Mulle endale huvipakkuvad valdkonnad on viskooskiud ja atsetaatkiud/triatsetaatkiud, mille kohta sain kõige rohkem informatsiooni. Järgnevas referaadis olen siiski püüdnud välja tuua olulisima tehiskiududest, mis puudutavad meie igapäeva elu. Antud referaadi eesmärgiks seadsin uue info omandamise tehiskiudude kohta enda jaoks ja selle info edasiandmise ka lugejale. Kui mõningates kohtades ruumi, olen ka lisanud mõned pildid teksti illustreerimiseks. Tehiskiud Tehiskiudu ehk kunstsiidi hakati valmistama 19. sajandil Prantsusmaal. Tehiskiude saadakse keemilisel teel looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest (puidutselluloos) samuti on tehiskiudude tooraineks tselluloos, mida saadakse tselluloosirikastest puudest, esmajoones kuusk , pöök ja eukalüpt. Kiudude omadused sarnanevad puuvillasele ja linasele. Tehiskiudude lähteaineteks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos.
TEHISKIUD (Viskoos, Kupro, Atsetaat) VISKOOS (VI, CV) 1. Põletuskatse. Leegile lähenedes süttib suure leegiga põlema. Põleb kiiresti ja suure leegiga. Leegist eemaldamisel põleb edasi. Põlemisel on tunda plaberi põletamise taolist lõhna. Põlemisjäägina jääb alles hall tuhk. 1. Märguvuskatse. Kohe ei märgu, püsib veidi aega vee pinnal. Mõne aja möödudes hakkab vett imama ja vajub põhja alles läbimärjana. Välja võttes tundub kare. 2. Põletuskatse. Leegile lähedale viies hakkab sulama ja seejärel lahvatab põlema, põleb ereda ja suure leegiga. Leegist eemaldamisel põleb edasi. Lõhn on küllaltki tugev ja meenutab paberi ja plastiku kooslust, jäägina tekib hallikas tuhk. 2. Märguvuskatse. Ei märgu hästi. Kulub kaua aega enne kui materjal märguks ja põhja ei vaju enne kui suruda. Välja võttes tundub libe. Viskooskiu omadused: · Imab niiskust, ilma et ta tunduks m...
Tehiskiud Viskoos (VI) Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Tooraineks puidutselluloos (kask, kuusk, ka eukalüpt, pöök). Kiu mikroskoopia - tavaviskoosi pind on sile, võib esineda täppe või piki kiu pinda kulgevat viirutust. Ristlõikepind on ebakorrapäraselt sakiline, näha on õhuke koorikkiht. Termiline püsivus - viskoos ei ole termoplastne kiud (ei saa soojuse abil vormida). Viskoos talub kuumust nagu puuvill. Temperatuuril 150°C hakkab kiud kaotama oma tugevust ning kiu lagunemine algab temperatuuril 185-205°C. Viskoos põleb sarnaselt puuvillaga. Viskoosi saab viimistleda tulekindlate ainetega, saadakse spetsiaalsed tulekindlad kiud. Tavaviskoosi triikimistemperatuur on umbes 150-170°C. Keemilisi omadusi - sarnaneb puuvillale. Vesi - tavaviskoos ei kannata keetmist. Veeimavus on suurem kui puuvillal. Kiud märgub kiiresti, kuid ku...
lahustuvad kiud · Hoida tule eest, põlevad nagu juuksed · Mitte triikida. Muud tehiskiud Alginaat suurepärase soojuspidavusega, haiglatekstiilides, nt ei põle, väike märgtugevus, haavasidemed, kuid lahustub osaliselt vees, kasutatakse ka suka ja steriilsete omadustega. sokitööstuses Looduslik kummi tooraineks kasutatakse elastsed paelad, kautsukit. Kerge, keskmise trikootööstus, supelrõivad,
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................3 1. TEHISKIUD...................................................................4 1.1 VISKOOS..................................................................4 1.2 MODAAL..................................................................4 1.3 VASKAMMONIAAK.................................................5 1.4 ATSETAAT...............................................................5 1.5 TRIATSETAAT..........................................................5 2. SÜNTEESKIUD...................
valktehiskiude väga palju meditsiinis. Mõned erinevad valktehiskiud: Lanital- 1935.a Antonio Feretti poolt loodud valktehiskiud (kaseiinkiud).Sõna on moodustunud kahest erinevast sõnast Itaalia ja vill(itaalia keelest tõlk.-lana).Nagu nimigi ütleb oli tegemist villa ja piimavalgu segamisel saadud kiud. Merinova-küüliku karvadest ja piimavalgust saadav vildi taoline materjal.Valmistati põhiliselt mütse.Tootmine katkestati 1960.aastal. Aralac-1940. aastal Ameerikas töödeldud tehiskiud.Põhiline odavam kiud ,mis asendas villa sõja ajal tekkinud vaesuses. Tema nimi oli saadi Ara - American Research Associates + Lac - ladina keeles piima.Et kangal tekkis hapupiima taoline lõhn ja keemilised omadused ei olnud talutavad keelati see kiud ära. 5 1. Sojavalgust valmistatud lasterõivad 2.Sojavalgust valmistatud särk 6
odavamad.Mehaanilisele koormusele (kulutamisele) ei pea siid vastu, siid ei talu ka kuuma temperatuuri ning ta pleegib intensiivse päikesevalguse käes. Tavaliselt ei segata siidi muude kiududega, vaid mõnikord villa ja linasega. siidiuss -5- Tehis- ja sünteeskiudained Tehiskiud Tehiskiudude lähteaineteks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos. Teatavasti ei lahustu tselluloos vees ega üheski tavalises lahustis, v.a mõned kemikaalsed lahused. Siirupitaoline tsellulooslahus pressitakse läbi väga peente aukude mõne teise sobiva kemikaali lahusesse, milles tselluloos muutub uusesti lahustumatuks. Tselluloosist tekivad väga pikad ühtlase jämedusega siiditaolised kiud, mis kedratakse niidiks, milest kootakse kangas
Tekstiilmaterjalid Maire Kask Tekstiilkiud Painduvaid ja tugevaid moodustusi, mille pikkus ületab palju kordi läbimõõdu, nimetatakse kiududeks Kiude, mida kasutatakse tekstiilitööstuses, nimetatakse tekstiilkiududeks KIUDUDE LIIGITUS LOODUSLIKUD KEEMILISED Taimsed Sünteetilised kiud kiud Anorgaanilised kiud Loomsed Tehiskiud kiud LOODUSLIKUD KIUD Taimsed ja loomsed kiud saadakse loodusest valmiskujul; Kiudude kasutamiseks inimene kogub, eraldab ja puhastab neid. KEEMILISED KIUD: tehiskiud Tehiskiud on kiudained, mida saadakse keemiliselt töödeldud looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest , enamasti kasutatakse selleks tselluloosi- või valgumolekuli. KEEMILISED KIUD: sünteeskiud Sünteeskiud keemiline kiud, mis on saadud
TEHIS JA SÜNTEESKIUD Jõhvi Gümnaasium Toomas Tint Sisukord Tehiskiud ....................................................................................................... 3 Viskoos ........................................................................................................... 3 Viskoosi tüübid ............................................................................................ 4 Modaal ............................................................................................................ 4 Lyocell.....................................
