Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks Tiina hukkus? - Libahunt (8)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks Tiina hukkus?
  • Mis sa seal ka sõid?

Miks Tiina hukkus?
Tiina on tüdruk kelle ema arvati olevat LIBAHUNT ja hukati selle eest. Tema tütar Tiina jäi orvuks. Kuid sellel samal ööl kui ta ema hukati võttis Tammaru pere ta enda juurde. Talle anti süüa ja uued riided kuid temasse suhtuti ikka kui nõia lapsesse , sest ta oli teistsuguse mineviku ja välimusega .
Tiinal olid mustad juuksed ja ta oli ilus erinevalt Tammaru suguvõsast. Ta hing oli vaba ning ta armastas metsa. Ta oli äkiline ja kiiresti solvuv . Tammaru perekonnalt sai Tiina küll ihule hoolitsust aga see pere tema hinge oma armuga ei toitnud ning see söövitas Tiina sisse viha mis süvenes aastatega järjest sügavamale hinge.
Kui oli möödunud kümme aastat oli Tiina juba teismeline ja ta viibis palju aega metsas oma kasuõe Mariga kes samuti oli sinna perre võetud kasulapsena. Aga Mari oli rohkem Tammaru suguvõsa moodi. Blondid juuksed, orjameelne, mitte väga kena ja siniste silmadega . Tammaru peremees ja perenaine soovisid rohkem Marit oma pojale Margusele kes oli tüdrukutest mõni aasta vanem ja Tammaru perekonna ainuke poeg ja lihane laps. Peremees ja perenaine soovis ikka et suguvõsa välimus läheks edasi ja maril oli suguvõsale iseloomulikud jooned. Tiinal selle eest ei olnudki suguvõsaga ühiseid
tunnuseid. Ta oli suguvõsa täielik vastand ja sellepärast ei kiitnudki pereisa ja pereema Tiinat heaks noorikuks oma pojale kuid Margus arvas hoopis vastupidi. Talle meeldis hoopis Tiina. Mari oli sellepärast Tiina peale kade ja oli ta vastu jäik ning tegi kõik võimaliku et Margust Tiinast eemale saada. Kuid nii palju kui Mari ka üritas ei suutnud ta Margust ja Tiinat lahku ajada. Kuid kui suvel olid hundid aasalt ühe lambatalle minema viinud siis kasutas Mari võimalust ning ähvardas Tiinat sellega et ta räägib kõigile kuidas Tiina nagu ta emagi hundiks käib ja lambaid murrab kui Tiina Marguse võrgutamist ei lõpeta. Tiina hakkas nutma ja rääkis Marile et hoopis Margus ajab teda taga ja temal pole sellega midagi pistmist kuid Mari ei uskunud Tiinat. Ning jäi oma ähvardusele kindlaks.
Jaanipäeval jooksid lapsed tule ümber ja vanemad nautisid suurt jaanituld. Noored mängisid aga sellist mängu nagu (nukku jooksma ) ja selle põhimõte oli endale jaaniõhtuks kaaslane leida. Õhtu jooksul tulid mängu ka Margus, Tiina, Mari ja veel üks poiss. Kui mäng pihta algas siis lasi Mari end Margusel mitu korda kinni püüda, kuid Margus ei teinud seda vaid jahtis Tiinat . Kui mäng läbi sai siis sai Maril hing täis ja ta otsustas kõigile oma valet rääkida. Ta lausus kõva häälega et Tiina on libahunt. Kõik kohkusid ja Tiina hakkas nutma ning läks metsa. Peale seda oli Margus masendunud ning kui jaanituli kustus läksid kõik kartlikult koju kuid Margus jäi veel hõõguvate süside juurde seisma ning mõtles Tiinale. Möödus üks päev ja Margus ootas Tiinat pikisilmi kuid Tiina ei tulnud. Peremees ütles Margusele et võtku mari ära ja tehku pulmad sügisel. Kuid Margus ei kuulanudki teda ja ootas ikka Tiinat. Möödus teinegi päev kuid tiina ei tulnud ja nii ka kolmandal päeval. Kuid Margus ootas ikka ja vaatas pikisilmi metsa poole. Neljandal päeval ei julgenud Margusega keegi sõnagi paotada kuid vanaema kes