arvu 2800. Kaktuseid on maa peal väga palju neid isegi kogutakse ja aretatakse. Mõnel on kodus juba kaktuseid rohkem, kui nende erinevaid liike. Kindlasti meeldivad kaktused paljudele enda ilu pärast. Just selliseks, nagu nad on, on kaktuseid muutnud kõrb. Kaktusel on suured juured. Need on maapinna lähedal laiali. Osad juured ulatuvad sügavamale. Nii saab taim paremini kätte vett. Veevarude säilitamiseks on kaktusel lihakad varred. Et vett paremini hoida, on kaktus loobunud lehtedest. Nende asemel on kaitsvad astlad. Lehed ainult loovutaksid vett palavale keskkonnale. Asteldega on kakus kaitstud loomade eest, kes teda maiustaksid. Saguaaro - tuntuim kaktus, mitte nime vaid just välimuse poolest. Saguaaro kasvab isegi üle 12 meetri kõrguseks. Tema sisse ehitavad pesa mitmed erinevad loomad, jättes juured siiski terveks. Veel üks hea viis vee hoidmiseks on seda varuda. Saugaaro kaktusel on kurrutatud pind. See
................lk.19 SISSEJUHATUS Mina kavatsen oma uurimustöös uurida kaktuselisi, nende paiknemist, iseloomuomadusi, hooldamist ja paljundamist. Natuke kirjutan ka jõulukaktusest, mis on tavaliselt jõuludel peaaegu igas majapidamises ilutsemas. Oma teemaks valisin kaktused just sellepärast, et need paistavad juba niisama väga huvitavad välja, ei leidu ju eriti nii varieeruva kujuga ning teravate okastega taimi. Esimese asjana, kui ma kuulen sõna kaktus, tulevad mulle kohe Ameerika filmidest need poolkõrbealadel paiknevad hiiglaslikud mehikese moodi kaktused meelde. 1. KAKTUSELISTE PÄRITOLU JA PAIKNEMINE Kaktuselised (lad. k Cactaceae) kuuluvad kaheiduleheliste taimede sugukonda ning neid on 2000-3000 liiki, mis on väga erineva kuju, välimuse ja suurusega. Kaktuseliste kodumaaks on Ameerika. Kõige rohkem liike on aga Mehhikos ja Argentiinas. Nad
..................................... 1-6.KLASS 1. Mis taim on bandade lemmiksöök? 2. Mis värvi on rukkilill? 3. Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? 4. Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? 5. Mis on suurim mari maailmas? 6. Kas on olemas rosinapuu? 7. Missugune taim toob õnne, kui tal on neli lehte? 8. Kas roosid kasvavad puudel või põõsastel? 9. Mis puu kasvab tõrust? 10. Milline okkaline taim kasvab kõrbes? KAKTUS TAIMED SIIN JA SEAL KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? 2. Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? 3. Mis on Läti rahvuslill? 4. 85% maailma taimestikust kasvab vee all. Õige või vale? 5. Mis on suurim mari maailmas? 6. Tulpe kasvatati algselt niisama palju nende söödavate sibulate kui ka nende ilusate
olla ka kaljused. Mõned kõrbed on kehvade rohumaadega, kuid täiesti elutud on üksnes Antarktika jääväljad. Maailma suurimad kõrbed: 1) Sahara Põhja-Aafrikas liiva,-kivi-,ja savikõrb 2) Liibüa Põhja-Aafrikas liiva,-ja kivikõrb 3) Gobi Sise-Aasia,Mongoolia,Hiina kivi,-ja liivakõrb 4) Suur nõgu Põhja-Ameerika poolkõrb,sooldunud alad 5) Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb Kõrbes kasvavad taimed: 1) kaligoonum 2) saksauul 3) tamarisk 4) agraav 5) palmliilia 6) aaloe 7) kaktus 8) piimalill Kõrbes elavad loomad: 1) kaamel 2) kits 3) lammas Kõrbes kasvatatakse: 1) arbuus 2) dattel 3) melon 4) nisu 5) oder 6) puuvill Taimed Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust. Tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed
August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Kaktused toidulaual Referaat Koostaja:Aiki Urm 9.b klass Juhendaja: Kristi Saksniit Viljandimaa 2018 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 Suureviljaline viigikaktus.......................................................................................................3 Metskaktused.........................................................................................................................