.. Tallinn 2014 SÜNTEETILISED KIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 2 LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 TEHISKIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 Polüester (PL, PES, PE, PET) Omadused Polüestrit toodetakse sulatisketrusmenetlusega mineraalõlist. Polüester on keemiliselt püsiv, halvasti värvitav, keskmise raskusega ja tugev kiud. Tal on hea sirgestuvus ja kortsumatus. Polüester süttib halvasti ja põleb sulades.
Orgaanilised lahustid polüakrüüli ei kahjusta. Elektriseerub väga kiiresti. Sünteetiliste kiudude hooldus · Sünteetilisi kiude lisatakse looduslikele kiududele parandades esemete vastupidavust ja vähendades kortsuvust. Kõiki sünteetilisest kiust esemeid pestakse madalal temperatuuril (kuni 60 kraadises vees) õrna pesuprogrammiga. Trummelkuivatus on lubatud ainult lühikest aega ja madalal temperatuuril. Triigitakse madalal temperatuuril. Tehiskiud Tehiskiudude saanuseks kasutatakse looduslikke aineid näiteks tselluloosi. Tehiskiud on: · viskoos · modaal · vaskammoniaak atsetaat · triatsetaat Tehiskiudude hooldus · Hooldamine: color pesupulber · Ärge väänake, tsentrifuugige ega kuivatage masinas! Ainult käsipesu ning triikimine ainult madalal temperatuuril. Linane Lina on vanim taimne kiud
Põllumajandusega ei seondu keskkonnaprobleeme. (5,6) 3.2 Tööstus Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Holland on arenenud tööstusmaa. Palju ettevõtteid kuulub suurmonopolidele Royal Dutch Shell (nafta- ja gaasitööstus), Unilever (toiduainetööstus) ja Philips (elektritööstus), neil on rohkesti ettevõtteid ja filiaale ka teistes riikides. Mitmekesisest tööstustoodangust on eriti olulised elektri- ja elektroonikaaparaadid, laevad, tehiskiud, naftasaadused, juveelkaubad, toiduainetoodangust juust, margariin, õlu, kakao ja sokolaad. Masinatehased (eriti laeva- ja autotehased) paiknevad peamiselt Rotterdamis, Amsterdamis ja Dordrechtis, tekstiilikäitised Overijsseli idaosas (puuvill), Põhja-Brabandis (vill) ja Gelderlandis (tehiskiud). Amsterdam on maailma suurimaid õmblustööstuse ja teemandilihivimise keskusi.Riik ekspordib maagaasi ja erinevaid keemiatooteid.Holland impordib naftat.Tööstuses on tegev 35% tööhõiveliselt
Tärklise sidemed katkevad amülaasi abil ning koosneb -glükoosi jääkidest. 8.Magusus Magusus kasvab järjekorras: 1. Glükoos 2. Sahharoos 3. Fruktoos 4. Aspartaam 5. Sahhariin 9.Kasutamised Glükoos- raskete haigete toitmisel meditsiinis, imikutoitudes, väärtuslik energiaallikas/toitaine. Sahharoos- toiduainetetööstuses, ravimid, konservandina. Tärklis- toiduainetetööstus, organismi varuaine, ravimid, etanooli saab sellest. Tselluloos- paber, tehiskiud, lõhkeained, tekstiilid, keemiatööstus, küte, etanool. 10.Teada nimetusi. Glükoos-viinamarjasuhkur Maltoos-linnasesuhkur Sahharoos-roosuhkur, peedisuhkur, kristallsuhkur Fruktoos-puuviljasuhkur Laktoos-piimasuhkur 12. teada tärklise sisaldust igasugustes kohtades Katulis- kuni 24% Mais- kuni 75% Riis- kuni 80% Oder, rukis, kaer- 60% Nisu- 75%
vähestes rannikulinnades( Sanghai koos ümbrusega, Qingdao, Tianjin). Pärast 1949. a-t on rajatud tekstiilivabrikuid puuvillakasvatuse piirkondadesse (Peking, Zhengzhous, Xian, Urumtsi). Siiditööstus on arenenud Sanghais, Hangzhous ja Guangzhous. Rohkesti siidi toodetakse ka Sichuanis, toorsiidi Shandongis ja Liaoningis. USA tekstiilitööstus USA tekstiilitööstuse ajalooliseks rajooniks on Uus-Inglismaa, kust see hiljem levis Lõuna- Atlandi (puuvill, tehiskiud) ja Kesk-Atlandi (vill, tehiskiud) osariikidesse. Uus-Inglismaa on säilitanud esikoha villatööstuses. Naha- ja jalatsitööstus paikneb Uus-Inglismaal, Kesk-Kirdes ja New Yorgis. HIINA JA USA VÕRDLUS VÕRRELDAV TEGUR USA HIINA 7 1.Riigi arengutase Kõrgelt arenenud riik Uusindustriaalmaa 2
Mikrokiust puhastuslappide ja mopilõngade eelised võrreldes teiste kiududega Mikrokiudlapid on suhteliselt uus nähtus ning neid hakati tooma alles umbes 10 aastat tagasi. Siiski on nad praeguseks üheks tõhusamaks koristusvahendiks. Mikrokiudmoppide ja lappidega koristammine on tavalappidega ja kaltsumoppidega võrreldes palju efektiivsem, nõudes vähem vett ja puhastusvahendeid ning säästes hulgaliselt aega ja raha. Mikrokiud on tehiskiud, tavaliselt polüestri ja polüamiidi segu. See on väga peenike, umbes 60 korda peenem kui juuksekarv. Mikrokiust lapp võib käega katsudes tunduda kare. Kui seda on ebameeldiv käes hoida, võib kasutada näiteks puuvillaseid kaitsekindaid. Kinnaste mittekasutamise puhul pikaajalise kasutamise jooksul võib see käte naha karedaks muuta. Mikrokiust lappide ja moppide saladus on see, et karedate kiudude vahel on hulgaliselt ruumi, mille vahele kinnitub mustus väga hästi
Metsa võiks rohkem olla Hollandis, aga seda piirab liigniiskus. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Holland on arenenud tööstusmaa. Palju ettevõtteid kuulub suurmonopolidele Royal Dutch Shell (nafta- ja gaasitööstus), Unilever (toiduainetööstus) ja Philips (elektritööstus), neil on rohkesti ettevõtteid ja filiaale ka teistes riikides. Mitmekesisest tööstustoodangust on eriti olulised elektri- ja elektroonikaaparaadid, laevad, tehiskiud, naftasaadused, juveelkaubad, toiduainetoodangust juust, margariin, õlu, kakao ja sokolaad. Masinatehased (eriti laeva- ja autotehased) paiknevad peamiselt Rotterdamis, Amsterdamis ja Dordrechtis, tekstiilikäitised Overijsseli idaosas (puuvill), Põhja-Brabandis (vill) ja Gelderlandis (tehiskiud). Amsterdam on maailma suurimaid õmblustööstuse ja teemandilihivimise keskusi.Riik ekspordib maagaasi ja erinevaid keemiatooteid.Holland impordib naftat
Musta metallurgia toodang ületab oma maa vajadused, värvilistest metallidest toodetakse kõige rohkem alumiiniumi, veidi vaske ja pliid. Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus toodab kerge-, toiduaine-ja naftatööstuse ning energeetika seadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid, jõelaevu. Metsa-ja puidutööstuse toodang moodustab kolmandiku väljaveost. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised (Linz), tehiskiud (Gmunden) ja plastmassid. Põllumajandus: 54% maast kuulub suurmajandile (üle 50 ha), kuigi need moodustavad ainult 5% talundite koguarvust. Mineviku pärandina on kohati säilinud jagamatuid maavaldusi-majoraate. Loomakasvatussaadusi veetakse ka välja. Loomakasvatus on põllumehe põhiharu, niidud ja karjamaad hõlmavad üle poole põllumaa maast. Maa idaosas kasvatatakse nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka
· Energeetiline varuaine · Kasutamine: toiduained, etanool Tselluloos · Struktuur - b-glükoosi jäägid n kuni 10 000 hargnemata ahelad, mis ühinevad omavahel vesiniksidemete abil · Hüdrofiilne, ei lahustu vees · Hüdrolüüs tselluloos => lühemad ahelad => glükoos · Struktuurne polüsahhariid (taimerakukestad) · Levinuim polüsahhariid Maal · Kasutamine: paber, looduslikud ja tehiskiud, etanool, lõhkeained jt. Tärklise ja tselluloosi ehituse võrdlus Tärklis Sarnane Tselluloos *a-glükoosi jäägid *Kõrgmolekulaarsed ühendid *b-glükoosi jäägid *2 vormi *polükondensatsiooni *hargnemata ahel (amüloos/amülopektiin) saadused *hargnenud ahel *polüsahhariidid *ahelad omavahel seotud
karboksüülhapped, dihapped, küllastamata süsivesinikud, diamiinid, aminohapped? 4. Looduslikud taimsed kiud on tsellulooskiud . Oma keemiliselt ehituselt on nad (valige õige) polüestrid, polüeetrid, polümeeritud süsivesinikud. 5. Defineerige kiu(tekstiilikiu) mõiste: Suure läbimööduga ja pikad, painduvad ja tugevad moodustised, mida kasutatakse tekstiilitööstuses. 6. Milliseid kiudude liike Te teate? 1. Looduslikudkiud ( Taimsed ja loomsed) 2. Tehiskiud (viskoos ja atsetaat) saadakse taimsete kiudude töötlemisel 3. Keemilisedkiud ( polüester ja amiidid) 7. Loomse päritoluga kiud on polüamiidkiud ja need koosnevad alfaamiinohapetest (siid ja vill) 8. Puuvillakiu põhiline koostisaine on tselluloos (aine nimetus) ja selle keemiline koostis on (valige õige!) (CH2-CH2-)n, (C6H10O5)n, , sisaldab rühma –CO-NH-; 9. Temperatuuri suhtes on puuvillakiud (valige ja kriipsutage alla) vastupidavad/ei ole vastupidavad? Põhjendage
kihina,meeldiva lõhnaga lenduvad vedelikud. Estrite hüdrolüüs-reageerimine veega, mille tulemusena tekivad uuesti estri lähteained- karboksüülhape ja alkohol. Ekstrahheerimine- Räästuma- Hüdrolüüs loomorganismis- rasvad hüdrolüüsuvad seedetraktis ensüümide toimel rasvhapeteks ja propaantriooliks. Estrite kasutusalad- plastmassid,puuviljaessentsid,taimekaitsevahendid,ravimid,lõhkeained,lahustid,tehiskiud. Õli-vedelad rasvad. Rasv- kõrgema karboksüülhapete glütserooliga estrid. Vaha- estrid, mille alkoholijääk ei pärine glütseroolist. Rasvad Rasvade leidumine- Oliivide viljalihas 60%, kakao ubades 55%,linaseemnetes 40%, päevalilleseemnetes kuni 24%. Leidub igas loomas ja inimeses. Puhaste rasvade omadused- energiarikkad toitained, värvita, lõhnata, maitseta, veest kergemad, maismaaloomades tahkena ja mereloomades vedelad. Rasvade hüdrolüüüs- seebi saamine.
