8. klassi ajaloo eksam (4)

Q: Milliseid muudatusi tõi sellesse reduktsioon mis see on?

Vastus leiad õppematerjalist: 8. klassi ajaloo eksam

Q: Mis deklaratsioonis kirjas oli?

Vastus leiad õppematerjalist: 8. klassi ajaloo eksam

Q: Kuidas suhtusid Prantsuse revolutsiooni teised Euroopa riigid miks nii?

Vastus leiad õppematerjalist: 8. klassi ajaloo eksam

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milliseid muudatusi tõi sellesse reduktsioon mis see on?
Mis deklaratsioonis kirjas oli?
Kuidas suhtusid Prantsuse revolutsiooni teised Euroopa riigid miks nii?

AJALOO EKSAM
1. ABSOLUTISM EUROOPAS
Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused , nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles ´ loss.
Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar , Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas.
Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooruse või vähese huvipuuduse tõttu tegelikust valitsemisest kõrvale jäi.
Absolutismiajal oli kolm seisust . Esimesse seisusesse kuulusid vaimulikud , teise aadlikud ning kolmas seisus oli kõige suurem ja sellest suurema osa moodustas talurahvas , kuid sinna kuulusid ka linnarahvas, näitkeks pankurid, kaupmehed , töösturid ja haritlased. Allapoole seisusi kuulusid kerjused ja kodustud. Esimene ja teine seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmanda seisuse kanda oli kogu riigi maksukoorem. Aja jooksul kujunesid seisustes erinevused, näiteks võis vaimulike sekka kuuluda nii kardinal kui ka külapreester.
Prantsusmaa oli üks absolutismi paremaid näiteid eesotsas oma suursuguse kuninga Louis XIV-ga. Ta uskus et on oma võimu saanud Jumalalt ning hakkas välja andma seadusi sõltumata kellegi tahtest. Tema võimsust tõestas ka hiilgav õukonnaelu. Tema soovil asuti elama Versailles’i lossi ning sinna kutsuti palju teenreid, kes said vähese töö eest palju palka. Õukonnaelu keskpunktis oli Louis XIV ise, keda hakati selle järgi kutsuma Päikesekuningaks.
2. PARLAMENTARISM INGLISMAAL
Inglise kodusõja põhjused, millal toimus, millist rolli mängisid kodusõjaga seoses Charles I ja Oliver Cromwell , kuidas kodusõda lõppes, kuidas valitseti Inglismaad pärast kodusõda, mis on Stuartite restauratsioon, mis on “Õiguste deklaratsioon ” ja kuidas valitseti Inglismaad selle järgi (sh mõiste parlamentaarne monarhia ).
Šotimaal toimunud mäss algatas tüli kuninga ja parlamendi vahel. Lõpuks lõhestas see Inglismaa kahte leeri: kuningat toetavad aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad ning parlamenti toetavad kaupmehed. Kodusõda toimus 1642- 1651 aastal ja lõppes Inglismaa vabariigiks kuulutamisega. Charles I oli kodusõja ajal Inglismaa kuningas. Oliver Cromwell juhtis parlamendi vägesid ja oli ise hiljem riigi valitseja.
Kodusõja lõppes kuninga hukkamisega ja tegelik võim läks Oliver Cromwelli kätte. Cromwell valitses riiki võimukalt ning rahva seas oli tal seetõttu vähene toetus, rahvas pigem vihkas kui austas teda. Ta oli iirlaste ja šotlaste vastu karm. Cromwell, kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka, kehtestas armees kindla korra. Näiteks olid sõdurid hästi varustatud ja neile maksti regulaarselt palka. Kui Cromwell ootamatult suri tantsis rahvas Londoni tänavatel. Enne kui ta suri, taastati Cromwelli valitsenud Stuarti suguvõsa võim, mida nimetatakse Stuartite restauratsiooniks.
Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Kuningale andis parlament täitevõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus nagu iga teinegi kodanik õigustele ja seadustele . Kuningas määras ministrid , kes käisid aru andmas parlamendile. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Parlamentaarne monarhia on riigivorm, kus kuninga jagab oma võimus parlamendiga.
3.EESTI ROOTSI RIIGI KOOSSEISUS
Millega seoses läks Eesti ala Rootsi võimu alla, mis sajandil oli Eestis Rootsi aeg, milline oli eesti talupoegade olukord, milliseid muudatusi tõi sellesse reduktsioon (mis see on?), haridus ja kultuur Rootsi ajal (Forseliuse tegevus, gümnaasiumid, ülikool, Uus Testament ), Rootsi kuninga Gustav II Adolfi tähtsus Eesti ajaloos.
