Miks Tiina hukkus? - Libahunt (8)

Miks Tiina hukkus?
Tiina on tüdruk kelle ema arvati olevat LIBAHUNT ja hukati selle eest. Tema tütar Tiina jäi orvuks. Kuid sellel samal ööl kui ta ema hukati võttis Tammaru pere ta enda juurde. Talle anti süüa ja uued riided kuid temasse suhtuti ikka kui nõia lapsesse , sest ta oli teistsuguse mineviku ja välimusega .
Tiinal olid mustad juuksed ja ta oli ilus erinevalt Tammaru suguvõsast. Ta hing oli vaba ning ta armastas metsa. Ta oli äkiline ja kiiresti solvuv . Tammaru perekonnalt sai Tiina küll ihule hoolitsust aga see pere tema hinge oma armuga ei toitnud ning see söövitas Tiina sisse viha mis süvenes aastatega järjest sügavamale hinge.
Kui oli möödunud kümme aastat oli Tiina juba teismeline ja ta viibis palju aega metsas oma kasuõe Mariga kes samuti oli sinna perre võetud kasulapsena. Aga Mari oli rohkem Tammaru suguvõsa moodi. Blondid juuksed, orjameelne, mitte väga kena ja siniste silmadega . Tammaru peremees ja perenaine soovisid rohkem Marit oma pojale Margusele kes oli tüdrukutest mõni aasta vanem ja Tammaru perekonna ainuke poeg ja lihane laps. Peremees ja perenaine soovis ikka et suguvõsa välimus läheks edasi ja maril oli suguvõsale iseloomulikud jooned. Tiinal selle eest ei olnudki suguvõsaga ühiseid
tunnuseid. Ta oli suguvõsa täielik vastand ja sellepärast ei kiitnudki pereisa ja pereema Tiinat heaks noorikuks oma pojale kuid Margus arvas hoopis vastupidi. Talle meeldis hoopis Tiina. Mari oli sellepärast Tiina peale kade ja oli ta vastu jäik ning tegi kõik võimaliku et Margust Tiinast eemale saada. Kuid nii palju kui Mari ka üritas ei suutnud ta Margust ja Tiinat lahku ajada. Kuid kui suvel olid hundid aasalt ühe lambatalle minema viinud siis kasutas Mari võimalust ning ähvardas Tiinat sellega et ta räägib kõigile kuidas Tiina nagu ta emagi hundiks käib ja lambaid murrab kui Tiina Marguse võrgutamist ei lõpeta. Tiina hakkas nutma ja rääkis Marile et hoopis Margus ajab teda taga ja temal pole sellega midagi pistmist kuid Mari ei uskunud Tiinat. Ning jäi oma ähvardusele kindlaks.
Jaanipäeval jooksid lapsed tule ümber ja vanemad nautisid suurt jaanituld. Noored mängisid aga sellist mängu nagu (nukku jooksma ) ja selle põhimõte oli endale jaaniõhtuks kaaslane leida. Õhtu jooksul tulid mängu ka Margus, Tiina, Mari ja veel üks poiss. Kui mäng pihta algas siis lasi Mari end Margusel mitu korda kinni püüda, kuid Margus ei teinud seda vaid jahtis Tiinat . Kui mäng läbi sai siis sai Maril hing täis ja ta otsustas kõigile oma valet rääkida. Ta lausus kõva häälega et Tiina on libahunt. Kõik kohkusid ja Tiina hakkas nutma ning läks metsa. Peale seda oli Margus masendunud ning kui jaanituli kustus läksid kõik kartlikult koju kuid Margus jäi veel hõõguvate süside juurde seisma ning mõtles Tiinale. Möödus üks päev ja Margus ootas Tiinat pikisilmi kuid Tiina ei tulnud. Peremees ütles Margusele et võtku mari ära ja tehku pulmad sügisel. Kuid Margus ei kuulanudki teda ja ootas ikka Tiinat. Möödus teinegi päev kuid tiina ei tulnud ja nii ka kolmandal päeval. Kuid Margus ootas ikka ja vaatas pikisilmi metsa poole. Neljandal päeval