Valkkiud Siid Kristin Nõlvak Siid on pärit Hiinast. Enne paberi leiutamist kasutati siidi kirjutamiseks. Siidist kanga tõid hiina kaupmehed Pärsia kaudu Damaskusesse ja sealt edasi jõudis siid Euroopasse. Siidi nimetatakse tema omaduste ja ilu pärast tekstiilide kuningannaks. Siidi toodavad siidiussid, kes söövad mooruspuu lehti. Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas - halli kiudu. Ühe kookoni kerimisel saadakse 300 - 900 meetrit peenikest siidiheiet, millest kedratakse niit. Siid on kauni läikega, nahasõbralik ja ilma staatilise elektrita. Siid tundub alati jahedana ja ei põhjusta higistamist. Siid tõrjub mustust ja on kergesti pestav. Siid ei talu higi ja päikesevalgust. Higiga kokkupuude ja otse...
Kiudained Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse: Looduslikeks kiudaineteks Tsellulooskiud (taimsed) puuvill, lina, kanep Valkkiud (loomsed) vill, siid Tehiskiudaineteks lähteaineks looduslikud polümeerid (tselluloos) tehissiid Sünteeskiudaineteks lähteaineks väikese molekuliga ained (naftasaadused), millest valmistatakse polümeerid polüamiidkiud (nailon, kapron), polüesterkiud (lavsaan), akrüülkiud. -1- Tsellulooskiud
..................5 - dzuut.................................................................5 - sisal....................................................................6 - kenaff................................................................6 - kapokk...............................................................6 - Loomsed ehk valkkiud.............................................6 - vill......................................................................6 - siid......................................................................7 · Tehis- ja sünteeskiud............................................................7 - tehiskiud....................................................................7
sünteeskiudaineteks. ● On ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. ● Kõik kiudained on polümeerid. ● Looduslikud kiudained jagunevad omakorda tsellulooskiududeks ja valkkiududeks. Tsellulooskiud ● On taimse päritoluga, koosnevad peamiselt tselluloosist. ● Tähtsaim tsellulooskiud: ● puuvill, lina- ja kanepikiud, paks linane riie present, kanepist valmistatud nöör ja köis. Valkkiud ● Valkkiud on loomse päritoluga. ● Tähtsaim valkkiud on vill, mida saadakse peamiselt lamba karvkattest. ● Villa saab vee ja mehaanilise mõjutamise abil vanutada, moodustub tugev vilt. Siid Tehis- ja sünteeskiudained ● Tehiskiudude lähteaineteks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos (nt tehissiid). ● Sünteeskiudaineid valmistatakse sünteetiliselt, lähteaineks väikese molekuliga ained (nt polüamiid- ja akrüülkiud). ●
suure leegiga, Hall tuhk Tselluloosesterkiud leegist Äädikhappe (atsetaat), Kergsüttiv (atsetaat, triatsetaat). eemaldamisel lõhn kõva kera põlemine (triatsetaat) jätkub Looduslikud valkkiud Raskesti Põleb Terav karva Must või hall (vill, siid). süttiv aeglaselt ja põlemise rabe kera särisedes, lõhn (vill), ajab suitsu, nõrk karva leegist põlemise eemaldamisel
Imas natuke aeglasemalt vett kui eelmine, märgusid kiud. Omadused väga ei muutunud, kuivas samuti päris kiiresti. Järeldused: Puuvill on hästi niiskust imav ning märguvad kiud. Omadused tuntavalt ei muutu, ainult veidi tugevamaks. 3 Siid (SE) Omadused Tugev kiud, elastne, särav ja läikiv, valget/kreemikat värvi, vähekortsuv, hästi niiskust imav.3 Siid on looduslik valkkiud, mis on raskesti süttiv, põleb aeglaselt, ajab palju suitsu ja leegist eemaldudes kustub. Eraldub nõrk karva põlemise lõhn ning järele jääb must rabe kera.4 Märgudes muutub siid nõrgemaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas 3 Kättesaadav internetist: http://www.hot.ee/looduskiud/index.htm (kasutatud 18.11.2014 kl 21.23) 4 Kättesaadav internetist: http://263836.edicypages.com/tekstiilkiudude-
vähem ja vetrub hõlpsamini. Vastupidavam keemiliste ainete toimele. Põletusproovil lõhnab hapukalt. Kindlam eristusviis atsetaadist on lahustuvuskatse. BAMBOO RAYON Suurim tootja Hiina Kasvab väga tiheda puhmana ja kiiresti (45 a koristusküps) Tootmine sarnaneb kõige enam lyocelli tootmist Pehme ja siidine Hingav, hügroskoopne, hästi värvitav Antimikroobsus pole tõestatud VALKKIUD LOOMSED Piimavalk kaseiin TAIMSED Sojavalk Maisivalk Maapähklivalk tooraineks kasutatakse õli pressimisjäätmeid. Tema tootmine oli kallis, mistõttu see lõpetati varakult. 6 SOJAKIUD Toodetakse sojaoa jäätmetest. Pehme, hästi drapeeruv, hea värvikindlus, hügroskoopne, soojapidav Kutsutakse ka "taimseks kasmiiriks" Kasutatakse segus kallimate kiududega või nende asemel.
