talumajakese ukse taha jõudis, kutsusid nad ta ilma pikema mõtlemiseta sisse, söötsid kõhu täis ja panid soojale asemele magama. Näidendi sündmustiku käigus muutub ainult nende suhtumine Tiinasse, seetõttu et Margus tahab just Tiinaga abielluda, kuid peremees ja naine tahavad, et poiss hoopiski Mariga ühte heidaks. Samuti tunnistab Tiina jaaniõhtul, et äkki ta ongi libahunt ja isegi kui ta on siis on metsas huntide keskel on palju parem elada, kui inimestega, kuna hunt murrab ainult nälja pärast ja hunt hunti ei murra. Nende suhtumise muutumine väljendub selles, et perenaine haarab Margusel käest, kui ta nukumängu ajal Tiinat taga ajab ja küsib talt, mis see nüüd siis olgu, ta küsib seda sellepärast, et ta ei suuda uskuda, et Margus Tiinat kinni püüda tahab, kuigi Mari on juba mitmeid kordi tema haardeulatuses olnud
Miks Tiina hukkus? Tiina on tüdruk kelle ema arvati olevat LIBAHUNT ja hukati selle eest. Tema tütar Tiina jäi orvuks. Kuid sellel samal ööl kui ta ema hukati võttis Tammaru pere ta enda juurde. Talle anti süüa ja uued riided kuid temasse suhtuti ikka kui nõia lapsesse , sest ta oli teistsuguse mineviku ja välimusega . Tiinal olid mustad juuksed ja ta oli ilus erinevalt Tammaru suguvõsast. Ta hing oli vaba ning ta armastas metsa. Ta oli äkiline ja kiiresti solvuv . Tammaru perekonnalt sai
· Kitzberg ,,Libahunt" 1.vaatus Mann, Margus, perenaine ja vanaema istuvad rehetares, ootavad et omad koju tuleksid. Mann veerib, Margus kohendab peergu ja vaatab, et see hästi põleks, perenaine ketrab. Jutustavad, kui äkki kuulevad, et hundid uluvad. Äkitselt astuvad üle läve Tammaru peremees ja sulane Jaanus. Mehed käisid kirikus, sest anti käsk, et igast talust mees ja naine vaatama, kuidas nõida ja libahunti nuheldakse. Perenaine ei julgenud minna, siis läks peremees sulasega. Mehed räägivad, mis nad näinud olid kuidas nõida peksti ja et sellel olnud laps ka olnud, kes kisades metsa jooksnud. Keset jutuvada hakkab huntide ulgumine jälle ja kõik on vait ning siis äkki kraapimine ukse taga, peremees haarab püssi ja avab ukse ning üle läve kargab laps. Laps ei räägi midagi, perenaine annab talle süüa. Jaanus tunneb ära, et see on nõia laps, kuid perenaine-peremees otsustavad, et jätavad lapse enda hoolde kus sa teise jätad siis külma
,,Väljatõukamine ja survele allumine August Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" esineb palju väljatõukamist. Tegelane, keda välja tõugatakse on alati üks ja sama tegelane- selleks on Tiina. Tiina on Tammarude perekonda võetud kasulaps just nagu Marigi, kuid vastupidiselt Marile ei sallita Tiinat. Levib uskumus, et Tiina on libahunt. Jutt hakkab mööda küla levima, haripunkti saavutab see Jaaniõhtul, kus üks vana naine agaralt Tiinat libahundiks hakkab tembeldama, üritades oma jutuga kuulajaskonda sama panna uskuma (algab lk 29). Üks poiss küsib, et kas on tõsi, et Tiina ühe Kivesti Kaarli varsa ära sõi, mille peale vana naine vastab ,,Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru Mari ise oma silmaga nägi!" (lk 29) Selle peale hirmuvad lapsed ning jäävad vana naise juttu uskuma. ,,Huu! Hirmu ajab peale
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28
.................................................................6 ,,Libahundi" peamised konfliktid.........................................................7 8 9 Kasutatud kirjandus.............................................................................10 Kitzbergi elulugu ja looming August Kitzberg sündis 29. dets. 1855. aastal Abja vallas Laatre külas Puldre talus. Tema esivanemad põlvnevad Abja vallast Laatrest. 1863. aastal muudeti tema perekonnanimi Kits, Kitzbergiks. Pudrel elas nende perekond 1858. aasta kevadeni. Siis sai kirjaniku vend Jaan Penuja valga Niitsaadule koolmeistrikoha, kuhu asus kogu perekond. Koolmeistri kodu oli kehvapoolne, sest Jaan ei osanud kanda majanduslikku hoolt. Üldiselt oli kodune miljöö tema vaimsele kujunemisele soodus
nähtamatu raskuse all ta suri. · Kojamehe surmaga kaasnes linnas kabuhirm · on juba rohkem ohvreid alguses palavik, mis lõpeb surmaga · kogu linn on palavikus, · surmajuhtumite arv kasvas paari päevaga mitmekordseks ja kes selle haigusega oli tegelenud, teadis et see on taud · Casteliga kohtudes tuli Rieuxil endale siiski tunnistada, et tal oli õigus ja see kõik nende ümber on KATK · jäeti minevikuvarjud ehk eelmised maailmakatku pildid maha ning hakati mõtlema abinõude tarvitusele võttu · kutsuti sanitaarkomisjon kokku ning arutleti katku võimaluste kohta · otsustati, et kui haigus ei rauge, tuleb selle pidurdamiseks rakendada seaduses ette nähtud profülaktilisi abinõusid · artiklid hakkasid ilmuma ajalehtedesse · tehti teatavaks ülelinnalised abinõud nagu rottide hävitamine teaduslikul alusel,
A. Camus ,,Katk" Jah, katk kui kergesti leviv nakkushaigus, mida kannavad edasi närilised, eriti rotid ja ümisejad. Esmalt hakkavad linnas pesitsevad rotid surema, tulles seda tegema tänavale, edasi haigestuvad inimesed üha rohkem ravimatusse haigusesse, mille tõttu tabab neid surm ja viimaks suletakse linn karantiini. Camus analüüsib tohutult just seda, kuidas saavad inimesed hakkama eelkõige iseendaga tõugatuna üksildusse, äralõigatuna lähedastest. Millised tunded valdavad inimesi katku esimestel kuudel ja millisteks on transformeerunud kaaskodanike inimmõtted katku viimases etapis. Camus' tõeliselt hämmastav sõnastus analüüsimaks erinevate, väga erinevate, isiksuste loomust ja viimase muutumist. Paljud kaaskodanikest jätsid katku süvenemise ajal kõrvale oma egoistlikkuse ja
Kõik kommentaarid