80% ookeanis olevast reostusest on pärit maismaalt. Prügi ja reostus, mis jäävad maismaal vedelema ning mida ei käidelda korralikult, jõuab liigagi sageli lõpuks ookeani. Me reostame maailmamerd erinevate kemikaalide ja rämpsuga (plastik, klaas pudelid, jalanõud, kalavõrgud jne), tööstus-, põllumajandus- ja elamispiirkonna jäätmetega, müraga ning võõrliikide levitamisega Õli- ja naftareostus: naftatankerite õnnestused, merre pumbatav õlireostus, tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused ja pilsiveed merre lastud õlijääkidest Mõju loomastikule:
See kahjustab väga palju selles elavaid olendeid ning taimestikku. Lõpuks võib juhtuda nii, et vähemalt 98% sellest elavast taimestikust ja loomastikust hukkub ning Läänemeri oleks täis kalade, delfiinide ja hüljeste jt laipu ning see vesi on täielikult must, õline ja midaiganes muud. Ühesõnaga täielikult reostatud ning inimkond kahetseb ja hakkab tagajärgedega tegelema. Kui juba Läänemeri on reostatud, siis see otseloomulikult mõjutab ka maailmamerd ning hakkab edasi minema. Teine varjant, mis ma arvan et võib tulla on kliima soojenemine. Praegu juba on vähenenud jäätumine ning meri on sageli talv läbi vaba. See tuleb küll kasuks laevandusele, kuid mitte eluks jääd vajavatele loomadele. Tsüklonite kese on viimaste aastatega nihkunud ja seetõttu on hakanud esinema rohkem torme, mis toob kaasa meretaseme tõusu Läänemerel. Aastaks 2100 võib õhutemperatuur Rootsis, Soomes ja Loode-Venemaal tõusta 4-6 kraadi,
Rakutuuma moodustamisega käisid kaasas mitmed evolutsioonilised uuendused nagu näiteks suguline sigimine. See võimaldas ulatuslikumat muutlikust ja uusi evolutsioonilisi muutusi. Üherakuliste elu arenes umbes 600 - 800 miljonit aastat, eristudes seejuures taime-, looma- ja seeneriigiks. 700-900 miljonit aastat tagasi toimus järgmine suur samm hulkraksete teke. Eelkambriumis ja vanaaegkonna alguses arenes elu vees. Maailmamerd asustasid sel perioodil vetikad, ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, kõhtjalgsed ja peajalgsed, ussid, lülijalgsed ning okasnahksed ja esimesed selgroogsedki. Nendel loomadel kujunesid mitmesugused kaitsekohastumused, nagu kaitsev rüü, mürginäärmed või kiire liikumine. Vanaaegkonna keskel, siluris ja devonis levis elu ka maismaale. Suure muutuse loomariigi arengusse tõid esimesed maismaataimed. Nad eraldasid õhku järjest
energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. 27.Maailmamere reostumine: Tööstuse ja linnade reovesi.Heitveed. Reostamine naftaga või selle saadustega. Kõige rohkem naftareostusi põhjustavad tankerite avariid. Osa veeelustikust hävineb.Nafta mõju võib veeelustikule mõjuda kaua.Joogivee reostamine jne. Kõige tähtsam,miks peaks maailmamerd kaitsma on veeelustiku pärast. 28.Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: Jõe veereziim, vooluhulga suurus, kliima, temperatuur. Veedefitsiidi põhjused: Liigne auramine. Üleujutuste põhjused: Merevee ootamatu tõus, suur sademete hulk, linnade kasv(kanalisatsiooni suunamine jõgedesse) Tagajärjed: suured üleujutused, ehitiste kahjustamine jne. 29.Põhjavee kujunemine: Sdemete vesi imbub põhjavette. Kivimite ja setete veelised omadused sõltuvad eelkõige poorsusest
Komisjon (BSEC), Loode Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) ja Kirde Atlandi Organisatsioon (NEAFC). Euroopa Liidu kalanduspoliitika eesmärgid on: Kalavarude kasutamine ja kaitse Kalakasvanduse arendamine Kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine Kalasadamate arendamine Turgude varustatuse parandamine Kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine Kalanduse arengu iseloomustus: 20 saj. teise pooleni kasutasid inimesed maailmamerd peaaegu piiranguteta Kalavarude vähenemine sundis käsutusele võtma mitmeid rahvusvahelisi regulatsioone.
Maadeavastused:Põhjused: 1alternatiivse meretee leidmine indiasse ja kagu-aasiasse 2tuntud kaubateed egiptuse ja punase merekaudu olid araablaste ja türklaste käes 3 ei tahetud kaotada idakaubandusest saadavat tulu, uued ühendused E: 1hisp ja portugali asend oli soodne, nii atlandi okea ja aafrika ranniku lhdal 2sealsetel rahvastel olid pikaajalised meresõidu kogemused 3tugev ja stabiilne riigivõim toetas Maadeavastuste Tagajärjed: 1silmaring avarnes 2õpiti tundma uusi maid ja maailmamerd 3euroopa kaubandus peapunkt liikus vahemerelt ning läänemerelt atlandi ookeanile 4õpiti tundma uusitaimi ja loomi 4mitmed uued haigused Kes tahtsid saksamaal reformatsiooni? Paljud Saksa vürstid tahtsid võimu suurendada ja kiriku arvel rikastuda,Aadlikud ja linnaisandad said kiriku üle võimu ja taotlesid õiguste laiendamist, Vaimulikud said abielluda ja pidada jutlusi rahvakeeles, talurahvas said nõuda tagasi kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust.
Seega tekitab ühiskonna ja teaduse areng soodsaid tingimusi uutele nähtustele, sealhulgas eelmainitud tõbedele. Paljusid õnnetuid juhtumeid saab ära hoida nende ennetamise teel. Näiteks vaktsineerime end teetanuse või puukentsefaliidi vastu, et mitte nakatuda, hoidume verelisest kontaktist tundmatute inimestega HIV-kartuses. Autoga sõites kinnitame turvavöö, juhuks, kui peaks aset leidma liiklusõnnetus. Me jälgime võimsate aparaatidega maailmamerd ja laamade äärealasid võimalike maavärinate, vulkaanipursete ja tsunaamide ette ennustamiseks. Sellest üksi jääb aga väheks. Suurt rolli mängib siin reageerimisaeg- kui kiiresti teadlased tekkinud situatsiooni ohtlikuks tunnistavad ning kui ruttu levitatakse konkreetne teave ohupiirkonnas viibivale rahvale. Kui läheb hästi, jõutakse inimesi õigeaegselt hoiatada, kui aga halvasti, siis lähenevat ohtu enam peatada ei saa
- rohke põhjavee kasutamine vesi väheneb - kanalite rajamine jõgedevoolu muutus - niisutamine niiskus suureneb, veevarude vähenemine, auramise suurenemine · veebilanss väljendatakse mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutust tulupool: sademed ja juurdevool kulupool: auramine ja äravool globaalset veeringet iseloomustatakse: - sademete , auramise ja äravoolu vahelise seosena (koosneb 3st lülist) Maailmameri · 71% maailmamerd maailma pindalast (põhjapoolkeral 61%, lõunapoolkeral 81%) · maailmameri -> ookean -> mered · mered oma avatuse järgi jaotatakse: sisemeri (Araali meri) ääremeri maailmamere osa, mis külgneb mandriga (Kariibi meri, Põhjameri) saartevaheline meri (Banda meri, Iiri meri) · omadused: 1. veetemperatuur - vees neeldub 92% kiirgusest - aastane keskmine temp. kõrgem kui maismaal - põhjapoolkeral vesi soojem
Äravool ja heide maalt 44 Emissioon õhu kaudu maalt 33 Laevandus ja lekked 12 Ookeani sisselasud 10 Rannalähedane kaevandamine, nafta ja gaasi puurimine 1 Kokku 100 1 1. Nafta Joonis 2. Maailmamerd reostava nafta päritolu Rannikuläheda ne tootmine ja Atmosfäärist Looduslikud rafineerimine pärinev allikad 5% 8% 8% Õnnetused, lekked Tarbimine ja 13% jaotus
Geodeesia tegeleb Maa pinnaosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasandil. Geomorfoloogia uurib Maa reljeefi ehk pinnamoodi, selle kujunemist, arengut ja nüüdisaegset dünaamikat Glatsioloogia-jää uurimine Hüdroloogia & Hüdrograafia uurib Maa hüdrosfääri, sealkulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Maastikuteadus käsitleb maastikke kui looduskomplekse Okeanograafia uurib maailmamerd Mullateadus käsitleb mulla tekkimist, arenemist, koostist, omadusi, reziime, mulla ja taimkatte seoseid ning mulla osa ökosüsteemide aineringes. Paleogeograafia uurib ning kirjeldab geoloogilises minevikus Maal valitsenud looduslikuid tingimusi Inimgeograafia Inimgeograafia on geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse. Ta hõlmab humanitaarseid, poliitilisi, kultuurilisi,
*Ganges ja Brahmaputra:äärmiselt tasandikuline pinnas;mussoonvihmad;suvel liustikud sulavad. *missisippi:intensiivsed vihmad;põlduse rajamine nendes piirkondade,lumi sulab *Niilus:Läbib kolme kliimavöödet;ebatasandikuline pinnas *Huan He:mussoonvihmad;tasandikulised alad. 9. Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Tooge näide 2p. kõrbelised jõud.neil ei järku vett kuni suudmeni.Eeri järve ääres 10.Mis ohustab maailmamerd? 5p *tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse. *põllumajandus reostus jõuab jõgede kaudu maailmamerre. *intensiivne laevaliiklus ja õnnetused tankeritega. *kliima soojenemine. *meresügavustesse maetud mürkained. 11.Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks? 5p. 12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p. *1970-merekaitse üldleping. *1974-läänemere konvenstioon HELCOM-reostuse vähendamine. *1975-ramsari
Rakutuuma moodustamisega käisid kaasas mitmed evolutsioonilised uuendused nagu näiteks suguline sigimine. See võimaldas ulatuslikumat muutlikust ja uusi evolutsioonilisi muutusi. Üherakuliste elu arenes umbes 600-800 miljonit aastat, eristudes seejuures taime-, looma- ja seeneriigiks. 700-900 miljonit aastat tagasi toimus järgmine suur samm hulkraksete teke. Eelkambriumis ja vanaaegkonna alguses arenes elu vees. Maailmamerd asustasid sel perioodil vetikad, ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, kõhtjalgsed ja peajalgsed, ussid, lülijalgsed ning okasnahksed ja esimesed selgroogsedki. Nendel loomadel kujunesid mitmesugused kaitsekohastumused, nagu kaitsev rüü, mürginäärmed või kiire liikumine. Vanaaegkonna keskel, siluris ja devonis levis elu ka maismaale. Suure muutuse loomariigi arengusse tõid esimesed maismaataimed. Nad eraldasid õhku järjest
Kolmas tulp:Avaookean-Reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. 4.Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad? Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas,sest seal on hapnikurikkam vesi ning jõgede suudmealad-palju toitaineid. 6.Mida tähendab kalapüügiõiguse mümine?Millised riigid seda rakendavad? Kui riik ei huvitu oma majandusvööndis kalapüüdmisest,võib müüa teisele riigile.Angoora,USA,Kanada,Arengumaad Aafrikas. 7.Miks on maailmamerd puudutavaid kokkuleppeid väga raske saavutada? Raske jagada piire,lepete täitmine vabatahtlik,mittekinnipidamise eest karistust ei saa. Lk.59 Põhja-Ameerikas vasakul ääres on TUSK,LÕHE,HEIK ja paremas ääres HEERINGAS,KREVETID,RANNAKARP,KRABI. Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel vasakul ääres on kirjas KALMAARID JA TUUNIKALA ja paremas ääres SARDINELL ja AUSTER. Lõuna-Ameerikas vasakus ääres on kirjas MAKRELL,ANŠOOVITS,HEERINGAS ja
Suurenenud rahvaarv on endaga kaasa toonud ka suurema tarbimise, mis omakorda tähendab rohkem jäätmeid. Palju kasutatakse erinevaid pakendeid kilekotid, plastpudelid jm. Nende looduslik lagundamine võib võtta sajandeid ja kogu selle aja vältel kahjustavad nad keskkonda ja loodust. Jäätmeprobleemi tipuks on jäätmete suur hulk prügilad on täis ladestatud ja need järjest laienevad. Lisaks satub prügi ka maailmamerre, mis on enamasti ümber töötlemata. Enamasti reostavad maailmamerd arengumaad, kus puudub korralik prügi töötlus ja majandussüsteem. Teadlaste hinnangul on pinnas, mida katavad prügilad, lootusetuld saastunud. Lisaks tekivad bioloogiliselt lagunedes erinevad gaasid ja ohtlikud ained. Kokkuvõte Rahvastiku kasvu tõttu on kahju juba tehtud. Jääb üle ainult kahju leevendada, mainitud probleeme lahendada ja rahvastiku kasvu piirata. Käsitlesin tähtsamaid ja aktuaalsemaid
mussoonvihmad Mississippi – kiire lumesulamine, intensiivsed vihmad, Kesktasandiku ala, põllumajanduslik ala Eelmise tunni põhjal: Niilus – voolab kolmes kliimavöötmes, kõrge veeseis tekib erinevatel aegadel, kõrbeline ala keskjooksul , aeglane veevool Huang He – mussoonvihmad suvel,tasandikuline ala, veevool aeglane Jenissei – Ülemjooksul sulab jää varem ja alamjooks on jääs ja tekib vee kuhjumine 9. Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Tooge näide 2p. 10.Mis ohustab maailmamerd? 5p reostus 11.Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks? 5p. 12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p. 1970.a merekaitse üldleping eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastavate reoainetega 1974.a Läänemere konventsioon Ramsari (1971.a.) rahvusvahelisse tähtsusega märgalade konventsioon(Matsalu alates 1975) 13.Missugused maailmamere piirkonnad: 1) on kalarikkamad ning põhjused 3+2p.
lubatud ainult rannikuriigi lubatud rannikuriigi loal, rahvusvaheliste loal. kuid laevasõit vaba. kokkulepete alusel. IV Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad? V: Valgem, rohkem toitaineid, vesi hapnikurikkam. V Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? V: Kui riik ei suuda temale eraldatud püügimahtu püüda, siis müüb ta selle teisele riigile. Nt. müüjad on Angola, Namiibia, USA, Kanada. VI Miks on maailmamerd puudutavaid kokkuleppeid väga raske saavutada? V: Rahvusvaheliste kokkulepete täitmine on osaliselt vabatahtlik ja nende eiramise eest pole karistust määratud. METSANDUS Õp. lk. 102(tabel) Euroopas, maailmas. I Milles seisneb metsade majandamise põhinõue? V: Metsades tuleb säilitada ökosüsteem ja taastada puiduvarusid. METSA ISELOOMUSTUS, JUURDEKASV HEKTARI KOHTA EKVATORIAALSED 50 m3/ha aastas. Erinevaid liike palju,
Rohke nitraadisisalduse tõttu on kaevuvesi muutunud tervist kahjustavaks ka Lõuna-Eestis. Arukülas on joogivesi saastunud õliga. Ookeanide tsirkulatsioon Olulist mõju kliimale tuleb otsida ookeanist ja selle tsirkulatsioonist ehk hoovustesüsteemist. Meie kliimat soojendav Põhja-Atlandi hoovus ei ole arvatavasti koguaeg nii kaugele põhja ulatanud. Golfi hoovus ja selle jätk Põhja-Atlandi hoovus on osaks hiigelsuurest ning kogu maailmamerd hõlmavast konveierilaadsest süsteemist. Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Oletatakse, et tal on nn. kaks tasakaaluasendit, kus ta võib viibida pikka aega. Ühest asendist teise läheb ta aga suhteliselt kiirelt. Mis seda põhjustab, on siiani suhteliselt ebaselge ning uurimist vajav teema. 6 Temperatuuri tõus
korrektuurimaterjali. Kolmandik neist on igan2dalased. Teine kolmandik iga kahe n2dala tagant v6i kord kuus ja kolmas kolmandik irregulaarselt, st vajaduse korral. Teadeanded meremeestele/ Notices to Mariners · Meie regioonis on suurtest levinumad UKHO/ admirality Notices to mariners / (NM) . · USA annab v2lja USCG / Notices to mariners · Kanada / Notmar/ · Australian/Notices to mariners · Suurriikide poolt v2ljaantud info h6lmab kogu maailmamerd · Eesti Veeteede amet toodab igakuised TM Eesti vete kohta NM/ Notices to mariners · TM sisaldab korrektuurimaterjale kaartidele, kataloogidele, Lootsiatele (Sailing directions ), Merem2rkide nimistule ( List of Lights) ja teistele teatmikele. Kaartide all on m6eldud nii paber kui digital kaardid · Laevaomanike kohustus on korrektuurimaterjal laevadeni toimetada · V6imalik on NM saada ka internetist
Niilus –voolas kolmes kliimavöötmes, kõrge veeseis tekib erinevatel aegadel, kõrbeline ala keskjooksul, aeglane veevool Huang He –mussoonvihmad suvel, tasandikuline ala, veevool aeglane Jenissei –ülemjooksul sulab jää varem ja alamjooks on jääs ja tekib vee kuhjumine 9. Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Tooge näide 2p. Siseäravoolualad (Austraalia siseosa, Araali mere ümbrus), liiga kuiv, kaovad kõrbeliiva 10.Mis ohustab maailmamerd? 5p Kliimasoojenemine, laevaõnnetused, meresügavustes olevad mürkained, põllumajandusreostus jõgede kaudu, tööstuse ja olme reoveed lähevad merre/jõgedesse 11.Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks? 5p. Püügikvoodid Kahepõhjalised tankerid Kokkulepped reostumise vähendamiseks rannikul –puhastusseadmed Mürkainete paigutamine maailmamere põhja keelatud 12
kaevandamine rahvusvaheliste kokkulepingute alusel. Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad? Parajalt soe vesi, vesi hapniku rikkam, rohkem valgust, jõed toovad endaga kaasa magedat vett ja toitaineid. Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Kui riik ise ei suuda temale eraldatud püügimahu ulatuses kalavarusid püüda, siis müüb ta selle teisele riigile. Angola, Namiibia, USA, Kanada. Miks on maailmamerd puudutavaid kokkuleppeid väga raske saavutada? Kuna rahvusvaheliste lepete täitmine on osaliselt vabatahtlik, nende lepete eiramise eest mingit karistust ei määrata. Kalavarude vähenemise põhjused: * massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale * maailmamere reostumine- nafta ammutamine merepõhjast * meretransport * õnnetused tankeritega * aktiivne tegevus rannikualadel Keskkonnaprobleemid: * Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme.
viis torujuhtmeid (~40%) (~60%) Eelised Kogused pole piiratud, kiire, Kogused mõõdetavad vajab vähem tööjõudu Puudused Ei saa igale poole rajada, Ei saa sisemaale vedada, vajalikud (välisriikide luba), naftaterminaalid ümberlaadimiseks, võimalikud reostused nõuab aega, reostused kahjustavad sisemaal maailmamerd Nafta transportimine on seotud suurte riskidega. Igal aastal lekib maailmamerre 400 miljonit tonni naftat (võrdluseks: Eesti sadamad ja raudtee vahendavad igal aastal ca 30 miljonit tonni naftat). Läänemerre lekib igal aastal 20-70 000 tonni naftat. Näiteks Prestige’i tankeriõnnetus tappis 300 000 merelindu ja kahjustas Hispaania ranniku turismi. Prestige tankeris oli Ventspilsi sadamas tangitud Vene nafta.
HÜDROSFÄÄR Veebilanss- väljendab veekogu veevaru ja selle muutust. Tulupool Hüdroloogia jaotub: koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool auramisest ja äravoolust. Merehüdroloogia- uurib maailmamerd Enamasti iseloomustatakse globaalse veeringet sademete, auramise ja Sisevete hüdroloogia- uurib siseveekogusid ning neis toimuvaid äravoolu vahelisi seoseid kajastava veebilansiga: P=E+Q (P-sademed, E- protsesse. auramine, Q-jõgede äravool). Veebilansse koostatakse veekogude,
1 Kokkuvõte Jäätmed on maailmas väga suur probleem. Sellele pööratakse tähelepanu järjest rohkem ja rohkem. Paljudes maades on hakatud prügi sorteerima, et osa materjalidest uuesti kasutusele võtta. Maailmas tekib siiski palju jäätmeid mida loodus ei suuda lagundada. Inimesed matavad maha prügi mis reostab maapinda ja uputavad merre oma prügi, mis reostab kogu maailmamerd. Mis saab siis kui mage ja puhas vesi otsa saab? On vaja hakata soolast vett töötlema nii, et seda saaks kasutada toiduveena. Aga selleks ajaks on vb ookeani vesi niivõrd reostunud, et selle kasutamiseks on vaja ka hakata seda puhastama sellest reostusest. Iga inimene saab ise kaasa aidata loodushoius sorteerides jäätmeid, säästes elektrit ja vett. 1 Kasutatud kirjandus http://www.voruvald.ee/Jaatmed.htm https://www
