Aine sünökoloogia (0)

Q: Kumb on intensiivsem kas juur- või võsukonkurents?

Vastus leiad õppematerjalist: Aine sünökoloogia

Q: Millised katsed seda tõestavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Aine sünökoloogia

Q: Kuidas mükoriisa mõjutab taimedevahelisi suhteid?

Vastus leiad õppematerjalist: Aine sünökoloogia

Q: Kuidas mükoriisa mõjutab taimekoosluste struktuuri?

Vastus leiad õppematerjalist: Aine sünökoloogia

Q: Mis taim hiljem vajab?

Vastus leiad õppematerjalist: Aine sünökoloogia

Bioloogia - Sünökoloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kumb on intensiivsem kas juur- või võsukonkurents?
Millised katsed seda tõestavad?
Kuidas mükoriisa mõjutab taimedevahelisi suhteid?
Kuidas mükoriisa mõjutab taimekoosluste struktuuri?
Mis taim hiljem vajab?

Pahad ehk gallid on taimekudede paiksest haiguslikust vohamisest tekkinud väärmoodustised. Neid põhjustavad ärritavad ained, mida eritavad taimekahjurid- pahklestad, pahksääsed, pahkvaablased, pahktäid ning mõned patogeensed seened ja bakterid .

Allelopaatia- ühe taime negatiivne mõju teisele keemilise mõjuaine vahendusel.

Allokatsioon - piiratud ressursside jaotamine või suunamine niisugustesse kohtadesse , kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt.

Ansamblireeglid- liikide kooseksisteerimise (koosesinemine ja sagedus) piirangud. Traditsiooniliselt peetakse silmas biootilistest interaktsioonidest (eelkõige konkurents ) tingitud piirangud, kuid samuti võib vaadelda levimisest või abiootilisest keskkonnast tingitud piiranguid.

Biotsönoloogia- teadus biotsönoosidest ja organismide kooseluvormidest. Laiemas tähenduses sama, mis sünökoloogia, kitsamas tähenduses teadus organismide suhtesit looduses.

Biotsönoos- elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum.

„ Green world“ hypothesis- arvatakse, et herbivooridel konkurents puudub, kuna maailm on rohtu täis.

Mükotroofsus- kõrgemate taimede toitumine seente vahendusel.

Näiv konkurents- olukord, kus kiskjad reguleerivad herbivooride arvukust või taimed reguleerivad tarbijate arvukust oma kaitsevahenditega.

Suktsessioon ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus.

Ökosüsteemi insenerid- organismid, kes muudavad keskkonna just selliseks nagu nad ise tahavad.

Sünökoloogia eksamiküsimused kevadel 2013

Sünökoloogia aine ja põhimõisted
Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega.
Tähtsaim mõiste on kooslus , mille uurimisega tegelevad sünökoloogia, koosluste ökoloogia ja biotsönoloogia.
Põhimõisteid äkki veel- konkurents.

Biootiliste interaktsioonide tüübid ja tüüpidevahelised üleminekud
Biootiliste interaktsioonide tüübid:
Konkurents- ühe organismi mõju teisele olukorras, kus nad kasutavad sama ressurssi, mille hulk keskkonnas on limiteeritud.
Kisklus- rööv- ja saaklooma vaheline toitumissuhe.
Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise isendi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe.
Parasitism ehk nugilisus on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism ( parasiit , nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest ) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid , saastades teda oma ainevahetuse jääkidega.
Mutualism - kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu.
Kommensialism - kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik/vajalik, teisele neutraalne . Nt. kuusk ja kuuseriisikas.
Amensialism - kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik ( inhibiitor ) takistab või pidurdab teise liigi (amensaali) olelust, saamata ise sellest kasu või kahju.
Neutralism on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt.
Sümbioos- pikaajaline vastastikkus soosiv kooselu eri liiki organismide vahel. Nii neutralism, kommensialism kui ka mutualism on sümbioosi tüübid.
Mutualism võib üle minna näiteks parasitismiks.
PS! Konkurents- kõige olulisemaks peetav enimkäsitletud ökoloogias.

Konkurents – mõiste, liigid, komponendid.
Konkurents on ühe organismi negatiivne mõju teisele olukorras, kus nad kasutavad sama ressurssi, mille hulk keskkonnas on limiteeritud.
Konkurentsi liigid:
1. Liigisisene -liikidevaheline. Liigisisene võib olla palju karmim , sest ühe liigi nõudlused on põhimõtteliselt samad.
2. Otsene (interferents)/kaudne(ekspluatatsioon). Kaudne esineb enamasti taimede puhul.
3. Tarbimiskonkurents/ruumikonkurents. Tarbimiskonkurents on olukord, kus organism on võimeline hankima ressursse ruumi eri kohtades; tarbib seal, kus ressurssi on. Ruumikonkurents esineb enamasti taimede puhul, aga ka loomadel konkurents kudemis-, pesitsus- ja talvitumiskohtade pärast.
4. Taimedel maapealne/maa-alune ehk võsu/juurkonkurents ehk valgus/toitainetekonkurents. Mida rikkalikum on muld , seda suurem on taimede võsukonkurents.
5. Difuusne konkurents- kõikide konkurentsitüüpide kogumõju kogusumma.
Konkurentsi komponendid: konkurente mõju ja konkurente vastus. Eristatakse liiki, mille mõju uuritakse (naaberliik) ja liiki, millele mõju uuritakse (fokaalliik).
Konkurentsi komponendid: mõju ja vastus (vt. küsimus 6).

Konkurentsi uurimise meetodid. Konkurentsi intensiivsus
Konkurentsi uurimine labori- ja välikatsetes:
I organismide hulga vähendamine, organismide hulga suurendamine . Näiteks konkurentsieksperimendid: osaliselt aditiivne (üht liiki lisatakse juurde), asenduskatse (üks liik asendatakse teisega ), aditiivne (mõlemat liiki lisatakse juurde), täielikult aditiivne (mõlemat konkureerivat liiki lisatakse juurde sama palju).
II ressursside hulga vähendamine, ressursside hulga suurendamine. Näiteks peeglikatse Laelatu puisniidul, kus pandi peeglid üles, mille tõttu valguskonkurents vähenes, kuna valguse hulk tänu peeglile suurenes. II näide: suhkru lisamine mulda. See on mikroobidele toiduks ja suurendab denitrifikatsiooni, mille käigus eraldub õhku rohkem hapnikku.
Konkurentsi uurimine looduslikes ökosüsteemides läbi ressursside taseme muutmise, organismide eemaldamise/lisamise ja taimeorganite isoleerimise.
Konkurentsi intensiivsus:
Konkurentsi absoluutne intensiivsus (ACI) = Xcontrol- Xcompetition. X tähistab isendite (liigi) seisundit ( biomass , elumus ja viljakus).
Konkurentsi suhteline intensiivsus (RCI) = (Xcontrol- Xcompetition)/Xcontrol. Xcontrol on olukord, kus konkurents ei mõju.RCI näitab liigi biomassi jms suhtelist vähenemist võrreldes konkurentsivaba olukorraga.
Vajalik olukordades , kus tingimused muutvad. Aitab paremini puhverdada keskkonnamuutusest tulenevat mõju. Logaritmimine parandab jaotust.