ei julgenud Margusega keegi sõnagi paotada kuid vanaema kes oli juba peaaegu pime läks Marguse juurde ja rääkis, et teine ei ootaks teda nii taga sest ega ta üks õige Tammaru suguvõsa edasi viia pole. Ta rääkis, et kui ta vaatab suguvõsas tagasi siis on kõik meie suguvõsa liikmed olnud blondide juuste ja siniste silmadega .Nad kõik on olnud keskmisest madalama iluga ja neid pole ühtegi mõisniku juurde kutsutud. Ainuke keda kutsuti uputas ennast sellepärast jõkke. Kuid sellepeale küsis Margus et milles on Tiina süüdi et ta erinev on. Ise te võtsite ta kümme aastat tagasi oma perre ja kasvatasite teda kuid nüüd pelgate minema nagu mingi koera . Selle ajapeale oli Mari juba laua katnud ja pereisa kutsus Marguse lauda ning kui Margus lauda istus valitses seal surmavaikus ning äkki tuleb uks lahti ja ukse peal on Tiina. Margus tahab joosta ja teda kallistada kuid takistab ennast, sest peremees on lusika käest pannud ja suundub Tiina poole. Ta küsib et kus siis tüdruk on olnud need neli päeva ? Tiina vastab et metsas. Sellepeale ütleb peremees, et kas sa oled mingi metslane et metsas elad . Kas kodu ei leidnud üles? Tiina vastab selle peale et metsas on nii hea sambla sisse nutta ja mõelda elu üle järgi. Pereema küsib et mis sa seal ka sõid? Tiina vastab et midagi ei söönud korjasin paar juurikat ja sõin metsmarju. Ta vajub vanaema juurde põlvili maha et ta talle halastaks kuid tüdruk tõugatakse eemale ning ta otsustab neile kõik näkku öelda. Kui ta on lõpetanud siis ta kutsub Margust endaga kaasa kuid Margus peab seda võimatuks ning Tiina puhkeb kõvasti nutma ja kaob joostes metsa.
Möödub viis aastat ning Tammaru peremees ja perenaine on juba mulla alla läinud kuid vanaema on ikka veel elus aga nüüd juba täitsa pime. Mari ja Margus on paari pandud kuid nende abielu on hukatuse äärel. Väljas on jäine lumetuisk ja hundid uluvad talu lähedal kuid Margus pole ikka veel koju jõudnud muretseb Mari. Natukese aja pärast käib uks ja lävel seisab Margus kes on koju jõudnud. Mari ohkab kergendusest ja pakub Margusele süüa kuid see nähvab Marile eitavalt vastu ning tusatseb ahju juures. Samal ajal tuleb hundi ulgumine järjest lähemale ja Margus läheb välja ning laseb hoiatus lasu kuid tabab Tiinat ja kui Margus ta kätel tuppa kannab siis Tiina tänab Margust et just tema ta tapja on ning see järel sureb . Terve maja vajub sünge meeleolu alla ja Margus ning Mari nutavad . Vanaema loeb pühapalvet niimoodi et ainult viimased sõnad kostuvad.
Tiina hukkus sellepärast et tema ema oli nõid ja see nimi jääb ka talle külge. Teda arvati Libahundiks sest Maril oli Tiina vastu vimm sellepeale et ta arvas et Tiina võrgutas Marguse ära kuid tegelikult oli hoopis vastupidi. Tiina oli tegelikult seest hukkunud juba siis kui ta ema suri. Tal oli võimalus õnnele veel Tammaru pere juures kuid seal mõisteti ta ka süüdi. Tema ainuke võimalus oli minna sinna kus teda süüdi ei mõistetud. Metsa, sest seal oli ta ka ennem elanud . Ja Tiina lõplik hukkumine oli tegelikult ta hinge vabastamine ja talle teene tegemine sest ta sai minna inimese juurde kes teda tõeliselt armastas. Ta sai minna oma ema juurde.