Valkkiud Siid Kristin Nõlvak Siid on pärit Hiinast. Enne paberi leiutamist kasutati siidi kirjutamiseks. Siidist kanga tõid hiina kaupmehed Pärsia kaudu Damaskusesse ja sealt edasi jõudis siid Euroopasse. Siidi nimetatakse tema omaduste ja ilu pärast tekstiilide kuningannaks. Siidi toodavad siidiussid, kes söövad mooruspuu lehti. Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas - halli kiudu. Ühe kookoni kerimisel saadakse 300 - 900 meetrit peenikest siidiheiet, millest kedratakse niit. Siid on kauni läikega, nahasõbralik ja ilma staatilise elektrita. Siid tundub alati jahedana ja ei põhjusta higistamist. Siid tõrjub mustust ja on kergesti pestav. Siid ei talu higi ja päikesevalgust. Higiga kokkupuude ja otse...
Kiudained Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse: Looduslikeks kiudaineteks Tsellulooskiud (taimsed) puuvill, lina, kanep Valkkiud (loomsed) vill, siid Tehiskiudaineteks lähteaineks looduslikud polümeerid (tselluloos) tehissiid Sünteeskiudaineteks lähteaineks väikese molekuliga ained (naftasaadused), millest valmistatakse polümeerid polüamiidkiud (nailon, kapron), polüesterkiud (lavsaan), akrüülkiud. -1- Tsellulooskiud
.................5 - dzuut.................................................................5 - sisal....................................................................6 - kenaff................................................................6 - kapokk...............................................................6 - Loomsed ehk valkkiud.............................................6 - vill......................................................................6 - siid......................................................................7 · Tehis- ja sünteeskiud............................................................7 - tehiskiud....................................................................7
● Kiudained jagatakse looduslikeks, tehis- ja sünteeskiudaineteks. ● On ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. ● Kõik kiudained on polümeerid. ● Looduslikud kiudained jagunevad omakorda tsellulooskiududeks ja valkkiududeks. Tsellulooskiud ● On taimse päritoluga, koosnevad peamiselt tselluloosist. ● Tähtsaim tsellulooskiud: ● puuvill, lina- ja kanepikiud, paks linane riie present, kanepist valmistatud nöör ja köis. Valkkiud ● Valkkiud on loomse päritoluga. ● Tähtsaim valkkiud on vill, mida saadakse peamiselt lamba karvkattest. ● Villa saab vee ja mehaanilise mõjutamise abil vanutada, moodustub tugev vilt. Siid Tehis- ja sünteeskiudained ● Tehiskiudude lähteaineteks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos (nt tehissiid). ● Sünteeskiudaineid valmistatakse sünteetiliselt, lähteaineks väikese molekuliga ained (nt
Tekstiilkiudude põlemine. Põletuskatse on vana võte, mida kasutati ammu enne tehis- ja sünteeskiudude kasutuselevõttu. Põlemiskatse abil on võimalik eristada looduslikke kiude teineteisest ja sünteeskiududest. Üldreeglina põlevad kõik tsellulooskiud hästi, nad põlevad ja /või hõõguvad edasi ka väljaspool leeki, põlemisjääk on hajuv hall tuhk (põleb nagu paber). Valkkiud põlevad halvasti, tekitades kõrbenud karvade lõhna, väljaspool leeki nad kustuvad. Atsetaatsiid ja sünteeskiud põlevad võrdlemisi hästi. Enamasti nad sulavad leegis, lõnga otsa tekib sulanud kuulike. Valmistekstiiltoodete puhul tuleb arvestada, et tootele lisatud värv-ja viimistlusained võivad mõjutada põlemise iseloomu, tekkivat lõhna ja põlemisjääke. TEKSTIILKIUDUDE PÕLEMINE KIURÜHM SÜTTIVUS PÕLEMINE LÕHN JÄÄK
