ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e
Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend · Unitaarsed organismid no problem. Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt(ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus community. Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete
2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodustuvad organismi osad, mis võivad olla täiesti iseseisvad (liivtarn). Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega
teguriteks (liigikaaslased ja teised liigid). 5. Mis on ökoloogiline amplituud ja mille abil seda kirjeldatakse. Ökol. amplituut on ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. Kirjeldatakse alumise ja ülemise tolarantsuspiiriga ja järgnevatega: OPTIMUM ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam. Toimib kõige soodsmalt suur juurdekasv, kiire paljunemine orgnismide biomass kasvab TOLERANTSUSPIIR (e.taluvuspiir e taluvuslävi), ökoloogilise teguri intensiivsus, mille juures ja mida ületades organism enam elada ei saa, organism hukkub. OPTIMAALNE TSOON - ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, mis on organismi elutegevusele soodne 6. Kohastumine ja kohanemine Fülogeneetilised (kohastumused) - nende muutustega kaasneb ka genotüübi muutumine. Lisatekst, et oleks arusaadav: Loodusliku valiku tagajärjel sagenevad järglaspõlvkondades isendid, kes on oma
01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2013. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond
vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3
suureneb seda enam kui mitmekesisem on mets). 14. Produktiivsuse ja diversiteedi seosed, hüpoteesid. Hüpotees 1: kui keskkonna heterogeensus soodustab spetsialiseerumist, siis märgatava heterogeensuse puudumine võib alandada liikide arvu. Baseerub eeldusel, et suurema produktiivsusega alades on suhteline heterogeensus väiksem. Järelikult, liigid ei spetsialiseeru produktiivsemale keskkonnale, tekib konkurents, mis viib aja jooksul liikide väljasuremiseni. Hüpotees 2: taksonitevaheline konkurents. Mõningate taksonite väiksem mitmekesisus on tingitud võimetusest edukalt konkureerida nende taksonitega, kes on võimelised paremini kasutama suurema produktiivsusega alasid. 15. Diversiteet ja keskkonna heterogeensus: ajaline, ruumiline heterogeensus, massiefekti seadus. Saarteteooria, mosaiigiteooria. Ajaline heterogeensus mida suuremad on kuude keskmiste temperatuuride vahed, seda suurem on kontinentaalsus
N isendite e. moodulite arv pindalaühikul. Npraegu = Nenne + Sü(nnid) + Su(rmad) + I(mmigratsioon) E(migratsioon) N=Sünnid-Surmad+Immigratsioon-emigratsioon Unitaarne (inimene) vs. modulaarne (maikelluke). Üksiku populatsiooni piiramatu kasvu e. Maltuse võrrand: dN / dt = rN; r erikasvu kiirus e. biootiline potentsiaal (palju üks liige keskmiselt ajaühikus toodab). Pidurdav mõju P.M.= N2 dN/dt = rN - N2; kus liigi sisene konkurents Keskkonna kandevôime: K=r/ =r/K Sigmoidset kôverat kirjeldav vôrrand: pannes kandevôime ka eelnevasse valmisse dN/dt = rN(1 N/K) = rN[(K-N)/K] Malthuse võrrand: dN/dt=B-D; B=cN; D=eN; dN/dt=cN-eN=(c-e)N=rN; dN/dT=rN Keskkonna kandevõime: dN/dt=rN(1-N/K=rN(K-N /K) Üksiku piiratud populatsiooni võrrand. K- annab ette populatsiooni tiheduse ülempiiri
organ,elundkond ehk organsüsteem, organismi tasand,populatsiooni tasand,liigi tasand,ökosüsteemi tasand,biosfääri tasand Clementsi ja Gleasoni koosluse kontseptsioonid Clementsi kliimakskoosluse kontseptsiooni eeldus on olnud kliima pikaajaline stabiilsus. Kliimamuutuste taustal võiks seega loobuda ökoloogide poolt dogmaatiliseks peetud kliimakskoosluse terminist, asendades selle sõnaga põline kooslus. Seda tehes peab arvestama, et Clementsi ideed elavad ka erinevate nimetuste all teadusmaailmas endiselt edasi. Clements avaldas esimese ökoloogiaraamatu Ameerikas 1905. aastal, tutvustades ideed taimekooslustest kui superorganismidest. [10] See publikatsioon vallandas arutelu ökoloogilise holismi ja individualismi vahel, mis kestis kuni 1970. aastateni. Klementsiaanliku paradigma vaidlustas Henry Gleason, kes väitis, et ökoloogilised kooslused
12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad vôrrandid - eksponentsiaalne e. Piiramatu ja logistiline e. Sigmoidne kasvukôver; keskkonna kandevôime. N - isendite e. moodulite arv pindalaühikul. Npreagu = Nenne + Sü(nnid) + Su(rmad) + I(mmigratsioon) - E(migratsioon). Üksiku pop.i piiramatu kasvu e. Maltuse vôrrand: dN / dt = rN; r - erikasvu kiirus e. biootiline potentsiaal (palju üks liige keskmiselt ajaühikus toodab). Pidurdav toime P.M.= N2 dN/dt = rN - N2; kus - liigi sisene konkurents. Keskkonna kandevôime: K = r / = r / K. Sigmoidset kôverat kirjeldav vôrrand: pannes kandevôime ka eelnevasse valmisse dN/dt = rN(1 - N/K) = rN[(K-N)/K] 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid: tihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, "killing power", sündimus, Deevey kôverad. Populatsiooni tihedus - isendite arv pindalaühikul; N. Puhas kasvukiirus - R0=lxmx (summeerituna, kui x = 0 kuni lôpmatus), ehk siis viljakuse ja ellujäämistôenäosuse korrutis.
