Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
K11 KÕ
Reelika Järv
TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS
Õpimapp
Juhendaja : Liina Maasik
Mõdriku
2012

SISUKORD

Sissejuhatus 5
1TEKSTIILIKIUD 6
1Taimsed kiud 6
2Loomsed 9
1Karusloomavill 11
2Siidiliblikatelt saadav kiud 11
3Märgistus 12
4Keemilised kiud 13
1Tehiskiud 13
2Tselluloosesterkiud 15
3Valktehiskiud 15
5Sünteeskiud 16
6Sünteetilised kiud 19
7Tekstiilitoodete märgistamine 20
2Nahk JA SELLE TÖÖTLEMINE, Jalatsid 21
3KAUBALE JA TEENUSELE NING NENDE MÜÜGILE ESITATAVAD NÕUDED 23
4ERINEVAD MATERJALID 25
5MATERJALIDE OMADUSED 26
6GARANTII JA PRETENSIOONI ESITAMISE ÕIGUS 27
1 Müügigarantii 27
2Pretensiooni esitamise õigus 29
7Kangad 32
8Lõngad 34
1Puuvill 34
2Naturaalsed e looduslikud kiud 34
3Keemilised kiud 35
1Keemiline liigitus 35
2Anorgaanilised kiud 35
9MÄRGISTUS PAKENDIL 37
10Tarbekeemiakaubad 38
1Lahustid 40
2Muud lisaained 40
3Leeliselised ja tugevalt leeliselised 40
1Nõrgalt leelised 41
2Neutraalsed 41
4Kuidas näeb välja ohtliku kemikaali pakend 41
11Väetised ja liimid , Mürgid ja tõrjevahendid 42
1Liimid 43
1Loouslikud liimid 44
2Kunstlikud liimained 45
3Sünteetilised liimid 45
4Polüvinüülatsetaatliimid 45
12Nõuded väetisele ja selle pakendi märgistusele 46
1Märgistus peab sisaldama: 46
2Nõuded väetise pakendi märgistusele 47
13MÄRKIDE KOGUMIK 48
Tabel 2 Rõivaste (tekstiiltoodete) märgistus 50
Tabel 3 Kiudude märgistus 52
1Suka ja sokitooted 53
Tabel 4 Jalanõude märgistus 54
2Kosmeetika toodete märgistus 55
Tabel 6 Mänguasjade märgistus 56
Tabel 7 Tarbekeemia märgistus 57
Tabel 9 Nõude märgistus 59
KOKKUVÕTTE 65
Kasuituskirjand 66














Sissejuhatus

Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel.
Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke.
  • TEKSTIILIKIUD


