Camus "Katk" ja Kitzberg "Libahunt" analüüs (1)

ERLE MAIDO
4
21.02.2015
I
20. sajandi maailmakirjanduse teos
1. Teose pealkiri
Teose pealkiri on „Katk“.
2. Teose autor
Teose autor on Albert Camus .
3. Tegevusaeg ja -koht/kohad
Tegevuskoht on Orani linn Alžeeria rannikul ja tegevus toimub 1940ndatel.
4. Peamised tegelased, ühe tegelase põhjalikum iseloomustus
Peamised tegelased on doktor Bernard Rieux , Jean Tarrou , kantseleiametnik Joseph Grand, härra Cottard, ajakirjanik Raymond Rambert , kohtu-uurija Othon, kirikuõpetaja Paneloux.
Raymond Rambert oli Orani külastav ajakirjanik, kelle eesmärgiks oli Rieux’lt saada oma reportaaži jaoks andmeid araablaste sanitaarse olukorra kohta. Raamatus kirjeldati teda kui lühikest, laiaõlgset, tahtekindla näoga ja arukate silmadega meest. Linna tabas aga katk ning Rambert oli karantiini tõttu sunnitud linna jääma . Raamatu esimeses pooles igatseb Rambert väga oma kodumaale jäänud naist ning üritab algul ametlikult ja pärast illegaalselt linnast lahkuda. Ta tunneb ennast linnas võõrana ning ei pea õigeks, et teda Oranis kinni hoitakse. Kui Rambertil avaneb lõpuks võimalus linnast lahkuda, ütleb ta ära ning soovib hoopis Rieux’ aidata ning alustab tööd karantiini hoonete juhatajana, sest tema sõnul kuulub ta nüüd peale pikki kuid linna osaks ning peab lahkumist häbiväärseks.
5. Milles seisneb Sinu arvates selle teose modernsus, mis iseloomustab seda kui 20. sajandi teost? ,
Camus „Katk“ tundus minu jaoks klassikalise romaanina, milles oli palju modernistlikke jooni. Camus kirjutas filosoofiliselt ning modernromaanile omasena tundus kohati, et ei juhtu mitte midagi. Minu arvates oli autor rohkem rõhku pannud selle, et kuidas jutustada, mitte mida jutustada.
6. Mida erilist/ omapärast selles teoses leidus?
Autori sõnaline väljendusrikkus on suurepärane . Teoses on mitmeid mõtlemapanevaid tsitaate ja osavalt sõnastatud lauseid , mis tegid raamatust võrratu lugemiselamuse. Raamatule on omapärane tõetruu tegevustik - puudus tavapärane ilustamine. Kohati on raamatus palju kirjeldavat teksti ning tegevustik seisis koha peal.
7. Kas soovitaksid seda teost oma sõpradel lugeda? Põhjenda !
Mina soovitan teost oma sõpradel lugeda. Teos oli väga hästi kirjutatud ning annab hea lugemiselamuse, kuid mõnel lugejal võib olla raamatusse raske süveneda pikkade kirjeldavate tekstide tõttu.
8. Mida veel soovid selle teose kohta öelda? Kas miski jäi arusaamatuks?
Rohkem ei oska ma teose kohta midagi öelda, kui veel kiita autori suurepärast sõnalist väljendusoskust.
II
Näidend
1. Näidendi autor, pealkiri, ilmumisaeg.
August Kitzberg „ Libahunt “, 1911a
2. Mis on Sinu arvates näidendi põhiprobleem?
Näidendi põhiprobleemiks on see, et Margusel ja Tiinal ei lubata koos olla, sest Marguse perekonnas on traditsiooniks abielluda omasugustega, heledaverelistega, nagu selleks on Mari, kuid Tiina on teistsugune ning teda arvatakse olevat libahunt.
3. Kes on tegelased? Iseloomusta kahte tegelast.
Tegelased on Tammaru peremees , Tammaru perenaine , vanaema, Margus, Mari, Tiina, Jaanus, Märt , külarahvas.
Tiina oli ülejäänud rahvast teistsugune ning neile võõrapärane. Ta oli tõmmu, rõõmsameelne, särtsakas, tuline, emotsionaalne, heatahtlik. Tiina solvus kergesti ning põgenes tihti probleemide eest metsa. Arvatakse, et Tiina oli libahunt ning oma erinemise tõttu ei võetud teda kunagi omaks. Tiina oli niinimetatud vaba hing, mitte ori.
Margus kuulus orjarahva hulka. Ta oli töökas , muretsev, kaitsev ja aus noormees , kuid samas ka nõrk. Ta erines oma perekonnast selle poolest, et ei tahtnud traditsioone järgida, vaid viia ellu enda tahe . Oma nõrkuse tõttu allus ta siiski oma vanematele.
4. Leia näidendist 5 tsitaati , mis Sind kõnetasid, ja mõtesta need lahti, selgita, kes ja mis situatsioonis seda ütles.
Margus: „Võõras veri ? Kust siin see võõras? Ta on ju ometi teie eneste silma all üles kasvanud ja inimeseks saanud!“
Margus ütles seda vanaemale, kui Tiina juba pikemat aega peale libahundiks nimetamist jooksus oli olnud, sest vanaema arvates ei olnud Tiina Margusele sobiv naine oma päritolu poolest. Marguse arvates pidi olema Tiina neile nagu oma laps.
Antud tsitaat on tegelikult näide päriselust. Ka meie ümber on üles kasvanud palju teistsuguseid inimesi (näiteks erinevatest rahvustest inimesed) ning leidub inimesi, kes ei võta neid inimesi kunagi omade hulka.
Vanaema: „Aga metsa jooksed sa, latseke, ja oled seal päevad ja ööd !“
Vanaema ütles seda Tiinale selgitamaks talle, et metsa jooksmine pole lahendus tema vihale ja probleemidele, kui Tiina peale libahundiks nimetamist metsast tagasi tuli.
Tsitaadil on tõetera all, sest inimesed tihti selle asemel, et otsida lahendusi, põgenevad probleemide eest. Ühel hetkel hakkab vältimine ise muutuma suuremaks probleemiks ning hiljem on probleemiga tegelemine palju keerulisem.
Tiina: „Libahunt on ka jumala loom!“
Tiina ütles seda Tammaru pererahvale, kui ta tahtis Margust endaga kaasa kutsuda. Tiina ei tahtnud, et teda ema pärast mõnitataks. Ta tahtis öelda, et ta on täpselt samasugune elusolend nagu kõik teisedki.
Tsitaati saab seostada sallimisega. Me oleme erinevad, aga ometi oleme me ka sarnased. Minu arvates on silmakirjalik kellegi teise elu vähem tähtsaks pidada.
Tiina: „Hunt tapab ainult nälja pärast ja – hunt ei murra hunti, aga teie!“
Tiina ütles seda Tammaru rahvale, kui teda jaanitule ääres mõnitati ja pilgati.
Tsitaat iseloomustab paljusid inimesi tänapäeval. Inimeste hulgas on tohutult palju õelust, kadedust, viha, mis loomade seas puudub.
Tammaru peremees: „Nõid oled, ja nõia palga saad kord, nagu su ema nõid oli ja oma palga sai!“
Peremees karjus seda Tiinale, kui Tiina oli peale jaanitule plehku panemist tagasi tulnud, sest süüdistas teda Marguse ära nõidumises.
Tsitaat on jälle sallimatusega seonduv. Mõned inimesed arvavad , et kui lapse suguvõsa on millegi poolest teistsugune, et siis on ka lapsed imelikud.
5. Mille üle see näidend võiks meid mõtlema panna?
Näidend pani mõtlema ühiskonna sallimatuse üle. Tänapäeval on liiga palju sallimatust, rassismi, diskrimineerimist. See on suur probleem. Nagu näidendis oli eemale tõugatud Tiina, siis tänapäeval on palju inimesi, kes ei salli samuti endast erinevaid inimesi ning tõukavad nad endast eemale.