oli juba peaaegu pime läks Marguse juurde ja rääkis, et teine ei ootaks teda nii taga sest ega ta üks õige Tammaru suguvõsa edasi viia pole. Ta rääkis, et kui ta vaatab suguvõsas tagasi siis on kõik meie suguvõsa liikmed olnud blondide juuste ja siniste silmadega .Nad kõik on olnud keskmisest madalama iluga ja neid pole ühtegi mõisniku juurde kutsutud. Ainuke keda kutsuti uputas ennast sellepärast jõkke. Kuid sellepeale küsis Margus et milles on Tiina süüdi et ta erinev on. Ise te võtsite ta kümme aastat tagasi oma perre ja kasvatasite teda kuid nüüd pelgate minema nagu mingi koera . Selle ajapeale oli Mari juba laua katnud ja pereisa kutsus Marguse lauda ning kui Margus lauda istus valitses seal surmavaikus ning äkki tuleb uks lahti ja ukse peal on Tiina. Margus tahab joosta ja teda kallistada kuid takistab ennast, sest peremees on lusika käest pannud ja suundub Tiina poole. Ta küsib et kus siis tüdruk on olnud need neli päeva ? Tiina vastab et metsas. Sellepeale ütleb peremees, et kas sa oled mingi metslane et metsas elad . Kas kodu ei leidnud üles? Tiina vastab selle peale et metsas on nii hea sambla sisse nutta ja mõelda elu üle järgi. Pereema küsib et mis sa seal ka sõid? Tiina vastab et midagi ei söönud korjasin paar juurikat ja sõin metsmarju. Ta vajub vanaema juurde põlvili maha et ta talle halastaks kuid tüdruk tõugatakse eemale ning ta otsustab neile kõik näkku öelda. Kui ta on lõpetanud siis ta kutsub Margust endaga kaasa kuid Margus peab seda võimatuks ning Tiina puhkeb kõvasti nutma ja kaob joostes metsa.
Möödub viis aastat ning Tammaru peremees ja perenaine on juba mulla alla läinud kuid vanaema on ikka veel elus aga nüüd juba täitsa pime. Mari ja Margus on paari pandud kuid nende abielu on hukatuse äärel. Väljas on jäine lumetuisk ja hundid uluvad talu lähedal kuid Margus pole ikka veel koju jõudnud muretseb Mari. Natukese aja pärast käib uks ja lävel seisab Margus kes on koju jõudnud. Mari ohkab kergendusest ja pakub Margusele süüa kuid see nähvab Marile eitavalt vastu ning tusatseb ahju juures. Samal ajal tuleb hundi ulgumine järjest lähemale ja Margus läheb välja ning laseb hoiatus lasu kuid tabab Tiinat ja kui Margus ta kätel tuppa kannab siis Tiina tänab Margust et just tema ta tapja on ning see järel sureb . Terve maja vajub sünge meeleolu alla ja Margus ning Mari nutavad . Vanaema loeb pühapalvet niimoodi et ainult viimased sõnad kostuvad.
Tiina hukkus sellepärast et tema ema oli nõid ja see nimi jääb ka talle külge. Teda arvati Libahundiks sest Maril oli Tiina vastu vimm sellepeale et ta arvas et Tiina võrgutas Marguse ära kuid tegelikult oli hoopis vastupidi. Tiina oli tegelikult seest hukkunud juba siis kui ta ema suri. Tal oli võimalus õnnele veel Tammaru pere juures kuid seal mõisteti ta ka süüdi. Tema ainuke võimalus oli minna sinna kus teda süüdi ei mõistetud. Metsa, sest seal oli ta ka ennem elanud . Ja Tiina lõplik hukkumine oli tegelikult ta hinge vabastamine ja talle teene tegemine sest ta sai minna inimese juurde kes teda tõeliselt armastas. Ta sai minna oma ema juurde.
Miks Tiina hukkus-- Libahunt #1 Miks Tiina hukkus-- Libahunt #2 Miks Tiina hukkus-- Libahunt #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 253 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jummila Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