Poola ja Rootsi sõdisid Baltikumi pärast. Peale jäid rootslased , kes said endale kogu Lõuna-Eesti ja Põhja läti. Saaremaa omastamisega oli kogu Eesti rootslase käes. Rootsi aeg 17. Sajandil Eestis.
Talurahva elu oli kasin. Elati korstnata suitsutares kuhu peale pererahva pidid mahtuma ka loomad. Peamiseks toiduks oli rukkileib . Liha ja piima oli laual väga harva. Ikaldus aastatel oli kõige raskem, kuna siis kogu viljasaak hävis. Kuna seda juhtus mitu aastat järjest põhjustas see näljahädasid, kus tuhanded inimesed surid nälga.
Reduktsioon oli aadlile annetatud maade taas riigistamine . Mõisnikud pidid oma sissetulekut mõisa rendina riigile maksma. Kuna enamik mõisaid kuulusid riigile siis oli kuningavõim huvitatud ka talupoegade seisundist. Talupoegade laostumise korral oleks riik kahju saanud, seega vähendati talupoegade koormust. Talupoegade elu läks lihtsamaks. Rootsi võim jälgis et talupoegadelt ei nõutaks rohkem kui kirja pandud. Talupoegadel oli õigus pöörduda Rootsi kohtu poole ja see andis neile senisest tugevama õigusliku kaitse. Talupoeg ei sõltunud mõisnikust enam nii palju.
Forselius algatas Eestis koolielu. Avati rahvakoole ning ka gümnaasiume, lisaks ka Taru ülikool. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikeelsete trükiste avaldamist. Ka piibel tõlgiti eesti keelde. Lõunaeesti keeles avaldati 1686. Aastal Uus Testament. Gustav II Adolf asutas gümnaasiume Tartus ja Tallinnas ning kirjutas alla Tartu ülikooli asutamisele. Ta oli silmapaistev väejuht. Ta jagas heldelt riigi maid Eestis ja ka Hiljem Liivimaal.
4.EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS
Millal ja millega seoses läks Eesti Vene võimu alla, mõisted Eestimaa ja Liivimaa , mida kujutas endast Balti erikord, talupoegade olukord, kultuurielu (piibel, kirjandus).
Põhjasõda tõi kaasa Eesti alal koletu laastamise. Kuna Rootsi kaotas Põhjasõjas sai Eesti endale uue omaniku, kelleks oli Venemaa. Vene võimu alla läinud ala jagunes Eestimaa (Põhja-Eesti) ja Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) kubermanguks . Eesti läks Vene võimu alla 18 sajandi alguses. Balti erikord oli Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus.
Koos valgustusideede levikuga hakati kõnelema talurahva olukorra parandamise vajadusest .Alles keisrinna Katariina II sekkumine sundis Liivimaa rüütelkonda asuma talupoegade elu kergendamisele. Mõisakoormistele seati kindlad piirid. Talupojad said õiguse mõisnikku kohtusse kaevata. Kuid Eestimaa kubermangule need määrused ei laienenud .
Pärast Põhjasõda soovisid noored kirikuõpetajad usku rahvale selgitada ning seetõttu elavnes usulise kirjanduse väljaandmine : ilmus esimest korda eesti keele piibli täielik tõlge. Usulise kirjanduse kõrval hakati välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid. Eriti populaarsed olid rahva hulgas kalendrid .Need sisaldasid näpunäiteid ja nõuandeid küll põllumajanduse, küll arstimise valdkonnast.
5. VALGUSTUS JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM
Mida kujutas endast keskaja lõpul kujunenud uus maailmapilt , mis on valgustus, nimeta 3 tuntumat prantsuse valgustajat, mis on valgustatud absolutism, millistes Euroopa riikides see esines, mis sajandil, iseloomusta valgustatud valitseja tegevust kas Friedrich II ( Preisimaal ) või Katariina II (Venemaal) näitel.
Uus maailma pilt tekkis tänu tehnika arengule, mis tõi võimaluse hankida teadmisi valdkondadest, mis olid seni inimsilmale kättesaamatud .See tekitas teistsuguse mõtteviisi, mis ei toetunud enam vanade suurmeeste väidetele. Üha enam usuti inimmõistust, tänu millele avastati loodusest rohkelt uusi seaduspärasusi. Saadi teada, et kõiki sündmusi juhivad loodusseadused ning Jumalalt imet pole mõtet oodata. Taolist õpetust nimetati deismiks.
Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 17 saj. Lõpust 18 saj. Lõpuni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning seniste traditsioonide ja autoriteetide hülgamine.
Kolm tuntumat valgustajat Prantsusmaal olid Montesqieu , Voltaire ja Rousseau . Valgustatud absolutism oli monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. See esines 18.saj teisel poolel mitmes Saksa riigis, aga ka Venemaal ja Rootsis.
Katariina II kavandas Venemaal kohe võimule saades suuri ümberkorraldusi. Ta uskus, et ühiskonna paremaks muutmiseks piisab headest ja õiglastest seadustest. Ta koostas ise seadustekogu projekti, noppides sinna mõtteteri tollaste tuntumate Euroopa valgustajate töödest. Keisrinna kavatsused kehtestada kõiki alamaid ühtviisi rahuldavad seadused ja talupoegade olukorda parandada nurjusid. Ta laiendas suuresti Venemaa piire .
6.AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SÜND
Miks suundusid eurooplased 17.-18. saj. Põhja-Ameerikasse, millisel Euroopa riigil oli seal kõige rohkem kolooniad (mis need on?), miks halvenesid suhted kolooniate ja emamaa vahel, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine (kuupäev, kuu, aasta; mis deklaratsioonis kirjas oli?), kelle vahel ja millal toimus Ameerika iseseisvussõda, selle tulemused.
Ameerikasse siirdusid 17.-18.sajandil eurooplastest tagakiusatud : talupojad, teiseusundilised jms, ning mittetahetud : kerjused, vargad, röövlid jms., kellest euroopa soovis vabaneda ning nad järgnesid avastajatele ja kaupmeestele.
Kõige rohkem kolooniaid olid seal inglastel ning põhilised inimesed, kes Ameerikasse saadeti tulidki Inglismaalt. Inglastel oli 13 kolooniat.
Kolooniate ja emamaade suhted halvenesid, kuna Inglismaa valitsus soovis18. Saj II poolel nende maksukoormat tõsta. Ärevas olukorras tuli kokku kontinentaalkongress , kes võttis 4.juulil 1776. aastal vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 inglise kolooniat iseseisvateks riikideks, põhjendades rahva õigust omaenda saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele.
Ameerika iseseisvussõda toimus ameeriklaste ja inglaste vahel 1775-1783 aastal. Pärast vahelduva eduga toimunud sõjategevust piirasid ameeriklased inglaste väed sisse ning võitsid. 1783. Aastal kuulutati Versailles’ rahuga endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks.
7.PRANTSUSE REVOLUTSIOON
Millal ja miks toimus Prantsuse revolutsioon, millised olid olulisemad sündmused ja muuda-tused revolutsiooni ajal (ümberkorraldused, “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”, vabariigi väljakuulutamine), mida tõi Prantsusmaale jakobiinide valitsemisaeg , milline sündmus lõpetas revolutsiooni, kuidas suhtusid Prantsuse revolutsiooni teised Euroopa riigid (miks nii?), revolutsiooni tähtsus ja tagajärjed ,Louis XVI ja Robespierre ´i osa revolutsioonis.
Prantsusmaad valitseti 18.saj lõpul ühiskondlikud, poliitilised, rahanduslikud ja majanduslikud kriisid , mille järel kutsuti kokku generaalstaadid ( seisuste esinduskogu). Ent sela tekkisid samuti vastuolud. Ka rahvas muutus rahutuks ja 1789. Aastal vallutati Bastile’i kindlus, millega sai alguse revolutsioon.
Revolutsiooni ajal kaotati seisusliku õigused, talupojad vabanesid teotööst, kaotati aadliseisus. Võeti vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”, mis väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning see oli hiljem eeskujuks paljudele teistele riikidele. Kehtestati piiratud monarhia õ, mi sätestas võimude lahutuse. Asustav kogu lõpetas tegevuse ja uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu.1792. aastal kukutati kuningavõim ning Prantsusmaa kuulutati vabariigiks.
Jakobiinid nägid revolutsiooni päästmise vahendina vägivaldset võimu ehk terrorit ning nende diktatuuri ajal tapeti umbes 40 000 inimest. Jakobiinide diktatuuri kukutamisega algas revolutsiooni taandumine. Revolutsioon lõppes 9. Novembri riigipöörde järel 1799.aastal, kui võimule sai Napoleon .
Prantsusmaa revolutsioon oli eeskujuks kõigile teistele Euroopa riikidele ning ka eestlaste ja lätlaste rahvusliikumised said sellest edust hoo sisse. Prantsusmaa revolutsioon oli oluliseks murranguks maailma ajaloos, sest see murdis vana feodaalsüsteemi, kaotas aadli ja vaimulike eesõigused, kukutas monarhia ja lõi vabariigi.
Louis XVI kutsus kokku generaalstaadid, milles tekkinud vastuolud olid ühed revolutsiooni algatajas. Rebespierre hukkas oma võimuoleku ajal palju inimesi ning lihtrahva vihkamise jakobiinide diktatuurile, mis hiljem kukutati.
8.NAPOLEONI AEG
Millal oli Napoleon Prantsuse keiser , milliseid ümberkorraldusi viis ta läbi Prantsusmaal ja vallutatud Euroopa aladel, kuidas saavutas Napoleon ülemvõimu Euroopas, millised Euroopa riigid jäid Napoleoni võimu alt välja, mis sündmus pani aluse Napoleoni langusele, milline tähtsus Napoleoni ja Euroopa saatuses on Waterloo lahingul, miks ja millal toimus Viini kong -ress, mida seal otsustati.
Napoleon oli Prantsuse keiser 1804- 1814 aastal. Põhjalikult korraldati tema valitsemisajal ümber kohtupidamine ja seadusandlus . Võeti vastu „Tsiviilkoodeks“, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduste ees, eraomanduse puutumatuse ja kiriku lahutamise riigist. See oli hiljem eeskujuks paljudele riikidele. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks .
1806.aastal loodi Reini Liit ,kus Napoleoni võimu alla kuulusid 16 Saksa riiki. Reini liiduga ühinenud riigid lahkusid Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Teised Euroopa valitsejad ei tunnistanud aga endiselt Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust. Järjest purustati Preisimaa , Austria ja Venemaa, kuid Inglismaa jäi isegi kontinentaalblokaadi järel iseseisvaks. 1810 aastal sõltusid enamik Euroopa riike Prantsusmaast, sõltumatud olid vaid Rootsi, Portugal ja Türgi.
Napoleoni langusele pani aluse prantslaste suure armee hävimine Venemaal. Euroopa nägi selles võimalust Napoleon kukutada ning 1814. Aastal saadeti liitlasväed Pariisi. Napoleon saadeti Elba saarele asumisele. Saja päeva pärast aga naases ning kogus kokku uue armee. Toimus Waterloo lahing, milles sai Napoleonile saatuslikuks liitlaste sõjaline ülekaal ja Napoleon hävis lõplikult.
Viini kongress toimus 1814.aastal, kuna Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tulemusel oli Euroopa poliitiline kaart põhjalikult muutunud ja võitja riigid tahtsid seda oma tahtmist mööd ümber korraldada. Viini kongressis otsustati korrastada sõjajärgset Euroopat kolme põhimõtte alusel: Legitiimsuse põhimõte (mille alusel ennistati Prantsusmaa revolutsiooni eelsete dünastiate võim), tasakaalupõhimõte (ükski võitjariik ei tohtinud teistest tugevamaks saada) ja julgeolekupõhimõte (millest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa sõjaliselt ja poliitiliselt nõrkade puhverriikidega.
9.KAPITALISMI ARENG
Mis on tööstuslik pööre, kus ja millal sai see alguse, olulisemad leiutised ( masinad , side-pidamis- ja transpordivahendid , elekter), tööstusliku pöörde tagajärjed, uus linnaühiskond, mõisted kodanlus ja proletariaat , mis on ja miks tekkis imperialism .
Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. See sai alguse 18.sajandil Inglismaal. Peamised leiutised oli aurumasin , tänu sellele rongiliiklus ja aurik, telegraaf , röntgen, elektripirn , fonograaf, grammofon ja telefon tänu elektrile.
Tööstusliku pöörde peamiseks tulemuseks oli käsitöö asendumine masintööga. Tööstusliku pöörde negatiivseteks tagajärgedeks oli see et masinate kasutuselevõtmine tegi inimeste eest palju tööd ära ja jättis tööta käsitöölised, kes pidid selle tööga elatist teenima . Palgad oli jäänud väikesteks ja selle süüdlaseks peeti masinaid. Kujunesid uued sotsiaalsed kihid : palgatöölised ja vabrikuomanikud. Positiivseks tagajärjeks oli see, et vabrikutootmine tegi inimestele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad, aja jooksul paranesid ka tööliste elu- ja töötingimused. Masintootmine suurendas tööviljakust ja alandas kaupade hindu. Elujärje paranemine tõi kaasa rahvaarvu suurenemise. Elupaikadesse saabusid mugavused , mis võimaldasid paremini sisustada vaba aega.
Kodanlus- ühiskonna keskklass , kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele.
Proletariaat- palgatöölised
Imperialism on suurriikide soov oma territooriume naabrite arvelt laiendada ja kolooniaid hõivata. See tekkis siis, kui suurriigid tahtsid selgeks saada, kes on ikkagi kõige tugevam.