Igal aastal toodetakse maailmasb umbes 100 miljonit tonni plastikut, millest näiteks lõpuks jõuab maailmamerre 10% sellest. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem jäätmeid prügilatesse ning aina rohkem ressursse visatakse lihtsalt minema. Jäätmed satuvad ka maailmamerre - igal aastal juhitakse ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. Enamjaolt saatavad maailmamerd just arengumaad, kus ei ole veel välja kujunenud korralikku prügimajandust. Teadlased on väitnud, et pinnas prügimägede all on lootusetult saastunud. Olmeprügist leostub välja kahjulikke ühendeid, pikemaajalise vihma korral tekib suures koguses mürgist nõrgvett. Lagunemise tulemusena tekib gaasilisi ühendeid, millest olulisem on metaan, mida saaks aga kasutada näiteks energiatootmises. Taaskasutamiseks kõlblikud orgaanilised jäätmed mädanevad prügimägedel üle kogu
üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär. Maastikusfäär ja tema jaotusüksused loodusvööndid ja maastikud on loodusgeograafia peamised uurimisobjektid. 14. Mis on maailmameri, tema jaotus erinevatel poolkeradel ja planeedil tervikuna. Mandrid ja maailmajaod (mõiste ja nimetused). -Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.Maailmamere hulka ei kuulu järved. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani. - Manner ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa. Mandrid või nende osad koos ümbritsevate saartega moodustavad maailmajagusid. Mandreid on kokku 6 (Aafrika, Antarktis, Austraalia,Euraasia, L-Am ja P-Am)
Sügavasti mõttesse vajununa ei märganud ta aga taevasse kogunevaid pilvi. Kaptenile tulnud mõistus pähe alles siis, kui laev oli jäänud marutuulte kätte. Pärast mitmetunnist heitlust põrgatud vastu kari, ja kui laev vajuma hakanud, hüüdnud van der Decken meeleheites: "Jõuan ikka ümber neeme, kas purjetan või viimsepäevani!" Kurat kuulnud kapteni sõnu ja teinud temast "lendava hollandlase", kes peab igavesti sõitma mööda maailmamerd, leidmata kuskil rahu. Järgnenud sajandite jooksul hakati "lendavaks hollandlaseks" nimetama tontlikku laeva, mis meremeestele ilmus, ennustades tihti laevahukku. Viirastuslaeval olid punased laternad ja ta võis liikuda ebatavalise kiirusega, demonstreerides tontide tehnoloogilist võimsust. Mõnikord peatus see laev udus mõne tavalise laeva kõrval ja andis edasi postisaadetisi. Kui kirjad aga avati, selgus, et need on saadetud ammu surnud inimestele.
*Filosoofia- mõtlemmise õpetus, maailma kirjeldus, mõtlemise õpetus või mõtlemine järjekindlal süstemaatilisel viisil. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi ( Eetika- Eetika tegeleb hea elu ja õige käitumise küsimustega: kuidas me peaksime elama, mis on Hea (ehk hüve), mis on ,,õige" ning ,,väär." Oma olemuselt normatiivne ei tegele mitte niivõrd küsimusega, mis on (olemas) kuivõrd, mis/kuidas peaks olema. Eetikat saab omakorda mitmeti jaotada. Näiteks metaeetikaks (tegeleb eetika teoreetiliste alustega; milline on/milles seisenb hea/ hüveline elu), normatiivseks eetikaks (tegeleb normide põhjendamisega; millised normid tagaksid hea elu; hea elu õpetus) ja rakenduslikuks eetikaks (püüab leida vastuseid väga konkreetsetele küsimustele, käitumisjuhiseid mingites konkreetses situatsioonides). Esteetika tegeleb vastavalt küsimusega, mis on ilus/inetu. *Metafüüsika- on filosoofia haru, mis tegeleb kõige üldisemalt küsimust...
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
tundlikud korallid. Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Jne. Hüdrosfäär Maailmameri - hõlmab 71% Maailmamerd iseloomustavad: 1. Sisemeri - veevahetus väinade kaudu 1. Keskmine soolsus - 35 pr. Nt. Punane meri, Vahemeri, Läänemeri, Must Troopilistel aladel on soolsus kuni 49 pr. (suur Meri aurumine) Soolaseim koht on Punane Meri - kuni 43 pr. Soolsust põhjustavad põhiliselt NaCl ja MgCl 2
Nafta transportimine on seotud suurte riskidega. Igal aastal lekib maailmamerre 400 miljonit tonni naftat (võrdluseks: Eesti sadamad ja raudtee vahendavad igal aastal ca 30 miljonit tonni naftat). Läänemerre lekib igal aastal 20-70 000 tonni naftat. Nafta transport tankeritega (~60%). Ei saa sisemaale vedada, vajalikud naftaterminaalid ümberlaadimiseks, nõuab aega, reostused kahjustavad maailmamerd 5 2. TÖÖREGIOONI LOODUSLIK-NAVIGATSIOONILINE ISELOOMUSTUS Meie esimene reis algab Primorsk sadamas lastimisega ja lõppeb Rotterdami sadamas lossimisega. Reisi pikkus on 1533 meremiili. Reis toimub mööda Soome lahe, Läänemerd, Kattegat väina, Skagerrak väina, Põhjamerd ja Ijsselmeer järvet. Talvel Primorsk sadam jäätub, jää on umbes detsebrist aprillini
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KLIIMA MUUTUMINE EESTIS Uurimistöö Koostaja: Keivin Kivimägi 11A Juhendaja: Toomas Annuk PÜG õpetaja Põltsamaa 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Eesti kliima iseloomustus 5 2. Eesti kliima piirkondlikud erinevused 7 3. Eesti kliima muutumist põhjustavad tegurid 9 4. Mida toob kaasa kliima muutumine? 13 5. Kuidas kohaneda kliima muutumisega? 14 6. Klimatoloogide arvamused 15 7. Uurimistöö tulemused ja arutelu 17 7.1 Eesti kliimat mõjutavad tegurid 17 7.2 Rahulolu Eesti kliima ja ilmastikuga 18...
tuhandetes jaamades. Kliima muutuste hindamise seisukohalt on väärtuslikumad vanemad (vähemalt 150 a.) jaamad. Enamus neist asuvad linnades või nende läheduses. Linnad "kütavad" atmosfääri asfaltteede, betooni jm. hoonestuse abil. 2/3 Maa pinnast on kaetud veega. Õhutemperatuuri mõõtmine meteojaamade stiilis võimatu. Peamiselt kasutatakse veetemperatuuri andmeid, mis teisendatakse õhutemperatuuri väärtusteks. Enamus andmeid pärit peamistelt laevateedelt; ei kata maailmamerd ühtlaselt. Globaalne temperatuur Andmed puuduvad laiade ookeani alade, Antarktika, Gröönimaa, Sahaara ning Brasiilia vihmametsade kohta. Puuduvad andmed saadakse matemaatikas tuntud lähendusmeetodeid kasutades. Temperatuuri puhul aga, kus muutused võivad tsüklonite mõjul olla väga järsud, sellised meetodid adekvaatseid tulemusi ei taga. Täpset temperatuuri üle kogu Maa on võimalik arvutada satelliidimõõtmiste abil. Mõõdetakse molekulaarse hapniku
Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides. Maailmajagusid on samuti 6(Aafrika, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Euroopa). 16. Maailmameri, tema alajaotused ning põhjareljeef, ookeanite suurimad süvikud. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.Maailmamere hulka ei kuulu järved. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani. II Atmosfäär 1. Atmosfääri mõiste, tema vertikaalne kihistus. Kõige alumine osa on troposfäär, mis ulatub umbes 11 kilomeetri kõrgusele ja kus leiavad aset protsessid, mis mõjutavad ilma. Troposfääris kõrguse suurenedes temperatuur reeglina langeb.
konveiersüsteem. Mõned arvavad Globaalne soojenemine võib kaasa tuua Ookeanide hoovuste konveiersüsteei peatuda. Praegu konveier sisse lülitatud. Arvatakse kui konveier välja lülitada siis soojad hoovused muutuvad külmadeks. Tulemuseks jähenemine. Teadmatus: võimalikud kiired muutused Golfi hoovuses ja üleüldse maailmamere hoovuste süsteemis. Golfi hoovus ja selle jätk Põhja-Atlandi hoovus on osaks hiigelsuurest ning kogu maailmamerd hõlmavast konveierilaadsest süsteemist. Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Golfi hoovus on 30% aeglasem kui perioodi 1957-2004 keskmine, samas seos kliimamuutustega pole üheselt selge. Golfi hoovuse nõrgenemine võib kaasa tuua Põhja-Atlandi merevee ja maismaatemperatuuri jahenemise. Oletatakse, et tal on nn. kaks tasakaaluasendit, kus ta võib viibida pikka aega.
Laskudes sügavusse kuni 1000 1500 m, suureneb merevee tihedus kiiresti, siis aga aeglustub ja muutub vähe. Hapnikusisaldus. Maailmameres lahustunud hapniku hulgast sõltub seal toimuvate keemiliste ja eriti biokeemiliste protsesside intensiivsus ehk elu areng üldse. Arvutused näitavad, et merevees lahustunud gaaside kogumaht on 4,32 x 10 24 cm³, mis on ligikaudu kolm korda suurem Maailmamerd sisaldava vee mahust. Vees lahustunud hapniku toimel saab võimalikuks elu areng ning mineraalsete ja orgaaniliste ainete hapendumine. Fosfaatide sisaldus. Fosfaadid on fosforhapete soolad. Nendes sisalduv fosfor moodustab ligi 60 % merevees leiduvast kogu fosfori hulgast. Fosfaadid on toiduaineks üheraksetele vetikatele, mis omakorda on toiduks merevees eksisteerivale arvukatele elusvormidele. Fosfaadid satuvad merre põhiliselt suurte jõgede setetena 385 x 10 6 tonni aastas
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
Saksamaal jäi alles ainult Kolmikliit. Seepeale hakkasid ühinema Prantsusmaa ja Venemaa. 1893. aastal sõlmiti Prantsusmaa ja Venemaa liiduleping. Sajandi lõpuks oli Euroopas välja kujunenud 2 vastandlikku leeri Saksamaa, Austria, Itaalia ühelt poolt ja Prantsusmaa, Venemaa teiselt poolt. 1) Millised tegurid võimaldasid Inglismaal hoida end välispoliitilises isolatsioonis? V: Inglismaal oli tugev sõjalaevastik, millega ta suuresti kontrollis kogu maailmamerd. Järelikult oli tal olemas sõjaline jõud. Samuti võimaldas hoida teda isolatsioonis tema saareline olek polnud võimalik rünnata ega majanduslikult haavata. Inglismaal oli ka maailma suurim koloniaalimpeerium. See oli kohaks, kust hangiti toorainet ja kuhu oma toodet müüa. (Suuruselt teine koloniaalimpeerium oli Prantsusmaal) 2) Miks võttis Saksamaa suuna maailmapoliitikale? V: Selleks, et arendada tööstust, oli Saksamaal vaja kolooniaid, kust hankida
Geoloogiliselt sama mis manner. mandrite triiv! asukoht on ajas muutuv. jagunevad osadeks. Aafrika+Aasia. Punane meri neil vahel. ühinevad. Aasia+Euroopa. Uuralid liidavad. Mandrilava kallakus on mere suunas 10ndik kraadist. Üldiselt üleminekualal!! 17.Maailmameri, tema alajaotused ning põhjareljeef, ookeanite suurimad süvikud. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.Maailmamere hulka ei kuulu järved. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna- Jäämerd ehk Lõunaookeani. Atmosfäär 1.Atmosfääri mõiste, tema vertikaalne kihistus. Atmosfäär (inglise keeles atmosphere) ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud.
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
V¨aike kanji s˜onastik Vastavalt “Nihongo shoho” m¨argij¨arjestusele Indrek Pehk 31. oktoober 2001. a. ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO チュウ〔音〕 あ た る〔訓〕 う ち〔訓〕 な 中 か〔訓〕 4 11 38 1 卜文 卜文 ✄ きかん ぐんき ✂象形 ✁S˜ojav¨ae lipuvarda 旗竿 kujutis 軍旗, luu- ja pronkskirjas on n¨aiteid, kus lipu u¨ lal ja all on kujutatud o˜ huvoolus liikuvaid linte nagu viirlipul ふきながし さい 吹流.〔説文〕toob seose manan˜ouga 口, mis ei pea paika, 中 asemel on manan˜ouga し じ seotud hoopis ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