A-Kitzbergi \ Libahunt\-sisukokkuvõte
2
docx

A. Kitzbergi \"Libahunt\" sisukokkuvõte

peksmise peale metsa ära jooksis. Kui Peremees ja Jaanus koju jõudsid, tuli mõne aja pärast ka ärajooksnud laps nende juurde. Ta oli väga kõhn ja hirmunud ega rääkinud sõnagi. Perenaine andis talle süüa ja pani tuppa magama. Peremees ja Perenaine otsustasid ta enda juurde jätta, kuna külmaga võõrast last ei saada ju minema ning ega see ka päris selge polnud, kas ta ema ikka nii suur nõid oligi või oli rohkem külajutt. 10 aastat möödub, Mari, Margus ja Tiina (leidlaps) on juba täiskasvanud. Tiina on tõmmut verd, Mari ja Margus heledama naha ja juustega. Metsas marjul. Maril torbik marju täis, Tiina aga imetles metsa ilu ja rääkis loomadega, temal polnud aega marju korjata. Mari on Tiina peale kade, kuna Margusele paistab Tiina meeldivat. Margus ajab Tiinat taga, Tiina aga õrritab ja mängib temaga. Tiina teab, et Margus võib-olla isegi tahaks teda omale naiseks, aga Tammaru pere soovib, et Margus võtaks Mari

Kirjandus
Libahunt - Kitzberg
2
odt

Libahunt - Kitzberg

metsa jooksnud. Keset jutuvada hakkab huntide ulgumine jälle ja kõik on vait ning siis äkki kraapimine ukse taga, peremees haarab püssi ja avab ukse ning üle läve kargab laps. Laps ei räägi midagi, perenaine annab talle süüa. Jaanus tunneb ära, et see on nõia laps, kuid perenaine-peremees otsustavad, et jätavad lapse enda hoolde ­ kus sa teise jätad siis külma ja nälja kätte ula peale. 2.vaatus ­ Kümme aastat on möödunud. Tiina ja Mari on metsas marjul. Tiina ei suuda marju korjata, palju huvitavam on rästikut taga ajada, oravaga jutustada ja tantsida. Mari tuleb Tiinat koju kutsuma, et läheksid lehma lüpsma, kuid Tiina veel ei taha minna ja jääb üksi metsa, saab Margusega kokku. Noored hullavad metsa vahel ja jutustavad. Selgub, et Marguse vanemad ei luba neil Tiinaga abielluda, nemad pooldavad Marit. Tiina on väga pettunud ja nutab. Tiina hakkab kodu poole minema, kui tema teele tuleb äkki Mari. Mari sõimab Tiinat Marguse võrgutamises ja

Eesti keel
Raamatu  Libahunt-kokkuvõte
1
odt

Raamatu "Libahunt" kokkuvõte

Libahunt August Kitzberg Tegelased: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, mari, Vanaema, Jaanus, Märt. Pere oli üksi kodus. Nad kuulsid hundi ulgumisi, vahel olid hääled väha lähedal, kuid siis järjest kaugenesid. Välisuks paukus tihti ja pere oli väga hirmul, mõeldes, et kuna tuleb peremees koju koos sulastega. Uksel käis koputus ja vaikselt mindi vaatama, mis seal on. Kui nad ukse lahti tegid, oli ukse ees väike laps. Nad andsid talle süüa ning panid ta ahju peale sooja, et ta saaks magada. Tiina ja Mari olid marjul