Konkurentsi sümmeetria, selle avaldumine kooslustes
Definitsioonid: konkurents on asümmeetriline, kui liigi 1 negatiivne mõju liigile 2 on suurem, kui liigi 2 mõju liigile 1. Konkurents on asümmeetriline, kui liik haarab ajaühikus endale suhteliselt rohkem ressurssi, kui on tema osa üldises biomassis.
Avaldumine: intensiivne asümmeetriline konkurents tekitab isendite asümmeetrilise suurusjaotuse. Seetõttu lubab isendite suurusjaotuse uurimine hinnata konkurentsi asümmeetriat ja intensiivsust ka looduslikes süsteemides. Avaldub tavapäraselt näiteks valguskonkurentsi puhul.
Näide avaldumisest: taimede suurusjaotumus üheliigilises koosluses iseloomustab liigisisese konkurentsi asümmeetriat.
II näide avaldumisest: juur - ja võsukonkurents. Avaldumine ja intensiivsus sõltub lokaalsetest keskkonnatingimustest . Mida viljakam on muld, seda intensiivsem on võsukonkurents võrreldes juurkonkurentsiga.
Gini koefitsient- liigisisese või liikidevahelise konkurentsi asümmeetria mõõt. Täieliku sümmeetria puhul G=0.
Kumb on intensiivsem, kas juur- või võsukonkurents? Erineval produktiivsus tasemel erinev. Juurkonkurents leevendub tänu toitainete produktiivsuse suhte kasvule ja konkurents liigub maa peale.
Kui rohumaad eutrofeeruvad, siis sellega konkurents muutub. Algselt on juurkonkurents (sümmeetriline), mis liigub üle võsukonkurentsiks (rohkem asümmeetriline). Suured liigid kasvavad suuremaks ja väiksemad jäävad veel väiksemaks (väljasuremine).
Süsteem saab sümmeetrilise konkurentsi oludes oma liigirikkust säilitada.
Asümmeetriline, mis kasvab ajas. Väike väiksemaks ja suurem suuremaks. Oluline liikide väljasuremises! Kassitapuliste näide: 4 isendit võsu konkurentsis!!!

Millised tunnused määravad taimeliikide konkurentsivõime (konkurentse mõju tähenduses, konkurentse vastuse tähenduses)?
Konkurentsivõime on konkurentne mõju.
Konkurentse mõju tähenduses määravad taimede puhul konkurentsivõime biomass ja sellega seotud parameetrid ning suure biomassi saavutamise kiirus. Lisaks tõstab taime konkurentsivõimet mingi spetsiifiline tunnus, mis töötab eripärastes tingimustes. Spetsiifilise omaduse näide: Kaukaasiast pärinev Centaurea diffusa, mis eritab juurte kaudu mulda hüdroksükinoliini. See ühend on teistele taimeliikidele toksiline, kuid mitte taimele endale.
Kokkuvõttes konkurentne mõju on oluliselt sõltuv organismi suurusega seotud tunnustest. Näide: turbasammal hapestab ümbrust nii, et teised taimed ei saa seal elada.
Konkurentsivõime konkurentse vastuse tähenduses: põgenemine (taimedel seemneline ja klonaalne liikumine, loomadel migratsioon, fenoloogia ), ressursside vallutamine , tolerants (ressursside defitsiitide talumine, varuainete olemasolu jne.
Näide: taimed lähevad mulla seemnepanka, ootavad häiringuid, et siis saaksid paljunema hakata. Klonaalne liikumine risoomiga , et mujale põgeneda.
Kokkuvõttes konkurentne vastus ei sõltu kindlatest tunnustest, erinevad organismid lahendavad selle erinevalt.

Kas konkurents mõjutab liikide sagedust looduses, liikide jaotust ruumis (piki keskkonnagradiente) ja vastupidi – kas liikide ruumiline paiknemine mõjutab konkurentsi?
Jah, liikide konkurentsivõime ennustab nende sagedust looduses. Seda näitas ka katse, kus mitme taimeliigi esindajad istutati kokku. Nii rohkete toitainetega kui ka toitainetevaeses mullas oli statistiliselt oluline seos taimeliikide sageduse ja konkurentsivõime vahel.
Teine katse: ühes potis kasvatati koos kahe taimeliigi esindajaid (seega ressurss oli piiratud). Tulemuseks saadi, et mida tugevam konkurents, seda tugevamini oli kunstlikus koosluses esindatud . Kui toitaineid on rohkem, siis konkurentsivõime määrab olulisemalt taime sageduse. Stressitingimustes taim ei panusta konkureerimisele, vaid lihtsalt eksisteerimisele.
Konkurentsivõime mõjutab liikide jaotumust piki keskkonnagradienti. Näide: ahtalehise hundinuia ja laialehise hundinuia katse. Kirjeldati nende jaotumust veekogude kallastel piki veesügavuse gradienti. Istutati mõlema liigi isendeid nendesse potentsiaalselt sobivatesse kasvukohtadesse, kus neid varem ei esinenud . Ahtalehine hundinuia kasvusügavuse varieeruvus on konkurentsi olukorras palju väiksem kui ilma konkurentsita olukorras. Laialehine hundinui oma eelistusi konkurentsi puhul ei muutnud.
Ahtalehine kolib koos olles rohkem vette, tal pole mõtet konkureerida.
2 näide: Keskkonnagradient mõjutab liikide jaotust ruumis. Uuriti konkurentsi mõju 5 liigile piki absoluutkõrguse gradienti Alpides . Mida kõrgemale minna, seda suurem on stress . Uuritavate liikide ümbert eemaldati naabrid 15-20 cm raadiuses. Märklaudliigid reageerisid kas positiivselt või negatiivselt. Reaktsiooni suund sõltus sellest, kas katse toimus kõrgemal või madalamal liigi jaotumuse maksimumist. Juhul, kui katseala oli kõrgemal, kui liigi jaotumuse maksimum, mõjus naabrite eemaldamine negatiivselt. Juhul, kui katseala oli madalamal, kui liigi jaotumuse maksimum, mõjus naabrite eemaldamine positiivselt. Kõrgemal kasvavate liikide esinemist madalamatel kõrgustel piirab konkurents. Madalamal esinevate liikide kasvamiseks kõrgemal on vajalik teiste taimeliikide ‘tugi’ (fastsilitatsioon e. soodustamine).
Liikide ruumiline paiknemine mõjutab konkurentsi: näide nelja liigiga , kus neid kasvatati monokultuuris ja 3- või 4-liigilises segus, madal ja kõrgel tihedusel. Lisaks varieeriti ruumilist struktuuri- isendid olid jaotunud kas juhuslikult või agregeeritult (sama liigi isendid gruppidena). Paarikaupa kasvades soodustas laigulisus nõrku ja surus maha tugevat liiki. Juhuslik jaotus annab eelise tugevatele. Klassikaline vastus – liigisisene konkurents on tugevam, sest sama liigi isendite nõudlused kattuvad (seletus eelnevale segasele tekstile. Nullkoosluse katse!!! Nullkooslus- ühes potis üks taim, teises teine ja kolmandas kolmas. Kooslus- kõik taimed ühes potis.
2. näide, kus liikide ruumiline paiknemine mõjutab konkurentsi: Uuriti Alnus crispa ruumilist jaotust Alaska tundras. Leiti, et see on korrapärasem kui juhuslikult võiks eeldada. Püstitati hüpotees, et lepa isendite regulaarne jaotus on seotud nendevahelise (ruumi)konkurentsiga. Eemaldamiskatse – ühe isendi ümbert eemaldati 5 lähimat naabrit . Naabrite eemaldamine parandas isendite kasvu – maapealse osa mass kasvas aastaga 1.4x ja kõrgus 2x. Oluliselt kasvas ka taimekudede N ja P sisaldus.