    Kiudude liigitamine , looduslikud ja keemilised.
  • Taimsed kiud


    Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised.
    Looduslikud: loomsed , taimsed.Keemilised- tehiskiud . sünteetilised.
    Tekstiilkiud – painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses.
    Elementaarkiud - kiud, mis on jagamatud peenkiud, n: puuvill , vill
    Elementaarniidid- pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid , tehis - ja sünteetilised kiud.
    Tehnilised kiud- looduslikud taimkiud , mis koosnevad omavahel pektiiniga ühendatud elementaarkiududest n: lina, kanep (Pektoosi koostisosana kuulub ta pea kõigi taimede rakukesta koostisesse, on kiude ühendav.)
    Filamentkiud - keemilised kiud, mis on pikad ja pidevad.
    Staapelkiud - keemilised kiudained , mis on saadud 40-70 mm pikkustest tükeldatud kiududest .
    Puuvill (seemnekiud)(CO, Bw)- arenevad taime seemnes ja nende ülesanne on taime seemnete viimine uude kasvukohta . Kiud koosneb põhiliselt tselluloosist. Korjatakse nii käsitsi kui ka masinatega. Puuvill läheb märjas olekus 20% tugevamaks. Suurimad tootjad on Hiina, USA, Indias ja Pakistan .
    Toorpuuvill on tuhmi läikega, merseerimine muudab kiu pinna siledamaks ja läikivaks.
    Merseeritud puuvill on valmistatud keemiliselt töödeldud lõngast, mis tugevdab kangast ja annab sellele hea värvipüsivuse. Merseerimine vähendab ka lõnga kokkutõmbumist hiljem pesus ning annab valmistootele läiget. Puuvill on tugev kiud ja märgtugevus on kuivtugevusest suurem. Jäik kiud, venivus on väike. Hõõrdekindlus ja painduvus head, vastupidav pillingute tekkele. Raske materjal. Vastupidav kuumusele pikka aega.
    Taimsed kiud võib saada nii taime vartest, viljadest kui ka lehtedest. Taimsed kuid koosnevad peamiselt tselluloosist. Selletõttu on nende põlemisel tunda paberi lõhna.
    Kõige tuntumad taimsed kiud on: Puuvill, lina.
    Puuvilla kasvatati juba Vanas Egiptuses, Indias, Hiinas ja Peruus . Puuvilla saadakse üheaastase puuvillapõõsa viljast. Kiudude looduslik värvus on valge või kreemjas .
    Puuvilla kiudude omadused: Niiskust imav , õhku läbilaskev. Hoiab hästi sooja (väike soojusjuhtivus ). Hästi pestav , talub väga tulist vett. Talub triikimisel kõrget temperatuuri – niiskelt 220*C. Põleb kiiresti, ereda leegiga . Jääk kerge hall tuhk , jääb hõõguma sädemetena. Paberi põlemise lõhn.
    Looduslik siid on kõige hinnalisem looduslik kiud. Siidiliblikaid kasvatati Kagu-Aasias juba 4000 a e. Kr. Siidi saadakse siidiliblika rööviku kookonitest. Kookoneid aurutatakse ja leotatakse kuumas vees ning seejärel keritakse niit lahti. tekstiilkiududena kasutatakse veel jõhvi ja udusulgi. Koosnevad peamiselt valkainest, nende põlemisel eraldub iseloomuliku karvade põlemise lõhna.
    Loodusliku siid omadused: hügieeniline, imab hästi niiskust, kortsub vähe, vee ja päikese mõjul tugevus väheneb, talub vaid õrna pesemist ja leiget vett, triikimisel ei talu kõrget temperatuuri– kuni 150*C, raske õmmelda tema libeduse ja venivuse tõttu, põleb aeglaselt, jääk on söestunud purunev tomp, eraldub karva põlemise lõhna.
    Kanep(niinekiud)- tööstuslik kanep. Tema kiud on jämedad ja kangaste valmistamiseks kasutatakse vähem. Tähtsaimad tootjad Venemaa ja Hiina. Linakiust pikem, jäigem, jämedam ja ebaühtlane. Päiksevalguse taluvus väiksem kui linal , samas läige oluliselt intensiivsem.Vatupidav niiskuse toimele. Kasutatakse eelkõige koos linaga ja puuvillaga.
    Džuut(niinekiud)- kodumaa on India, seal kasvatatakse 90% kogu džuudist. Peamised tootjad Bangladesh, Pakistan, Nepal, Hiina, Tai. Kiud on jämedad, murduvad kergesti, väga hüdroskoopsed ehk imavad palju vett aga edasi seda ei lase. Ehituselt sarnane lina ja kanepiga. Teistest kiududest nõrga, väikse venivusega. Hea paindetugevus ja odav. Värvuselt kiud valged, kollased, hallid , punakad. Läigib nagu siid.
    Ramjee(niinekiud)(RA)- niinekiud. Kiudu toodetakse Hiinas, Jaapanis , Filipiinidel , Itaalias. Esineb loodusliku ja kultuurtaimena. Kiud on pikk ja tugev. Elementaarkiud on valget värvi ja siidja läikega. Kiud väga jäik. Hea kemikaalikindlusega. Imavad vett ja lahuseid väga aeglaselt. Hästi vastupidav bakteritele ja hallitusele.Vastupidav päiksevalguse ja ilmastiku suhtes. Saab pleegitada ja merseerida nagu puuvilla.Suure tugevuse tõttu valmistatakse õmblusniiti. Segatakse puuvilla, lina ja viskoosiga.
    Sisal (lehekiud)- kogutakse 1-1,5 meetri pikkustest lehtedest kus kiudu on vaid 4- 5%. Toodetakse Brasiilias, Keenias, Tansaanias. Saadakse agaavi lehtedest käsitsi. Kiud on valged ja tugeva läikega. Ei hallita ega kõdune, mereveele reageeri. Nööride ja köite materjal.
    Turbakiud- tupp -villpea nimelisest taimest saadav kiud. Kiudu tuntakse Rootsis, Soomes ja Saksamaal. On poorne ja kerge ning hea soojapidavusega, suurem soojapidavus kui lambavillal. Kiud habras ja antistaatiline. Antibakteriaalne ja kaitseb ultraviolettkiirguse eest.
    Kookuspähkli kiud- suhteliselt jäik kuid paindub hästi. Hõõrdekindlus on hea, tugevus väike. Suurepärase ilmastikukindlusega. Kerge ja püsib vee peal.
  • Loomsed