kasutatakse pesu ja läikivate kenade rõivaste valmistamiseks. Üldiselt ei ole organisimile pahad, v.a. juhul kui värvained. o Atsetaatsiid · Sünteeskiud o Polükrüülkiud kõiki kasutatakse pealisriiete jaoks. Näiteks ilmastikukindlad rõivad. Samas ei lase kehal hingata. o Polüamiidkiud o Polüesterkiud · Looduslikud valkkiud o Vill o Siid Leiutamine · 1898 Charles Cros & C.H.Stearn (Ing) viskoossiid · 1937 Wallace H. Carothers (USA) nailon · 1941 Rex Whinfield & James Dickson (Inf) polüester · 1958 DuPont Company lycra, eeliseks on see, et on väga elastne ning saab kasutada liibuva materjalina · 1971 Stephanie Kwolek (USA) kevlar, floriidkiududest materjal Kunstnahad · Aluskiht ja kattekiht
väga hästi. Sellest saab järeldada, et siid ja vill kui loomse päritoluga valkkiud on raskestisüttivad ning puuvill ja lina kui taimse päritoluga tsellulooskiud on kergestisüttivad. Märgumiskatsest selgus, et kõik looduslikud kiud on hästi vett imavad kiud. Lisaks selgus, et lina ja puuvill märgudes tugevnevad, kuid siid ja vill nõrgenevad. Seda saab samuti seletada nende päritolu järgi: tsellulooskiud tugevnevad ja valkkiud nõrgenevad märgudes. Kokkuvõte Põlemiskatsetest selgus, et viskoos ja cupro süttivad kergesti, kuid atsetaat, bambus ja modaal süttivad alles leegi sees hoides. Samas, olles juba süttinud, põlevad kõik tehiskiud üsna kiiresti edasi. Sellest saab järeldada, et osasid kangaid on töödeldud süttimist raskendavate ainetega. Märgumiskatsetest selgus, et kõik tehiskiud peale modaali nõrgenevad märgudes, kuid modaal hoopis tugevneb
Disulfiidsidemete puudumine ongi kaseiinkiu halvema keemilise püsivuse põhjuseks [4].Lisaks sellele on kaseiinkiud taaskasutatav ja bioloogiliselt lagundatavad [1]. Maapähklivalgud kaubandusliku nimega Ardil, on väga meeldivad, pehmed ja soojad taimsed kiud. Niiskusimamisvõimelt ja tugevuselt sarnanes see kiud lambavillaga. Vaatamata tema headele omadustele on selle tootmine kalliduse tõttu lõpetatud [5]. Maisivalgud (Pilt 2) on teine looduslik valkkiud, mida toodeti segamiseks puuvilla, viskoosi, lambavilla ja polüamiidiga [5]. Sojakiud (Pilt 3) on kolmandad looduslikusd valkkiud, mille omadusteks on pehmus, hästi hea drapeeruvus, hea värvikindlus ja soojapidavus ning hüdroskoopsus [1]. Pilt 2. Maisivalgu kiud Pilt 3. Sojavalkkiud Pilt 1. kaseiinkiud
Puiga Põhikool Keemiast argielus referaat Koostaja: Gertu Teidla Juhendaja: Helve Ruul 2010 Sissejuhatus Üha enam ja enam toodetakse enamasti inimeste heaoluks erinevaid materjale ja tooteid, ühesõnaga keemiat on argielus väga palju. Inimene ei oska kasutada tooteid ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakse juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadustest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks. ...