Savann 2 aastaaega ferralliitmuld kõrrelised, sebra, aafrika karjakasvatus, kohvipuu, puuvill, ananass niiske ja kuiv, ahvileivapuu elevant, lõvi, pällundus, kultuurtaimed sajab suvel , akaatsia, koaala, hüään pildistamine (meie talvel) sõrmrohi Kõrb kuum, kuiv, hallmuld kaktus, öine eluviis, rändkarjakasvatu külm kõrb Gobi kõrb troopiline datlipalm, kaamel, s, sukulent(koguvad vee aaloe karakal, oaasipõllundus lehtedesse, vartesse vms, nt skoripion aaloe, kaktus),
üle merepinna, pikkus on umbes 3000 km ja laius 500 kuni 800 km. Ilm on varieeruv, talved on külmad ja suved soojad ning niisked. Tuule kiirus on tihti väga kõrge, eriti talvel. Igal aastal esinevad tolmutormid. Väga suur pindala on põllumaade all. Loodus: Suurem osa sellest on kaetud preeria, stepi ja rohumaaga. Taimed ja loomad Taimed: Tegu on rohtlaga, kus esineb rohkesti rohumaid. Metsa esineb jõeäärsetel aladel ja põhjapoolsetel aladel. Tasandikul kasvab ka harvaesinev taim kaktus. Loomad: Kunagi esines seal rohkesti pühvleid ja harksarvikuid. Teisi rohtlaloomi ja roomajaid: koiott, preeriakoer, -kana, lõgismadu. Põhjapoolsetes metsades esineb põtru, karibuid, ilveseid jaa hunte. Taimestiku ja loomastiku tutvustav video https://www.youtube.com/watch?v=pQKwzhEXLEo Suur tasandik Koostajad: Anneli Kalgre Jekaterina Moltšanova Anastasia Gabrukevich RRG, 12T klass Elukeskkond ja loodus Elukeskkond: Suur tasandik on mägede-eelne lavamaa USA-s ja
1/5 maakeral 20-30 põhja laiuskraadidel kuum, kuiv ja troopiline kliima Temp. Amplituud suur. Aata sademed 250mm Kuivad ja kuumad tuuled Põhjavesi sügaval loomad Kaamel Kõrberebane e. Fennek Meesipelgad Punakänguru Varaan Skorpion Hulgaliselt roomajaid Taimed Aaloe Datlipalm Velvitsia Saguaaro kaktus Inimtegevus Hõre asustus Karjakasvatus (nomaadid) teravilja, puuvilla ja puuviljade kasvatus. Maavarade kaevandamine (nafta, maagaas, sool) Loodusvööndid
Teemad Asend Kliima Loomad Taimed Muulastik Inimtegevus Kasutatud kirjandus Asend Aafrika-Põhjaosa Araabia poolsaar Euraasia ida osa Enamus Austraaliast Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika Kliima Vähe sademeid aasta läbi Temperatuur ühtlane Kuiv ja tugevad tuuled Keskmine tempeperatuur 18° C Tuntumad loomad Kaamel Mongoolia liivahiir Kobra Fennek Kaelus-kirileeguan Sarvik-lõgismadu Taimed Põhitaim on kaktus Taimi on väga vähe kuna kliima on kuiv Mullastik Mullad on soolased Punakas pruunid mullad Huumuse vaesed Inimtegevus Nafta kaevandamine Maagaasi kaevandamine Kaevandatakse Põhja Aafrikas ja Araabia poolsaarel Turismindus Kasutatud kirjandus Geograafia õpik, vihik www.neti.ee Looduse Entsüklopeedia
Levinud on ka nimetused "pitaya" või "nanettika". Ladina keeles Hylocereus undatus. Pärineb Draakonivili pärineb Mehhikost ning kasvab öösel õitseval kaktusel, mida kutsutakse “Öökuninganna”. Kasvatatakse Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, ning veel Aasia riikides nagu Taiwanis, Vietnamis, Tais, Filipiinidel, Sri Lankal ja Malaisial. Neid on leitud ka Okinawas, Hawaiil, Iisraelis, Põhja-Austraalias ja Lõuna- Hiinas. Hylocereus kaktus õitseb ainult öösiti. Ja tema iga õis puhkeb ainult üheks ööks. Mistõttu on ta nime poolest veel ka "kuulill" või "öökuninganna". Kaktuseõis punane - kasvupiirkonnad, sinine - leiukohad Kirjeldus Eksootiline puuvili on kaktusvilja sugulane. Koor on roosa, viljaliha enamasti valge, vahel ka lillakas. Seemned on mustad ja tillukesed. Vili ise ei ole eriti magus, kuid see-eest
osad aga peavad õigeks arvu 2800. Kaktuseid on maa peal väga palju neid isegi kogutakse ja aretatakse. Mõnel on kodus juba kaktuseid rohkem, kui nende erinevaid liike. Kindlasti meeldivad kaktused paljudele enda ilu pärast. Just selliseks, nagu nad on, on kaktuseid muutnud kõrb. Kaktusel on suured juured. Need on maapinna lähedal laiali. Osad juured ulatuvad sügavamale. Nii saab taim paremini kätte vett. Veevarude säilitamiseks on kaktusel lihakad varred. Et vett paremini hoida, on kaktus loobunud lehtedest. Nende asemel on kaitsvad astlad. Lehed ainult loovutaksid vett palavale keskkonnale. Asteldega on kakus kaitstud loomade eest, kes teda maiustaksid. Saguaaro - tuntuim kaktus, mitte nime vaid just välimuse poolest. Saguaaro kasvab isegi üle 12 meetri kõrguseks. Tema sisse ehitavad pesa mitmed erinevad loomad, jättes juured siiski terveks. Veel üks hea viis vee hoidmiseks on seda varuda. Saugaaro kaktusel on kurrutatud pind
KÕRB Asukoht Kliimavööde Troopiline kliimavööde Lähistroopiline Parasvööde Kliimadiagramm Õhumassid Suvel troopiline õhk Talvel parasvöötme õhk Temperatuur Päeval kuni 50 kuumakraadi Öösel võib langeda alla nulli Tuuled Parasvöötmes läänetuuled Troopilises passaadid Lähistroopilises suvel passaadid ja talvel läänetuuled Aastaajad Kaks aastaaega: Suvi Talv Kõrbete liigid Liivakõrbed Kivikõrbed Soolakõrbed Lössikõrbed Savikõrb Taimestik Sügavale ulatuvad juured Lihavad varred Nahkjad lehed Loomastik Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Kaitsevärvus Inimtegevus · Rändkarjakasvatus · Oaasipõllundus Kõrbete põliselanikud · Beduiinid · Austraalias aborigeenid · Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid Maailma s...
Sissejuhatus Olen alati mõelnud, et kui tihedasti tuleb taimi kasta. Kogu aeg mu ema räägib, et ta kas kastis mingi taime üle või jättis jälle kuivale. Muidugi see oleneb taimest, kui tihedasti ta kastmist vajab. Näiteks kaktus. Ta ei tahagi eriti juua, aga riis vajab kohutavalt palju niiskust. Nii ma siis mõtlesin, et teen endale ja emale heateo ja uurin selle välja. Kui tihedasti tuleb taimi kasta? Esimese hooga mul ei tulnudki ideed, kuidas seda välja uurida. Külvasin seemned maha ja hakkasin neid erinevatel aegadel kastma. Teooria Hariliku maisi ajalugu Harilik mais on pärit Kesk-Ameerikast ja tema eellasi pole teada. Kultiveerima hakati umbes 7000 aastat tagasi. 15
Maailma laste palvel on jõulud selgi talvel. Nii Lasnamäel kui Loksal on küünlad kuuseoksal... Mõnel maal ei kasva kuuski, pole lund ja suuski. Kuid ka seal on jõulusalmid: jõulupuuks on palmid. Mõnel maal ei tunta tuiske, pole jääd ja uiske. Kuid ka seal on jõuluaktus: jõulupuuks on kaktus. Jõulupuu,jõulupuul küünal õitseb jõulukuul! Kui on peetud jõululaat, siis saabub jõulutaat! Maha tuli kena lumi, ammu möödas soe suvi. Maja ees meil lumemees, lund on täis kõik aiad, teed. Saame lumesõda teha, kuni jälle käes on eha. Jõulukuuse tuppa toome, jõulumeeleolu loome. Toas on kena jõulupuu, taevas täies säras kuu. Taevas säravad ka tähed, kingitusi veel mul vähe. Varsti tuleb jõuluvana, laua peal on praetud kana. Õpin luuletusi pähe,
Biol.evolutsioon élu areng maal esimestestelusolenditest kuni praeguste liikideni.sots. Näited:-füüsik.ev.käigusarenesid aatmoitest galaktikad,planeedid.-sots.ev.käigus arenes inimkond,kultuurid ja tsivilisatsioon.-Keemil.ev.mood keerukamad org. ühendid.-Biol.ev.tekkisid eel ja päristuumsed organismid. Ev.inimmõju:tõuaretus-mõju:teistsuguste omadusega organismid Elu isteke elutust tänap:-puuduvad sobilikud ting.keemil.ev.toimumiseks,mis and is kunagi eeldused elu tekkeks.-puudub ürgookean,kust said alguse erinevad organismid. See oli tänap. ookenaiga võrreldes madalam,soojem. Miller:Hüpot:Elu tekkele eelneb keemiline evolutsioon, mille käigus tekkisid eluks vajalikud keemilised orgaanilised ühendid.Järeldus:Orgaanilised ained tekkisid anorg.ainetest. Ev.uuring:palentoloogilised leiud(kivistised,mida sügavamtest kihtidest leitud, seda algeisem ehitusega on,erinevad tänap. kivististest, mida pinnapealsemad seda saranasemad tänapäeva liiik...
fotosüntees mille käigus taim varub endale glükoosi. 3. Piimalillelised Taime värvus on hästi erk (punane, sinine, roheline). Selline värvus peletab loomi. Ka nende mahl on mürgine ka see peletab rohusööjaid. Nendel taimedel on ka okkad kaitseks ja aurustumise vähendamiseks. 4. Kaktused Nendel taimedel on paks ja mahlane vars, millesse kaktus kogub põuaks toitaineid. Kaktustele on ka iseloomulikud okkad mis vähendavad vee aurustumist taimelt. 5. Kivilehikud Need taimed ,,elavad kivid" on väga imelised taimed, sest nende välimus meenutab kive. Nad on võimelised kannatama temperatuuri kuni +120°C !!! Nende välimus on kaitseks loomade eest. Looma nimi Kohastumise kirjeldus 1
esine. Palju kruusa ja klibuvälju e. regid. Liivaluidetes tekivad huvitavad kipskristallid. TAIMEDE KOHASTUMUS Lehed on väikesed, nahkjad või on muundunud. Paksud lehed, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust. Õitsevad ning viljuvad väga kiiresti Pikad juured, mis ulatuvad sügavale. SAKSAUULIPUU E DATLIPALM KASAHSTANI KAKTUS TAIMED LOOMADE KOHASTUMUS Suured kõrvad kehatemperatuuri reguleerimiseks. Paljud loomad hangivad toitu ja käivad urust väljas öösel, et varjuda põletava päikese eest. Osad väiksemad imetajad ei joo üldse, nad saavad piisava vee kätte taimeseemnetest. Tihe karvastik kaitseb loomi päeval kuuma eest ja öösel külma eest. Toiduks valitakse enam-vähem kõike. Parim kaitse osavus ja väledad jalad. LIIVASISALIK SKORPION LOOMAD
1. Kõrbete tekkepõhjused õhumasside liikumise tagajärjel 2. Kõrbete levik eri mandritel kõrbe nimi,manner, riik. Seda saab teha atlasega. 3. Kõrbete tunnused.Mis on kõrb? Kõrbete kliima. Tunnused: Õhk on väga kuiv, taevas pilvitu, kuum temperatuur ning sademeid vähe. Mis on kõrb? : Kõrb on tühi maa, kus elustik on vaene, sest pole korralikult vett ega toitaineid. Kõrbete kliima : Kõrbeid jaotatakse eraldi veel kliima järgi: kuumakõrbed, poolkõrbed, rannikukõrbed. Kõrbetele on isloomulik suur kuivus. Kliimat iseloomustab aga kõigeparemini parasvöötme lähistroopiline ja troopiline kliimavööde 4. Maailma suurim kõrb, suurim oaas. Suurim kõrb on Sahara kõrb. Suurim oaas on paikneb Niiluse kallastel. 5. Kõrbete liigid. Mille järgi kõrbeid liigitatakse? Kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Kõrbeid liigitatakse kliima ja pinnakatte järgi. 6. Kõrbetaimed....
erinevatest materjalidest endale peavarju, osata esmaabi anda (ka iseendale) ja ka võimalusel kanda kaarte kaasas. Kõrbetes tuleb igal juhul vett targasti ja kokkuhoidlikult kasutada. Juua võiks vett väikestes kogustes iga mingi teatud aja tagant. Võimalusel elada veekogude ääres ja varjulises kohas. Suuremal vajadusel võib ka destilleerida oma kehavedelike. Kui vahepeal on kuskil suurtes kogustes vett, siis tarbida seda võimalikult palju. Osad taimed, nagu kaktus koguvad ka vett oma kehasse, sel juhul muutuvad nad siledamaks ja lamedamaks. Kõrbetes ei tohiks kindlasti kaasas kanda rasket, mõttetut koormat. Kaasas peaks olema vaid eluvajalik. Toit võiks olla toitainerikas. Kui võimalik siis võiks kaasas olla ka nuga, esmaabi ning päikesekreem, mis kuulub kõik tegelikult ka eluvajalike asjade alla. Oaasides tuleks kasutada kõike, mis võimalik ja varuda endale toitu, vett ja materjali. Kõige
Taimestik Kuna kõrbes on taimedele halvad elutingimused, siis on seal taimkate hõre. Päikese valgust on kõrbes palju, aga sama ei saa vee kohta öelda. Kuna vesi on sügavamal ja ka teised tingimused on kehvad on taimedel kujunenud välja kohastumused hakkama saamiseks : Pikad juured, mis ulatuvad sügavale või hoiduvad maapinnale, võimaldavad koguda pinnases leiduvat niiskust. Kõrbestes on ka palju sukulente. Pilte taimedest Aaloe Kaktus Loomad Ka loomadele on kõrbes elutingimused äärmiselt ebasobivad. Loomad vajavad eluks: toitu, vett ja kaitset ning kõrbes on neid kõiki 3-me väga raske leida. Kõrbes on palju putukaid, ämblikke, roomajaid, närilisi. Linde ja imetajaid on kõrbes vähe. Paljudel loomadel välja kujunenud kohastumused kõrbes hakkama saamiseks. Näiteks: Osad väiksemad imetajad ei joo üldse, nad saavad piisava vee kätte taimeseemnetest.
meskaliin ja psilotsübiin. Tähtsaimad sünteetilised hallutsinogeenid on: LSD (lüsergiidhappe dietüülamiid), DOM (dimetoksimetüülamfetamiin), kasutusel ka nimetus STP, DOB (dimetoksibromoamfetamiin), ka nimetus Broom-STP, MDA (metüleendioksiamfetamiin), MDMA (metüleendioksimetüülamfetamiin), TMA (trimetoksiamfetamiin), Fentsüklidiin (PCP), millele on inglise keeles antud ka nimetus angel dust, eesti keeles inglitolm, Ketamiin Meskaliin Peyotl on kaktus,kasvab Mehhikos ning USA edelaosas. Kuivatatud külgvõrseid kutsutakse meskaalnuppudeks, sest nad sisaldavad hallutsinogeenset uimastit meskaliini. Ameerika indiaanikirikus on lubatud peyotl-kaktust kasutada jumalateenistuse ajal vaimudega ühenduse saamiseks. Psilotsübiin Paljud seened, muu hulgas Psilocybe, Panaeoluse ja Stropharia sugukonnast, sisaldavad hallutsinogeenseid aineid psilotsübiini ja psilotsiini. Läänemaailmas on psilotsübiiniseent aeg-ajalt
taimkatte moodustavad kuivalembesed ja lühikese kasvueaga rohttaimed. 9. Mis on uhtorg? uhtorg on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. 10. Mis liiki taimed on kõrbes levinud? Kõrbetaimed, nt datlipalm, harjashein, kaktus, saksauul jne 11. Mida tähendab muldade degradeerumine Mulla degradatsioon ehk mulla degradeerumine on mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamise tagajärjel
taimeliikidega. Probleemid haruldaste looma- ja taimeliikidega kaubanduses on muutunud järjest teravamaks. Ebaseadusliku kaubanduse objektidest maailmas on haruldased taime- ja loomaliigid tõusnud narkootikumide ja relvade kõrvale. See on mõistetav kui vaadata vaid mõnede haruldaste taime- ja loomaliikide või nende osade maailmaturu hindu: treenitud jahipistrik 2 miljonit krooni lumeleopardi nahk 850 000 krooni toormuskus (1 kg) 700 000 krooni Candelabra kaktus 95 000 krooni Kauplemine loodusest hangitud looma- ja taimeliikide isenditega ongi suuruselt teine oht nende püsimajäämisele elupaikade hävimise järel. Looma- ja taimeliigid, millele Washingtoni konventsioon laieneb, loetletakse eraldi lisades. Konventsiooni lisades on välja toodud kolm kategooriat: I kategooria: Esimesse lisasse on kantud väljasuremisohus olevad liigid, mis on otseselt või kaudselt ohustatud kauplemise läbi. Seal on näiteks suured papagoid nagu aarad ja kakaduud
Vihmaperioodil valitsevad kõikjal 23 meetri kõrgused kõrrelised; põua ajal kuivavad maapealsed osad täielikult. Rohukõrred kasvavad üksteisest tukkadena mõnekümnesentimeetriste vahemaade kaugusel. Puude koor on krobeline ja paks, tüvi jäme, et säilitada niiskust, ning oksad harunenud korrapäratult. Vähese niiskuse tõttu kasvavad puud hõredalt. Tuntumad savannitaimed on akaatsia, ahvileivapuu, eukalüpt, sõrmrohi ja pudelpuu. Akaatsia, preeria kaktus & ahvileivapuu Loomastik Savannis elavad suurte karjadena kabjalised (nt. ninasarvik, sebra), sõralised (nt. kaelkirjak, antiloop) ning suured kiskjad (nt. gepard, lõvi). Kodu saavad seal veel paljud linnud, putukas ja närilisi. Seosed rikkaliku rohukasvuga on kõige arvukamad rohusööjad loomad. Kohastumused: 1) veevajaduse rahuldab toit; 2) paljud liigid elavad karjades; 3) kiire jooksimisvõime. Loomastik Kuivaks perioodiks koondub
Liivalaia ristmikul,Foorumi ees jne.) ning valisin Foorumi ees oleva tulba, millest veidi rohkem rääkida. Iga tulp on välisdisainilt ühesugune: must taust, millel olev kollane piklik ristkülik on seest läbipaistev ja võimaldab näha tulba sisse. Ajakirja logo kujutava kollase ristküliku all on samuti kollast värvi informatiivne tekst. Iga tulba sisemus on, aga erineva kaunistusega, nt. Foorumi ees olevas tulbas võib näha aardekasti, Liivalaia ristmikul on selle asemel kaktus. Esmapilgul jäi see reklaam mulle tänaval silma kuna ,,National Geographic" on nimekas ajakiri, aga süvenedes paelus nutikas reklaamipinna kasutus. See pole äärmiselt erakordne ega uudne kompositsiooni poolest kuid erinevalt paljudest reklaamidest, mida tänapäeval tehakse, ei riiva see silma. Disain pole ülepakutud, jätab ,,puhta" mulje ning on esteetiliselt üsna kena. Leian et värvid on hästi sobitatud - ajakirja tavapärane värvigamma must ja kollane. Tuntud
Kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. -Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara. -Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks Gobi. -Samuti võivad tekkida kõrbed mäestike tuulealustele külgedele, näiteks Surmaorg. -Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka...
Kesk-ja Lõuna-Ameerika indiaanlased on selliseid uimasteid kasutanud religioossetel kombetalitustel juba aastatuhandeid. Samuti kasutati neid ,et tunda üleloomuliku jõudu, teenida prohvetlikke eesmärke,sooritada musta maagia rituaale, osaleda orgias aga ka ka meditsiinilistel eesmärkidel. Alates 1950.aastate keskpaigast on sünteetilised hallutsinogeenid olnud nii teadlaste ja nn droogiprohvetite kui ka uudishimulike noorukite huviobjektiks. 1.1 MESKALIIN Peyotl on kaktus, mis kasvab mõnel pool Mehhikos ning USA edelaosas. Taimel on tugev sammasjuur. Kaktus ise on üsna väike ja meenutab padjakest, tavaliselt kasvab ta üksi,ent vahel on ka külgvõrseid. ( Joonis 1 ) Kuivatatud külgvõrseid kutsutakse meskaalnuppudeks,sest nad sisaldavad hallutsinogeenset uimastit meskaliini. Meskaliini tavaline manustamisviis on peyotl-kaktuse tükkide
lõksu ega leia väljavooluteed ning sumbuvad kõrbeliiva. 4. Taimestik ja loomastik Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid, sisalikud jpt. Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad auramise vähendamiseks ja suur soolataluvus. Kõige enimlevinumaks taimeks on kaktus, kellel on lehtede asemel astlad, et auramist vähendada. Lisaks on kaktusel väga laiuv juurestik. Joonis 2. Nandu( tüüpiline Atacama lind) 5. Inimtegevus, põlisrahvad ja rahvastiku paiknemine ja -tihedus San Pedro de Atacama on siinsete alade iidne keskus olnud üle aegade. Esmaasukad jõudsid siia juba 11 000 a tagasi. Atcamenose kultuuri kõrgaeg saabus 12. sajandil ning leidis oma lõpu inkade käe läbi 15. sajandi alul. Läks veel sajand ning esimese Hispaania vallutajana
TABEL : ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad lõuna-ameerikas, aafrikas, kagu-aasias. Pindala väheneb kiiresti peamiselt üleraie tõttu, juurdekasv kuni 50 m 3/ha aastas, väheväärtuslikud puuliigid. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud india, nigeeria, austraalia, india, pindala väheneb, sobib põllumaaks, juurdekasv kuni 20 m 3 /ha aastas, puud madala tootlikkusega(eukalüpt, ahvileivapuu, kaktus,palmid,akaatsia). Lähistroopika niisked metsad - brasiilia, usa, austraalia, hiina, juurdekasv 15-20 m3/ha aastas, pöök, magnoolia. Lähistroopika kuivad metsad - vahemeremaad, usa, austraalia, keskonnakaitseline tähtsus, 1-2m3/ha aastas, tamm, küpress. Parasvöötme leht-ja segametsad- eesti, läti, leedu, prants, usa, pindala on asustuse tihenemise tõttu vähenenud, lehtmetsad 5-10m3/ha aastas, segametsad 2-3 m3/ha aastas, vaher, kask, pärn, tamm, lepp, haab, pihlakas
Uimastite kasutamise ajalugu · Vana-Egiptuses Unimaguna ehk mooni piimmahl (oopium) valuvaigistamiseks, eufooria tekitamiseks · Lõuna-Ameerikas kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks, eufooria saavutamiseks · Aafrika idaosas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks, väsimuse peletamiseks · Põhja-Ameerikas ja Mehhikos peyote kaktus ja nn. maagiliste seente mahl, kasutati religioossetel kombetalitlustel · Maailma eri paigus india kanepi lehtede suitsetamine religioossetel kombetalitlustel ja valuvaigistamiseks · Euroopa kultuuris on alates Vana Kreeka ja Vana-Rooma ajast alkohoolsed joogid meeleolumuutuse esilekutsumiseks · Looduslike ainete kasutamine oli sotsiaalse suhtlemise osa · Uimastite kasutamist kontrollisid relig. Rituaalid ja elamistavad Uimastid Eestis
Taimed Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates põuaperioodi lõppu ja saabuvaid sademeid. Kõige rohkem on maltsalisi, korvõielisi ja liblikõielisi taimi. Kõrbetaimedel on tavaliselt sügavale ulatuvad või laiuvad juured. Neil on väikesed lehed, nad õitsevad ja viljuvad kiiresti. Paljud kõrbetaimed on suure toiteväärtusega, nad on kasutuses inimeste ja loomade toiduks ja ravimtaimedeks. Mõningaid liike: saksauul, tamarisk, agaav, aaloe, kaktus, piimalill, velvitsia, k a kõrbetarn, puju, kaameliastel. k t u s loomad Kõrbeloomad taluvad hästi kuumust neil on soomuseline kehakate, varjevärvus ja väike veevajadus, toidu otsingul
Paljud sademeid on tugevasti harunenud juurestik. loomad jäävad suveunne. VÄGA vähe. Enamik taimi on lühieataimed. Paljudel puudub higinääre. Näide: kaktus, piimalill, aaloe, Hästi elavad seal roomajad. velviitsia, mugulnurmikas, Neil on veekindel nahk. saksauul, tääkliilia, kaameliastel. Näide: karakal, kõrbehiir,
NINANEELUPÕLETIK Ninaneelupõletik on ülemiste hingamisteede äge ja väga nakkav viirushaigus. Sümptomid Nohu, köha, aevastamine, ninakinnisus, kurgu- ja peavalu, halb enesetunne, tundlik vahel vägagi valulik neel (,,kaktus kurgus") ning väike või üldse puuduv palavik. Kaasnevad põletikuline kurk ja bronhiit koos valuliku köhaga. Iseärasused Haigust esineb rohkem imikutel ja väikelastel. Haiguse tunnuseks neil on aevastamine, köhimine, turses nina limaskestad ja vesised silmad. Eriti suur tekkeoht on lastel ja vanuritel, sest nende organism on nõrgem, kui täiskasvanutel Sagedasemad tüsistused: sekundaarne bakteriaalne infektsioon, mis võib avalduda sinusiidi (põskkoopapõletiku), keskkõrvapõletiku ja alumiste hingamisteede nakkusena (bronhiit ja kopsupõletik). Vajadusel bakteriaalne uuring. Haigustekitajaks on rinoviirused, kuid paljud juhtumid on ka korona-, paragripi-, RS- viiruste poolt põhjustatud. Rinoviirusinfektsioon on äge ...
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 ORHIDEE.............................................................................................................................................2 KUUKING...........................................................................................................................................2 VAHALILL..........................................................................................................................................3 SÕNAJALG.........................................................................................................................................4 AALOE.................................................................................................................................................4 NÕELKÖIS.......................................
on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb. Taimestik ja loomastik Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik. Neil on lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks. Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks. Osa taimi koguvad niiskel ajal vee oma vartesse, lehtedesse, juurtesse või viljadesse ning kasutavad seda hiljem pika põuaperioodi kestel, näiteks aaloe ja kaktus. Neid nimetatakse sukulentideks. Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajadus. Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. Nad läbivad pikki teid veeotsinguteks. Paljud linnud pesitsevad vihmaperioodil, ükskõik kui juhuslikud või harvad need vihmad ka poleks. Vihmaperioodil elutseb kõrbes ka linnuliike. Mullastik
- Clematis "Rüütel" - Clematis "Emajõgi" - Clematis "Valge daam" - Clematis "Rahvarinne" - Clematis "Kaunitar" - Clematis "Liisu" - Clematis "Pulmapäev" - Clematis "Piilu" - Clematis "Teksa" - Clematis "Reiman" - Clematis "Optimist" · 1-iduleheliste sektsiooni silla pool nurgas kasvavad: 1) Ulmaceae Ulmus minor põldjalakas 2) Iridaceae Iris tertorum Kaktus Iris. Hiina 3) Araceae Arisaema ciliatum var. Liubarnse võsund-tulivõha. Hiina 4) Liliaceae Lilium liilia 5) Poceaceae Miscanthus floridulus õiekas siidpööris. Jaapan, Tai · Botaanikaaia keskel oleval mäel kasvavad: 1) Violaceae Viola kannike "Rebecca" 2) Eriaceae Rhododendron yakushimanum jaku rodo 3) Epheddraceae Epherdra sinica hiina efedra 4) Gentianaceae Gentiana paradora tavatu emajuur 5)
maapinnalähedane juurestik nii saab võimalikult suuremalt alalt vett koguda. See on ka seletus sellele, miks kõrbes taimed hõredalt kasvavad. Teistel taimedel on seevastu hästi sügavale ulatuv juurestik. Vee säilitamiseks on taimedel jällegi omad nipid. Osad kaktused on volditud nagu lehvik. Kui vett on võimalik koguda, siis taim muutub siledamaks (voldid muutuvad lamedamaks). Kui vesi ära tarbitakse tõmbub taim kurruliseks tagasi. Kõrbes elavad taimed: Saguaaro kaktus, Aaloe, Namiibi, Datlipalm, Harjashein, Kõrbetarn, Saksauul, Tapp jt. Loomastik: Loomad, kes elavad kõrbes, peavad võitlema ellujäämise nimel mitmete vaenulike ja raskete tingimustega. Tugev kuumus, põletav päike ja veepuudus on mõned neist raskustest, mis kõrbes ees ootavad. Selle vastu on kõrbeloomadel kujunenud mitmed kohastumused: mõned loomad ei joo kunagi, nemad saavad vajaliku vee seemneid süües (mõned neist sisaldavad isegi kuni 50% vett)
Paljudel vähe. taimi on lühieataimed. puudub higinääre. Hästi elavad seal roomajad. Neil on veekindel nahk. Näide: kaktus, piimalill, aaloe, velviitsia, mugulnurmikas, saksauul, tääkliilia, Näide: karakal, kõrbehiir, iguaan, kaameliastel. skorpion, kaamel Jääb vihma- ja Aasta jaguneb seal Seal on ferralliitmullad
vähenõudlikud mullad: liivased, puhmasid ja õistaimi. mööda kuivad, taluvad pakast, tüvesid ronivad LIAANID(taim). valgusküllased, lehis langetab okkad Epifüüdid (taimed, mis kasvavad sügisel. teistel taimedel) nt sõnajalg, tumetaiga: kuusk, nulg, viljakam kaktus. palju parasiittaimi, muld, niiskem kasvukoht, pehmem kõdutaimed e saprofüüdid, kliima, varjuline metsaalune hiigesuure võraga igihaljad puud, orhideed, papagoililled, sidrun, apelsin, banaaan, kohv, kakao, kaneel, vanill jne..
Tallinna Tehnikagümnaasium Poolkõrb Referaat Koostaja: Liisa Kasak Juhendaja: õp. Kersti Veskimets Tallinn Sisukord ........................................................................................................................... ....14......................................................................................................................................... 3 Üldiseloomustus........................................................................................................................ 4 Abiootiliste tegurite iseloomustus.............................................................................................. 4 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted................................................................ 8 Energia liikumine toitumis...
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; ...
Karakumi kõrb ehk must liiv 1.Joonis Karakumi kõrb 1.Asend Karakumi kõrb asub Türkmenistanis.Ta paikneb Euraasia mandri keskosas ning Aasia maailmajaos. 2.Joonis kõrbe asend 2.Suurus ja ulatus Karakumi pindala on umbes 350 000km2 . Ta ulatub Amundarja ja Uzboi jõe orust kuni Kopetdagi mäestikuni.Teda piirab läänest Kaspia meri ja lõunast Afganistaan ja Iraan. 3.Kliimatingimused Karakumi kõrb on tekkinud varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Kõrbe põhjaosa asub paras- ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes.Suvi on pikk ja palv.Juulikuu keskmine temperatuur on 28-32°C.Talv on lühike ja lumevaene.Temperatuurid jäävad põhjaosas -5°C ja lõunaosas 3°C lähedale.Aastas sajab keskmiselt 50-150mm. 4.Kõrbete tüübid Karakum jaguneb põhiliselt liivakõrbeks ja kohati ka savikõrbeks. 3.Joonis Karakumi savikõrb 5.Taimestik ja loomastik Loomastik...
Kadakas kaitseb mulda. Selle põhjendusega on metsakorraldajad võtnud loopealseid kadarikke arvele ja kandnud metsakaardile võrdväärselt ,,pärismetsadega". Kadakate raiumine sealt ilma eriloata on keelatud Kirjeldus Kadaka okas on lähedalt silmitsedes kolmekandiline ja tipust nõelterav. See on jäigem ja torkivam kui männi või kuuse okas. Kadakas on teistest puudest torkivam samal põhjusel, miks on torkiv kaktus. Mitte selleks, et end ärasöömise eest kaitsta, vaid selleks, et hästi vähe vett aurata. Kadakas on kahekojaline puu. Niisiis kannavad ühed kadakapõõsad marju tihti, teised mitte kunagi. Puukujulised kadakad on tavaliselt isaspuud. Kadaka tüvi keerdub alati päripäeva. Paljunemine Kadaka tolmlemist mai lõpul
Tallinna Sõle Gümnaasium KÕRBED Geograafia referaat Koostaja: Stella Selberg Klass: 8a Tallinn 2007 2 Sisukord Kõrbest .................................................................................................................3 Paiknemine ...........................................................................................................4 Loodusolud Kliima .........................................................................................................5 Veestik ........................................................................................................5 Mullad ........................................................................................................6 Elustik ...........................................
V. kaudu Jordaania arendusprojektis 65% enamusosalust. ● Arendusprojektis osaleb Eesti Energia kõrval strateegilise partnerina Aasia üks juhtivaid energiaettevõtteid YTL Power International Berhad (YTLPI) Malaisiast, kellele kuulub 30% osalust. ● Kohalik Jordaania ettevõte Near East Investment omab projektis 5% osalust. Taimed Jordaanias ● akaatsia ● banaan ● must Iiris (rahvuslill) ● seeder ● kaktus ● eukalüpt ● õlipuu ● mänd Loomad ● okassiga ● kõrberebane ● gasell ● šaakal ● jänes ● siil ● hüpiklane ● ilves ● Pärsia Orava ● vööthüään ● metssiga Transport ● Jordaania on pindalalt küllaltki väike, teekond Süüria piiripunktist Saudi piirini on autoga sõites umbes 5 tunni pikkune. Seega on sobivaimateks transpordivahenditeks bussid, marsad, taksod ja rendiautod.
liigutused, ka siis, kui inimene ei ole narkouimas, kaaries ning hammaste pragunemine ja väljakukkumine. ÜLEDOOS kutsub esile südamekloppimise, vererõhu kõrgenemise, tugeva pupillide laienemise, peavalu ja oksendamise. Rasketele juhtudel tekivad krambid ja tõuseb kehatemperatuur, on olnud ka surmajuhtumeid, ent siiski harva. Seisund muutub sellistel juhtudel üsna aeglaselt ja surma põhjuseks on ajuverejooks, südametegevuse lakkamine või krambid. Hallutsinogeenid Meskaliin. Peyotl on kaktus, mis kasvab mõnel pool Mehhikos ning USA edelaosas. Taimedel on tugev sammasjuur. Taim ise on üsna väike ja meenutab padjakest, tavaliselt kasvab ta üksi, ent vahel on ka külgvõrseid. Kuivatatud külgvõrseid kutsutakse meskaalnuppudeks, sest nad sisaldavad hallutsinigeenset uimastit meskaliini. Mesakliini tavaline manustamisviis on peyotl-kaktuse tükkide söömine. Psilotsübiin. Paljud seened sisaldavad hallutsinogeensied aineid psilotsübiini ja psilotsiini.
87. Beyond üle 88. Biodiversity- bioloogiline mitmekesisus 89. Blandscape- segamaastik 90. Blazing fire- loomav tuli 91. Boardwalk- laudtee 92. Boast- uhkusasi 93. Botanical collection- botaanikakollektsioon 94. Broad scale lai skaala 95. Bronze basin- pronksnõu 96. Brook- oja 97. Bubbling fountain- pulbitsev purskkaev 98. build ehitada 99. Built-in- sisseehitatud 100.Bulb- lillesibul 101.Bush- põõsas C 102.Cacti- kaktus 103.Carbon footprints ökoloogilised jäljed 104.Carved- nikerdatud, välja voolitud 105.Certified building sertifitseeritud ehitis 106.Change with the seasons- aastaaegadega muutuma 107.Checkoff- kontroll 108.Circumstances asjaolud 109.Civic fiscal resources- riigi rahalised vahendid 110.Clarified selgitatud 111.Clay- savi 112.Cliff- rannakalju, pank 113.Climbing plants- ronitaimed 114.Close-range- lähivaade 115
Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel: 1) liitsõnades ei muutu üksiksõnade kirjapilt: raudtee, kingsepp, kaudkõne; 2) liite ees säilib sõnatüvi muutumatuna: jalgsi, kodakondsus, õudsed; 3) sama sõna eri vormides säilib sõna tüvi muutumatuna: leidma - leidsin, kärbes - kärbse;
aborte ja sünnib väärarenguga lapsi (3). Võõrutusnähud on üldiselt väheväljendunud, kuid võivad esineda püsivamad psühhoosinähud (3). 1.3 Meskaliin Meskaliin on looduses esinev hallutsinogeen, millel on väga pikk kasutamise ajalugu. Kõige rohkem esineb meskaliini uimakaktuses, mis kasvab enamjaolt Mehhikos. Vähemal määral leidub seda ka San Pedro kaktuses (vt joonist 3) (5). Joonis 3. San Pedro kaktus 11 Meskaliin põhjustab väga intensiivseid hallutsinatsioone. Meskaliin, nagu LSD-gi, põhjustab mitte füüsilise sõltuvuse, vaid psüühilise sõltuvuse teket (5). 1.4 PCP 1960- ndatel aastatel hakkas LSD-d asendama hallutsinogeen fentsüklidiin (PCP). PCP (nimetatakse ka inglitolmuks) illegaalne tootmine on tulutoov ja suhteliselt lihtne, sest
Biogeograafia Biogeograafia · Teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see on ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Mis on teadus? · Uute teadmiste saamise protsess · ,,teaduse tegemine on korduvate seaduspärade otsimine, mitte lihtsalt faktide kuhjamine" Robert MacArthur Biogeograafia tegeleb · Taksonid · Ökoloogilised kooslused · Ökosüsteemid · Seosed (ökoloogia) · Takson Klassifitseerimisaste eluslooduses Põhiühik on liik Liigist suuremad taksonid: perekond, sugukond, sel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