    Loomsete kiudude ehk looduslike proteiinkiudude peamisteks koostisosadeks on lihtvalk ehk proteiinid . Keerulise ehitusega. Peamised kiud on siis vill ja siid.
    Vill- Mitmesuguste loomade karvkatet saab kasutada tkstiilsel otstarbel . Ühe ja sama looma karvade kvaliteet varieerub olenevalt sellest, milliselt kehaosalt on kiud pärit. Peenuse järgi võidakse karvad jaotada villaks, karvadeks, harjasteks ka jõhviks.Villa ja karvade rühma võidakse liigitada ka suled ja udusuled , mis koosnevad samuti valkainetest.
    Lambavill (WO) lambavill on vanim teadaolev loomne tekstiilikiud. Lambavilla osatähtsus tekstiilikiuna on pidevalt vähenenud.
    Taasvill on tunduvalt lühema ja ebaühtlasema pikkusega. Sisaldab suurel hulgal katkenud kiudu. Ärgatavalt väiksema säbarusega. Väiksema elsatsuse ja vetruvusega. Ei saa värvida heledatesse ja erksatesse toonidesse. Taasvilla kasutatakse segus lambavillaga.
    Kitsevill- Tavalise ehk euroopa kitse vill(HZ). Väga karm ja habras, peamiselt vaipade valmistamiseks.
    Angoorakitse vill ehk mohäär(WM)- Nimetus mohäär on pärit araabiakeelsest sõnast mukhay, mis tähendab riiet. Valmistatakse läikivatest kitsekarvadest. Ühendriigid toodavad 47% ja Lõuna- Aafrika 46% maailma mohääritoodangust. Värvuselt põhiliselt valge, harvem hallikas või pruun. Vill ei elektriseeru, on väga tugev, kallis ja raskesti kättesaadav. Kiud on pikad. Sarnane lambavillaga, kuid tunduvalt siledama pinnaga. Kiud libe ja läikev. Tugev, hästi sirgestuv, ei elektriseeru, hõlbus puhastada .
    Kašmiirvill(WS)- Kašmiirkitsi kasvatatakse peamiselt Hiinas, aga Mongoolias , Türgis ja Afganistaanis. On väga pehme ja siidjas, kasutatakse puhtalt või segatuna.
    Kaamlivill - saadakse kaksik-küürkaamlilt, neid peetakse Loode-Hiinas, Mongoolias. Pure Chasmere- märgist võib kasutada toodetel, mis sisaldavad 100% kašmiirvilla.
    Kašmiirvill on segavill, see koosneb eriti peenest ja lühikesest alusvillast ning pikast ja jämedast pealisvillast. Kiu pind on soomuseline, soomuste ehitus on ebakorrapärane. Värvuselt tavaliselt hallikas, pruunikas, must, harvem valge. Kiud väga peenike .
    Tiibeti kitse vill- sarnane kašmiirvillale, kuid karmim ja läigib vähem. Kasutatakse puhtalt või segatult.
    Kaškoorkitsevill- võeti kasutusele kiunimetusena 1997. a. USAs ja Euroopa Liidus. Rahvusvaheline Villaorganisatsioon võttis nimetuse kasutusele 1988.a. Pikkuse ja läike poolest sarnane mohääriga, siidisuse ja pehmuse poolest aga kašmiiriga. Värvuselt valge või hallikas.
    Kaamellaste sugukonna loomade vill Kaamelivill(WK)- Saadakse kaksküürkaamlitelt, neid peetakse Loode- Hiinas ja Mongoolias. Kaamel annab segavilla, peent alusvilla ning karmimat pealisvilla.
    Laamavill(WL)- Kasutatakse Ecuadoris, Peruus, Boliivias, Tšiilis veoloomana. Laamasid on kahte liiki, ühed annavad kerget villa, millest valmistatakse rõivariiet. Teine raske vill mida kasutatakse vaipade, käite, kottide jm tootmiseks. Musta, pruuni või valget värvi. Kauni tuhmi läikega. Soe, kerge, tugev. Hooldatakse nii nagu kõiki villaseid tooteid.
    Alpakavill (WP)- Alpakad elab Lõuna-Peruus ja Põhja-Peruus. Kaamellaste kiududest väärtuslikem. Seda kutsutakse inkade kullaks. Kasutatakse nii puhtalt kui ka segatuna lambavillaga, siidiga. Hooldus sarnane lambavillaga.
  • Karusloomavill