Omadused väga ei muutunud, kuivas samuti päris kiiresti. Järeldused: Puuvill on hästi niiskust imav ning märguvad kiud. Omadused tuntavalt ei muutu, ainult veidi tugevamaks. 3 Siid (SE) Omadused Tugev kiud, elastne, särav ja läikiv, valget/kreemikat värvi, vähekortsuv, hästi niiskust imav.3 Siid on looduslik valkkiud, mis on raskesti süttiv, põleb aeglaselt, ajab palju suitsu ja leegist eemaldudes kustub. Eraldub nõrk karva põlemise lõhn ning järele jääb must rabe kera.4 Märgudes muutub siid nõrgemaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas 3 Kättesaadav internetist: http://www.hot.ee/looduskiud/index.htm (kasutatud 18.11.2014 kl 21.23) 4 Kättesaadav internetist: http://263836.edicypages.com/tekstiilkiudude-
...............................................................5 Vaskammoniaakkiud.................................................................................5 Atsetaat.........................................................................................................6 Triatsetaat.....................................................................................................6 Bamboo Rayon............................................................................................7 Valkkiud......................................................................................................7 Sojakiud.........................................................................................................7 2 TEHISKIUD Tehiskiud on looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest valmistatud kiud, ehk looduslikust
kasutatakse pesu ja läikivate kenade rõivaste valmistamiseks. Üldiselt ei ole organisimile pahad, v.a. juhul kui värvained. o Atsetaatsiid · Sünteeskiud o Polükrüülkiud kõiki kasutatakse pealisriiete jaoks. Näiteks ilmastikukindlad rõivad. Samas ei lase kehal hingata. o Polüamiidkiud o Polüesterkiud · Looduslikud valkkiud o Vill o Siid Leiutamine · 1898 Charles Cros & C.H.Stearn (Ing) viskoossiid · 1937 Wallace H. Carothers (USA) nailon · 1941 Rex Whinfield & James Dickson (Inf) polüester · 1958 DuPont Company lycra, eeliseks on see, et on väga elastne ning saab kasutada liibuva materjalina · 1971 Stephanie Kwolek (USA) kevlar, floriidkiududest materjal Kunstnahad · Aluskiht ja kattekiht
Märgumiskatsetest selgus, et sünteeskiud on päris hästi vett imavad kiud ning nende kaal suureneb märgudes tunduvalt. Katsed näitasid ka, et enamasti ei muutu märgudes sünteeskiudude muud omadused, kuid peenemad kiud võivad siiski nõrgeneda. Kokkuvõte Põlemiskatsetest selgus, et siid ja vill ei põle hästi, kuid lina ja puuvill põlevad väga hästi. Sellest saab järeldada, et siid ja vill kui loomse päritoluga valkkiud on raskestisüttivad ning puuvill ja lina kui taimse päritoluga tsellulooskiud on kergestisüttivad. Märgumiskatsest selgus, et kõik looduslikud kiud on hästi vett imavad kiud. Lisaks selgus, et lina ja puuvill märgudes tugevnevad, kuid siid ja vill nõrgenevad. Seda saab samuti seletada nende päritolu järgi: tsellulooskiud tugevnevad ja valkkiud nõrgenevad märgudes. Kokkuvõte
Disulfiidsidemete puudumine ongi kaseiinkiu halvema keemilise püsivuse põhjuseks [4].Lisaks sellele on kaseiinkiud taaskasutatav ja bioloogiliselt lagundatavad [1]. Maapähklivalgud kaubandusliku nimega Ardil, on väga meeldivad, pehmed ja soojad taimsed kiud. Niiskusimamisvõimelt ja tugevuselt sarnanes see kiud lambavillaga. Vaatamata tema headele omadustele on selle tootmine kalliduse tõttu lõpetatud [5]. Maisivalgud (Pilt 2) on teine looduslik valkkiud, mida toodeti segamiseks puuvilla, viskoosi, lambavilla ja polüamiidiga [5]. Sojakiud (Pilt 3) on kolmandad looduslikusd valkkiud, mille omadusteks on pehmus, hästi hea drapeeruvus, hea värvikindlus ja soojapidavus ning hüdroskoopsus [1]. Pilt 2. Maisivalgu kiud Pilt 3. Sojavalkkiud Pilt 1. kaseiinkiud
kuumutamisel ega lahustu Kiudained Kiudained Koostis Näited ja efektiivsus Looduslikud kiud Taimse või loomse Puuvill, lina päritoluga, tselluloos, (tsellulooskiud), vill, siid (valkkiud), köis, nöör (kanep) Veesõbralikud ja tervislikud, samuti soe, pehme ja odav ning ka kohev. Tehiskiud Polümeersed materjalid, Tehissiid
ääsikhape) 19. Kuidas ja kus toimub fotosüntees, mis on lähteained ja mis on saadused ? Endotermiline looduslik protsess, mis toimub taimede rohelistes osades päikesevalguse käes. CO2 + H2O = C6H12O6 + O2 20. Millest koosnevad plastmassid ? Koosnevad polümeeridest, täiteainetest(kvarts, klaaskiud, tekstiil) ja plastifikaatoritest. 21. Kuidas jaotatakse kiudaineid, tooge näiteid? Looduslikud (tselluloosikiud- lina, puuvill ja valkkiud- vill, siid), tehiskiudained ja sünteeskiudained (polüesterkiud- kardinad, vaibad ja polüamiidkiud- nailon, kapron) 22. Millised omadused on tehis- ja sünteeskiudainetel võrreldes looduslike kiudainetega ? Nad on odavamad, vett-tõrjuvad, osad tulekindlad, ebatervislikud, tugevamad, vastupidavamad ja ilusama välimusega. 23. Millistest molekulidest koosnevad pesemisvahendid ? Koosnevad CH3-CH2-CH2....jne + 24. Mis põhimõttel aitab pesemisvahend mustust eemaldada
Veel umbes 100 aastat tagasi tunti ja kasutati ainult looduslikke kiudaineid. Nüüdisajal on olemas ka teine suur kiudainerühm - keemilised kiudained. Need jaotuvad tehis- ja sünteeskiudaineteks. Looduslike kiudainete toodang enam oluliselt ei suurene, kuid üha rohkem tehakse sünteeskiudaineid. Looduslikke võib olla kolme liiki: tsellulooskiud (kanep, puuvill, lina), valgulised kiudained (vill, looduslik siid). Tsellulooskiud on taimse päritoluga, valkkiud aga loomse päritoluga. Looduslikud kiudained on hüdrofiilsed (vees märguvad). Looduslikud kiud, tänu oma veesidumis võimele, ei kogu staatilist elektrit. Tehiskiudained põhinevad tselluloosil, aga on töödeldud. Tehislikud kiudained on paremate omadustega kui sünteetilised, neil on olemas hüdrofiilne osa, kuid võivad koguda staatilist elektrit. Puuvill Üks tähtsamaid taimseid kiudaineid oli ja on puuvill. Juba aastatuhandeid on puuvillapõõsast kasvatatud Egiptuses, Hiinas ja
kuumutamisel muutuvad voolavaks.) nt: polüeteen(kilekotid), polüstürool (pastapliiatsid), orgaaniline klaas. · Termoreaktiivsed plastid (ruumiline struktuur) nt: kumm. · On odavad, üsna tugevad ja hästi töödeldavad. · Painduvus, elastsus ja sitkus (+) , vähene vastupidavius kõrgemale temperatuurile (-) Kiudained: · Looduslikud kiudained- tsellulooskiud (taimse päritoluga, puuvill, lina- ja kanepikiud), valkkiud (loomse päritoluga, vill, siid) veesõbralikud · Tehiskiudained (tselluloos) tehissiid. · Sünteeskiudained (valmistatakse sünteetiliselt) akrüül-, polüesterkiudu jt tekstiilikiudaineid. Tehis- ja sünteeskiudained on sageli odavadmad ja tugevamad kui looduslikud. Sünteeskiudained on aga ebatervislikud (vett-tõrjuvad). Tarbekeemia tooted: · Seebid, sampoonid, pesupulbrid- pesemisvahendid · Värvid ja liimid (koostisosaks on polümeerid, lakk email)
happeline või aluseline), säilitamisel (õhusaaste jm). Reageerimisel keemiliste ainetega kiud võib kahjustuda või hävida (tugevuse nõrgenemine, värvuse muutus, augud jm). Väiksemad kahjustused ilmnevad sageli värvuse muutusena ja tugevuse nõrgenemisena. Reageerimisvõime oleneb kiu keemilisest ehitusest ehk sellest, kas kius on ainega reageerimisvõimelisi aatomeid ja kas need osad puutuvad ainega kokku. Näiteks tsellulooskiud on vastupidavad leeliste mõjudele, valkkiud ei talu leeliseid (nt seetõttu soovitatakse villaste toodete pesemisel kasutada neutraalseid pesuvahendeid või pehmetoimelisi seepe). Mõnede keemiliste ühendite toime suureneb või reaktsioon kiireneb kõrgemal temperatuuril, seetõttu on ka pesemisel ja viimistlemisel oluline kinni pidada õigest kuumtöötlemise reziimist, et mitte kangast kahjustada. Ainega kokkupuutumise võimalused sõltuvad ka kiu hügroskoopsusest. Märguvad kiud on reageerimisvõimelisemad kui märgumatud kiud
(A. Viikna). Orgaanilise päritoluga kiud koosnevad kõrgmolekulaarsetest ainetest ja on seega ehituselt polümeerid. Kiude, millest saab valmistada erinevaid materjale (riiet, niiti, tehnilisi tekstiile), klassifitseeritakse: 1 Loodusliku päritoluga kiud; tehiskiud, sünteetiliselt saadavad kiud ja teised kiud: A. Loodusliku päritoluga kiud (loomse päritoluga e. valkkiud, taimse päritoluga e. tsellulooskiud, mineraalse päritoluga kiud.) * loomse päritoluga e. valkkiud (loomade karvad lammaste, kaamelite, jäneste villak ja karvad, siid.) Erinevaid villasid ühendab ühte klassi nende sarnane valguline ehitus, mille koostisaineks on -keratiin. Seda ainet leidub loomade nahas, küüntes, sarvedes ja ta moodustab põhilise osa villast. Loomset päritolu on ka looduslik siid, mille põhikoostis on valkaine fibroiin.
Termoplastid (kuumutamisel sulavad) ja termoreaktiivid (kuumutamisel ei muutu pehmeks, tekib hais ainult) Plastmase saab hästi töödelda. TEKSTIILID Tekstiile saab hästi värvida. Töötlemine TEKSTIILIDE LIIGITUS Looduslikud tsellulooskiud puuvilla kiud, linakiud, kanepikiud. Tehiskiud viskoossiid, atsetaatsiid. Sünteeskiud polüakrüülkiud, polüamiidkiud, poluesterkiud. Looduslikud valkkiud vill, siid. TEKSTIILIDE LEIUTAMINE 1898 Charles Cros& C.H.Stearn (ENG) viskoossiid 1937 Wallace H. Carothers (USA) nailon 1941 Rex Whinfield& James Dickson (ENG) polüester 1958 DuPont Company lycra 1971 Stephanie Kwolek (USA) kevlar KUNSTNAHAD Aluskiht ja kattekiht Tehisseemisnahk kattekiht karestatakse traatharjaga ja täidetakse nailonkiududega Tehiskarusnahk aluskihi külge on sisse kootud pikad dekoratiivsed kiud PISIDETAILID
Jõhv ja harjad- Sellesse klassi kuuluvaid loomakarvu saadakse sealt, hobuselt, kitselt, koeralt ja veiselt. Tekstiilitööstuses kasutatakse jõhvi ja harjaseid segatuna vaiba- ja vildilõngadesse ja efektlõngas. Suled ja udusuled- Lindude tiiva ja sabasulgi kasutatakse rõivaste kaunistamiseks. Udusulgede tähtsaim kasutusala on täite- ja polstrimaterjal. Udusuled on kerged ja vetruvad. Voodrimaterjaliks on suled. 1.2.2 Siidiliblikatelt saadav kiud Siid(SE)-valkkiud- EL direktiiv tekstiilinimetuste kohta määratleb siidi üksnes siidiliblikatelt saadava kiuna. Ehtsaks siidiks peetakse siidiks mooruspuu siidiliblika poolt toodetud kiudu, teistelt siidiliblikatelt saadavat kiudu nimetatakse metsikuks siidiks. Siidi tunti juba 2640 aastat e.m.a. Hiinas. Ka kaasajal on suurim siiditootja Hiina. Siidi tootvaid liblikalisi on üle 100 liigi, tähtsaim mooruspuul elav siidiliblikas. 45O g siidi tootmiseks sureb umbes 3000 siidiussi. Siidi hügroskoopsus on suur
annaabi.ee 