Kas konkurents mõjutab taimekoosluste liigilist koosseisu ja struktuuri? Millised katsed seda tõestavad? Umbrohtude ja teravilja konkurents.
Konkurentsi mõju looduslikele kooslustele: mõju liikide sagedusele, mõju liikide jaotumusele piki kk.gradiente, summaarne mõju taimekoosluste koosseisule ja struktuurile. Samad näited, mis eelmises küsimuses, sest koos konkurentsiga kaasnebki taimekoosluste liigilise koosseisu ja struktuuri muutus.
Umbrohtude ja teravilja konkurents: nisu saagikus umbrohtunud põllul sõltuvalt külvitihedusest ja –mustrist. Mida tihedamini vilja külvati nii ridades kui ka võrestiku mustriga, seda suurem oli saadud vilja biomass. Mida väiksema tihedusega vilja külvati (olenemata külvimustrist), seda suurem oli umbrohu biomass.

Mutualismi mõiste ja tüübid
Mutualism- sümbiootiline suhe, mis on ühtmoodi kasulik mõlemale interaktsioonis osalevale liigile.
1.1. Troofiline mutualism- suhe, kus partnerid osalevad võrdselt toitainete ja süsivesikute hankimises ja tootmises. Näide: mükoriisa (seenele C ja taimele mineraalsed toitained ), N-fikseeriv sümbioos.
1.2. Kaitsemutualism- suhe, kus üks liik vastutasuks toidu ja varjupaiga eest kaitseb teist liiki selle vaenlase vastu. Näide: võsu seenendofüüdid, sipelgad ja taimed. Näide: mürmekofüüdid ehk sipelgtaimed, mille vartes, astlais ja mugulais on õõned, kus elavad sipelgad. Sipelgad kaitsevad vastutasuks herbivooride, ronitaimede ja seenpatogeenide eest. Näide: seenendofüüdid elavad taimede rakkudes või rakuvaheruumides ja nad stimuleerivad taime kasvu ning on abiks idanemisel seemnekestade läbimisel. Endofüüt ise kasutab taime poolt toodetud suhkruid ja levimiseks taimorganeid. Seenendofüütide puhul eristatakse veel konstitutsioonilist ja indutseeritud mutualismi.
1.3. Levimismutualism- suhe, kus üks liik aitab teisel liigil levida , saades ise vastutasuks toitu. Tolmeldamine , zoohooria.
1.4. Obligatoorne mutualism- olukord, kus osalevate liikide ellujäämine sõltub täielikult teineteisest. Orhidoidne mükoriisa, obligatoorne vähemalt taimele. Seemnete idanemiseks vaja vähemalt seenpartnerit.
1.5. Fakultatiivne mutualism- osalevad liigid jäävad ellu ka iseseisvalt.

Mükoriisa olemus ja tüübid
Mükoriisa e. seenjuur on mutualistlik, sümbiootiline assotsiatsioon mullaseente ja taimejuurte vahel, millel on väga oluline osa taimede mineraalses toitumises. Koosneb taimejuure- ja seenerakkudest. Nii õis- kui ka soontaimede puhul on umbes 70% esindajaist arbuskulaarse mükoriisaga.
Mükoriisa kulu ja tulu: seen saab taimelt süsinikku, taimed saavad seenelt mullast pärit toitaineid ja vett, kaitset vaenlaste vastu, mullakeskonna parendust ja saasteainete resistentsuse tõusu, on olukordi , kus kulu on suurem kui tulu ja seen parasiteerib taimel. LOENG MM 2013_1, slaid19 (vaata lisaks)
Seenmantel ehk tupp on tihe seenehüüfide võrgustik, mis ümbritseb koloniseeritud taimejuurt.
Mükoriisa tüübid:
•(Vesikulaar) arbuskulaarne mükoriisa (VAM e. AM)- mükoriisatüüp, mida moodustavad seened, kes tungivad läbi vaskulaarse taime juurerakkude, asustades kogu koorkihi juhtkimpudeni. Iseloomulikuks anatoomiliseks tunnuseks on hõimkonna Glomeromycota poolt moodustatavad struktuurid- arbuskulid ja vesiikulid.
•Ektomükoriisa- seenjuure tüüp, mille puhul levivad hüüfid peremeestaime juurerakkude vahel, nende sisemusse tungimata. Ektomükoriisale on iseloomulikeks anatoomilisteks tunnusteks Hartigi võrgustiku ja seenmantli olemasolu. Ektomükoriisa on erinevalt arbuskulaarsest mükoriisast nähtav ka palja silmaga. Seda moodustavad kand - ja kottseened ning vetikseened (riisikad, puravikud kandseente näitena).
•Erikoidne mükoriisa- anatoomiliselt iseloomustab seenehüüfide sissetung juurerakkudesse ning seenmantli ja Hartigi võrgustiku puudumine. Sellist mükoriisat moodustavad seened kuuluvad kottseente hulka.
•Orhidoidne mükoriisa- mükoriisa, kus seen moodustab juurte välimistes rakkudes tihedaid kerakesi ehk peletone. Seened on enamuses ektomükoriissed. Ei arene orhidoidse mükoriisa puhul ei seenmantlit ega Hartigi võrgustikku.

Kas ja kuidas mükoriisa mõjutab taimedevahelisi suhteid?
Hüüfisidemed taimede vahel  „toidutorud“ ja „ühisabi kassad “
Toidutorude puhul toimub C ülekanne mööda hüüfi. Seenekeskne lähenemine: C jt ained liiguvad ühe taime risosfäärist teise taime risosfääri, kuid need kasutatakse/ talletatakse seenestruktuurides.
CMN Common Mycorrhizal Network . Tagab C vahetuse sama liigi või erinevat liiki isendite vahel, kes jagavad mükoriisat. Väiksemakasvulised saavad vähem C-d valguskiirgusest ja seetõttu koguvad rohkem C-d mükoriisselt seenelt, millele selle hiljem tagastavad. Selline C jagamine tõstab koosluse mitmekesisust. C jt ained liiguvad ühe taime risosfäärist teise taime risosfääri, kuid need kasutatakse/talletatakse seenestruktuurides.
NMA ühisabi kassa . Fakult. Taimed pigem ei võta seda mükoriisat, sest selle mitteomamine on kasulikum.
Näide: Uibopuu katse, kus kasvatati kolme erinevat taimeliiki individuaalselt erinevates kasvukeskkondades. Hiljem taimed kuivatati ja mõõdeti nende biomassi. Tulemus oli iga taimeliigi puhul sama. Võrse ja juure biomass oli suurem nii noores metsas, vanas metsas kui ka põllul kui steriilses mullas, kus mükoriisat ei eksisteerinud.
Kui teine taim on varjus , siis mükoriisast lisa.
Seen võetakse võrgustikku alguses ka siis, kui mingit kasu pole. See on investeerimine tulevikku kunagi läheb vaja.

Kas ja kuidas mükoriisa mõjutab taimekoosluste struktuuri?
Mükoriisne sümbioos mõjutab taimekoosluste uuenemist, suurendades mükotroofsete taimede järglaskonda, parandades idandite eluvõimelisust, pärssides vähem mükotroofsete liikide uuenemist.
Tekitab erinevusi taimekoosluste vahel: mükoriissete taimeisendite arv suureneb ajas, mükoriissete seente kooslus muutub ja seenekloonid suurenevad, aga nende arv väheneb.
Taimede kolonisatsiooni kiirus ja edukus suktsessioonis sõltub taimede ja ka M seente diaspooride kohalejõudmisest.
M seente kooslused erinevad ruumis ja arenevad ajas, põhjustades erinevusi looduslikus taimkattes.
Mükoriissete seente mitmekesisus suurendab taimede mitmekesisust ja ökosüsteemi varieeruvust ja produktiivsust (nt. rohkem P-d mullas).
Näited: niitu iseloomustab suuremas osas AM, boreaalset EM ja nõmme EM.
Taime- ja seenekooslused. Üle maailma eristub 4 vegetatsioonitüüpi (antropogeenne, rohumaa , parasvöötme mets ja troopiline mets). Neist kõige suurem AMF (arbuscular mychorrizal fungi) arv ühe taimeliigi kohta on troopikas .

N-fikseerijad ja nende kooselu taimega
Mügarbakterid- Fabacea sugukonna taimede juurtel juuremügarate teket ja neid mügaraid asustavad mikroobid , mis on võimelised siduma molekulaarset N-i.
Need mügarbakterid seovad õhulämmastikku (tegu on troofilise mutualismiga). Nad toodavad õhulämmastikust ammoniaaki (N2 + 3H2  2NH3), kasutades selleks dinitrogeenreduktaasi ja nitrogenaasi, mida sünteesitakse nif geenidelt.
Mügarbakteritega on sümbioosis enamus liblikõielisi taimi. Ainult 12% liblikõieliste liikidest on ilma mügrabakteriteta.
Teine võimalus lämmastikku siduda on aktinoriisaga, mille moodustab bakter Frankia sp. koos taimejuurtega. Umbes 200 taimeliiki moodustavad aktinoriisat Rhamnales, Proteales, Rosales, Casuarinales, Myricales, Fagales, Ranunculales (nt porss ja lepp).
Umbes 150 maismaa taimeliiki elavad sümbioosis sinivetikatega, mis asuvad lehetippudes või varres. Näited: läbi sambla - palm Weffia regia +epifüütne sammal +sinivetikas. Palmlehikulistel on juuremügarad sinivetikatega.
Pleurozium schreberi ja Hylocomnium splendens- nende lehtedes on sinivetikad , mis seovad boreaalses metsas 20kg N/aha lämmastikku.
10-30% fotosünteesi produktidest kasutavad juuremügarad ära.
N fikseerivate taimede poolt rikastatud substraadile saavad tulla teised liigid, kes tõrjuvad N fikseerijad konkurentsist välja. Kui koosluses on palju pettureid, siis nad kurnavad N fikseerijaid. Petturiteks on vähem efektiivsed N-fikseerijad või need, kes üldse ei fikseeri.

N-fikseerijate mõju taimekoosluste struktuurile
N-fikseerimine mõjutab taimekooslusi , mõjutades taimedevahelisi interaktsioone. Ei oma mõju teistele liikidele, kuid täiendavad kooslust (komplementaarne ressursikasutus- mügarbakteri lisamine ei muutnud mitte N-sümbiontide biomassi, vaid suurenes liblikõieliste biomass).
Väetamiskatse: kui lisati P väetist, siis koosluses said hakata domineerima liblikõielised, sest nad said hoida N/P suhet kontrolli all. Kui lisati nii N kui ka P väetist, siis muutust koosluse liigilises koosseisus ei olnud.
Lupiini katse- rikastavad substraati lämmastikuga ja seal hakkavad kasvama ka vähenõudlikumad taimed.
N-fikseerimine soodustab suktsessiooni.
Alaska liustike primaarsuktsessiooni uurimine: kui liustik sulab, siis tekib uus vaba pind, kuhu lähevad pioneerliigid. Kui need on N-sidujad liigid, siis suktsessioon toimub kiiremini.
Havai laavapõllud- ei ole oma N-sümbioosiga pioneerliike. Sinna viidi neid ja…Tõestus, et suktsessioon saab tekkida ka ilma N-sidujateta.
Komplementaarne ressursi kasutus. Mügarbakteri lisamine ei muutnud mitte N-sümbiontide biomassi, vaid suurenes liblikõieliste biomass.
N-fikseerimine soodustab suktsessiooni (eriti primaarsuktsessiooni), võime kasvada N vaestel muldadel ja mulla rikastamine N-ga.
Mükoriissed seened ja N-siduvad bakterid on vastutavad kogu taimede aastasest C-sisaldust 5-20% (rohumaa ja savann) kuni 80% eest, parasvöötme ja boreaalsetes metsades kogu N kättesaadavuse eest ja kuni 75% Peest.

Seenendofüütide mõju taimedele ja taimekooslustele
Üldiselt elavad kõikides taimede maapealsetes osades. Nii rakkudes kui ka rakuvaheruumides. Võivad põhjustada haigusi nagu nt tungaltera. Taimedele kasulik (toodab alkaloide ja peletab nii herbivoorid ), aga meile kahjulik. Tõstab seemne idanemisvõimekust ja põuataluvust.
Taimele kasu:
Peletavad herbivoore
Kaitse patogeenide vastu ( alkaloidid ja antibiootikumid)
Stimuleerib taimede kasvu (Suurendab FS kiirust ja tõstab põua taluvust)
Abi idanemiselt seemnekestade läbimisel.
Seenendofüüdid muudavad peremeestaime paljunemisstrateegiat.
Endofüüdile:
Suhkrud
Seened kasutavad taimeorganeid levimiseks.

Mürmekofüüdid ja mürmekodomaatia ning selle mõju taimepopulatsioonidele ja –kooslustele
Mürmekodomaatia- taimeosiste arenemine sipelgapesadeks.
Mürmekofüüdid ehk sipelgtaimed- taimed, mille vartes, astlais ja mugulais on õõned, kus elavad sipelgad– taimeosiste arenemine sipelgapesadeks.
Domaatia- taimeorgan , mis on muutunud putukapesadeks.

Taim- tolmeldaja konflikt ja tolmeldamise mõju taimepopulatsioonidele ning taimekooslustele.
Taimed ja tolmeldajad : huvide konflikt. Taime huvides on:

et tolmeldaja tooks küllaldaselt õietolmu,
tolmeldaja ei kahjustaks taime reproduktiivorganeid,
tolmeldaja liiguks kiiresti taimede vahel,
tolmeldajad eelistaksid antud liigi õisi teistele,
investeering tolmeldamishüvitisse oleks võimalikult väike; tolmeldajad tarbiksid võimalikult vähe õietolmu ja nektarit.

Tolmeldaja huvides on:

saada võimalikult väikese vaevaga võimalikult palju kõrge energeetilise väärtusega ressursse
toiduressursside pidev küllaldane olemasolu

Seega on tolmeldamine pigem antagonistlik nähtus, kuigi tegu on mutualismiga.
Tolmeldamise mõju taimepopulatsioonidele ja taimekooslustele:
Toimub taime ja tolmeldaja koevolutsioon. Kujunevad vastastikused kohastumused tolmeldamise hõlbustamiseks. Näiteks: õied eritavad aroomiaineid, õitel on tolmeldajaid ligimeelitav värvus ja tolmeldamist soodustav ehitus, õitsemise ja tolmeldaja aktiivsusperioodid hakkavad kattuma, tolmeldavail putukail on vastavad suised. Taimede mõjul vormuvad evolutsiooni käigus nii mõnedki tolmeldaja tunnused kui ka vastupidi, aga kummagi seisukohast pole teise fenotüüp optimaalne.
Tolmeldajaid petetakse: reklaam on, aga kaupa pole. Näiteks kärbseõis imiteerib emast putukat (pseudokopulatsioon).
Rafleesia meelitab raipelõhnaga kärbseid ligi.
Tolmeldajad pätsavad. Nektarivaraste mõju taimele ja tolmeldajate käitumisele pole alati negatiivne. Varaste lennukaugused suurenevad ja taimedel risttolmlemise määr suureneb, igas õisikus külastavad vähem õisi ja väheneb isetolmlemise oht, ajaühikus külastavad rohkem õisi ja risttolmlemise määr suureneb, igal õiel kulutavad vähem aega ja õietolmu ülekanne väheneb, hakkavad vältima nektarivaraste külastatud õisi, kui lülitumist uuele toidutaimele ei toimu, võib suurendada risttolmlemist, lülituvad uuele toidutaimele ja tolmlemine lakkab toimimast.
Tolmlemise edukus ja allee efektid. Allee efekt ehk positiivne tihedusest sõltuvus on nähtus, kus populatsiooni suhteline kasvukiirus sõltub populatsiooni arvukusest positiivselt. Madala tiheduse korral on taimed tolmeldajatele vähem atraktiivsed.
Tolmeldamise mõju taimekooslustele: vähenev seemneproduktsioon mõjutab otseselt organisme, kes toituvad taimeseemnetest. Taime ebaedu sigimisel mõjutab negatiivselt temaga mutualistlikes või antagonistlikes suhetes olevaid liike, ühe taime vähene sigimisedu võib mõjutada liikidevahelisi konkurentssuhteid koosluses.

Seemnelevi soodustav mutualism ja selle mõju taimekooslustele

Taimedevaheliste positiivsete interaktsioonide (soodustamise e. fasilitatsiooni) olemus ja mehhanismid .
Fassililtatsioon - protsess, kus ühe taime olemasolu suurendab teise taime kasvu, ellujäämust või paljunemisvõimet.
Näide: varjutamine- Saguaro kaktus . Täiskasvanud isendid soodustavad liigikaaslaste seemnelist uuenemist, pakkudes varju ja vähendades maapinnale jõudvat valgushulka.
Otsene fassilitatsioon- üks liik oma elutegevuse tulemusena mõjutab otseselt füüsilisi parameetreid, mis mõjutavad teisi taimi.
Kaudne fassilitatsioon- protsess, mis vajab ilmnemiseks kolmandate liikide osalust.
Otsese fassilitatsiooni mehhanismid:
1. Füüsilise keskkonna muutus (rohkem vaba niiskust, varjutamine, mulla toitainetesisalduse tõstmine, substraadi muutus, rohkem vaba hapnikku, kaitse tuule eest, kaitse häiringu eest). Tavapäraselt üks osapool saab kasu ja teine on „null“. Osade taimede varis takistab vee aurumist ja nii on vesi teistele taimedele kättesaadav.
Näide: vee taseme muutmine. Hüdrauliline tõste taimed suudavad sügavast mullast vett üles tõsta ja seda teistele kättesaadavamaks muuta (udu ja õhuniiskuse püüdmine puuvõrade poolt).
Näide: täiskasvanud taime positiivne mõju idandile- hooldaja taime sündroom. Väikestele taimedele kasvuks parim koht suure põõsa all, mis pakub varju. Eriti oluline nähtus kõrbetes.
Näide: fassilitatsioon morfoloogiliselt sarnaste liikide vahel: uuriti idandite arengut lubjarikkal niidul, kus külvati 6 taimeliiki erinevatesse kasvukohtadesse ( tihedas taimkattes, 15x15 cm häilud, sammaltaimedega häilud, häilude servad). Taimkatte olemasolu oli oluline 2 taimeliigi puhul. Häiludes jäi ellu väike osa, taimkattega aladel ellujäänus 40-57%. Ülejäänud liigid kasvasid ühtemoodi hästi nii häiludes kui ka taimkattega aladel.
Näide: fassilitatsioon võib olla ka liigisisene- turbasammalde (mätaste) viimine keskkonda, et seda taastada.
Näide: fassilitatsioon läbi häiringu vähendamise- veekogu-äärsed Spartina vööd redutseerivad lainekiirust ligi 50%, stabiliseerides seeläbi kliburanna substraati.
Kaudse fassilitatsiooni mehhanismid: biootilise keskkonna muutus (kaitse herbivooride vastu, tolmeldaja visiitide muutus, mulla mikrofloora muutus, konkurentide kõrvaldamine).