    Angooravill(WA)- angooraküülik. Pärit Türgist Angora maakonnast. Peamised tootjad Prantsusmaa, Suurbitannia, Hiina, Jaapan, peruu, Boliivia . Väga peen ja sisaldab rohkesti õhuõõnsusi mis teeb kiust eriti hästi sooja pidava. Hea niiskusimamisvõimega. Kiud sile ja läikiv. Vanub kergesti ja vastuvõtlik koikahjustustele. Kiudu ei kasutata puhtalt vaid segatuna teiste villade või keemiliste kiududega. Hooldamisel tuleb väga täpselt jälgida juhendeid.
    Jõhv ja harjad - Sellesse klassi kuuluvaid loomakarvu saadakse sealt, hobuselt, kitselt, koeralt ja veiselt. Tekstiilitööstuses kasutatakse jõhvi ja harjaseid segatuna vaiba - ja vildilõngadesse ja efektlõngas.
    Suled ja udusuled- Lindude tiiva ja sabasulgi kasutatakse rõivaste kaunistamiseks . Udusulgede tähtsaim kasutusala on täite- ja polstrimaterjal. Udusuled on kerged ja vetruvad. Voodrimaterjaliks on suled.
  • Siidiliblikatelt saadav kiud


    Siid(SE)- valkkiud - EL direktiiv tekstiilinimetuste kohta määratleb siidi üksnes siidiliblikatelt saadava kiuna. Ehtsaks siidiks peetakse siidiks mooruspuu siidiliblika poolt toodetud kiudu, teistelt siidiliblikatelt saadavat kiudu nimetatakse metsikuks siidiks. Siidi tunti juba 2640 aastat e.m.a. Hiinas. Ka kaasajal on suurim siiditootja Hiina. Siidi tootvaid liblikalisi on üle 100 liigi, tähtsaim mooruspuul elav siidiliblikas. 45O g siidi tootmiseks sureb umbes 3000 siidiussi. Siidi hügroskoopsus on suur. Siid imab endasse niiskust ja kuivab väga kiiresti. Üle keetmistäpi kuumutades muutub siid karedaks ja rabedaks. Valguse mõjule on vähem vastupidav kui teised looduslikud kiud. Higi suhtes väga tundlik.
    Tai siidi tootmine- Tai siidi röövik on kohastunud troopiliste tingimustega ja toodab vähemalt kümme korda aastas mune. Isegi kõige kogenumad töötajad suudavad toota harva rohkem kui 300 g siidi päevas.
    Hiina ja Jaapani siidi tootmine- Hiinas ja Jaapanis kasutatavad röövikud munevad üks kuni kaks korda aastas. Hiina ja Jaapani siidiussid on selektiivse aretuse tulemus. Kasvatatakse ainult kunstlikult.
    Metsik siid - Jaapanis ja Põhja- Hiinas elava siidiliblika röövikuilt saadavat siidi nimetatakse metsikuks siidiks. Sarnaneb mooruspuusiidiga, kuid röövik sööb tammelehti.
    Tussorsiid, jammamai siid, muga - siid
  • Märgistus


    1. Valmistatud varem kasutamata villakiust ega ole segatud muude kiududega.
    2. Villa ja mõne muu kiu segust toodetud vill. Muud kiud on lisatud villa omaduste parandamiseks.
    3. Villane, sisaldab taaskasutatud villa.
    Lambatõuge liigitatakse vastavalt saadavale villale nelja eri rühma: Alusvilla andvad tõud- vill on udejas, peen ja säbar. Pealisvilla andvad tõud- ogakiud, karmid, lauged ja läikivad.
    Peenuse järgi liigitatakse ja iseloomustatakse villa järgmiselt:
    Peenvill - koosneb ainult ühtlaselt peentest kiududest.
    Poolpeenvill- koosneb udekiududest või üleminevatest kiududest.
    Poolkarmvill- sisaldab ude- ja üleminevat kiudu, ogakiudu.
    Karmvill- sisaldab kõikide kiudude tüüpe.
  • Keemilised kiud


