esimene direktor oli G.A. Germann. Botaanikaaed jääb oma suundumuselt õppebaasiks üliõpilastele, õpilastele ja aia külastajatele botaanika, aianduse ning loodushariduse alal. Aias tutvustatakse uusi dekoratiivtaimi. Suurt rõhku pannakse aiakujunduslikele võtetele, muutmaks aiandust külgetõmbavaks ja arvestatavaks kodukaunistamise võtteks ning huvialaks. Botaanikaaia tegevuste uuemaks suunaks kujuneb haruldaste-, kaitsealuste- ning teadusliku ja kultuuriväärtuslike taimede seemnepanga organiseerimine ja tööle rakendamine. Botaanikaaed haldab ja täiendab pidevalt eesti keelsete taimenimede andmebaasi. Taimed väljas: · Müüril liaanidena kasvav taim on Actimidiaceae Actimidia kolonicta südajas aktiviidia. Ida-Aasia · 1-iduleheliste osakonnas domineerib ja õitseb Colchicaceae Colchicum sügislill Lilac wonder · Astreaceae suurim 2-iduleheline õistaimede sugukond 1) Helenium autumnale sügisheleenium
umbrohu ja seda ka niiskete ilmastikutingimustega Miinusteks on, et aitab väiksema umbrohu vastu Tihtipeale on raskesti juhitav ja tekitab kahju põllukultuuridele Praegused põlluharimise süsteemid ja masinad ei ole piisavalt välja arendatud, et maksimaalselt efektiivselt eemaldada umbrohtu põldudelt ilma kemikaale kasutamata Funktsionaalne põlluharimine Põldu peaks harima planeeritult ja tihedalt täies ulatuses Eesmärk on vähendada seemnepanga täienemist, seemneid purustades on võimalik vähendada järgmisel aastal umbrohu koguseid Aastane adraga kündmine matab seemned efektiivselt umbrohuseemned aastaks Muul viisil umbrohuseemnete matmine võib häirida pinnast ning võib siiski jätta osad umbrohuseemned pinnasele Näiteks suure täpsusega maaharimisel ribadena saab põllul suunata umbrohuga pinnase maa alla või kõrvale ja puhta mulla suunata tagasi kultuurile
liigirikkaim. Botaanikaaed jääb oma suundumuselt õppebaasiks üliõpilastele, õpilastele ja aia külastajatele botaanika, aianduse ning loodushariduse alal. Aias tutvustatakse uusi dekoratiivtaimi. Suurt rõhku pannakse aiakujunduslikele võtetele, muutmaks aiandust külgetõmbavaks ja arvestatavaks kodukaunistamise võtteks ning huvialaks. Botaanikaaia tegevuste uuemaks suunaks kujuneb haruldaste-, kaitsealuste- ning teadusliku ja kultuuriväärtuslike taimede seemnepanga organiseerimine ja tööle rakendamine. Botaanikaaed haldab ja täiendab pidevalt eesti keelsete taimenimede andmebaasi. Põllumajanduslikud taimed õues: · Phaseolus coceineus õisuba · Foeniculum vulgare harilik apteegitill · Corylus avetlana harilik sarapuu · Phyllostachys viridiglaucescens rohekas sinine lehistähkbambu · Rheum tibeticum tiibeti rabarber · Vitis amurensis amuuri viinapuu · Achilllea asplenifolia tume raudrohi
negatiivselt ja ressursside lisamine maismaal negatiivselt ja meres positiivselt Ilmselt tuleb silmas pidada seda ka kui palju ressurssi on, kui ressurss on limiteeriv, siis selle lisamine suurendab liigirikkust, sest muidu ei taha üldse miski kasvada aga kui ressurssi saab palju, (nt. palju N) siis hakkavad suurekasvulised liigid domineerima ja väiksemakasvulised tõrjutakse kooslusest välja. 27. Seemnepank, seda mõjutavad tegurid ja seemnepanga võimalik roll koosluste uuenemises ja 'stabiilse varu' loomises. · Seemnepank on mullas paiknev idanemisvõimeliste seemnete kogum · Osa on ajutiselt seemnepangas, lühiajalised (kuni 5a.) ja pikaajalised · Seemnete idanemist mõjutab soodsate tingimuste ilmnemine · Suurem seemnepanga tihedust iseloomustab häiritud kasvukohti-häiringu korral tulevad seemnepangast välja liigid, mis koosluses muidu ei kasva, aga on seemnepangas olemas
Väga karedaid taimeliike kariloomad ei armasta, seetõttu süüakse neid peamiselt vaid noorelt (karjamaadel võib seetõttu hakata vohama näiteks luht-kastevars). Taimeliigid on pidevale karjatamisele siiski küllalt vastupidavad. Näiteks orhideede puhul on täheldatud, et ehkki karjatataval alal tundub neid olevat vähe või on nad täielikult ära söödud ja n.-ö. alla surutud, on populatsioonid vahetult pärast karjatamise lakkamist üllatavalt elujõulised (ilmselt edukalt toimiva seemnepanga tõttu), seda muidugi vaid mõnel aastal, kuni kulukiht võimsust võtab. Kahtlemata pole enamuse liikide puhul karjatamise aja ja koormuse täpset mõju uuritud. Seetõttu võib ka osutuda, et mõne I kaitsekategooriaga liigi puhul karjatamist igaks juhuks välditakse või need kasvukohad muust karjamaast taraga isoleeritakse. On liike, mis suudavad eksisteerida vaid piisava karjatamise tingimustes. Näiteks liblikaliigi komapunnpea (Hesperia comma) käekäik nommedel
koosluse lähiümbruses ja võivad selle tingimustes kasvada (võivad sisse levida suhteliselt kiiresti – näiteks paari aastaga) 13 Tegelik liigifond (actual species pool) – liikide hulk, mis on koosluses olemas (sisuliselt ühe koosluse liigirikkus) Teravmägede seemnepank on maailma kultuurtaimede seemnete tagavara sisaldav hoidla Norras Lääne-Teravmägede saarel. Ülemaailmse seemnepanga eesmärk on hoida looduslikku mitmekesisust ning säilitada võimalikult paljude taimeliikide seemnevarusid, tagades liikide säilimise näiteks looduskatastroofide, sõdade ja taimehaiguste korral. Seemnepank avati ametlikult 26. veebruaril 2008. Igikeltsa sisse kaljusse on raiutud kolm säilituskambrit, kus hoitakse temperatuuri −18°C. Ümbritseva igikeltsa temperatuur on −3...−4°C. Sagedamaid rohttaimi (nimetused) pärandkooslustel kõrreliste, lõikheinaliste,
sekundaarse suktsessioonina. Muutuste põhjused Koosluse muutumist põhjustavad tegurid võivad olla kahesugused: kooslusesisesed e. autogeensed või pärit väljastpoolt kooslust e. allogeensed. Autogeensed tegurid oleks näiteks mullateke, mis seisneb huumuse tekkes, turba kogunemises, kodukihi tekkimises, mulla reaktsiooni muutumises jne. Lisaks mullatekkele sõltuvad olemasolevast taimestikust ka maapinna varjutamine, konkurents liikide vahel, seemnepanga moodustumine jt. Allogeenseteks teguriteks võivad olla kliima muutused, katastroofid, mulla mineraalosa teke (settimine, erosioon, leetumine), loomade mõju (tolmlendamine, herbivoorlus, tallamine) ja patogeenid. Allogeenseteks teguriteks võib lugeda ka inimtegevuse mõju, mis on viimasel mõnel aastatuhandel olnud aina olulisem kooslusi kujundav tegur. Siia kuuluvad sellised muutused, mis looduslikult ei teki või kui tekivad, siis äärmiselt ebatoenaoliselt. näiteks
järjepidavalt agressiivne (viljakus tõuseb). Keskkond võib olla depressiivne (keskkond püsivalt 69 või nõrgalt ebasoodne, viljakus langeb), optimaalne keskkond (viljakus tõuseb või jääb samaks). Biootline- liigisisene, olelusvõitluse kõige teravam vorm, isenditel on kattuvad ressursside nõudlused. On olemas kohastuvused, mis võimendavad liigisisest olelusvõitlust- loomadel kannibalism, taimedel tiheda seemnepanga puhul esimesena idanevad seemned eritavad mulda aineid, mis blokkivad teiste idanemist. On ka kohastumused, mis leevendavad liigisisest olelusvõitlust. Loomadel territooriumi tähistamine (lõhna, helisignaalid jms), taimedel erienvad viljade ja seemnete levitamisviisid. Väga pikk puhkeperiood. Liikidevaheline olelusvõitlus: realiseerub kahendsüsteemis: a.) kiskja- saakloom, b.) peremees- parasiit, c.) herbivoor- saaktaim
annaabi.ee 