Sisu Tekstiil.................................................................................................................... 2 Tekstiilitüübid...................................................................................................... 2 Tehiskiud................................................................................................................. 2 Sünteetilised kiud................................................................................................ 2 Polüamiid............................................................................................................. 2 Polüester............................................................................................................. 3
......................................6 - Loomsed ehk valkkiud.............................................6 - vill......................................................................6 - siid......................................................................7 · Tehis- ja sünteeskiud............................................................7 - tehiskiud....................................................................7 - sünteeskiud................................................................7 4. Tekstiilkiudude kasutusalad..............................................................8 5. Lõppsõna...........................................................................................9 6. Kasutatud kirjandus..........................................................................10
Kõrgtehnoloogiline tootmine tugineb füüsika, keemia ja bioloogia uusimatel saavutustel. Arvutite tootmine, mikroelektroonika, robotitehnoloogia, lasertehnika, geenitehnoloogia. Kergetööstus: Tekstiilitööstus (kangad); trikotaazitööstus (pesu, sukad); õmblustööstus (rõivad); naha- ja jalatsitööstus (jalatsid, kotid, vööd, kindad jne). Tekstiilitööstuse toorained on taimne (puuvill, lina, kanep), loomne (vill, looduslik siid), tehiskiud (keemilised kiudained)(keemiatööstus). Transport ehk veondus Veondus > raudteetransport; õhutransport; veetransport; maismaatransport. Raudteetransport Eelised: odav, mahutab palju, ei sõltu eriti ilmast, suhteliselt kiire Puudused: laadimine aeganõudev, raudteid ei ole igal pool, ehitamine kallis, ümberlaadimine jaamas Suuremad keskused: Venemaa (Tallinn ja Tartu ja Tapa) Autotransport (maanteetransport)
Laura-Ly Lotamõis TEHISKIUD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Viskoos (VI, CV) Omadused Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel. Viskoos on kollakas ja valge, väheelastne, väikse hõõrdekindlusega, suure soojusjuhtivusvõimega ja väga hügroskoopne. Põledes käitub viskoos sarnaselt puuvillaga, ehk kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga ning põleb leegist eemaldades edasi. Märgudes muutub nõrgemaks, kuid kuivamisel tugevus taastub.1 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis juba leegi kõrval, mitte sees, seega on kergestisüttiv. Põles kiiresti ja leegiga ning järele jäi veidi tahma. 1 Kättesaadav: ht...
· vastupidav niiskusele · elastne · elektriseeruv kiud KASUTAMINE · trikootooded · segatakse muude sünteeskiudega (püksid, vabaajarõivad) HOOLDAMINE · Materjalid on kergesti hooldatavad · ei vaja triikimist · kiiresti kuivavad · kerged ja odavad pestavad õrna pesu programmiga 40°C · ei vaja triikimist, kuid vajadusel peaks triikimistemperatuur olema 110-120°C 1.4 VISKOOS · on tselluloosist saadav tehiskiud, mida põhiliselt kasutatakse mitmesuguste tekstiilide valmistamiseks. KASUTAMINE · Viskoosi kasutatakse eelkõige kleitide, pluuside, triiksärkide ja seelikute valmistamisel OMADUSED · On väga kerge · kortsub kergemini kui puuvill · on hästi langev · pehme · ei hoia vormi · ei ole elastne HOOLDUS · Pesta viskoosi alati õrna pesu jaoks mõeldud pesuprogrammiga · Pesta viskoosi kuni 40°C
sünteetilised (polüetüleen, polüstüreen jne). · Sünteetiliste polümeermaterjalide suureks eeliseks on nende valmistamiseks vajaliku tooraine kättesaadavus. · Üheks levinud lähtematerjaliks on nafta ja loodusliku gaasi töötlemise produktid. Polümeerseid materjale liigitatakse: · Plastid · Lakid, värvid · Polümeerbetoonid · Tehiskiud Plastmass · Plastmass on materjal, mis koosneb polümeerist ja täiteainest, stabilisaatoritest, plastifikaatoritest. · Plaste kasuutatakse kile-, leht-, rull-, plaatmaterjalidena, piirde- ja kandekonstruktsioonides, põranda-, seina-, isoleermaterjalidena, torudena jt ehitusdetailidena. Plastmasside omadused ja kasutamine · Plastmassid on omadustelt elastsed ja taluvad pargunemata löökkoormusi, paljukordseid painutusi.
Tallinn 2010 1. KERAAMILINE KIUD Kiud on fibroosne aine, mis koosneb pikkadest kitsadest loomase, taimse, mineraalse või sünteetilise päritolu rakkudest. Loomase päritoluga kiudes sisalduvad proteiini molekulid. Niisugused kiud on vill, siid, mohäär, angoora ja hobusejõhv. Taimse päritoluga kiud koosnevad peamiselt tselluloosist. Nendele kuuluvad puuvill, lina, dzuut, sisaal ja taimse ebemed.Asbest on looduslik anorgaaniline kiud. Tehiskiud valmistatud looduslikest ainetest keemilise lisandidega. Sünteetiline kiud on valmistatud vedeliku või lahuse polümeeri vaigust. Kiud mineraalse päritoluga kasutatakse armeerima ja valmistama eriti tugevad tooded. Keraamilised kiud viitab mineraalse päritolu kiu. 1.1 Keraamilise kiu valmistamine Keraamilise kiud valimistuvad väga hästi puhastatud toorainest alumiiniumi pulber, kvartsi liiv, kasutamiseks kõrgematel temperatuuridel liisatakse tsirkooniumi liiv.
Ker. Maatriksit saab tugevdada metallarmatuuriga 2 viisil: kasutades armatuuriks millel on maatriksist suurem elastsusmoodul VÕI kasutades armatuuriks materjali millel on maatriksiga võrreldes suurem joonpaisumine. 13.Süsinikkomposiitidel on väike tihedus,suur tõmbetugevus ja elastsusmoodul,hea termokindlus.Pidevate või diskreetsete kiududena süsinikarmatuur saadakse orgaaniliste kiudude kõrgtemperatuurse prolüüsi teel.Lähtematerjaliks on naturaalsed(tseluloos) või sagedamini tehiskiud (viskoos, polüamiid). Süsinik KM omadused ebastabiilsemad kui teistel KM-del. Kasutatakse kõrgtemperatuursetel tehnikal ja tribotehnikas.
rohkem olla Hollandis, aga seda piirab liigniiskus. Tööstuse areng Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Holland on arenenud tööstusmaa. Palju ettevõtteid kuulub suurmonopolidele Royal Dutch Shell (nafta- ja gaasitööstus), Unilever (toiduainetööstus) ja Philips (elektritööstus), neil on rohkesti ettevõtteid ja filiaale ka teistes riikides. Mitmekesisest tööstustoodangust on eriti olulised elektri- ja elektroonikaaparaadid, laevad, tehiskiud, naftasaadused, juveelkaubad, toiduainetoodangust juust, margariin, õlu, kakao ja sokolaad. Masinatehased (eriti laeva- ja autotehased) paiknevad peamiselt Rotterdamis, Amsterdamis ja Dordrechtis, tekstiilikäitised Overijsseli idaosas (puuvill), Põhja- Brabandis (vill) ja Gelderlandis (tehiskiud). Amsterdam on maailma suurimaid õmblustööstuse ja teemandilihivimise keskusi.Riik ekspordib maagaasi ja erinevaid keemiatooteid.Holland impordib naftat.Tööstuses on
..................................6 1.3 Taimsed kiud....................................................................................................................................7 1.4 Teised kiudained..............................................................................................................................8 2 Keemilised kiud......................................................................................................................................9 2.1 Tehiskiud..........................................................................................................................................9 2.2 Sünteetilised kiud...........................................................................................................................10 2.3 Teised sünteetilised kiud................................................................................................................11 3 Kokkuvõte................................................
(valkkiud), köis, nöör (kanep) Veesõbralikud ja tervislikud, samuti soe, pehme ja odav ning ka kohev. Tehiskiud Polümeersed materjalid, Tehissiid peamiselt tselluloos Ei lahustu vees ja tavalises lahustis, odavad, tugevad ning kulumiskindlad ja
Disahhariidi hüdrolüüs: C12H22H11 + H20 C6H12O6 + C6H12O6 Polüsahhariidid: Tselluloos (C6H10O5)n : 1) struktuur- - glükoosi jäägid - n kuni 10 000 - hargnemata ahelad, mis ühinevad omavahel vesiniksidemete abil 2) hüdrofiiline, ei lahustu vees (aga seob) 3) hüdrolüüs tselluloos=> lühemad ahelad=> glükoos 4) struktuurne polüsahhariid (taimerakukestad) 5) levinuim polüsahhariid Maal 6) kasutamine: paber, looduslikud ja tehiskiud, etanool, lõhkeained jt. Tärklis (C6H10O5)n : 1) struktuur: - glükoosi jäägid - amüloos- n kuni 6000, spiraalne, hargnemata ahel (1- 4 sidemed) 20% - amülopektiin- n kuni mlj, hargnenud ahel (1- 4 sidemed, hargnemiskohtades 1- 6 sidemed) 80% 2) hüdroskoopne- vees ei lahustu, vaid pundub, soojenemisel tekib kliister 3) hüdrolüüs: tärklis=> dekstriinid=> maltoos=> glükoos 4) energeetiline varuaine 5) kasutamine: toiduained, etanool
saadavad kiud. Sisal Taimede (Agave sisalana ) lehtedest saadavad kiud. Turbakiud Tupp-villpealt (Eriphorum vaginatum ) saadav kiud. Turbakiud on kergem kui vill ja imab paremini niiskust. Lambavillast on see 2 korda soojem. Villpeakiule tuleb täiteaineks lisada 50% lambavilla, siidi või puuvilla. Valmistatakse vatti ja vilti. Tehiskiud - kiud, mille tooraineks on tselluloos. Atsetaatkiud Selles on vähemalt 74%, kuid alla 92% tselluloosi atsetüülitud. Lyocell Uue põlvkonna tehiskiudaine, mis sarnaneb tootmiselt kuprole. Modaal Viskoosmenetlusega valmistatud suure murdetugevusega ja kõrge märgmooduliga tselluloostehiskiud. (?) Kupro e. vaskammoniaakkiud. Viskoos Viskoosmenetlusega valmistatud tselluloostehiskiud.
Musta metallurgia toodang ületab oma maa vajadused, värvilistest metallidest toodetakse kõige rohkem alumiiniumi, veidi vaske ja pliid. Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus toodab kerge-, toiduaine-ja naftatööstuse ning energeetika seadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid, jõelaevu. Metsa-ja puidutööstuse toodang moodustab kolmandiku väljaveost. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised(Linz), tehiskiud(Gmunden) ja plastmassid. Põllumajandus: 54% maast kuulub suurmajandile(üle 50 ha), kuigi need moodustavad ainult 5% talundite koguarvust. Mineviku pärandina on kohati säilinud jagamatuid maavaldusi-majoraate. Loomakasvatussaadusi veetakse ka välja. Loomakasvatus on põllumehe põhiharu, niidud ja karjamaad hõlmavad üle poole põllumaa maast. Maa idaosas kasvatatakse nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka rukist, kaera ning kartulit.
põrandakuivataja tugeva kummiga, põrandakuivataja poorkummiga Puhastuslapid Puhastuslapid Ühekordseks puhastamiseks: Korduvaks kasutamiseks Puhastuslappide materjal (puuvill, tehiskiud, tselluloosist Antistaatilised lapid - on ühelt poolt karvastatud, teiselt poolt sile. käsnad, mikrokiudlapid) Kasutatakse tolmu ja vähese hulga lahtise mustuse eemaldamiseks kootud tekstiilist puhastuslapid erinevatelt kõvakattelistelt pindadelt.
11.Tööstuse areng Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Holland on arenenud tööstusmaa. Palju ettevõtteid kuulub suurmonopolidele Royal Dutch Shell (nafta- ja gaasitööstus), Unilever (toiduainetööstus) ja Philips (elektritööstus), neil on rohkesti ettevõtteid ja filiaale ka teistes riikides. Mitmekesisest tööstustoodangust on eriti olulised elektri- ja elektroonikaaparaadid, laevad, tehiskiud, naftasaadused, juveelkaubad, toiduainetoodangust juust, margariin, õlu, kakao ja sokolaad. Masinatehased (eriti laeva- ja autotehased) paiknevad peamiselt Rotterdamis, Amsterdamis ja Dordrechtis, tekstiilikäitised Overijsseli idaosas (puuvill), Põhja-Brabandis (vill) ja Gelderlandis (tehiskiud). Amsterdam on maailma suurimaid õmblustööstuse ja teemandilihivimise keskusi.Riik ekspordib maagaasi ja erinevaid keemiatooteid.Holland impordib naftat.Tööstuses on
Üle 99% elektrienergiast toodavad hüdroelektrijaamad. Tähtsaimad maavarad on nafta ja maagaas. Leiukohtadest lähtuvad Suurbritanniasse ja Saksamaale suunduvad gaasijuhtmed. Norras kaevandatakse rauamaaki, püriiti ja vasemaaki, titaanimaaki, molübdeenimaaki ja kivisütt. Tähtsal kohal on rohkesti elektrienergiat tarbivad elektrometallurgia- alumiiniumi, mangaani, kromiidi, vase ja nikli tootmine ning elektrokeemiatööstus (väetised, karbiid, plastmassid, tehiskiud, magneesium, lõhkeaine, vedel kloor, raske vesi). Värviliste metallide toore veetakse sisse, metall aga valdavalt välja. Naftatöötlemistehased on peaaegu kõik rajatud Oslo fjordi rannikule ja Stavengeri. Mo i Ranas asuv mustmetallurgia tehas toodab siseturu tarbeks. Peamiselt väljaveoks toodavad kala ning paberi ja tselluloositööstus Kuni II maailmasõjani oli Norra kalapüügilt maailmas esimesel kohal, tänapäeval on kümmekond riiki temast möödunud
keemiline reageerimisvõime, keemiline püsivus, hüdrofoobsed, vastupidavus hapnikule, osoonile ja UV- kiirgusele. Silikooni kasutatakse köögitarvete tegemisel, mänguasjade tegemisel, meditsiinis, elektroonikas, kosmeetikas, silikoonõlid(autolakk), kuulikindlate vestide vahekiud Looduslikud polümeerid: tselluloos(vill, puuvill), valgud, siid, lateks ja sünteetilised polümeerid on nt: plastmassid ja tehiskiud. Termoplastid on materjalid, mis kuumutamisel pehmenevad ja jahtumisel kõvenevad. Termoreaktiivseteks nim maerjale, mis kuumutamisel vedelduvad ja ende esialgsed omadused taastuvad jahtudes. Polüamiidid on polümeerid, mille põhiahelas kordub amiidirühm (-CO-NH-). Polüamiid võib moodustada aminohappe molekulide kui monumeeride polükondensatsioonil. (-(CH2)5C NH-) + nH2O Kõige tähtsamad polüamiidid: nailon-6 ja nailon-6,6
hl veini), elektrienergeetika, naftatööstus - ja suured pangad. Musta metallurgia toodang ületab oma maa vajadused, värvilistest metallidest toodetakse kõige rohkem alumiiniumi, veidi vaske ja pliid. Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus toodab kerge-, toiduaine- ja naftatööstuse ning energeetika seadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid, jõelaevu. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised (Linz), tehiskiud (Gmunden) ja plastmassid. Kogu Austria territooriumist moodustavad 18 % põllumaad, 27 % rohumaad ning 46 % metsad. Umbes 5 % töövõimelisest elanikkonnast on Austrias tegev põllu- ja metsamajanduses. Põllumajandus on mitmekülgne, rahuldab oma toodanguga riigi vajadused enam kui 90% ulatuses. Põllumajanduses kuulub 54% maast suurmajandile(üle 50 ha). Mineviku pärandina on kohati säilinud jagamatuid maavaldusi-majoraate. Põllumajanduse oluline haru on loomakasvatus
hõõgumise jätkumist. Põlemisel erituvad lõhnad: Põleva sarve, põleva paberi, äädikhappe, kloori lõhn, lõhna puudumine vm. Põlemisjäägi iseloom: Must poorne hõõrumisel purunev terake, must või pruun kõva hõõrumisel purunev terake, must tuhk, hall tuhk, tuha jäljed põlenud kiu otstel vm. 4. Tulemused Tulemused kanda järgnevasse tabelisse vastavalt kiu liigituse järjekorrale (looduslikud kiud: taimsed, loomsed; keemilised kiud: tehiskiud, sünteeskiud ja anorgaanilised kiud) Tabel 1 Kiudude põlemisproovi tulemused Antud tulemused andsin teile tunnis koos protokolli paberitega. Järeldused: Minu saadud tulemused kiudude leegile lähendamisel ja põletamisel saadud tulemused ühtisid ligikaudu 80% nendega mis olid oli d ka loengukonspektis. Tekkida võis erinevusi kuna viisime kiud liiga kiiresti leegi lähedale või siis kasutasime
1 http://www.google.ee/search? hl=et&cp=6&gs_id=k9&xhr=t&q=kevlar&pq=ideafinder.com/history/timeline&gs_sm=&gs_upl=&bav=on.2,or. r_gc.r_pw.,cf.osb&biw=1280&bih=858&um=1&ie=UTF- 8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=w5LcTsWUNcHz-gaP6Pz5Cg Foto Teijini firma poolt pakutavad kiud2 4 TEHIS- JA SÜNTEESKIUDUDE ERINEVUS, TOOTMINE Keemilisi kiudaineid jaotatakse kolme suurde rühma: tehiskiud, sünteetilised kiud ja anorgaanilised kiud. Kahe esimese kiutüübi suurim erinevus tuleneb päritolust ja valmistamise tehnoloogiast, mis tingib nende kiudude täielikult erinevad omadused ja kasutusotstarbe. Tehiskiudude puhul on looduses olemas eksisteeriv molekul, millest hakatakse kiudu moodustama- see tuleb ainult lähteallikast eraldada. Sünteeskiudude puhul tuleb see molekul kõigepealt sünteesida madalmolekulaarsetest ainetest. Sünteeskiude
SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill Elementaarniidid- pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud. Tehnilised kiud- looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühendatud elementaarkiududest n: lina, kanep (Pektoosi koostisosana kuulub ta pea
põlemisel tekkivat lõhna. Jäägina tekkib must ja söestunud kiudude kimp. Märgamine: Esimene näidis riidetükk ei ima absoluutselt vett ja jääb vee pinnale. Teine aga märgub suhteliselt kiiresti ja vajub anuma põhja. Siidikiu omadused: · Imab hästi niiskust · Kortsub vähe · Vee ja päikese mõjul tugevus väheneb · Ei talu kõrget temperatuuri · Hea õhu läbilaskvus · Juhib halvasti elektrit · Kuivalt elektriseerub tugevasti TEHISKIUD (Viskoos, Kupro, Atsetaat) VISKOOS (VI, CV) 1. Põletuskatse. Leegile lähenedes süttib kergelt põlema. Põleb kiiresti ja küllaltki suure leegiga. Leegist eemaldamisel põleb edasi. Põlemisel on tunda puidu või paberi põletamise taolist lõhna. Põlemisjäägina jääb alles hall tuhk. 1. Märguvuskatse. Kohe ei märgu, püsib veidi aega vee pinnal. Mõne aja möödudes vajub riidetükk siiski üleni vette. 2. Põletuskatse
Kasutatakse kolme erinevat ühikut: tex (teks), lõngade jämedus ---------------- 1tex=1g/1000m ----mida suurem nr, seda jämedam lõng den (denjee), keemiliste kiudude jämedus - 1den=1g/9000m--mida suurem nr, seda jämedam kiud Nm (meetriline number), õmblusniitide jämed.-------1Nm=1m/g--mida suurem nr, seda peenem niit *KIU RASKUS Tekstiilkiududest valmistatud tooted on erineva raskusega, see sõltub kiu tihedusest (kiu kiu mass/ruumalaühiku kohta g/cm3). Looduslikud ja tehiskiud on üldiselt rasked ja sünteeskiud on vastupidi kerged. *KIU TUGEVUS Kiu tugevusomadused määravad selle kiu sobivuse ettenähtud otstarbel kasutamiseks, sest tekstiilmaterjale kasutamisel: venitatakse, väänatakse, hõõrutakse, kortsutatakse jne. Seega kiu tugevust iseloomustab: TÕMBETUGEVUS (KUIVTUGEVUS) näitab, milline on kiu vastupanuvõime katkemisele, kui palju venib ja pikeneb kiud ning millist koormust ta talub enne katkemist. (Oluline juba ketramisel,kanga kudumisel).(cN/tex)
Polümeermaterjalid materjal, mille aine või sideaine on sünteetiline kõrgmolekulaarne aine. Polümeerid mood lihtsatest ainetest füüs-keem prots tulemusel. Pol jagatakse: termoplastsed, termoreaktiivsed, mullplastid, elastomeerid. Pol materjale liigit: plastid (koosn polümeerist ja täiteainest, stabil-st ja plastif-st), lakid ja värvid (lakk on pol lahus org lahustis, täiteaine lisam saad värv), polümeerbetoonid, tehiskiud (kapron, nailon jne saad orienteeritud lineaarse molek pol-de baasil). Plastmass Deform om * jäik säilit oma kuju kõrgel temp. * pooljäik tek suur jääv deform, mis taandub, kui sulatada. * pehme pehme, suure pikenemisega, väheste jäävate def-ga. * elastne pehmed, elastsed, def taanduvad kiiresti. Püsivus elastsed, löökkoormusi taluvad pragunemata, paljukordseid painutusi, tug väh temp tõustes ja väh-s, om parandat lisandite lisamisega.
Tööstuses on esikohal rasketööstus. Musta metallurgia toodang ületab omamaised vajadused. Värvilistest metallidest toodetakse kõige rohkem alumiiniumi, veidi vaske ja pliid. Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus toodab kerge-, toiduaine- ja naftatööstuse ning energeetikaseadmeid, 8 elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid ja jõelaevu. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised, tehiskiud ja plastmassid. [3. ] Turism Austria on üks maailma populaarsemaid turismisihtkohti. Riigil on palju pakkuda: talisport lumistel mäenõlvadel või aasta läbi liustikel ning kaunid mäed ja järved suvel ahvatlevad kõik rohkesti külastajaid. Muljetavaldav infrastruktuur tagab puhkamiseks ja ajaviitmiseks võrratud tingimused. Peaaegu iga kuurort uhkeldab köis- ja trossraudteedega, tõstukite, oivaliste suusaradade ja
TÖÖSTUSE ARENG Läbi aegade on Madalmaade tööstus olnud kõrgel tasemel. Olulisemad tööstusharud on toiduainete- ja joogitööstus, keemiatööstus, nafta ja gaasi töötlemine, elektroonika, masinaehitus, finantsteenused ja õigusinformaatika. Tööstus on kõrgelt arenenud. Masinaehitusettevõtted toodavad laevu, autosid, lennukeid ja elektroonikaseadmeid. Keemiatööstuse toodanguks on värvid, kütused, ravimid ning tehiskiud. Põhjamere alt kaevandavad hollandlased gaasi, selle toodangult on Holland maailma viies riik. Tuntumad Hollandi firmad on Royal Dutch Shell ja Philips. Viimane on on üks maailma suuremaid ja Euroopa suurim elektroonikakompanii. Turuliidrid ollakse värviteleviisorite, elektripardlite,valgustite, mitmesuguse meditsiinilise aparatuuri ja muude elektroonika kaupade osas. Ekspordi artikkliteks on masinad, toiduained ja kemikaalid. TRANSPORT
· Tehnilised tekstiilid - tekstiilkiudude põhifunktsiooniks on materjalide tugevdamine, püsivuse andmine, isoleerimine jne. Siia kuuluvad tekstiilid, mida kasutatakse ehituses, põllumajanduses, transporditööstuses, meditsiinis jm spetsiifiliselt ette nähtud otstarbel. Tekstiilkiudude liigitus Tekstiilkiude on kasutataud kangaste valmistamiseks tuhandeid aastaid. Kuni 1885 aastani, kui tööstuslikult toodeti kommertslikul eesmärgil esimene tehiskiud, kasutati tekstiilsel eesmärgil taimseid ja loomse päritoluga kiude. Peamiselt kasutatavad kiud olid vill, lina, puuvill ja siid. Need kiud on säilitanud oma tähtsuse tekstiiltoodetes ka tänapäeval, kuigi nende osatähtsus teiste kiududega võrreldes on tänu keemiliste kiudude arengule langenud. Uute kiudude areng on tekitanud mitmetel juhtudel segadust tekstiilimaailmas kiunimetuste, liigituste ja kiu määramise (identifitseerimise) osas
Värvid: pöörduvad ja pöördumatud värvid, valatavad sisemiste pigmentidega värvimine. PLASTMASSID Polümeerid (ühest toorainest) ja polükondensaadid (mitmest toorainest, tekib lisand). Termoplastid (kuumutamisel sulavad) ja termoreaktiivid (kuumutamisel ei muutu pehmeks, tekib hais ainult) Plastmase saab hästi töödelda. TEKSTIILID Tekstiile saab hästi värvida. Töötlemine TEKSTIILIDE LIIGITUS Looduslikud tsellulooskiud puuvilla kiud, linakiud, kanepikiud. Tehiskiud viskoossiid, atsetaatsiid. Sünteeskiud polüakrüülkiud, polüamiidkiud, poluesterkiud. Looduslikud valkkiud vill, siid. TEKSTIILIDE LEIUTAMINE 1898 Charles Cros& C.H.Stearn (ENG) viskoossiid 1937 Wallace H. Carothers (USA) nailon 1941 Rex Whinfield& James Dickson (ENG) polüester 1958 DuPont Company lycra 1971 Stephanie Kwolek (USA) kevlar KUNSTNAHAD Aluskiht ja kattekiht
Värv trükitakse või maalitakse siirdetrüki paberile. Sobib ka õhuke, siledapindne näiteks ofsettrüki või ka printeripaber. Pärast värvi kuivamist siirdatakse kujutis sünteeskiulisele kangale triikraua või kuumpressi abil. Lisaks sobivale temperatuurile ja ajale on olutine tugev surve. SIIRDAMISE TEMPERATUUR JA AEG: PES 200-210ºC, 60-20 sekundit, vajadusel võib aega pikendada. DISPERSIOONVÄRVID 1920-1930 aastatel leiutati esimesed tehiskiud. Kuna nende niiskusimavus on väike, oli kiu värvimine raske. Selleks vajati uusi värve ning värvimenetlusi. Töötati välja dispersioonvärvid, mida kasutatakse sünteetiliste kiudude, eriti polüestri trükkimiseks ja värvimiseks. Värvaine on vees lahustumatu. Ka trükipastas on see peente tahkete osakestena ehk disperssel kujul – sealt ka värvi nimetus. Kuumutades dispersioonvärv sublimeeritakse – viiakse tahkest olekust otse gaasilisse. Värvimiseks
annaabi.ee 