    Keemilised kiud liigitatakse tehiskiudude ka ja sünteeskiududeks.
    Tehiskiud on kiud, mis saadakse looduslikke polümeere keemiliselt muundades. Nende molekulide ehitus ei erine nende tootmiseks kasutatavate lähteainete molekulide ehitusest. Tehiskiudude saamiseks on nende lähteained vaja muuta kiukujuliseks.
    Sünteeskiud on kiudained mille valmistamine toimub kahes etapis :
    Madalmolekulaarsetest lähteainetest valmistatakse tekstiilikiudude tootmiseks sobivad kõrgmolekulaarsed ühendid- polümeerid.
    Saadud kõrgmolekulaarsetest ühenditest valmistatakse tekstiilikiud.
    Sünteeskiude ei liigitata standardites alarühmadesse aga näiteks võib liigitada molekuliahela valmistusmehhanismi järgi.
  • Tehiskiud


    Tehiskiudude omadused, ei hoia eriti sooja, katsudes tundub jahedana, imab hästi niiskust, läikivad, hea langevusega, märjalt kiud nõrgad, triikimistemperatuur kuni 120*C, õmblemine suhteliselt tülikas, libeda ja hargnevad.
    Viskooskiud muutuvad päikesevalguse mõjul rabetaks, põlevad sarnaselt puuvillale.
    Atsetaatkiud on tugevam ja päikesevalgusele vastupidav kui viskooskiud. Atsetaatkiud põleb ühtlase leegiga, vahel võib tilkuda, eraldub äädika lõhna.
    Tehiskiudude tootmisprotsess seisneb kiudude valmistamiseks sobivaid molekule sisaldava tooraine kogumises, molekulide eraldamises ja molekulidest kiu moodustamises. Kasutatakse enim tselluloosimolekule, millest valmistatakse nii tselluloosiesterkiudu kui ka hüdraattselluloosikiudu, mis on ehituselt peaaegu puhas tselluloos .
    Hüdraattsellulooskiud viskoos (VI; CV). Keemiliselt koostiselt tselluloos.
    Erinevad kiud:
    Õõnes- Viloft.
    Tulekindel- Fibrafin, Visil.
    Kiud vatitööstusele- Sanilon, Sarille, Sterilon L, Viscofil.
    Lausriidetööstusele- Avihaf, Avilon, Fibro.
    Rehvitööstusele- Cordenka, Viskord.
    Viskoosi omadusi mõjutab suuresti tootmisprotsess ja kasutatav tooraine.
    Tooraineks on puidutselluloos, sobivad puud on kask ja kuusk , piisavalt pikad tselluloosimolekulid on ka pöögil ja eukalüptil.
    Tootmisetapid :Ketruslahuse valmistamine, merseerimine- töötlus 18% naatriumhüdroksiidi lahusega, eelvalmimine- reageerimine õhuhapnikuga ja eesmärgiks on puhta ja ühtlase molekulide massi saamine.
    Ksantogeneerimine, viskoosse massi saamine
    Lahustamine .
    Järelvalmimine.
    Filtreerimine ja õhust vabastamine.
    Kiuketrus ja järeltöötlemine- pesemine ja pleegitamine .
    Samuti ei kannata viskoos keetmist. Seega tuleb viskooskiust esemete pesemise ja tsentrifuugimisega olla ettevaatlik. Viskoos talub hästi keemilist puhastamist, kuid paremini saab puhtaks pestes. Leeliseid talub hästi, kuid happed lagundavad kiudu samuti nagu puuvillalgi. Päikesevalgusele ei ole viskoos nii vastupidav kui puuvill.
    Modaal (MD;CMD;CV)- Kiu tootmisprotsess on sarnane viskoosile. Modaalkiu polümeristsiooni aste on kaks korda kõrgem kui viskoosil ja moodustud mikrofibrillstruktuur mida viskoosis ei esine. Kristallilisus on suurem kui viskoosil mis suurendab kiu märgtugevust, vähendab venivust ning niiskusimamisvõimet.
    Modaalkiud on koostiselt puhas tselluloos, on viskoosile sarnaste omadustega kiud, milles on kõrvaldatud viskoosi peamised puudused – kokkuminek, kortsuvus, väike märgtugevus. Märjalt on viskoosist oluliselt tugevam, kuid puuvillast nõrgem. Modaal on tuhmiläikeline. Kasutatakse puuvilla, villa ja villatüüpi sünteeskiududega segatuna pesu, kudumite, särgi-, ülikonna- ja mantliriide valmistamisel. Segatuna teiste kiududega muudab modaal toote pehmemaks, kergemaks ja läikivamaks.
    Lyocell (LY)-
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #1 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #2 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #3 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #4 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #5 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #6 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #7 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #8 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #9 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #10 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #11 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #12 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #13 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #14 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #15 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #16 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #17 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #18 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #19 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #20 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #21 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #22 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #23 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #24 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #25 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #26 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #27 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #28 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #29 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #30 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #31 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #32 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #33 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #34 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #35 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #36 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #37 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #38 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #39 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #40 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #41 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #42 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #43 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #44 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #45 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #46 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #47 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #48 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #49 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #50 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #51 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #52 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #53 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #54 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #55 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #56 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #57 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #58 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #59 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #60 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #61 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #62 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #63 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #64 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #65 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #66 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #67 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #68 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS #69
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 69 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 79 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Reili järv Õppematerjali autor

