Harilik vaarikas A võrgendikoi H - ööbik mäger rebane kassikakk Salusammal A põder H Harilik tamm A pähklikärsakas H sinitihane kährik metssiga 3. loeng Populatsiooni iseloomustavad: Arvukus/tihedus indeks isendite arv teatud alal (loendatakse isendeid, püütakse, proovialad) Levik piirid, milles populatsioonid elavad Sündivus/suremus, sisse-/väljaränne Allelopaatia keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud Amensialism üks liik surub teise maha aga kasu ise ei saa Protokooperatsiooni mõlemale kasulik aga mitte vajalik Mutualism mõlemale kasulik ja vajalik Organisme looduses mõjutavad: Abiootiline ehk eluta keskkond Biootiline ehk elus keskkond Teised organismid ja esmajärjekorras nende enda liigikaaslased Populatsioon rühm üht liiki isendeid, elavad koos samal ajal samas kohas, ristuvad vabalt ja teistest rühmadest ruumiliselt eraldatud
57. Eeldame, et kahe ristuva isendi geneetiline distants on positiivselt seotud isendite vahemaaga ruumis. Kas sel juhul on reproduktiivne edukus maksimaalne: A. Võimalikult väikese levimiskauguse korral? B. Võimalikult suure levimiskauguse korral? C. Optimaalse (mingi vahepealse) levimiskauguse korral? D. Väikese või suure (aga mitte vahepealse) levimiskauguse korral? 58. Populatsioonidevahelise nn pluss-null interaktsiooni nimetus on? A. Protokooperatsioon B. Amensialism C. kommensalism 59. Populatsioonidevahelise nn miinus-null interaktsiooni nimetus on? A. Protokooperatsioon B. Amensialism C. Kommensalism 60. Mida tähendab kaudne e. näiv konkurents? A. Interaktsioon toimub ühise vaenlase kaudu B. konkureerivad populatsioonid on ruumiliselt eraldatud C. ühe populatsiooni tihedust mõjutavad faktorid on tihedas korrelatsioonis teise populatsiooni tihedust mõjutavate faktoritega 61. Kas kiskja ja parasiit erinevad: A
See saavutatakse momendil kui populatsiooni arvukus saab vastavusse keskkonna ressurssidega. 25. Interaktsioon võib olla kasulik(+), kahjulik(-) või neutraalne(0). Kui on 0:0 mõju, siis on neutralism. Kui on +:- mõju siis kisklus(sh parasitism ja herbivooria). Kui on +:0 siis kommensialism. Kui +:+ siis mutualism või protokooperatsioon(sümbioos siia alla ei käi kuna on laiem mõiste) Kui mõju on 0:-, siis on amensialism. Kui on -:- siis on tegu konkurentsiga. 26. Kuidas on omavahel seotud (reaalsed) kiskja ja saaklooma populatsioonide dünaamikad? Saaklooma populatsiooni vähenemisel väheneb ka kiskja populatsioon. Saaklooma populatsiooni suurenemisel suureneb ka kiskja populatsioon. 27. Millised on saaklooma kohastumused? Varjevärvus ja segav värvus, ehmatav värvus, hoiatav värvus (mimikri), kommunikatiivsed kohastumised, morfoloogilised kohastumised, pelgupaik 28
organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega. Mutualism- kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu. Kommensialism- kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik/vajalik, teisele neutraalne. Nt. kuusk ja kuuseriisikas. Amensialism- kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik (inhibiitor) takistab või pidurdab teise liigi (amensaali) olelust, saamata ise sellest kasu või kahju. Neutralism on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt. Sümbioos- pikaajaline vastastikkus soosiv kooselu eri liiki organismide vahel. Nii neutralism, kommensialism kui ka mutualism on sümbioosi tüübid.
konstandid, L on konstant, seega saame b(L/a)2/2, mille tähistame C-ga. Konstanse saagi seadus näeb siis välja selline: W=cN-1 ehk wN=const. Isehõrenemise seadus avaldub kujul: W=b(L/a)3/2N-3/2 ehk siis W=cN-3/2 18. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); - OO neutralism - -- konkurents - + + mutualism (ehk mõlemale poolele kasulik interaktsioon) - + 0 kommensialism (laguahelaga seotud) - -O amensialism (elevant astus sipelgapessa) - + - tarbimine (üks tarvitab teist. Nt kisklus, sõltuvalt, mida süüakse. Lõtv ehk eluks mitte hädatarvilik) siin on vist midagi valesti... (aga ebaoluline pidavat niikuinii olema) 19. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel (konspekt, Begon et al. 7.2.4, 7.4.2, 7.6) Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne
Biootiliste interaktsioonide vastastikmõju. Eeldus: Omavahel suhtlevad liigis omavad vastastikmõju Interaktsioonid: 1. Neutraalne (0,0) – Ei avaldata olulist mõju 2. Konkurents (-,-) – Kahepoolselt kahjulik. a. Liigisisene b. 2 populatsiooni võitlus ressursi pärast 3. Mutualism (+,+) – kahepoolselt kasulik. Koostöö. Sümbioos. 4. Tarbimine (+,-) – 1 saab kasu teise arvelt 5. Komensialism (+,0) – Nt lagundajad. 6. Amensialism (-,0) – Tehakse tahtmatult halba. 45 1. KONKURENTS (-,-) – kahepoolselt kahjulik Konkurentsiteooriale pani aluse Gause. Üksus: populatsioon Tekib: kui kaks populatsiooni ihaldavad samu ressurse/tingimusi, mida on keskkonnal pakkuda piiratud hulgal – ressursikonkurents C1 ja C2 – konkureerivad populatsioonid E – liikide ühine vaenlane R – limiteeritud ressurss, mille pärast konkureeritakse
Tulekahjud suudavad üle elada mõnede taimede (juurte abil) ja maasse kaevunud loomad. Mõnede taimede seemned piirkondades, kus tulekahjud on tavalisemad, nõuavadki idanemiseks tulekahju. Paljude koosluste üks olulisi kujundajaid ongi tulekahju. Eestis näiteks nõmmemetsad. 56. Organismide vastasmõjud: neutralism? Tähendab eeskätt koosluses kooselavate liikide otsese vastasmõju puudumist. Kaudselt on koosluses kõik liigid omavahel kuigivõrd sõltuvad. 57. Organismide vastasmõjud: amensialism? Tähendab vastasmõju, kus üks pool selgelt kannatab, teine aga ei saa kasu ega kahju. Enamasti on see nähtus seotud isendite ebavõrdsest suurusest ja sellest tingitud hoolimatusest. Nii ei pane suured loomad reeglina tähelegi, kelle peal nad talluvad. Looduses on amensalism tegelikult vägagi levinud suhtevorm. Ka rohttaimestiku tallamist suurte loomade liikumisel võib käsitleda amensalismina ja vähemalt sellel juhul on teisele poolele kahjutegemine vältimatu
annaabi.ee 