Kirjandus
LIBAHUNT KOKKUVÕTE
2
docx

LIBAHUNT KOKKUVÕTE

Libahunt August Kitzberg Raamatu pealkirjaks on ,,Libahunt’’, sest seal raamatus on üks tüdruk kelle nimi on Tiina ja arvatakse, et ta olevat libahunt. Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus nende poeg, Tiina kasutütar, Mari kasutütar, Vanaema, Jaanus ja Märt. Ükskord Mari õppis piiblit ja perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Kõik kartsid huntide ulgumist. Õhtul aga keegi kraapis ust ning kõik kohkusid. Peremees võttis ruttu püssi ja läks uksetaha. Uksetagant leidis peremees ühe tüdruku. Hiljem selgus, et ta ema oli nõid. Perel hakkas lapsest kahju ja nad võtsid ta enda juurde elama

Kirjandus
August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses
32
doc

August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28

Kirjandus
Libahunt August Kitzberg
1
docx

Libahunt August Kitzberg

Libahunt August Kitzberg Raamat räägib Tiina elust ning usutakse, et Tiina ema oli nõid ja Tiina on libahunt. Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, Mari , vanaema, Jaanus ja Märt Ühel talvisel pimedal õhtul oli kuulda huntide ulgumist. Kõik kardsid hunte. Tuppa astusid Tammaru peremees ja sulane Jaanus, nad käisid hunte hirmutamas. Toas olid Mari, Margus, vanaema, perenaine, peremees ja Jaanus. Samal õhtul kui päike oli juba loojunud ja väljas oli kottpime, kraapis keegi ust. Kõik kohkusid ning arvasid, et see on hunt. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti ja vaatas välja. Kedagi polnud näha

Kirjandus
Libahunt
2
docx

Libahunt

Libahunt Tammaru rahvas 1. Tammarulasi esindavad : Tammaru peremees, kes on 50-aastane, tugeva kehaehituse, habeme ja hallide juustega mees. Tammaru perenaine, kes on 40-aastane, lühikeseks lõigatud juustega naine. Mann ehk Mari, kes on tammaru peremehe ja ­naise valgetverd kasutütar. Tiina, kes on tammaru peremehe ja perenaise valgetverd teine kasutütar, keda peetakse libahundiks. Margus, kes on tammaru peremehe ja ­naise valgetverd lihane poeg. Vanaema, kes on poolpime eideke. 2. Esimese vaatuse alguses on tammaru peremees ja ­naine väga töökad, hoolivad ja julged. See väljendub selles, et isegi öösel ketras tammaru perenaine vokiga lõnga ja kui Tiina tuisusel ja külmal talveööl peale oma ema kaotust ekseldes nende

Kirjandus
Väljatõukamine ja survele allumine August Kitzbergi näidendis-Libahunt
3
doc

„Väljatõukamine ja survele allumine August Kitzbergi näidendis „Libahunt“

,,Väljatõukamine ja survele allumine August Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" esineb palju väljatõukamist. Tegelane, keda välja tõugatakse on alati üks ja sama tegelane- selleks on Tiina. Tiina on Tammarude perekonda võetud kasulaps just nagu Marigi, kuid vastupidiselt Marile ei sallita Tiinat. Levib uskumus, et Tiina on libahunt. Jutt hakkab mööda küla levima, haripunkti saavutab see Jaaniõhtul, kus üks vana naine agaralt Tiinat libahundiks hakkab tembeldama, üritades oma jutuga kuulajaskonda sama panna uskuma (algab lk 29). Üks poiss küsib, et kas on tõsi, et Tiina ühe Kivesti Kaarli varsa ära sõi, mille peale vana naine vastab ,,Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru Mari ise oma silmaga nägi!" (lk 29) Selle peale hirmuvad lapsed ning jäävad vana naise juttu uskuma. ,,Huu! Hirmu ajab peale

Eesti keel




Kommentaarid (8)

Torres9 profiilipilt
Fernando Torres: Väga hea kokkuvõte, kahte olen lugenud, see on kindlasti parem ja usun, et ka parim ;) Tänud ;)
16:21 11-02-2010
azzu profiilipilt
azzu: väga super! nõustun täielikult eelmise kommenteerijaga. tänan väga
18:48 11-05-2009
tudishpiip profiilipilt
tudishpiip: Kõige parem kokkuvõte siiamaani :)
20:27 18-02-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun