tagasi Schleswig-Holstein ja Lauenburg 1866 purustas Preisimaa Austria Austria-Preisi sõja ajal kaotati Saksa Liit Põhja-Saksa Liit Kõrgeim võimuorgan Riigipäev Valitsusjuht Otto von Bismarck Algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline ühtlustamine 1870 algas Preisi-Prantsuse sõda Saksa Keisririigi väljakuulutamine Versailles’ lossis Välispoliitika Bismarck paljastas Prantsusmaa revanšitaotlusi Kolmekeisriliit ja Edasikindlustamisleping 1884-1885 toimus koloniaalekspansioon Lahkhelid uue keisri Wilhelm II’ga 1890 Otto von Bismarcki erru saatmine Sai hüüdnimeks „raudne kantsler“ Välispoliitika Peale errusaatmist jälgis pidevalt välispoliitikat Bismarck ei usaldanud Suurbritanniat ning ta vihkas Prantsusmaad „Galliakukk ei suuda kuidagi üle elada, et keegi kireb Euroopa kanalas kõvemini.“
01.1871) Muutusid välispoliitilised sihid. Seni oli üks eesmärk - Saksamaa ühendamine. Saksa keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid. üle 50% oli Preisimaa. 1888.a. suri Wilhelm I ja troonile sai Wilhelm II, kes oli viimane Saksa keiser. Ei soovinud võimu jagada. 1890.a. Bismarck läks erru ja lõppes keisririigi ajaloos Bismarcki aeg. Ta suri 8a hiljem. 1890.a. lubati taas Saksamaa Sotsialistliku Partei tegevus. Kolmekeisriliit (Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa) tagas Saksamaale Venemaa neutraalsuse. Kolmikliit (Austria-Ungari, Saksamaa, Itaalia) loodi Prantsusmaa ja Venemaa vastu. 1896.a. tõdes Wilhelm II uhkusega "Saksamaast on saanud maailmariik" 1899.a. teatas välisasjade riigisekretär von Bülow "Saabuval sajandil on Saksa rahvas kas haamriks või alasiks" 1880.aastateni jäi Saksamaa koloniaalvallutustest eemale. 1884.a. hõivati Saksa esimene koloniaalvaldus Edela-Aafrikas.
18. jaanuaril 1871 kuulutati Versailles' lossi Peeglisaalis välja Saksa keisririik, mis ühendatud Saksamaa näol kujutas endast uut poliitilist ja sõjalist jõudu Euroopa südames. Lüüasaanud Prantsusmaa oli liiga nõrk selleks, et lähiaastatel või koguni aastakümnetel revansi saavutada. Ometi jäi Prantsuse-Saksa vaen üheks kõige määravamaks faktoriks Euroopa jõudmisel uude sajandisse ja kõige ohtlikumaks süütematerjaliks uuele sõjale. Kolmekeisriliit Saksamaa seisukohalt vaadatuna oli esialgu põhiprobleemiks, kuidas vältida Prantsusmaal liitlaste leidmist. Parim lahendus oli vastase võimalike liitlaste enda poole tõmbamine või vähemalt mingil moel endaga sidumine. Sellest lähtus ka mitme aastakümne jooksul Saksa keisririigi poliitikat suunanud kantsler Otto v. Bismarck. Prantsusmaa võimalikuks liitlaseks Saksamaa vastu võis olla ennekõike 1867 loodud Austria-Ungari, sest Austria keisririik oli saanud lüüa 1866
MAJANDUSLIK LIBERALISM - majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt. MARKSISM Karl Marx-i õpetusi ja filosoofilisi teoseid järgiv liikumine SOTSIALISM liikumine, mis pooldab võrdset ühiskonda ja leiab, et töölised peaksid osalema riigi juhtimises RESTAURATSIOON vana võimupoliitika taastamine SOVINISM - rassi-, soo- või mingi ingimgrupi üleolek teistest KOLMEKEISRILIIT Bismarcki algatusel sõlmitud neutraliteedi- ja sõprusleping Saksamaa, Austria- ungari ja Venemaa vahel. Eesmärk: hoida Prantsusmaad tugevnemast. KOLMIKLIIT 1882. a loodud liit, kuhu kuulusid Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia. Eesmärgid: Saksamaa soovis haarata kolooniaid ja suurendada võimu merel; Austria-Ungari soovis tugevdada oma positsioone Balkanil; Itaalia soovis end kaitsta. REALPOLITIK
sarnasused USA'l ja Inglismaal olid väiksed sõjalised kulutused, samas, kui Prantsusmaa ja Saksamaa nägid vaeva, et oma sõjaväe ja laevastiku korralikult üles ehitada. Inglismaa ja Prantsusmaa olid mõlemad tugeva kolooniariigid ja Saksamaa hakkas veel oma kolooniaid looma. USA'l ei olnud kolooniaid vaja, sest temal oli juba tooraine ja tööjõud omal olemas. Prantsusmaa ja Saksamaa sõlmisid mõlemad liite teiste maadega. Prantsusmaa sõlmis liidu Venemaaga ja Saksamaa kõigepealt Kolmekeisriliit (Austria- Ungari, Saksamaa ja Venemaa), mis tagas Saksamaale Venemaa neutraalsuse ja hiljem Kolmikliit(Austria-Ungari, Itaalia, Saksamaa), mis oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Prantsusmaa oli ka ainuke riik, mis sai sõdades pidevalt alandavalt lüüa.
Kõik nad arvasid, et nende meetodiga liigub maailm edasi. Filosoofiad: individualism kiriku autoriteet taandus, inimene sai ise hakkama, ei sõltunud endistest asjadest; sotsiaaldarvinism ellu jääb kõige tugevam ja see kes kohaneb kõige kiirenimi, Fr. Nietsche sõja ja jõu ülistaja, oli eeskujuks Hitlerile. Igapäevaelu oli küllaltki raske, ka noored olid vaimustunud, sest rutiin hakkas lõppema. Üks võimalus oli soda. Suurriikide blokkide kujunemine: 1872 Kolmekeisriliit: Saksamaa, Venemaa, Austria-Ungari; leping Prantsusmaa vastu, probleemid põrkusid Balkanil. Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, 1882, hiljem liituvad Rumeenia, Bulgaaria. 1893 lähenemisleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel 1904 kuningas Edward II, läks Pariisi, võttis endale seisusevälise naise, hea vastuvõtt, sõlmiti "südamlik leping" andant cordiale 1905 lõppes Vene-Jaapani soda, väga palju kulus Prantsuse raha, Venemaa kaotas 1907 - Venemaa liitus Antandiga.
Prantsusmaa oli niigi PreisiPrantsuse sõja kaotaja, oli kaotanud osad oma alad + pidi maksma trahvi. Kuid Saksamaale tundus, et Prantsusmaa taastub kaotusest liialt kiiresti. Seepärast tahtis Bismarck isoleerida Prantsusmaa võimalikest liitlastest. Selleks tuli need liitlased liita hoopis Saksamaaga. Prantsusmaa võimalike liitlastena nägi Bismarck Venemaad ja Austriat. Tekkis 1872. aastal Venemaa, Austria ja Saksamaa liit KOLMEKEISRILIIT. See tähendas, et kui ühele nendest riikidest tungitakse kallale, siis tegutsetakse kallaletungija vastu ühiselt. Kolmekeisriliitu oli algusest peale sissekirjutatud üks vastuolu Venemaa ja Austria olid Idaküsimuses konkurendid, nende huvid Balkanil põrkusid. Venemaa toetas Serbia territooriumi ja mõju suurenemist, aga see oli vastuvõtmatu Austriale, sest siis oleks Austrial raskem hõivata endaga liitmiseks Türgi alasid.
Eur-s. See organis tegutseb tänaseni, lisaks veel Elbe ja Doonau jõgede komisjon Püha Liit Venemaa, Austria ja Saksa riikide vahel kestis kuni 1855 a. 19 saj II poolel tekkinud tugevad rahvusriigid Euroopas - Itaalia (1870), Saksamaa (1871) olid aluses edasiseks Euroopa ühendamiseks rahvusvaheliste lepingutega. 1862-1890 Otto von Bismarck esialgu Preisimaal ja al 1871ühend Saksam kantsler. 1872 sõlmiti Saksa, Vene ja Austria-Ungari vahel Kolmekeisriliit Dreikeiserbund . 1904 Saksamaa vastu sõlmisid Inglismaa ja Prantsusmaa Entente cordiale. 1907 Saksamaa vastu sõlmisid Inglismaa, Prantsusm ja Venemaa Antanti e Kolmik Kolmikliidu (Saksa, A-U, Itaalia) vastu (1879-82 kuni 1915). 19. saj lõpus kujunes Venemaast euroopalik riik Peterburg oli rikas ja kultuurne pealinn, kus elas 1897 kuni 12 tuhat eestlast, lisaks sajad tudengid. Kuulsaim eestlasest õigusteadlane oli Friedrich Martens (1845-1909). Lõpetas
Reaalselt jäi see püsima XV aastaks, siis aga seda rikuti. Venemaa hakkas ennast kaas ajastama (näiteks kaotati pärisorjus). Ning algas ka Itaalia ja Saksamaa ühendamine. 1870. aastatel oluline riik oli Saksamaa. Saksamaa esimeseks eesmärgiks sai Prantsuse liitlaste isoleerimine (näiteks Venemaa, sest soos peaks Saksamaa võitlema rahel rindel. Selle vältimiseks liituti ise Venemaaga). 1872. aastal sõlmiti Kolmekeisriliit (Saksamaa, Venemaa, Austria-Ungari) 19 20 1877-1878 Vene-Türgi sõda. Sõda lõppes Venemaale kasuliku San Stefano rahuga, millega Venemaa sai endale Balkani. Rahu revideeriti Berliini kongressil, kus Saksamaa toetas Austria-Ungarit, mitte Venemaad. 1879. aastal sõlmis Saksamaa Austria-Ungariga liidu = Kaksikliit, millega III aasta pärast liitus ka Itaalia Kolmikliit. 1893
Erakonnad: 1. Konstitutsioonilised demokraadid (kadetid) tahtsid põhiseadust 2. VSDTP ehk Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei tahtsid parandada tööliste eluolu, aga ei teadnud, kuidas; enamlased (tahtsid revolutsioonilist diktatuuri, Lenin) ja vähemlased (tahtsid reforme) RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJ ALGUL, SUURRIIKIDE BLOKKIDE KUJUNEMINE 1872 Kolmekeisriliit: SM + Austria-Ungari + VM o Probleemiks oli VM ja A-U vatuolud Balkanil liit lagunes, sest mõlemad tahtsid võimu Balkanil o Olulised olid Türgi piiril 2 väina: Booporus ja Dardanellid 1879 Kaksikliit: SM + A-U -> 1882 Kolmikliit, lisandus Itaalia o Hiljem liituvad Rumeenia ja Bulgaaria o Liit tekitas teistes Euroopa tiikides rahutust o Saksa keiser Wilhelm II loobus Vmga sõlmitud edasikindlustuslepingust, millega SM oli kohustatud
aastal kuulutati välja Itaalia kungingriik. * 1871. aastal loodi Saksamaa ning nüüd oli Euroopas veel üks väga tugev riik. Just enne oli lõppenud Saksa-Prantsuse sõda ning nüüd kardeti, et Prantsusmaa võib soovida revansi ning selle vältimiseks sai Saksamaa poliitikaks see, et saada liitlasteks kõigi riikidega, kes võiks muidu Prantsusmaa liitlasteks hakata hakati liitu sõlmima Venemaa ja Austria- Ungariga. 1872. aastal sõlmiti nende kolme riigi vahel Kolmekeisriliit. Selles liidus lepiti kokku ühine tegutsemine võimaliku kallaletungi puhul neile. Kuid juba algusest oli selles liidus probleem, sest Austria-Ungari ning Venemaa olid mõlemad huvitatud Balkani poolsaarest. Austria-Ungari lootis oma alasid suurendada, Venemaa aga soovis sealsetel slaavlastel aidata moodustada oma riik, kes oleks Venemaaga heades suhetes. Tänu sellele probleemile ei olnud see liit püsiv. * 1877-78 toimus uus Vene-Türgi sõda
annaabi.ee 