10.POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL
Iseloomusta lühidalt järgmisi poliitilisi voole: konservatism , liberalism , rahvuslus , sotsialism (sh sotsialism- utopism ), marksism
Konservatism- Tekkis Prantsuse revolutsiooni ajal. konservatiivid olid seisukohal et mehed on tähtsamad kui naised. konservatism säilitas ajaloolist järjepidavust ja traditsioonilisi väljavaateid. Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valmisõigust ja naiste võrdsust poliitikas.
Liberalism- soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi. Liberalism tähtsustas vabadust ja võrdõigsust, et mehed ja naised oleksid võrdsed. Liberalismi iseloomustas vabameelsus.
Rahvuslus- kaasnes liberalismiga ning sellega käis kaasas rahvusriikide kujunemine ja areng. Ühiskonnas kasvas rahvuslik eneseteadmine ja mitmel pool algas rahvuslik vabadusliikumine .
Sotsialism- tekkis kuna ühiskonnas avaldus ebavõrdsus ja see ei jäänud märkamatuks haritlastele, kelle seast mitmed polnud rahul ühiskonnas ohtlikult süveneva varandusliku kihistumisega. Uus ühiskonnakorraldus, mis püüdis saavutada võrdsust. Sotsialistide-utopistide ideed olid kohati naiivsed – utopistlikud.
Marksism – Taotles ühiskonna seniste aluste muutumist. Marksismid taotlesid ühiskonna seniste aluste põhjalikku muutmist ja et sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus riigivõimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandusel rajaneva ühiskonna.
11.EUROOPA JA PÕHJA-AMEERIKA RIIGID 19. SAJANDIL
Saksamaa: millal ja kuidas Saksamaa ühendati, kuidas seda valitseti;
Prantsusmaa: mida tõi Prantsusmaale Napoleon III valitsemisaeg, miks sõditi Saksamaaga, milliste tulemustega see Prantsusmaa jaoks lõppes;
Inglismaa: kuidas Inglismaad 19. saj. valitseti, milline oli Inglismaa majanduslik arengutase,
mida kujutas endast Briti koloniaalimpeerium;
USA: miks ja kelle vahel toimus kodusõda, millal (kümnend), milliste tulemustega see lõppes,
indiaanlaste ja neegrite olukord, mõiste rassism .
Saksamaa: Põhja-Saksa Liidu loomisega algas Saksamaa poliitiline ja majanduslik ühtlustamine, mis oli kokkuvõttes oluline samm maa lõplikult ühendamisel. Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa, mis viis Saksa-Prantsuse sõjani, kuid Saksamaa võitis sõja ja Saksamaa ühendati 1867. aastal. . Valitsejal oli võimu sõja ja rahu kuulutamisest kellegi ametisse määramiseni. Keisri kõrval tegutses kõrgema seadusliku organina parlament, kus kõik olulisemad poliitilised jõud olid parteide kaudu parlamendis esindatud . Tähtsuselt teine mees keisri kõrval oli riigikantsler Bismarck .
Prantsusmaa: Napoleon III valitses riiki ainuisikuliselt, mistõttu puudus tal toetajaskond . Pöörati tähelepanu majandusele ja välispoliitikale. Osaleti aktiivselt Krimmi sõjas ja Austria vastases sõjas, kuid peale ebaõnnestumist Mehhiko vallutamisel tabasid välispoliitikas tõesed tagasilöögid. Preisimaa majanduslik areng, sõjaväe tugevnemine, juhtroll Saksa alade ühendamisel muutus Prantsusmaa ähvardavaks. Prantsusmaa oli vastuolus Saksa ühendamisega. Prantsuse-Saksa sõda lõppes Saksamaa võiduga. Prantslaste armee purustati ning keiser Napoleon III langes vangi. Lisaks tõi sõja kaotus sisepoliitilise segaduse.
Inglismaa: 19.saj teisel poolel valitses Inglismaad kuninganna Victoria. Seda ajajärku nimetatakse ka viktoriaanlikuks ajastuks . Victoria ei löönud valitsuse ega parlamendi asjadesse kaasa. Peamised parteid olid liberaalid ja konservatiivid, kes vahelduva eduga võimule pääsesid. Inglismaa edu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre. Inglismaad ja tema kolooniaid hakati nimetama Briti koloniaalimpeeriumiks, kuna Inglismaast kujunes 19-saj suurim koloniaalriik .
USA: USA kodusõda toimus 1861-1865 aastal Lõuna- ja Põhjaosariigi vahel kuna põhjaosariiklased soovisid orjade vabastamist, aga lõunaosariiklased polnud sellega nõus. Kodusõda lõppes põhjaosatiikide võiduga. olid tänaval täis harimatuid, elu-ja-töö kohata neegreid, kelle kantseldamine ei olnud kerge. See põhjustas massilist hukkamist, varastamist, mäslemist. Lõunaosariiklased moodustasid rassistlikke organisatsioone. Ühendriikide territooriumilt kadus lõplikult orjus .
Põllumajanduse areng oli kahjulik indiaanlastele, kes suruti reservaatidesse. Samas paranes aga neegrite olukord, mis tõi üldiselt riigile kahju, sest enamik neist olid kirjaoskamatud, ilma elu- ja töökohata, mis tõi kaasa hulkumise, vargused ja röövimised. Rassism - maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust
12.EESTI 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL
Miks ja millal kaotati Eestis pärisorjus, milliseid muudatusi ja probleeme see talupoegade ellu tõi, millised muutused toimusid talupoegade elus 19. saj. keskpaigas, mida kujutas endast talurahva omavalitsus , miks toimus väljarändamisliikumine ja nn keisri usku minek.
Eestis kaotati pärisorjus 1816 , Liivimaal 1819 ja kuramaal 1817., kuna mõisnikud said aru et talupoja teeksid siis paremini töö kui neil oleks parem ja nad poleks enam pärisorjad. Talupojad ei olnud enam mõisniku omand, vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Kehtestati uued talurahvaseadused . Talupojad tohtisid omada vallasvara . Nad said talukoha põlise kasutamisõiguse juhul, kui maksud ja koormised mõisa heaks olid täidetud. Talupojad vabastati pärisorjusest aga maa jäi siiski mõisnikule, talupoeg pidi seda rentima. Vabastatud talupoegadele anti perekonnanimed. Talurahvaseaduste kujunemise ajal tekkisid talurahva omavalitsused – vallakogud. Loodi ka vallakohtud , mis jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Siiski ei olnud vallakogus sõltumatud – seadused läksid jõusse mõisniku heakskiidu järel.
Esimest korda levis kuulu jutt, et igaüks kes Venemaale kolib saab endale maatüki tasuta ja kergeusklikud talupojad ruttasid seetõttu Venemaale elama, nende ehmatuseks ei saadudki maatükke. Mõned aastad hakkas levima teine kuulujutt , et Vene keiser hoolib talupoegadest ja tahab vabastada neid pärisorjusest ning igaüks kes läheb keisri usku saab maad ja vabaneb teokohustusest. Paari järgmise aasta jooksul läks ligi 60 000 Eesti talupoega vene õigeusku, kuid taas nende ehmatuseks ei saanud nad mingeid maatükke ega vabanenud teokohustusest. Vene õigeusku pööranud ei saanud ka tagasi enda usku.
13.EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG
Mida nimetatakse rahvuslikuks liikumiseks ja ärkamisajaks, millal oli ärkamisaeg, miks see kujunes, olulisemad ärkamisaja tegelased ( Jannsen Jakobson , Hurt ) ja sündmused-nähtused (“ Perno Postimees ”, esimene üldlaulupidu, Vanemuise selts, Aleksandrikool, rahvaluulekogu-mine, “Sakala”), ärkamisaja tähtsus.
Rahvuslik liikumine on rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg on aeg Eesti ajaloos, mil algas rahvuse teadvustamine , rahvuslik liikumine ja eestlase rahvusliku eneseteadvuse ärkamine. See algas Eestis 19.sajandi keskpaigas. See kujunes, kuna uus põlvkond oli sündinud vabana, mitte pärisorjana. Eestlastel oli kujunenud väikesearvuline haritlaskond , kes tegid oma tööd, et kasvatada rahvuslikku eneseteadvust.
Johann Voldemar Jannsen kirjutas hariduse vajalikkusest , innustas rahvast talusid ostma ja andis õpetusi põllumeestele. Ta asustas Perno Postimehe, oli Lydia Koidula isa. Korraldas esimese üldlaulupeo 1869. Aastal. Ta asutas laulu- ja mänguseltsi Vanemuine .
Jakob Hurt asutas eesti kirjameeste seltsi, kes andis välja näiteks kooliõpikuid. Ta lõi Aleksandri kooli, mis oli eestikeelne kreisikool. Oli Eetsi Aleksandri kooli pea komitee eesotsas.
Carl Robert Jakobson andis välja ajalehe Sakala, mis tõusis kõige loetavamaks Eesti leheks. Seadis esiplaanile majanduslike olude parandamise. 1881. Aastal sai Jakobson EKS presidendiks.
Ärkamisaja tähtsuseks oli haridustaseme kasv.
14.RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL
Millised kaks vastasleeri olid 20. saj. alguseks välja kujunenud, miks, kes neisse kuulusid, millised rahvusvahelised kriisid ja konfliktid toimusid 20. saj. algul, kuidas need lahendati.
20 sajandi alguseks oli välja kujunenud kaks vastasleeri Antant, kuhu kuulusid Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa ning Kolmikliit , kuhu kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia. Antanti liit tekkis vastukaaluks Kolmikliidule ning kuna Venemaa lootis koostöös Inglismaaga kindlustada vaba juurdepääsu Vahemerele ning Inglismaa püüdis Venemaa abiga pidurdada Saksamaa tugevnemist.
20.sajandi algul toimus esimene ja teine Maroko kriis, mille tagajärjel suhted Prantsusmaa ja Saksamaa vahel teravnesid, Bosnia kriis, mille tagajärjel Bosnia ja Hertsegoviina liideti Austria-Ungariga ning Balkani sõjad , mille tagajärjel Türgi kaotas oma valdused Balkanil ja Albaania sai iseseisvaks. Need kriisid ja konfliktid muutsid olukorra äärmiselt pingeliseks.
15.ESIMENE MAAILMASÕDA
Millal sõda toimus, sõja põhjused, peamised osapooled, kus toimus sõjategevus, millised uuendused võeti sõjapidamises kasutusele, sõja mõju majandusele, sõja tulemused ja tagajärjed.
Esimene Maailmasõda toimus 1914-1919, mille toimumise peamiseks põhjuseks oli suurriikide soov suurendada oma territooriume väiksemate riikide arvelt ning tugevdada oma võimu. Sõja peamised osapooled olid Antant (Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) ning keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, Bulgaaria , Türgi). Olulisemad sõjapiirkonnad olid läänerinne, idarinne , Balkan ja Itaalia rindel.
Maailmasõja ajal tekkisid uued väeliigid: lennu-, tanki - ja õhukaitsesuurtükivägi. Esimesed õhurünnakud tehti tsepeliidiga, mis hiljem asendati pommituslennukitega. Hakati kasutama gaasi ning kasutusele võeti kuulipildurid.
Pikaks veninud sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorralduse . Moraal käis alla. Hakati tootma vaid sõjavarustust ning seetõttu vähenes tarbekaupade tootmine. Kehtestati üldine töökohustus. Riik sekkus majandusse, hakates jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. Riiklikud tellimused oli kasulikud suurettevõtetele ja laostasid väiketootjaid.
Saksamaa väed ei suutnud Antandi rünnakule vastupanu osutada. Saksamaa varises sõjaliselt kokku. Kirjutati alla Compiegne ’i vaherahule. Algas desarmeenimine. Ameerika Ühendriikide majanduslik seisund ja poliitiline mõjukus maailmas muutus eriti tugevaks . Uue jõuna tuli rahvuslikule areenile Nõukogude Venemaa. Austria- Ungari rusudest kasvasid välja Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia.
16.VENE REVOLUTSIOON
Miks kujunes Venemaal sisepoliitiline kriis, milles see seisnes, sündmused 1917.a.: tsaarivalit-suse kukutamine ( Veebruarirevolutsioon ), Ajutine Valitsus ja selle tegevus, bolševistlik revo -lutsioon (Oktoobripööre) ja selle tagajärjed, Nikolai II ja Vladimir Uljanov -Lenini roll 1917. a. sündmustes.
1917. aastal oli sisepoliitiline kriis oma haripunktis. Lisaks rahva rahulolematusele sõja suhtes oli häiritud ka Peterburi varustamine leivaga, misjärel inimesed tõstsid mässu. Tsaarivalitsus lubas olukorra kiiret paranemist, kui rahvas ei uskunud neid. Nikolai II loobus oma trooni venna Mihaailmi kasuks kuid ka too loobus troonist ning moodustati ajutine valitsus. Ajutine valitsus koos Peterburi tööliste nõukogudega ei suutnud riiki hästi valitseda . Toimusid väljaastumised, mida õnnestus takistada. Riigis valitses sõjaseisukord.
Lenini välja mõeldud plaani järgi kukutati ajutine valitsus ja võim läks bolševike kätte. Uue võimu põhijoonteks oli algusest peale vägivald ja igasuguse teisitimõtlemise eiramine . Aja jooksul keelustati kõik parteid ja hakati teisitimõtlejaid hävitama.
Nikolai II oli Venemaa tsaar, kelle valitsusajal toimus II maailmasõda, mis tekitas riigis sisepoliitilise kriisi. Kui Nikolai loobus oma troonist ja ka tema vend loobus troonist lõppes Romanovite dünastia ning võimule sai Ajutine valitsus. Neid sündmusi nimetatakse veebruari revolutsiooniks.
Vladimi Uljanov-Leninini ideelisel eestvedamisel hakati valmistama riigipöördekatset, mis läks hiljem korda. Võim läks bolševikele, kelle liider oligi Lenin . Nende võimule tulekut tuntakse Oktoobripöörde nime all.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 116 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

116 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MirellM Õppematerjali autor

2010 8. klassi ajaloo eksam

Sarnased õppematerjalid

docx

8. klassi ajaloo eksam

8. KLASSI AJALOOEKSAMI PROGRAMM 1. ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13) Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism oli 17. ja 18. sajandil. Näiteks Prantsusmaa, Venemaa ja Rootsi. Absolutistlikke riike valitseti ainuisikuliselt. Valitsejale võis kuulata nõuandeid, kui keegi ei tohtinud talle oma tahet peale suruda. Absolutismiajal oli 3 seisust: I seisus vaimulikud, II seisus aadlikud ning III seisus talupojad ja linlased. III seisus pidi koguaeg maksma makse. Louis XIV ajal jälgis arvukas rahvapolitsei rahva meeleolu ning karistas kuninga tahte vastu väljaastunuid. Õukonda kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt, kus neile anti kõrget tasu tühise töö eest. Vers

Ajalugu

odt

Ajaloo 8. klassi eksamipiletite vastused

8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisustes, näiteks võis vaimulikke sekk

Ajalugu

docx

8. klassi ajaloo eksami piletid

Ajalugu

docx

8. klassi ajaloo eksami vastused

1. ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13) Absolutism on riigivorm, kus võim kuulub ainult ühele isikule. 17-18 saj valitseti. Prantsusmaa, Hispaania, Venemaa. Kuningas tegi seadusi ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik. Ametnikkond koosnes väikeaadlikest ja linnakodanikest. Nii sai kuningas nende peale kindel olla. Enne absolutismi oli alaline sõjavägi. Mindi üle sõjaväekohustustele. Kehtestati kindel kord, parandas sõdurite väljaõpet ning riik hoidis sõjalisi kulutusi kokku. 1 seisus- vaimulikud. Ei pidanud makse maksma. Võisid olla kuninga õükonnas, aga pidid jumalateenistuses olema. 2 seisus- aadlikud. Maksuvabad, aga pidid teenima sõjaväes. 3 seisus-linlased ja talupojad. Pidid makse maksma ja võisid oma riigis elada. Louis XIV oli Prantsuse kuningas. Ta ehitas Varsaillesse mitu lossi ja väga ilusa pargi. Siia tulid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Tänu team hiilguse, pidustuste, tseremooniate ja ürituste kaudu hakati teda Päi

Ajalugu

odt

Ajalooline kvintessents uusajast

Ajalooline kvintessents uusajast 1. Absolutism Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule , keda Euroopas nimetati enamasti kuningaks ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik tema alamad seisusest või ametikohast sõltumata . Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus püüdis selle poole , et ri

Ajalugu

doc

SUVETÖÖ AJALUGU GÜMNAASIUM II KURSUS

SUVETÖÖ KURSUSELE „Üldajalugu – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu“ Vasta küsimustele: 1) Selgita mõistet absolutism ja nimeta selle tähtsamad esindajad Prantsusmaal! Absolutism – piiramatu kuningavõim. Henri IV, Louis XIII, Armand Jean du Plessis Richelieu, Louis XIV ning Louis XVI. 2) Kuidas mõtestada lahti Louis XIV ütlus „Riik – see olen mina“? Louis XIV tegeles ise riigiasjadega – andis välja ja võis iga hetk tühistada seadusi, karistas ja andis armu ilma kohtuta, nimetas ametisse riigiametnikke jne. Pidas laastavaid sõdu, sest tahtis olla kuulus 3) Kuidas kajastus Versailles` õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Versailles’ õukond oli kõige hiilgavaim ja toredaim. Tohutult arvukas õukond paistis silma kombelõtvuse ja pahelisusega. Pidevalt toimusid peod, ballid, teatri- ja balletietendused. Peale Louis XIV surma, jätkas Louis XV luksusliku õukonnaelu. 4) Nimeta Inglis

10.klassi ajalugu

doc

10. klassi ajaloo III kursus

1 26.02.08 Prantsusmaa, kui absolutismi näidisriigina Tunnusjooned on Prantsusmaa puhul kõige paremini täheldatavad. Teised riigid võtsid Prantsusmaa eeskuju juhindusid oma absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaa. Kõige olulisem oli see Louis XIII ja Louis XIV ajal. Louis XIII sai troonile 1610. aastal, seda kuni 1643. aastani. Ta oli võimule saades alles 9 aastane. Esialgu valitses tema eest regent (isik, kes valitseb kuninga eest, siis kui kuningas ise on alaealine). Tema regendiks oli ta ema Maria d'Medici. Täisealisena ei tundnud ta eriti huvi valitsemise vastu. Tema eest oli võimul peaminister kardinal Richelieu (1624-42 valitsusaeg).Tema tegi tolleaegsest Prantsusmaast tugeva riigi. Tema jaoks tuli kõike teha riigi huvides. Riik oli kõige tähtsam. 1614. aastal kutsuti viimast korda kokku generaalstaadid. Alustati võitlust hugenottide vastu, tühistati nende eriõigused. Alustati otsest võitlust feodaalaadli vastu

Ajalugu

rtf

Keskaeg-uusaeg

Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti pühakute ja säilmete kummardamin

Ajalugu

Rohkem sarnaseid