Raamatu "Libahunt" kokkuvõte (0)

Libahunt
August Kitzberg
Tegelased: Tammaru peremees , Tammaru perenaine, Margus, Tiina, mari, Vanaema, Jaanus , Märt.
Pere oli üksi kodus. Nad kuulsid hundi ulgumisi, vahel olid hääled väha lähedal, kuid siis järjest kaugenesid. Välisuks paukus tihti ja pere oli väga hirmul, mõeldes, et kuna tuleb peremees koju koos sulastega. Uksel käis koputus ja vaikselt mindi vaatama, mis seal on. Kui nad ukse lahti tegid, oli ukse ees väike laps. Nad andsid talle süüa ning panid ta ahju peale sooja, et ta saaks magada .
Tiina ja Mari olid marjul. Mari oli usin ja korjas hoolega marju. Tiina aga rääkis oravaga juttu. Kui oli koju mineku aeg, tahtis Tiina veel jääda ja mõnegi marja korjata, kuid Mari läks ees koju ära. Tiina kohtus Margusega, nad ajasid üksteist taga. Nad arutasid tulevikkku, kui nad abielluvad. Margus andis teada, et pererahvas tahab, et ta Mariga abielluks. Tiina ei saa aru, miks Mari, miks mitte tema. Margus arvab , et sellepärast, et Mari on rohkem pererahva tõugu kui Tiina. Margus tahtis minna koju, kuid Tiina veel mitte. Tiina läks teisele poole ja tema teele sattus Mari. Jah, Mari kuulas kõike pealt ja nad läksid riidu.
Mängiti nukku jaanipäeva ajal ning Tiina aeti kodust minema, ta jooksis metsa. Margus andis Marile teada, et ta ei jäta Tiinat, kas või siis kui 10 tuhat korda oleks Tiina hunt.
Järgmisel päeval oli Margus väljas ning mõtles. Kõik käisid temast mööda, kuid koguaeg läksid jälle ära. Lõpuks tuli Jaanus, sulane ning hakkas rääkima, et oleks tõesti parem, kui Tiinat enam tagasi ei tule. Margus ei tahtnud temaga rääkida. Jaanus läks ära, kuid järgmisena tuli kohale vanaema. Vanaema on Marguse poolt, hoiab teda väga. Ja räägib Margusele kõike, mis tema vanusena endal juhtus.
Margus lösutas voodis , ta oli kurb, et Tiina minema jooksis. Mari käib Marguse juurest läbi, näeb teda, kuid ei lausu sõnagi. Lõpuks tuleb peremees rääkima, et teeks Mariga pulmad , aga Margus ei vasta midagi. Pere saab laua taga kokku ning asuvad sööma, keegi suurt midagi ei räägi. Kui lõpuks märkab esimesena, et Tiina on ukse lävel. Margus kargab püsti ning jookseb Tiina juurde. Peremees käseb Margusel lauda tagasi istuda. Tiina läks vanaema juurde ja hakkas temaga rääkima. Tiina rääkis Margusega, et kui ta temaga tuleb, paneb neid paari jumal. Kuid Margus ei läinud. Tiina jättis Margusega jumalaga .
Viis aastat hiljem. Margusele on kasvanud habe ning Mari on nüüd tema naine. Vanaema on õige vanaks jäänud ja kokku langenud.
Margus on tuisuga väljas. Kodus oodatakse teda, Margust ei tule ega tule. Jaanus arvab, et astus tee peal kõrtsist läbi ega saa tuttavatega sealt nii ruttu tulema. Mari kuuleb väljas mingeid hääli ning saadab Jaanuse vaatama. Kui Jaanus ukse lahti teeb lendab see ise lahti. Margus ukse taga, püss käes. Mari küsis, et ega hunte kallale ei tulnud, kuid Margus oli hundi maha lasknud ning Jaanus ulatas talle rätiku, et ta saaks oma püssi puhtaks teha. Nii, kui Mari Marguselt midagi küsis, sai ta alati karmi vastuse osaliseks .
Mari läheb magama ära, vanaema tukub. Väljas on hundi ulgumist kuulda, Mari jookseb Marguse juurde, et ta läheks vaatama. Nii, kui Margus ukse lahti lööb kukub talle sülle Tiina. Ta näeb, et Tiina veritseb . Margus läks ahastusse, ta arvas , et Tiina oligi seal Pähnipalus, kelle ta maha lasi. Ning Tiina vastas "jah!" Ja Tiina tänas teda, kuna nüüd sai ta minna oma tõelise ema juurde, taevasse!