugulane, khur, elab Indias Thari kuumadel kõrbealadel. Eeslikute sugulaste, ulukeeslite karju võib kohata mõnes paigas Saharas, ent need võivad olla ka metsistunud kodueeslid. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile
"kadrititt" - kaltsudest jm valmistatud nukk, kes toas tingimata pissis (viljakusega seotud tava, nuku sisse oli peidetud veega täidetud põis, pudel või veeprits) ja keda sai etenduses osavasti kasutada, nagu ka kadriisaks riietunud kaaslast. Kadriperega võis kaasas olla loomamaskides tegelasi. Sageli oli kambas ka pillimees või mitu. Lääne-Eestis ja Saaremaal liikusid ringi kadrihaned, kes välimuselt ja käitumiselt sarnanesid jõuluhanedega. Haneks maskeeriti end kasuka, suurräti, lina ja patjade abil, lisaks paistis suur nokk või linnupea. Hane kombel häälitsedes käidi laste lugemisoskust kontrollimas, vitsahoopidega tagati pererahvale tervis. Kärarikkus, laulu ja pillimäng kuulub lahutamatult mardi- ja kadripäeva juurde. Kogu tava algas ukse taga sissepalumislauluga. Pärast tuppa saamist teretati ja tutvustati ennast (kaugelt tulnud ikka räägivad, kust nad on saabunud), räägiti oma pere rännakutest ja seiklustest, lauldi kadrilaule,
Tuhkapäev Tuhkapäevaga algab suur paast, mis kestab kuni lihavõtte- ehk ülestõusmispühadeni. Juba 7. sajandi lõpul on tähistatud tuhkapäeva tuha pähe riputamisega, millest lähtub päeva nimetus ja rida kombeid, mis väljendavad puhastamist ja kõige kurja eemale tõrjumist. Eeskätt on viidud tuhka põllule ja aeda, mõnikord on sel päeval kogutud tuhka hoitud istutamisajaks või kasutatud lehelise keetmiseks. Oluline oli tubade puhastamine ja nn laiskuse või nn tuhkapussi väljapeksmine. Eestis on kohati säilinud komme teha inimkuju ehk nn tuhkapoiss, mis viiakse salaja teise pere ukse taha, sealt jälle edasi. Kelle ukse taha kuju lõpuks jääb, see pere on kogu aasta pilkealune laiskuse ja lohakuse pärast või koguni kannatabki laiskuse käes. Maagilistel põhjustel olid keelatud mitmesugused tööd ja toimetamised, eriti juuste kammimine. Ka tule süütamine ja kaua ärkvel olemine olid keelatud. Seevastu ärgata...
Millist nõu peaks talle advokaat andma? 3. Sander müüs talle kuuluva suure kinnistu Jürgenile. Saadud raha eest otsustas ta osta endale väiksema kinnistu, millel on väiksem elamu ja ülejäänud raha eest toetada sõbranna õpinguid Oxfordis.Kuna sobivat elamukrunti ei olenud kohe saada, jätsid pooled esialgu asjaõiguslepingu sõlmimata, kuid siiski kinnisasja omandamise tagamiseks kanti kinnistusraamatusse Jürgeni kasuka märge. Kuna uue kinnistu omandamine ikkagi viibis, otsustas Sander anda veel temale kuuluva kinnisasja 3 aastaks Andrele üürile. Kui Jürgen omanikuna kantakse kinnistusraamatusse, kas ta ka peab ka täitma üürilepingut Andre´ga? 4. Mihkel ja Kaspar sõlmisid omavahel kokkuleppe, mille kohaselt koormati Mihkli kinnistut Kaspari kasuks hoonestusõigusega. Kuna kinnisvara hinnatase oli väga ebastabiilne, siis tahtis Mihkel, et kinnistusraamatu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
