8. klassi ajaloo eksam (0)

8. KLASSI AJALOOEKSAMI PROGRAMM
1.
ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13)
Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused , nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles ´ loss.
Absolutism on riigivorm , milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism oli 17. ja 18. sajandil. Näiteks Prantsusmaa, Venemaa ja Rootsi. Absolutistlikke riike valitseti ainuisikuliselt. Valitsejale võis kuulata nõuandeid, kui keegi ei tohtinud talle oma tahet peale suruda. Absolutismiajal oli 3 seisust : I seisus vaimulikud , II seisus aadlikud ning III seisus talupojad ja linlased. III seisus pidi koguaeg maksma makse. Louis XIV ajal jälgis arvukas rahvapolitsei rahva meeleolu ning karistas kuninga tahte vastu väljaastunuid. Õukonda kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt, kus neile anti kõrget tasu tühise töö eest. Versailles' lossi ehitati 20 aastat ning seal oli üle 2000 ruumi.
2.
PARLAMENTARISM INGLISMAAL (lk 16-19)
Inglise kodusõja põhjused, millal toimus, millist rolli mängisid kodusõjaga seoses Charles I ja Oliver Cromwell , kuidas kodusõda lõppes, kuidas valitseti Inglismaad pärast kodusõda, mis on Stuartite restauratsioon , mis on “Õiguste deklaratsioon ” ja kuidas valitseti Inglismaad selle järgi (sh mõiste parlamentaarne monarhia ).
Šotimaal toimunud mäss halvendas suhteid Inglismaa ja parlamnedi vahel. Lõpuks lõhestas see Inglismaa kehte leeri: kuningat toetavad aadlikud ja parlamenti toetavad kaupmehe ning anglikaani kiriku pooldajad . Inglise kodusõda toimus 1642- 1649 . Peamised põhjused olid tüli kuninga ja parlamendi vahel ning kuninga vastuolud puritaanidega. Charles I oli Inglismaa kuningas kodusõja ajal ning sõdis parlamendiga . Maa- aadlik Oliver Cromwell tõusis kodusõjal parlamendi vägede etteotsa . Sõda lõppes kuninga vägede kaotusega ning Charles I hukkamisega. Pärast kodusõda kuulutati Inglismaa vabariigiks. Stuartite restauratsioon on Stuartite perekonna taas võimule tulemine. „Õiguste deklaratsioon“ määras kindlaks parlamendi ja kuniga võimupiirid. Sellele kirjutas alla William III 1689. Parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas pidi alluma õigustele ja seadustele . Ta valis ministrid , määras kohtunikud , juhatas armeed ja koraldas välispoliitikat. Ministrid kandsid vastutust parlamendi ees. Parlamentaarne monarhia on riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga.
3.
EESTI ROOTSI RIIGI KOOSSEISUS (lk 22-25)
Millega seoses läks Eesti ala Rootsi võimu alla, mis sajandil oli Eestis Rootsi aeg, milline oli eesti talupoegade olukord, milliseid muudatusi tõi sellesse reduktsioon (mis see on?), haridus ja kultuur Rootsi ajal (Forseliuse tegevus, gümnaasiumid, ülikool, Uus Testament ), Rootsi kuninga Gustav II Adolfi tähtsus Eesti ajaloos.
Eesti ala läks Rootsi võimu alla kui Rootsi sõlmis Poolaga Altmargi vaherahu , millega läks kogu Lõuna- ja Põhja-Eesti Rootsile. Varsti sai Rootsi endale ka Taanile kuuluva Saaremaa. Eestis oli rootsi aeg 17. sajandil. Talupoegadel oli teokohustus , et tööjõud kaotsi ei läheks muudeti nad sunnimaiseks. Talupojad elasid vaeselt, maja oli korstnata, vähe mööblit, elati koos loomadega ; toit oli üksluine. Oli ka palju näljahädasid. Reduktsioon on aadlile annetatud maade taasriigistamine. Reduktsioon parandas veidi talupoegad eolukroda. Peale seda seati koormised vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse. Rootsi võimud jälgisid, et talupoegadelt ei nõutaks kirjapandust suuremaid koormisi. Talurahval oli õigus pöörduda Rootsi kohtu poole. Talurahvast hakati õpetama lugema kuna see soodustas luteri usu levikut. Õpetamiseks loodi rahvakoolide võrk. Forselius algatas Eestis koolielu. 17.saj algul alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus, asutati Tartu ülikool. Avaldati lõunaeestikeelne Uus Testament. Gustav II Adolf lasi Eestisse mitmeid koole rajada ning kirjutas alla Tartu Ülikooli loomise lepingule.
4.
EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS (lk 50-52)
Millal ja millega seoses läks Eesti Vene võimu alla, mõisted Eestimaa ja Liivimaa , mida kujutas endast Balti erikord, talupoegade olukord, kultuurielu ( piibel , kirjandus).
Esti läks Vene võimu alla pärast Põhjasõda 18. sajandil, 1721. Eestimaa oli Põhja-Eesti ning Liivimaa Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Balti erikord oli Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. Kehtima jäid Rootsi aegsed seadused, ametnikeks jäid enamasti sakslased , asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, linnaelanikkonna moodustasid endiselt eestlased ja sakslased. Olulisi muudatusi ei tehtud ka kirikuelus. Vene ajal suurenes uuesti mõisnike võim, Mõisakoormised olid piiramata. Hiljem anti talupoegadele õigus vallasvarale, mõisakoormistele seati kindlad piirid, talunikud said õiguse mõisnikku kohtusse kaevata. Eestimaa kubermangu talurahvale need kaitsemäärused ei laienenud . Pärast Põhjasõda olid paljud kirikuhooned rüüstatud või hävinud. Noored pastorid püüdsid usuküsimust rahvale selgitada ja ausaadavamaks muuta. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine. 1739 ilmus esimene eestikeelne piibel.
5.
VALGUSTUS JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM (lk 38-44, 48-49)
Mida kujutas endast keskaja lõpul kujunenud uus maailmapilt , mis on valgustus, nimeta 3 tuntumat prantsuse valgustajat, mis on valgustatud absolutism, millistes Euroopa riikides see esines, mis sajandil, iseloomusta valgustatud valitseja tegevust kas Friedrich II ( Preisimaal ; lk 43-44) või Katariina II (Venemaal; lk 48-49) näitel.
Uues maailmapildis hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enamvaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis, kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680-1780. Seda iseloomustab usk mõistuse võimlaustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Tuntumad prantsuse valgustajad on Voltaire, Rousseau [rus'so] ning Montesquieu [montes'kjö]. Valgustatud absolutism on monarhia ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamsieks ühiskonnas. Valgustatud absolutism esines Preisimaal, Austrias ja Venemaal 18. sajandil. Katariina II tahtis ühiskonda paremkas muuta. Ta koostas ise uue Venemaa seadustekogu projekti, lisades ka mõtteteri valgustusaja töödest. Katariina kutsus kokku esinduskogu, mis pidi uue seadustiku läbi arutama, kuid see plaan ei õnnestunud. Ta püüdis ka edudult talupoegade olukorda parandada. Katariina II laiendas ka Venemaa piire.
6.
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SÜND (lk 56-59)
Miks suundusid eurooplased 17.-18. saj. Põhja-Ameerikasse, millisel Euroopa riigil oli seal kõige rohkem kolooniad (mis need on?), miks halvenesid suhted kolooniate ja emamaa vahel, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine (kuupäev, kuu, aasta; mis deklaratsioonis kirjas oli?), kelle vahel ja millal toimus Ameerika iseseisvussõda, selle tulemused.
Eurooplased suundusid Põhja-Ameerikasse, et alustada uut elu, leida maavarasid või põgeneda senisest elust. Kolooniad on asumaad . Kõige rohkem oli Ameerikas kolooniaid Inglismaal, nimelt 13 tükki idarannikul. Kolooniate ja emamaade vahel halvenesid suhted, sest Inglismaa tollipoliitika takistas kolooniate majanduslikku edenemist ning sättis neile igasuguseid piiranguid ja nõudmisi, Inglismaa tahtis tõsta kolonistide maksukoormust. Ärveas olukorras tuli kokku kontinentaalkongress , kes kuulutas välja Iseseisvus -deklaratsiooni 4. juulil 1776, mis kuulutas kõik 13 kolooniat iseseisvateks riikideks (ameerkilased tähistavad siiamaani 4, juulit iseseisvuspäevana). Kuid väljakuulutatud iseseisvuse eest tuli võidelda. Iseseisvussõda toimus Inglismaa ja ameeriklaste vahel 1776-1783. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ja parema väljaõppega. Sõja võitsid ameeriklased , mille järel loodi Ameerika Ühendriigid.
7.
PRANTSUSE REVOLUTSIOON (lk 76-84, 87)
Millal ja miks toimus Prantsuse revolutsioon, millised olid olulisemad sündmused ja muuda-tused revolutsiooni ajal (ümberkorraldused, “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”, vabariigi väljakuulutamine), mida tõi Prantsusmaale jakobiinide valitsemisaeg , milline sündmus lõpetas revolutsiooni, kuidas suhtusid Prantsuse revolutsiooni teised Euroopa riigid (miks nii?), revolutsiooni tähtsus ja tagajärjed (lk 87), Louis XVI ja Robespierre ´i osa revolutsioonis.
Prantsuse revolutsioon toimus 1789-1799. Peamisteks põhjusteks oli ühiskondlik, poliitiline, rahandus ning majanduskriis ; talupojad polnud rahul igasuguste koormistega. Revolutsiooni ajal vallutati Bastille kindlus , kaotati seisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametitesse astumisel, talupojad vabastati teotööst, hiljem kaotati aadliseisus. 1798 võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“, mis väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Prantsusmaa kuulutati vabariigiks 1792. Jakobiinide valitsemisaeg tõi kaasa terrori ning tapeti üle 40 000 inimese, nad kehtestasid diktatuuri. Revolutsiooni lõpetas riigipööre 1799. aastal, mille teostas Napoleon Bonaparte . Prantsuse revolutsiooni suhtusid teised Euroopa riigid alguses rahulikult , kuid hiljem hakati nägema ohtu Euroopa senisele korrale. Alguses võeti asja rahulikult, sest arvati et see on vaid väike väljaastumine. Prantsuse revolutsiooni ajal anti inimestele võrdseid õigusi ning kaotati seisuslikud eesõigused. Revoultsioon oli aluseks paljudele teistele rahvuslikele liikumistele . Revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule. Prantsuse revolutsiooni aegne terror on olnud eeskujuks hiljem paljudele 20. sajandi diktaaatoritele. Robespierre oli jakobiinide juht. Louis XVI oli Prantsusmaa valitseja 18. saj lõpus, kes valitses „Pärast meid tulgu või veeuputus “ stiilis. Ta hukati Prantsumaa revolutsiooni käigus.
8.
NAPOLEONI AEG (lk 90-99)
Millal oli Napoleon Prantsuse keiser , milliseid ümberkorraldusi viis ta läbi Prantsusmaal ja vallutatud Euroopa aladel, kuidas saavutas Napoleon ülemvõimu Euroopas, millised Euroopa riigid jäid Napoleoni võimu alt välja, mis sündmus pani aluse Napoleoni langusele, milline tähtsus Napoleoni ja Euroopa saatuses on Waterloo lahingul, miks ja millal toimus Viini kong -ress, mida seal otsustati.
Napoleon oli Prantuse keiser 1804-1814. Napoleon kuuutas ennast keisriks ning Prantsusmaaast sai keisririik . Prantsumaal võeti vastu Napoleoni „ Tsiviilkoodeks “ (sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist) , katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist moodustati Reini Liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Napoleon saavutas ülemvõimu Euroopas suurte sõjaliste võitudega. Napoleoni mõju alt jäid välja Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. Napoleoni langusele pani aluse ebaõnnestunud sõjakäik Venemaale. Waterloo lahingus said Napoleon järjekordselt lüüa, mille tagajärjel ta saadeti Püha Helena saarele . Viini kongress toimus 1814-1815, sest peale Napoleoni sõdu oli vaja Euroopat ümber korraldada. Uute piiride kindlaksmääramsiel lähtuti 3 põhimõttest: legitiimsuse-, tasakaalu- ja julgeolekupõhimõttest.
9.
KAPITALISMI ARENG (õpiku II osast lk 6-13)
Mis on tööstuslik pööre, kus ja millal sai see alguse, olulisemad leiutised ( masinad , side-pidamis- ja transpordivahendid , elekter), tööstusliku pöörde tagajärjed, uus linnaühiskond, mõisted kodanlus ja proletariaat , mis on ja miks tekkis imperialism .
Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaal 1750. aastal. Leiutati aurumasin, aurik , vedur, elektripirn , telegraaf, telefon, raadio, grammafon , võeti kasutusele elekter. Tööstusliku pöörde tagajärjel jäid tööta paljud käsitöölised, tööpuudus; masinad kiirendasid ühiskonna arengut ning alandasid kaupade hindu, elujärje paranemine tõi kaasa rahvaarvu suurenemise. Uues linnaühiskonnas elamistingimused järjest paranesid, agulid korrastati, rajati veevärk ja kanalisatsioon , tänavad olid valgustatud, transpordina kasutati trammi, vabaaja veetmise võimalused suurenesid, kuid kuritegevus , kerjamine jäid siiski alles. Kodanlus on ühiskonna keskklass , kes vastandub end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegale ja töölistele. Proletariaat on palgatöölised. Imperialism on suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Imperialism tekkis suurriikide omavahelise konkurentsi alusel, taheti teistest paremad olla.
10.
POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL (õpiku II osast lk 14-16)
Iseloomusta lühidalt järgmisi poliitilisi voole: konservatism , liberalism , rahvuslus, sotsialism (sh sotsialism- utopism ), marksism
Konservatism pooldas ühiskonna sellist arengut, mis ei tooks kaasa sotsiaalseid ja majanduslikke vapustusi, vaid kulgeks aeglaselt, evolutsiooniliselt. Nad pooldasid tugevat riiki ja olid vastu riigivõimu avalikule arvustamisele.
Liberalism oli esialgu suunatud vaid feodaalkorra ja piiramatu kuningavõimu vastu ning esindas eelkõige kolmanda seisuse majandushuve. Hiljem sai sellest laiem ühiskonnakäsitlus. Nad nõudsid sõna-, koosoleku-, ühinesmis- ja usulise vabaduse tagamist. Kõik kodanikud pidid olema seaduse ees võrdsed.
Rahvuslus ehk natsiolismiga käis kaasas rahvusliku eneseteadvuse tõus ning mitmel pool algas rahvuslik vabadusliikumine ja ka rahvusriikide kujunemine.
Sotsialism tahtis õiglast ühiskonnakorraldust ja kindlustada sotsiaalse võrdsuse kõigile.
Sotsialism-utopismi tulevikuühiskond pidi olema külluseühiskond, mis suudab rahuldada kõikide vajadused ning kus sotsiaalne õigus hoiab ära ebavõrdsuse ja vaesuse. Nende vaated olid kohati naiivsed ja teostamatud.
Marksismi tulevikuühiskond pidi olema klassideta ja eraomanduseta. Uude ühiskonda jõudmiseks tuleb töölisklassil vägivaldsel ehk revolutsioonilisel teel haarata kapitalistidelt poliitiline võim ja kehtestada proletariaadi diktatuur.
11.EUROOPA JA PÕHJA-AMEERIKA RIIGID 19. SAJANDIL (õpiku II osast)
Saksamaa: millal ja kuidas Saksamaa ühendati, kuidas seda valitseti (lk 21-22);
Prantsusmaa: mida tõi Prantsusmaale Napoleon III valitsemisaeg, miks sõditi Saksamaaga, milliste tulemustega see Prantsusmaa jaoks lõppes (lk 26-27);
Inglismaa: kuidas Inglismaad 19. saj. valitseti, milline oli Inglismaa majanduslik arengutase,
mida kujutas endast Briti koloniaalimpeerium (lk 30-32);
USA: miks ja kelle vahel toimus kodusõda, millal (kümnend), milliste tulemustega see lõppes,
•indiaanlaste ja neegrite olukord, mõiste rassism (lk 34-36).
Saksamaa ühendati 1867-1871 kui Lõuna-Saksamaa ühendati Põhja-Saksamaaga. Saksamaa liideti diplomaatiliselt ja sõdadega, purustati Taani ning võideti tagasi osad Saksa alad, Bismarck provotseeris Austria-Preisi sõda, milles Austria sai lüüa ja kaotas võimu Saksa aladelt. Saksa Keisririik oli liitriik , mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid. Keisriks oli Preisi kuningas, riigikantsler oli Otto von Bismarck.
Napoleon III valitses Prantsusmaad ainuisikuliselt. Ta pööras suurt tähelepanu majanduse arendamisele ning aktiivsele välispoliitikale. Napoleon püüdis suurendada Prantsusmaa mõjukust maailmas. Saksamaaga hakati sõdima, sest Prantsusmaa tahtis takistada Saksamaa ühendamist ning majanduslikku edenemist ja sõjalist tugevnemist. Sõda lõppes Prantsusmaa kaotusega ja Napoleon III vangistamisega, Prantsusmaa kulutati taas vabariigiks.
19. saj. Valitses kuninganna Victoria, kes ei sekkunud parlamendi tegvusse ega riigiasjadesse. Inglismaa poliitiline elu tugines kaheparteisüsteemil. Võimu pärast võitlesid liberaalid ja konservatiivid. Inglismaa oli 19. saj. juhtiv tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus maailmas. Edu alusek oli teistest varem toimunud tööstuslik pööre. 19.saj. lõpus jäi Inglismaa Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa arengutempost maha. Briti koloniaalimpeeriumiks nimetati Inglismaa kolooniaid.
Ameerika Ühendriikide kodusõda toimus 1861-1865 põhja- ja lõunaosariikide vahel. Lõunaosariigid pooldasid orjust , aga põhjaosariigid pooldasid orjuse kaotamist. Ameerika kodusõda lõppes põhjaosariikide võiduga ning orjuse kaotamisega. Enne kodusõda olid neegrid orja, kuid peale seda nad vabastati. Nad olid hariduse ja elukogemuseta. See tõi kaasa hulkumise, kerjamise ja varastamise.
12.
EESTI 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL (õpiku I osast lk 121-122)
Miks ja millal kaotati Eestis pärisorjus, milliseid muudatusi ja probleeme see talupoegade ellu tõi, millised muutused toimusid talupoegade elus 19. saj. keskpaigas, mida kujutas endast talurahva omavalitsus , miks toimus väljarändamisliikumine ja nn keisri usku minek.
Eestis kaotati pärisorjus 1816. aastal. Talupoegade vabastamine toimus ilma maata . Maad pidi mõisniku käest rentima ja selle eest tasuma teotööga. Talupoegadele anti perekonnanimed. 19. sajandi kespaigas algas talude päriseksmüümine talupoegadele. Talurahva omavalitsus oli enda vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Varustati magasiaitadesse vilja, kust said talupojad häda korral võtta. Üldkoosoleku otsused teostusid alles pärast mõisniku nõusolekut. Väljarändamisliikumine toimus, sest usuti, et Venemaal antakse kõigile soovijatele tasuta maad. Talupojad lasid end ümberasujate nimekirja panna. Keisri usku mindi, sest talupojad lootsid maad saada ja vabaneda teokohustusest. Kui selgus, et maad ei saa, ei lastud vanasse usku tagasi ka minna.
12.
EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG (õpiku II osast lk 44-47)
Mida nimetatakse rahvuslikuks liikumiseks ja ärkamisajaks, millal oli ärkamisaeg, miks see kujunes, olulisemad ärkamisaja tegelased ( Jannsen Jakobson, Hurt ) ja sündmused-nähtused (“ Perno Postimees ”, esimene üldlaulupidu, Vanemuise selts, Aleksandrikool, rahvaluulekogu-mine, “Sakala”), ärkamisaja tähtsus.
Rahvuslik liikumine on rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg on ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Ärkamisaeg oli 19. sajandi keskpaigas. See kujunes, sest uus põlvkond oli süninud vabna, mitte enam pärisorjana. Johann Voldemar Jannsen oli rahvusliku liikumise keskne kuju. Tema sihiks oli eesti rahva eluolu edendamine kehtiva korra raames. Jannsen asutas oma ajalehe Perno Postimees, mis sai kiiresti populaarseks. Perno Postimees pani aluse eesti ajakirjandusele. Jannsenite perekonna algatusel loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine . Johann pidi ka korraldama esimese eesti üldlaulupeo. Laulupidu kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Jakob Hurt tõusis rahvusliku liikumise eesotsa pärast I laulupidu. Ta oli Eesti Kirjameeste Seltsi president . Suureks ideek oli ehitada eestikeelne kreiskool , mis nimetati Aleksander I auks Aleksandrikool. Hurt oli Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas. Carl Robert Jakoson hakkas välja andma ajalehte Sakala, mis tõusis kiiresti loetaivamaks eesti leheks. Ta oli ka Eesti Kirjameeste Seltsi president peale Jakob Hurta .
12.
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL (õpiku II osast lk 78-81)
Millised kaks vastasleeri olid 20. saj. alguseks välja kujunenud, miks, kes neisse kuulusid, millised rahvusvahelised kriisid ja konfliktid toimusid 20. saj. algul, kuidas need lahendati.
20. saj algul kujunesid kaks vastasleeri Antant ja Kolmikliit. Liitude tekkel olid igaühel omad huvid mängus. Venemaa oli huvitatud liidust Inglismaaga, et tugevdada mõju Musta mere väinade üle ja kindlustada vaba juurdepääsu Vahemerele. Inglismaa aga püüdis Venemaa abiga pidurdada Saksamaa tugevnemist. Antanti kuulusid Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa. Kolmikliitu kuulusid Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari. Sajandi algul toimus mitmeid konflikte ja kriise: Maroko kriis, Bosnia kriis ja Teine Maroko kriis, konflikte toimus ka Balkanil. Esimene Maroko kriis tagajärjel Maroko iseseisvus säilis ning Prantsusmaale ja Saksamaale anti Marokoga majandussuhetes vabadus ning võrdsed võimalused. Bosnia kriisi järel olid Antandi riigid sunnitud tunnistama Austria-Ungari annektsiooni. Teise Maroko kriisi järel nõustus Saksamaa Prantsusma protektoriaadi kehtestamisega Marokos. Vastutasuks sai Saksamaa osa Prantsuse Kongost. Balkani „püssirohukeldris“ sõlmisid Balkani riigid Türgi vastase liidu, esimeses sõjas sai Türgi kiiresti lüüa. Vallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes teine sõda. Balkani sõjad tugevdasid Serbia positsioone, mis viis suhete pingestumiseni Austria-Ungariga.
12.ESIMENE MAAILMASÕDA (õpiku II osast lk 82-89)
Millal sõda toimus, sõja põhjused, peamised osapooled, kus toimus sõjategevus, millised
uuendused võeti sõjapidamises kasutusele, sõja mõju majandusele, sõja tulemused ja
•tagajärjed.
Esimene maailmasõda toimus 1914-1918. Sellele eelnes mitmeid konflikte ja kriise. Sõda algas, kui Serbia salaorganisatsioonid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. Austria-Ungari võttis Ferdinandi tapmise ettekäändeks, et kuulutada sõda Serbiale. Serbia taga seisis Venemaa, kuna Austria-Ungari kuulus Kolmikliitu astusid sõtta veel Saksamaa ja Itaalia. Venemaad toetasid Prantsusmaa ja Inglismaa. Isegi kolooniad hakkasid omavahel sõdima. Esimene maailmasõda oli alanud. Peamised osapooled olid Antant ja Kolmikliit. Peamiselt toimus sõjategevus läänerindel ja idarindel, kuid sõditi ka Balkanil (Austria-Ungari vs Serbia), Itaalia rindel, kolooniates ja merel. Sõjapidamises võeti kasutusele allveelaevad, lennukid , tankid , tsepeliinid, gaasirünnakud, täiustatud suurtükid, kuulipildurid. Sõjad muutusid kolmemõõtmeliseks ning kasutati kaevikusõda. Sõja mõju majandusele oli halb, kogu majandus allutati relvade, laskemoona ja muu sõjavarustuse tootmisele, tarbekaupade tootmine vähenes. Meeste asemel hakati kasutama naiste, laste ning isegi sõjavangide tööjõudu. Riik sekkus järjest rohkem majanduselu juhtimisele. Riik toetas ettevõtteid, mis tootsid sõjavarustust. Väikeettevõtjad laostusid.
Esimeses maailmasõjas hukkus miljoneid inimesi. Tänu maailmasõjale muutus Ameerika ühendriikide majanduslik seisund ja poliitiline mõjukus eriti tugevaks. Impeeriumite nagu Venemaa ja Austria-Ungari lagunemine andis väikerahvastele ajaloolise võimalus iseseisvumiseks. Vene tsaaririigi kokkuvarisemine avas tee Poola, Leedu, Eesti, Läti ja soome iseseisvumisele.
16.VENE REVOLUTSIOON (õpiku II osast lk 90-93)
Miks kujunes Venemaal sisepoliitiline kriis, milles see seisnes, sündmused 1917.a.: tsaarivalit-suse kukutamine ( Veebruarirevolutsioon ), Ajutine Valitsus ja selle tegevus, bolševistlik revo -lutsioon (Oktoobripööre) ja selle tagajärjed, Nikolai II ja Vladimir Uljanov -Lenini roll 1917. a. sündmustes.
Venemaal kujunes sisepoliitiline kriis, sest ühiskonnas kasvas üldine usaldamatus tsaariperekonna ja valitsuse vastu, kodanlus muutus rahutumaks, maailmasõja rinnetel saatis ebaedu, hukatavalt mõjus keisrivõimu autoriteedile Rasputini mõjukus õukonnas ja otsene sekkumine riigiasjadesse. 1917.aasta veebruaris ( vana kalendri järgi) toimus Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati tsaarivalitsus ja võimule sai Ajutine Valitsus. Isevalitsuse kukutamise järel toimis esialgu kaksikvõim. Ametlikult oli võimul Ajutine Valitsus, kel polnud aga kuigi plju reaalset jõudu. Seepärast pidi ta arvestama Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu poliitilise surve ja kontrolliga. Uued võimuorganid ei suutud aga riigivalitsemisega kõigis valdkondades toime tulla, järgnes poliitiline anarhia ja segadus . Erinevad poliitilised jõud hakkasid võimu pärast võitlema. Bolševikud kutsusid üles Ajutist Valitsust mitte toetama. Bolševike toetajaskonda suurendasid Kornilovi mässukatse, üleüldine kaos riigis, armee lagunemine ja sisepoliitiline ebamäärsus. Oktoobripööre toimus vana kalendri järgi oktoobris , mille käigus Ajutise Valitsuse liikmed arreteeriti ja võim läks bolševike kätte. Oktoobripöörde tagajärjel said võimule bolševikud. Nende võimu põhijooneks oli juba algusest peale vägivald ja igasugune teistimõtlemise eriamine. Lühikese aja jooksul keelustati kõik parteid ja hakati oma poliitilisi vastaseid füüsiliselt hävitama. Nõukogude vägivalla ja terrori ohvriks langesid miljonid inimesed. Nikolai II oli viimane tsaar Venemaal, kes kukutati Veebruarirevolutsiooni ajal. Vladimir Uljanov-Lenin oli bolševike juht, tema eestvedamisel teostasid bolševikud Oktoobripöörde.