Fasilitatsiooni varieeruvus piki keskkonnagradiente ja mõju taimekooslusele.

Taimedevaheliste suhete lõpp-efekt (net- effect ) ja selle varieeruvus (ajas, ruumis, taimede eluea jooksul).

Herbivooria ja selle tüübid, taimede strateegiad herbivooria mõju vähendamiseks. Püsiv vs esilekutustav kaitse.
Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise isendi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe.
Herbivoorideks võivad olla taimed (parasiitsed), imetajad (jäneselised, sõralised, kabjalised, närilised jpt), seened (mükoriissed), kalad , putukad (nii vastsed kui valmikud ) KÕIGE OLULISEM RÜHM HERBIVOORE, bakterid, nematoodid (taimeparasiidid), limused (teod, karbid ), linnud .
Herbivooria tüübid ärasöödavate taimeosade kaupa:
Granivooria ehk seemnetest toitumine, frugivooria ehk viljadest toitumine, folivooria ehk lehtedest toitumine, nektarivooria ehk nektarist toitumine (paljud tolmeldajad!), ksülofaagia ehk puidust toitumine, florivooria ehk õitest toitumine, süüakse veel pungi , varsi, õietolmu, juuri, taimemahlu.
Veel võib herbivooriat jaotada selle järgi, mitmel taimel herbivoor toitub: monofaagid (nt. lehekirbud), oligofaagid (kasutavad piiratud hulka taimi) ja polüfaagid (suurem osa sihktiivalisi). Näide: monofaage kaldub rohkem olema spetsiifilise keemilise koostisega taimedel, näiteks okaspuudel ja kõrrelistel.
Taimede strateegiad herbivooria mõju vähendamiseks.

Taimede kaitsekohastumuste tüübid herbivooride vältimiseks
1. morfoloogilised/struktuursed. Näiteks füüsilised takistused herbivoori toitumisele (ogad, okkad, karvakesed, vahad, karvad jne.)

Herbivooria mõju taimekooslustele

Parasiitsed taimed kui herbivoorid, nende mõju taimekooslustele.

Kasutavad osa taime poolt fikseeritud C-d ära, muudavad koosluses konkurentsisuhteid,
Vähendavad biomassi
Suruvad maha dominanti ( liigirikkus suureneb)
Võib toimuda ka dominandi vahetus
Võivad maha suruda ka haruldasi liike, siis liigirikkus langeb
Võivad kiirendada aineringet- varis laguneb kiiresti ja toitained muutuvad teistele kiiresti kättesaadavaks (seda kontrollida loengumaterjalidest uuesti üle)

Seened kui herbivoorid, nende mõju taimepopulatsioonidele ja –kooslustele; Kas taimekooslusi reguleerivad ressursid või herbivoorid?
Seened mõjuvad negatiivsemalt oma taimekoosluse liikidele ja uutele tulijatele avaldavad vähem mõju, aga see vist ei ole see, mis siin küsimuses vaja vastata on!
Taimekooslusi reguleerivad nii ressursid kui herbivoorid, biomassile mõjuvad herbivoorid negatiivselt (va ülekompenseerimine) ja ressurside hulga suurenemine positiivselt, samas liigirikkust mõjutavad herbivoorid maismaal positiivselt ja vees negatiivselt ja ressursside lisamine maismaal negatiivselt ja meres positiivselt
Ilmselt tuleb silmas pidada seda ka kui palju ressurssi on, kui ressurss on limiteeriv, siis selle lisamine suurendab liigirikkust, sest muidu ei taha üldse miski kasvada aga kui ressurssi saab palju, (nt. palju N) siis hakkavad suurekasvulised liigid domineerima ja väiksemakasvulised tõrjutakse kooslusest välja.

Seemnepank, seda mõjutavad tegurid ja seemnepanga võimalik roll koosluste uuenemises ja ’stabiilse varu’ loomises.

Seemnepank on mullas paiknev idanemisvõimeliste seemnete kogum
Osa on ajutiselt seemnepangas, lühiajalised (kuni 5a.) ja pikaajalised
Seemnete idanemist mõjutab soodsate tingimuste ilmnemine
Suurem seemnepanga tihedust iseloomustab häiritud kasvukohti-häiringu korral tulevad seemnepangast välja liigid, mis koosluses muidu ei kasva, aga on seemnepangas olemas
Seemnepangas on rohkem esindatud ‘ruderaalse strateegiaga’ liigid, mis väljakujunenud taimekooslustes ei kasva
Seega võib seemnepanka käsitleda kui ‘põgenemist konkurentsi eest’
Sarnasus taimkatte ja seemnepanga liigilise koosseisu vahel ei ületanud 30%
Sarnasus suurem tänapäevase kui mineviku taimkattega
Sarnasus väiksem sügaval asetsevate seemnete puhul

„stabiilne varu“ a)seemnepangas olevad seemned
b) pikaealised isendid ja nende vegetatiivsed organid
c) naaberaladelt kohale levivad organismid

Ökoloogiline amplituud, ökonišš ja selle tüübid. Mis on fundamentaalse ja realiseerunud nišši erinevus?
Ökoloogiline amplituud- keskkonnatingimuse väärtused, mille juures kindel liik on võimeline kasvama
Ökonišš ja tüübid- liigi erinevate ressursside kasutamine mitmemõõtmelises niširuumis

Fundamentaalne nišš on see osa niširuumist (kõigi ressursside kasutamise võime mis ühel liigil on vastavalt oma füsioloogiale)

Realiseerunud nišš see osa niširuumist mille liik päriselt hõivab
Erinevus nende kahe tüübi vahel seisneb selles, et liigid enamasti ei saa kasutada kogu oma fundamentaalset nišši kuna bioloogiliste interaktsioonide tõttu on osa hõlmatud ka teiste liikide poolt.
MINU VASTUS: Ökoloogiline amplituut - keskkonnaparameetri piirkond, milles mingi taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. Ökoloogiline amplituut erineb olukordades, kus organism kasutab ressursse üksi või koos teiste organismidega .
Autökoloogiline amplituut (füsioloogiline)- amplituut, mis hõlmab kogu parameetripiirkonda, milles taksonite isendite mõju on mõeldav.
Sünökoloogiline amplituut (ökoloogiline amplituut)- ainult selle piirkonna osa, kus taksoni isendid tegelikult elavad, s.t. kust teised organismid neid välja ei tõrju.
Vahet võib teha fundamentaalsel ja realiseerunud nišil. Fundamentaalne nišš- olukorras, kus liigil konkurendid puuduvad. Realiseerunud nišš- olukord, kus konkurendid on olemas ehk siis reaalses olukorras, realiseerunud nišš on kitsam. Erinevus fundamentaalse ja realiseerunud nišši vahel lubab hinnata, milline on biootiliste interaktsioonide roll koosluse kujundajana (peamiseks erinevuse kujundajaks on konkurents).
Vastupidiseid juhte, kus realiseerunud nišš on laiem kui fundamentaalne nišš, esineb tavaliselt mitteadaptiivsete positiivsete suhete (soodustamine ehk fastsilitatsioon) puhul. Näide kõrgusgradiendil muutuvate taimede kooslustest.

Regeneratsiooninišš, niššide geograafiline varieeruvus.
Regeneratsiooninišš on niši muutumine ontogeneesi käigus, seemiku vajadused võivad oluliselt erineda sellest, mis taim hiljem vajab? Pole päris kindel selles definitsioonis
Geograafiline varieeruvus tähendab, et sattudes uude elukohta võib liigi realiseeruv nišš muutuda kuna muutuvad ka bioloogilised interaktsioonid
MINU VASTUS: Regeneratsiooninišš- nišš võib muutuda ontogeneesi käigus. Regeneratsiooninišš võib erineda täiskasvanud isendi nišist.
Näide niššide geograafilisest varieeruvusest: katse naistepuna realiseerunud niššide erinevusest Austraalias ja Euroopas. Tulemuseks saadi biootiliste tegurite nagu temperatuur, niiskus jne poolest täiesti erinevad nišid.
Geograafiline varieeruvus looduslikes ja invasiivsetes areaalides: peaaegu kattuvad, osaliselt kattuvad, eksootiline liik on vähemuses, kohalik liik on vähemuses ja täielikus nihkes.

Ökoniššide kattumine. Gause reegel, Konkurentsi vältimine ja tunnuste lahknemine .
Ökoniššide kattumist seostatakse konkurentsi määraga, mida rohkem nišid kattuvad, seda suurem on konkurents kahe liigi vahel
Gause reegel e konkurentse väljatõrjumise reegel
Kooseksisteerimine on võimalik kui ökoloogilised nisid on piisavalt erinevad, kui kaks liiki konkureerivad piirava ressursi pärast, siis teatud aja jooksul tõrjutakse üks kooslusest välja.
Tunnuste lahknemine tähendab, et kahe liigi allopatriliste populatsioonidel on sarnasem nišš kui sünpatrilisetel populatsioonidel. Ehk kui suuresti kattuva nišiga kahe liigi populatsioonid elavad samal alal, siis nad on üksteisest erinevamad. Kui võrrelda samade liikide populatsioone, mis ei esine samal ala, siis nad on omavahel sarnasema nišiga. Ehk kui areaalid ei kattu, siis kattuvad nišid aga kui areaalid kattuvad, siis nišid lahknevad. Selline mehhanism võimaldab vältida konkurentsi.
MINU VASTUS:
Ökoloogiline nišš- selliste keskkonnaparameetrite väärtuste kogum, kus miski liik (või ka isend ) edukalt eksisteerida saab.
Gause reegel (principle of competitive exclusion) väidab, et mitme liigi stabiilne kooseksisteerimine pole täielikult kattuvate niššide puhul võimalik (T. Tammaru ).
Gause reegel ehk konkurentse väljatõrjumise reegel. Seaduspärasus, mille kohaselt 2 konkurentset liiki, millel on sama nišš, ei saa püsivalt koos eksisteerida. Üks tõrjub paratamatult teise välja.
Gause katse: kasvatas kolme erinevat liiki kingloomi akvaariumis. Üksi kasvades olid kõikide populatsioonide tihedused kõrged. Kui II esimest liiki koos elasid, siis üks suri välja. Järgmises katses pandi kokku I ja III liik- mõlemad jäid ellu, ainult et madalamal tasemel. Hiljem tuli välja, et kaks esimest liiki toitusid samas veekihis, aga III hoopiski pinnakihis . Kokkuvõttes on liikide kooseksisteerimine võimalik, kui liikide ökoniššid on piisavalt erinevad.
Konkurentsi vältimine ja tunnuste lahknemine: niši evolutsioon konkurentliikide mõjul. Üks või mõlemad liikidest evolutsioneeruvad sinnapoole, et konkurentsi tugevus väheneb. Tekkib olukord, kus kahe liigi sümpatrilise kooseksisteerimise aladel suureneb erinevus liikide ökoloogilistes niššides. Seda nimetatakse character displacement ehk siis tunnusenihkeks.
ESS olukord, kus samatüüpi ressurssi kasutavad liigid erinevad üksteisest piisavalt näiteks suuruse või mõne muu ressursi kasutust mõjutava tunnuse poolest. Kuid liiga kaugel üksteisest oma ressursikasutuse poolest ei tasu ka olla, kuna nii jääks vahepeal osa ressurssi kasutamata.
Kui ressursikõver on kitsas , evolutsioneerub igaüks ühise optimaalse z väärtuse poole, nende niššid on ESS olukorras kattuvad. Laia ressursikõvera korral on tulemuseks character displacement - liikide niššid evolutsioneeruvad erinevaiks. Seega võib olla tegemist lõivsuhtega parima (kättesaadavaima) ressursi kasutamise ja konkurentsi vältimise vahel.

Liikide kooseksisteerimine. Stabiliseerivad mehhanismid – liigisisene ja liikidevaheline konkurents, negatiivne tagasiside (Janzen-Connell’i efekt) .
Liigisisene konkurents on tugevam kui liikidevaheline, sest nišš kattub 100% (on näidatud toimivat ainult tugevate konkurentide korral).
Teised ökoloogilised mehhanismid suruvad sama liigi isendeid rohkem alla kui teisi liike (taim on mulda kujundanud nii, et see on talle endale ebasoodsam kui teisele)-negatiivne tagasiside mullast
Janzen-Connell’i efekti kohaselt on igal taimel oma herbivoorid ja granivoorid ning mida rohkem kasvab ühes kohas sama liiki, seda rohkem ka tema vaenlasi sinna koguneb.
MINU VASTUS: Klassikaline kooseksisteerimise teooria põhineb Gause printsiibil- niššide diferentseerumine tagab kooseksisteerimise. (Ehk täielikult kattuvate niššidega liikide kooseksisteerimine pole võimalik).

Liikide kooseksisteerimine. Võrdustavad mehhanismid – tasakaaluline teooria (heterogeensus, stress herbivooria, parasitism, sümbioos)
Keskkonna heterogeensus-laigud omavahel erinevad; kasvu määrab piirav ressurss
Stress- „humpback kõver“, mõõdukas stress mõjub liikide kooseksisteerimisele hästi, surub dominante mingil määral alal aga ei mõju veel liiga tugevalt nõrkadele konkurentidele
Herbivooria-generalistlikud herbivoorid võrdsustavad, söövad kõike  ka dominandispetsiifiline herbivoor aitab kooseksisteerimisele kaasa, sest dominandid muidu varjutavad ära väiksemad
Parasitism-kui parasiit või hemiparasiit on dominandispetsiifiline (robirohu näide)
Sümbioosid erineva kasulikkusega ja efektiivsusega!