    Mõisted

    õpimapp, tekstiilkiud, elementaarniidid, tehnilised kiud, filamentkiud, staapelkiud, suurimad tootjad, toorpuuvill, merseeritud puuvill, puuvill, looduslik siid, turbakiud, kookuspähkli kiud, hõõrdekindlus, loomsete kiudude, vill, osatähtsus tekstiilikiuna, taasvill, angoorakitse vill, kaamlivill, pure chasmere, kašmiirvill, kiu pind, kaškoorkitsevill, laamasid, vaiba, udusuled, siidi hügroskoopsus, valguse mõjule, metsik siid, muud kiud, andvad tõud, peenvill, poolpeenvill, poolkarmvill, karmvill, tehiskiud, tehiskiudude saamiseks, sünteeskiud, atsetaatkiud, kiud vatitööstusele, lausriidetööstusele, tooraineks, polümeristsiooni aste, kristallilisus, atsetaat, pesemise suhtes, kaseiinkiud, paberlõng, värvipigmendid, optilised pleegitid, antioksüdandid, tulekindlad ained, modifitseerimisviisid, vääristamine, profileerimine, pinna modifitseerimine, polüamiid, märjalt, siledal kiul, polüakrüültooted, polüakrüülist tooted, elastaankiudu, kumminiit, polüuretaankiud, kangad, polüakrüülkiud 110, mälvaks, maareks, kaupleja, jaekaubandus, kaupleja, lldpe, pet, pvc, füüsikalised omadused, mehaanilised omadused, tehnoloogilised omadused, eksplutatsiooni omadused, müügigarantiiks, vastavalt võlaõigusseadusele, sooritamist, võlaõigusseadusele, võlaõigusseadusesse, lepingust taganeda, lisalõngasüsteemiga kangad, silmuskoekangad, kangast, naturaalsed, segulõngad, taimsedkiud, merseriseeritud, ettevaatust, lambavill, meriinovill, kid mohair, tehiskiud, viskoos, atsetaat, kaseiin, sünteeskiud, proteiinkiud, sünteeskiud, anorgaanilised tehiskiud, keemilised kiud, naturaalsed, toitumisalane teave, seebid, sünteetilised tensiinid, anioonsed, katioonsed, amfolüüdsed, pesuleelised, optilised säraained, ensüümid, happed, rasvalahusteid, alkoholid, puhastusained, taed, tsellulaasid, pvp, ph 2, kombatav ohumärk, lastekindel turvasulgur, orgaanilised väetised, minaraalväetised, liimid, kõvendid, nake, tärklisekliister, nahaliim, kondiliim, fenoolliimid, epoksüliimid, mürkkemikaalid, 7 cm, eco, umweltzeichen, toodete märgisel, möbiuse leht, gut, voodrimaterjaliks, ökotex, orgaaniline tekstiil, alpaca vill, oe blended, den, topeltlycrakattega sukkpüksid, mikrokiud, vooder, haridusvõimalusilastele lõuna, põhjamaade luik, roheline energia, kinnine pakend, pct märgistus, ce märgistus, ecogarantie

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    42
    doc
    Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud
    28
    xlsx
    Tekstiilkiud
    85
    docx
    Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus
    62
    doc
    Toiduained
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    15
    docx
    Sissejuhatus materjaliõpetusse
    1072
    pdf
    Logistika õpik





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun