Libahunt - Kitzberg (3)

• Kitzberg „ Libahunt “
  

1. vaatus – Mann, Margus, perenaine ja vanaema istuvad rehetares, ootavad et omad koju tuleksid. Mann veerib, Margus kohendab peergu ja vaatab, et see hästi põleks, perenaine ketrab. Jutustavad, kui äkki kuulevad, et hundid uluvad. Äkitselt astuvad üle läve Tammaru peremees ja sulane Jaanus . Mehed käisid kirikus, sest anti käsk, et igast talust mees ja naine vaatama, kuidas nõida ja libahunti nuheldakse. Perenaine ei julgenud minna, siis läks peremees sulasega. Mehed räägivad, mis nad näinud olid – kuidas nõida peksti ja et sellel olnud laps ka olnud, kes kisades metsa jooksnud. Keset jutuvada hakkab huntide ulgumine jälle ja kõik on vait ning siis äkki kraapimine ukse taga, peremees haarab püssi ja avab ukse ning üle läve kargab laps. Laps ei räägi midagi, perenaine annab talle süüa. Jaanus tunneb ära, et see on nõia laps, kuid perenaine-peremees otsustavad, et jätavad lapse enda hoolde – kus sa teise jätad siis külma ja nälja kätte ula peale.
2.vaatus – Kümme aastat on möödunud. Tiina ja Mari on metsas marjul. Tiina ei suuda marju korjata, palju huvitavam on rästikut taga ajada, oravaga jutustada ja tantsida. Mari tuleb Tiinat koju kutsuma, et läheksid lehma lüpsma, kuid Tiina veel ei taha minna ja jääb üksi metsa, saab Margusega kokku. Noored hullavad metsa vahel ja jutustavad. Selgub , et Marguse vanemad ei luba neil Tiinaga abielluda , nemad pooldavad Marit . Tiina on väga pettunud ja nutab . Tiina hakkab kodu poole minema, kui tema teele tuleb äkki Mari. Mari sõimab Tiinat Marguse võrgutamises ja üldse kõiges halvas , lisaks nimetab Tiinat libahundiks. Et aasta tagasi Pähnipalus hunt viis Kirvesti Kaarli varsa ära ja Mari nägi, kuidas Tiina sedas varssa vahtis, enne kui ära viis. Tiina nutab, Mari kohkub ära ja tal on kahju.
3.vaatus – Jaaniõhtu metsa ääres lagendikul. Poisid kannavad tule jaoks hagu kokku ja peavad tõrvatünni all nõu. Jutuks tuleb Tammaru rahvas ja see, et Tiina libhunt on. Vaieldakse selle üle, et ebausk ja teised ajavad ümber, et pole hull jutt – on tõsi. Külatüdruk Epp aga arvab , et see on tühi lori ja kutsub tüdrukud nukku jooksma . Mängivad ära ja kuulevad Marguse lehepilli-lugu. Tammaru tahvas tuleb platsile ning algab sosistamine ja peade kokkupistmine. Nukku pannakse jooksma Mari ja Tiina ning Margus ja Märt püüdma. Mari ei lase ennast Märdil tabada, jookseb paaril korral Margusele risti vastu, et sellele võimalust anda ennast tabada. Aga Margus näeb ainult Tiinat ja tormab selle järele. Mari on maruvihane ja kui paarid tagasi keskele jõuavad, kus teised on sisitab Mari Tiinale „Libahunt!“. Varsti hakkab kõikjal seda sõna kostuma ja pilkesõnad Tiina pihta lendama.Tiina nutab ja kaitseb end ning jookseb ära metsa. Kõik hakkavad koju minema, aga Margus ei kavatsegi liikuda . Tema vanemad lähevad teda ümber veenma , et ongi parem, kui Tiina minema läks. Mari astub ka ligi ja üritab lohutada, kuid Margus ütleb talle, et ta ei saa ealeski nii kalliks talle kui Tiina on. Mari on aga kangekaelne ja ei luba eales teda Tiinale anda.
4.vaatus – Rehealune. Margus on omas mõtetes ja tusane, Jaanus üritab lohutada, et ju ikka Tiina tagasi tuleb, kuigi neli päeva juba kadunud olnud. Vanaema ja Margus jäävad jutustama, vanaema nagu Marguse poolt, et südant ei saa sundida Marit armastama , kui Tiina on südames kinni. Kuid siiski pooldab, et vanemate vastu ei saa ja mida nad Tiinast teavad – midagi – et põlvest põlve on naised olnud blondid ja sinisilmsed, mitte kuumaverelised nagu Tiina. Et ei saa kõike, millest süda sonib. Pere hakkab sööma, isa ütleb Margusele, et see ei norutaks ja võtaks Mari hoopis omale naiseks. Lävelt astub sisse Tiina, näljane ja räsitud. Peremees on Tiina peale vihane, ei lase Margusel temale vastu joosta . Perenaine pilkab teda, vanaema kurjustab, peremees süüdistab Marguse ära nõidumises. Peremees neab tundi, kui Tiina enda majja elama võttis. Tiina vihastab, karjub kõik oma mõtted inimeste peale ja kutsub Margust enesega kaasa. Margus ei tule ja Tiina lahkub pisarsilmi kodust.
5.vaatus – Viis aastat hiljem. Rehetarus istub Mari ja ketrab, ahju nurgas konutab Jaanus, noor sulane Märt läheb tulevasele pruudile vastu. Vanaema, Jaanus ja Mari vaikselt räägivad omavahel. Mari läheb taha tuppa ja teised jäävad rääkima, kui õnnetu elu Maril ja Margusel on, igapäev ikka möeldakse Tiinast.
Trükivariant - Margus jõuab koju, tusane ja ärritatud. Nähvab nii Marile kui ka Jaanusele . Huntide ulgumine, Margus läheb hirmutama püssiga, väljas käib pauk ja naisterahva äkiline karjatus. Mari ja vanaema on ehmunud, kui äkki Margus ja Jaanus roovad tuppa käte peal Tiina.
Esialgne variant – Margus jõuab koju, tusane ja ärritatud. Jutustab et tee peal tikkus vankrisse hunditaoline või miski, pimedas hästi ei näinud ja lasi kuuli kerre sellele loomale. Jaanus küsib, mis kiriku juures toimus, Mari pakub süüa, Margus nähvab mõlemale. Hundid vali ulgumine, Margus tahab hirmutama minna, kui äkki vaarub sisse Tiina, verine haav keres. Kõik on ehmunud ja Margus mõistab, et tema oli see, kes Tiinat tulistas.
Tiina sonib veel enne surma ja ütleb viimased sõnad ning siis sureb . Vanaema loeb viimase palve .