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-,
LEVIS ehk DIASPOOR = organ, mis on mõeldud ruumis ühest populatsioonist teise liikumiseks. 2 4. KOOSLUSE TASE – Sünökoloogia/Kooslusökoloogia Koosluse moodustavad omavahel koos elavad populatsioonid Mõiste „eluskoosulus“ – A.D de la Malle 1825 „societe“ prantsuse keeles kooslus. Tegu on vanima ökoloogia terminiga. Koosluses elavad populatsioonid mõjutavad üksteist suuremal/vähemal määral. Kooslus elab kindlas abiootilises keskkonnas. Lisades kooslusele biootilise keskkonna – saame ökosüsteemi. 5. ÖKOSÜSTEEMI TASE – Süsteemi ökoloogia Ökosüsteem = kooslus + eluta keskkond - A.Tansley 1935 Süsteemi ökoloogias vaadatakse koos kõikvõimalikke aine/info jne voogusid, mis võivad organismi mõjutada.
C. Kiirendavad liigitekke mehhanisme? D. Seovad atmosfäärist süsinikku? Tuletame meelde Paine’i katset meritähe Pisaster eemaldamisega ookeanilahest ja järgnenud diversiteedi kollapsit merekarpide koosluses. A on õige. 18. Liigisisese konkurentsi intensiivsus sõltub: A. Populatsioonitihedusest? B. Konkureeriva populatsiooni tihedusest? C. Populatsiooni keskmise liikme elumusest? D. Populatsiooni keskmise liikme paljunemisväärtusest? Konkurents on alati populatsioonitihedusest sõltuv, nii ka liigisisese konkurentsi korral. A on õige. Liigisisese konkurentsi korral meid naaberpopulatsioonid ei huvita. 19. Milline reegel väidab, et kaks kattuvate niššidega liiki ei saa pikemat aega koos eksisteerida? A. Gambrinuse reegel; B. Hutchinsoni reegel; C. Gleasoni reegel; D. Gause reegel; E. Konstantse saagi seadus; F. Raouli seadus. Nii väidab mõistagi Gause reegel, D on õige. 20
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu v
4)Erinevatest indiviididest jääb järgi erinev arv järglasi. 5)See kandub edasi läbi põlvkondade. 6)Järglaste arv sõltub olulisel määral indiviidi omaduste ja keskkonnatingimuste interaktsioonidest. Valik: Üks indiviid jääb ellu, areneb ja paljuneb ühes keskkonnas, kuid mitte teises. See viib populatsioonis ühtede tunnuste suurenemisele ja teiste vähenemisele Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend. Pärimus Liikide evolutsiooniline ajalugu (fülogenees) sisaldab jälgi kohastumustest varasemate keskkonnatingimustega, mis võimaldab siduda praegu erinevaid liike ühise esivanema külge. 7. Mis on fitness (ökoloogias)? Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend 8. Mille alusel eristatakse bioome? Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires
ajalooliselt kujunenud vastastikuseid suhteid ja keskkonnaseoseid. Loomaökoloogia tähtsamad harud on toitumis- ja sigimisökoloogia. Rakendusökoloogia on ökoloogia valdkond, mis tegeleb ökosüsteemide majandamisel ja ökotehnoloogias esilekerkivate teaduslike probleemidega. Makroökoloogia on ökoloogia valdkond, mis tegeleb suureskaalaliste ökoloogiliste protsesside uurimisega. Organisatsioonitasemed Geen, Rakk, Kude, Organ, Organism/isend, Populatsioon, Kooslus, Ökosüsteem, Bioom, Biosfäär Mõisteid DNA: Desoksüribonukleiinhape, sisaldab organismi kogu pärilikku informatsiooni. Kromosoom: DNA molekul, mis kannab geene. Geen: kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärilikkustegur, mis määrab otse või kaudselt (koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu. Genoom: kõigi geenide kogum ühes liigiomases kromosoomikomplektis; iseloomulik kromosoomide
· Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid Keskkonna energeetiline iseloomustus: Solaarkonstant - päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm2 suurust pinda 1 minuti vältel eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel (149 000 000 km). Albeedo arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost Biomass pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab
Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Bioindikaator- ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit. Harvem kasutatakse bioindikaatorina isendite bioloogilisi ja füsioloogilisi tunnuseid, üksikuid isendeid ja asurkondi. Bioindikaatoriks võib olla mis tahes bioloogiline liik või kooslus, kelle elutalitlust, asurkondi või seisundit vaadeldes saab hinnata ökosüsteemi või keskkonna seisundit. Vaadelda võib organismide elujõudu, arvukust, katvust ja sagedust, loomadel ka käitumist. Bioindikaatorid reageerivad keskkonnamuutustele kiiresti ja alati ühtemoodi. Neil on keskkonnatingimustest selgesti äratuntav positiivne või negatiivne sõltuvus.
· Loendus on loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika aluse. Võib olla absoluutne ja suhtelin loendus. · Modelleerimine on tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. · Bioindikatsioon on keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide ja nende tunnuste(vitaalsuse, ohtruse, loomade puhul käitumise) põhjal. (otsene ja akudne) · Bioindikaator isend kooslus või populatsioon vms. · Indiviid on isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. · Liik on bioloogilise spstemaatika tähtsaim üksis, on niisugune väikseim organismirühm ,mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · tsönoos (biotsönoos) on eluskooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate
ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja
toituvad loomad järgmisele troofilisele tasemele. Taimed kui tootjad moodustavad omaette troofilise taseme. Ühegi troofilise taseme organismid ei suuda kogu eelneva troofilise taseme biomassi muuta enda biomassiks (kasvuks), nö kasulikuks energiaks: palju omastatavat toiduenergiat kulub liikumisele, eraldub soojuskiirgusena, väljutatakse seedimatute jääkidena. Üldistades moodustab ökosüsteemi mingi troofilise taseme biomass ca 10% eelmise taseme biomassist. Seda seaduspärasust on hakatud nimetama ökoloogilise püramiidi reegliks. · Autotroofid e produtsendid e tootjad (taimed, vetikad, sinikud, kemosünteesivad bakterid), I troofiline tase. ·Konsumendid e tarbijad jagunevad esmasteks (taimtoidulised, II tase), teisesteks (loomtoidulised, III ja järgmised tasemed) ja tipptarbijateks (enamasti kiskjad, IV...VIII tasemetel),
Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest.Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid. · Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. · Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne · Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
heinaseemne täiendav külv jms.) on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid seejuures säilib rohukamaras enamik varem kasvanud taimedest. Kasvukoht (laiemas kontekstis ka elupaik, biotoop, ökotoop) on keskkonnategurite kliima, pinnamoe, mulla, veereziimi jm. suhteliselt püsivate omadustega kompleks. Kasvukohatüübi mõiste hõlmab erinevates paikades korduvaid suhteliselt sarnaseid keskkonnategurite komplekse. Taimekooslus on koos kasvavate taimede kogum. Kooslus säilib suht ühesugusena teatavate ökoloogiliste tingimuste ja kasutamisviisi korral. Rohumaade kasvukohatüübid 1.Arurohumaad paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. Karbonaatsel lähtekivimil loo-, sürja- ja osa pärisarurohumaid, lubjavaestel mineraalmuldadel nõmme- ja palurohumaad ning lisaks vahepealne üleminekukooslus nõmmlood . Ligikaudselt loetakse arurohumaadeks alad, mida pole küntud 50 või rohkem aastat
elusorganismide vaheliste seostega. Keskkonnakaitse Meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. 2.Biootilised ja abiootilised keskkonnategurid, näited. Abiootilised tegurid Oleluskeskkond (õhk, vesi muld), kliima (soojus- ja valguskiirgus, sademed). Biootiliste tegurid Avalduva teiste organismide mõjus. Biootilised suhted, suhted organismide vahel 3.Organiseerituse tasemed: biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. Biosfäär Kõige suurel ökoloogiline süsteem. Hõlmab kõike elusat vees, õhus ja maismaal. Biosfääri siseneb päikeseenergia, tänus millele on elu Maal võimalik. Seosed toimivad toiduahelate ja aineringete näol. Bioom Biosfäär jaguneb vööndite kaupa bioomideks: tundra, stepp, kõrb jne. Kooslus Teatud ühetüübilist maa-ala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum. Näiteks kõik elusorganismid mõnes metsas, järves või rabas
metoodika alusel. · Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 3. Bioindikatsioon Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena.
ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja
keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid. Jagunevad kolmeks: Abiootilised eluta looduse tegurid: päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, veereziim, tuli, toitainete sisaldus, rõhk Biootilised organismide vahelised suhted: sümbioos, parasitism, kisklus, konkurents Antropogeensed inimetegevuse mõju: keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride kaugust antud teguri suhtes, st miinimumist kuni maksimumini (võib olla kitsas või lai) Optimum teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Mida mõistetakse keskkonnategurite all? Keskkonnategurid on organismide või nende koosluste elu otseselt
tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede
järgnevaid olekuid. Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest. Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid.Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide – bioindikaatorite – ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev
· Antropogeensed ttegurid mõjutavad meid ümbritsevat keskkonda üha enam (86 Tsernobõl) · Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm · Sümbioosis osalevad osapooled on sümbiondid o Nt seeneniidistik ja taimejuures. Taim saab seenelt vett ja mineraalaineid ja seeneniidistik taimelt orgaanilisi aineid o Nt üherakulised rohevetikad ja seened. Vetikad saavad seenelt vett ja mineraalaineid ja seen vetikatelt orgaanilisi aineid. · Sümbioosis eristatakse o Eksosümbioos- organismide vaba kooselu vorm, kus mõlemad saavad elada ka teineteisest sõltumata. Nt sipelgad kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt magusat eritist vastu. o Endosümbioos- üks organism elab teise kehas. Nt veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid. · Kommensialism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjutu või neutraalne.
Kõigil neil juhtudel kulub arenguks 70 päev-kraadi: 17,5 x 4 = 70 ja 5 x 14 = 70. Sellise teadmistega saab näiteks ette planeerida tõrje algust. Selle kohta on tark mees öelnud: ,,ökoloogid peavad õppima nägema mitte läbi enda silmade vaid läbi organismi silmade". Temperatuur on tihti seoses mõne teise tingimusgea ntks fotoperiodismiga. Ntks sookase seemned vajavad idanema hakkamiseks stimuleerivat fotoperioodi. Kui isend asetada lühikemaks ajaks suhteliselt kõrgesse tempi, siis võib tema reageering temparatuurile nihkuda kõrgemate tempide poole. Reeglina see nii ei toimi. Muutumised, mida saame aklimatiseerumise tagajärjel esile kutsuda on minimaalsed, kuid neid on kasutatud (põllukultuuride juures, et muuta nad külmakindlamaks). Kõrged tempid on väga ohtlikud, kuna kõrge temp põhjustab ensüümide inaktivatsiooni või isegi valkude degradatsiooni. Kõrgematel
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V
6. Koostage kolmelüliline kiskahel kodumaistest liikidest. (Fütoplankton)-koger-ahven-haug 7. Võrrelge kisklust ja herbivooriat. Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, herbivooria aga taimtoidulise looma- ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. St kiskjad söövad teisi loomi, aga herbivoorid taimi. 8. Tooge näiteid looduses esinevatest konkurentsivormidest, mis inimese puhul on minetanud oma tähtsuse. Inimese puhul on minetanud oma tähtsuse näiteks konkurents toidu pärast, sest enamik toiduaineid on suurtes kogustes poest saada ning enam ei ole sellel suurt konkurentsi. 1.3 Ökosüsteemid 1. Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks? Populatsiooniks nimetatakse ühisel territooriumil samal ajal elavaid ühe liigi isendeid. 2. Selgitage populatsiooni arvukuse ja tiheduse mõistet. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv ja populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. 3