Liikide kooseksisteerimine. Võrdustavad mehhanismid – mittetasakaaluline teooria. Mõõduka häirimise hüpotees, dünaamilise tasakaalu mudel
Mittetasakaalulises teoorias on oluline keskkonna ebastabiilsus , mis annab eelise kord ühele kord teisele liigile.
Väikeseskaalalised muutused nt mutimullahunnikud ja kk fluktueerumine- suvalises järjekorras kuivad ja niiskemad aastad.
Mõõduka häirimise hüpotees- pole küll leitud, et see oleks üldine seos aga on pakutud , et keskmise häireprotsendi korral on liigirikkus suurim
Dünaamilise tasakaalu mudel- häiringu intensiivsuse mõju liigirikkusele sõltub ka produktiivsusest, kui on madal produktiivsus, siis on häringuprotsent ka väiksem, mille puhul positiivne mõju liigirikkusele avaldub.

Avatud süsteemid ja koosluste bioloogiline mitmekesisus: liigifondi hüpotees II, muutuva limiteerimise hüpotees ( Shifting limitation hypothesis)
Liigifond sõltub regioonis „kättesaadaval“ olevatest liikidest, eelkõige on olulised nende levised (II) ja nende kättesaadavus maastikel
See mis limiteerib liigirikkust sõltub produktiivsusest
 Data collected 4 years after sowing showed that plant invasion and diversity were seed limited in unproductive sites , but microsite limited in productive sites. Effects of sowing on plant diversity along the natural landscape gradient were paralleled by significant effects of sowing on measures of local plant production and community resilience to disturbance.
 4
These results support the shifting limitations hypothesis (SLH) that landscape gradients in local plant diversity should reflect shifts in the major regulating factor , from species pools to local ecological processes , as one moves from sites of inherently low to inherently high productivity.
 5
Our findings also indicate that diversity at the level of the available propagule pool acts to constrain ecosystem productivity and stability by mediating local community assembly , by determining the availability of key species, and by governing opportunities for functional compensation within the community.

Avatud süsteemid ja koosluste bioloogiline mitmekesisus: liigifondi hüpotees I
Liigifond sõltub liigitekkeprotsessidest ja liikide ajaloolistest migratsioonidest (I)
kindlas elupaigas kooseksisteerivate liikide arv on määratud selle elupaiga ‘tavalisusega’ evolutsioonilises aja- ja ruumiskaalas-Kanaarid näide, vanematel saartel rohkem endeeme

Bioloogilised invasioonid. Võõrliigid kui ökosüsteemi insenerid ja päiskiviliigid
Põhjustavad ulatuslikku majanduslikku kahju (invasiivsed umbrohud nt), inimese põhjustatud enamasti. 1/10 reegel
Palju nt Uus- Meremaal
Tihti probleem liigne tranpireerimine, raiskavad vee mullast ära
Mükoriisaprobleem ka aga mis?
Ökosüsteemi insener( edifikaator ; ecosystemengineer) –liik, mis muudab oluliselt keskkonnatingimusi, eelkõige ressursside taset keskkonnas. Seeläbi mõjutab ta ka teisi liike.
Lukukiviliik(keystonespecies) –teistest liikidest suhteliselt olulisem lüli biootiliste interaktsioonide võrgustikus, mille eemaldamisel võib koosluse koosseis (struktuur, ökosüsteemi aineringe) oluliselt ümber korralduda
Lugupidamisega,
Martin Zobel, Mari Moora, Kadri Koorem
Aprill 2013

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 22 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

irtak.anrap Õppematerjali autor

Aine sünökoloogia eksamiküsimuste vastused

Sarnased õppematerjalid

doc

ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused

ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp

Ökoloogia

doc

Ökoloogia konspekt

Ökosüsteem Esimesena kasutas seda sõna Tansley 1935. eluskooslus ja selle abiootiline keskkond. Nt kuumaveeallikas, lillepeenar vms. Bioom sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma. Nt troopiline vihmamets, tundra. Biosfäär globaalne ökosüsteem. Kõik teadaolevad ökosüsteemid on avatud süsteemid, st et nad vahetavad naabersüsteemidega nii ainet kui energiat, ja ei ole seetõttu eraldiseisvad üksused. Ökoloogia valdkonnad: · Molekulaarne ökoloogia meetodile viitav. · Ökofüsioloogia uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. · Antökoloogia isendi suhted keskkonnaga. · Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) · Sünökoloogia(koos, kaasa, kooslemise), kooslusökoloogia · Süsteemökoloogia · Geograafiline ökoloogia · Biosfäroloogia Ökoloogiline faktor(tegur) aine, energia või informatsiooni voog keskkonnast, mis

Ökoloogia

doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad.

Ökoloogia

doc

ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS

ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid - teadus interaktsioonid, mis määravad elusorganismide leviku ja arvukuse. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia (alates kõrgemast tasemest) - Süsteemide ökoloogia (ecosystem), sünökoloogia (community), demökoloogia (population), autökoloogia (organism), ökofüsioloogia (organ system, organ, tissue, cell). 3. Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.gh 4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju.

Ökoloogia

doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013

ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2013. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum

Ökoloogia

docx

Ökoloogia eksami kordamisküsimused

Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda

Ökoloogia

doc

Bioloogilise mitmekesisuse eksam

Ökosüsteemi insenerid ehk mullaliigutajad organismid, kes mõjutavad mullatingimusi kui teiste organismide elupaika selle segamise ja agregaatide moodustamise kaudu, seejuures mõjutavad ka taime kaudselt. Näiteks sügavaid vertikaalurge kaevavad vihmaussid. Mullaelustiku olulisemad funktsioonid on: mulla struktuuri säilitamine, hüdroloogiliste protsesside reguleerimine, gaasivahetus, aineringed, orgaanilise aine lagundamine, kahjurite, parasiitide, haiguste allasurumine, sümbiootilised ja asümbiootilised suhted taimedega, taimede kasvu kontroll, puhver keskkonna kõikumistest tuleneva stressi jaoks. 28. Tegurid, mis kujundavad mulla mitmekesisuse. Mulla ruumiline struktuur on mullaprotsesside keskkonnaks, paljud protsessid mullas on seotud keemiliste ja füüsikaliste gradientidega. Mullas on väga suur ruumiline mitmekesisus, nii horisontaalselt kui vertikaalselt

Bioloogiline mitmekesisus ökosüsteemides

doc

Ökoloogia konspekt

1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme.

Ökoloogia

Rohkem sarnaseid