KT küsimused 9. klassile ,,Süsinikuühendid igapäevaelus" 1. Mis on kütused ? Kütused on C-ühendid, mille põlemisel vabaneb soojusenergia. 2. Kuidas jaotatakse kütuseid ? Too näiteid. Kütused jagunevad gaasilisteks(maagaas, propaan), vedelateks(bensiin, diisel, etanool) ja tahketeks(põlevkivi, süsi). 3. Mis on põlemine ? reaktsioon , kus aine ühineb hapnikuga ja eraldub soojus. 4. Mis on põlemisel oksüdeerijaks ja mis on põlemise saadused ? Peamiselt hapnik ja saaduseks on põleva aine oksiidid. 5. Millal tekib põlemisel leek ? Leek tekib gaaside või aurude põlemise tagajärjel. 6. Millistest osadest koosneb leek ? Koosneb 3 osast: alumisest, keskmisest ja välimisest osast. 7. Miks mõne materjali põlemisel eraldub tahma ? Tahm eraldub siis kui kütuses on liiga palju C-ühendeid. 8. Mida näitab kütteväärtus ja millest see oleneb ? Kui palju soojusenergiat annab kindel ...
Veel umbes 100 aastat tagasi tunti ja kasutati ainult looduslikke kiudaineid. Nüüdisajal on olemas ka teine suur kiudainerühm - keemilised kiudained. Need jaotuvad tehis- ja sünteeskiudaineteks. Looduslike kiudainete toodang enam oluliselt ei suurene, kuid üha rohkem tehakse sünteeskiudaineid. Looduslikke võib olla kolme liiki: tsellulooskiud (kanep, puuvill, lina), valgulised kiudained (vill, looduslik siid). Tsellulooskiud on taimse päritoluga, valkkiud aga loomse päritoluga. Looduslikud kiudained on hüdrofiilsed (vees märguvad). Looduslikud kiud, tänu oma veesidumis võimele, ei kogu staatilist elektrit. Tehiskiudained põhinevad tselluloosil, aga on töödeldud. Tehislikud kiudained on paremate omadustega kui sünteetilised, neil on olemas hüdrofiilne osa, kuid võivad koguda staatilist elektrit. Puuvill Üks tähtsamaid taimseid kiudaineid oli ja on puuvill. Juba aastatuhandeid on puuvillapõõsast kasvatatud Egiptuses, Hiinas ja
kuumutamisel muutuvad voolavaks.) nt: polüeteen(kilekotid), polüstürool (pastapliiatsid), orgaaniline klaas. · Termoreaktiivsed plastid (ruumiline struktuur) nt: kumm. · On odavad, üsna tugevad ja hästi töödeldavad. · Painduvus, elastsus ja sitkus (+) , vähene vastupidavius kõrgemale temperatuurile (-) Kiudained: · Looduslikud kiudained- tsellulooskiud (taimse päritoluga, puuvill, lina- ja kanepikiud), valkkiud (loomse päritoluga, vill, siid) veesõbralikud · Tehiskiudained (tselluloos) tehissiid. · Sünteeskiudained (valmistatakse sünteetiliselt) akrüül-, polüesterkiudu jt tekstiilikiudaineid. Tehis- ja sünteeskiudained on sageli odavadmad ja tugevamad kui looduslikud. Sünteeskiudained on aga ebatervislikud (vett-tõrjuvad). Tarbekeemia tooted: · Seebid, sampoonid, pesupulbrid- pesemisvahendid · Värvid ja liimid (koostisosaks on polümeerid, lakk email)
happeline või aluseline), säilitamisel (õhusaaste jm). Reageerimisel keemiliste ainetega kiud võib kahjustuda või hävida (tugevuse nõrgenemine, värvuse muutus, augud jm). Väiksemad kahjustused ilmnevad sageli värvuse muutusena ja tugevuse nõrgenemisena. Reageerimisvõime oleneb kiu keemilisest ehitusest ehk sellest, kas kius on ainega reageerimisvõimelisi aatomeid ja kas need osad puutuvad ainega kokku. Näiteks tsellulooskiud on vastupidavad leeliste mõjudele, valkkiud ei talu leeliseid (nt seetõttu soovitatakse villaste toodete pesemisel kasutada neutraalseid pesuvahendeid või pehmetoimelisi seepe). Mõnede keemiliste ühendite toime suureneb või reaktsioon kiireneb kõrgemal temperatuuril, seetõttu on ka pesemisel ja viimistlemisel oluline kinni pidada õigest kuumtöötlemise reziimist, et mitte kangast kahjustada. Ainega kokkupuutumise võimalused sõltuvad ka kiu hügroskoopsusest. Märguvad kiud on reageerimisvõimelisemad kui märgumatud kiud
(A. Viikna). Orgaanilise päritoluga kiud koosnevad kõrgmolekulaarsetest ainetest ja on seega ehituselt polümeerid. Kiude, millest saab valmistada erinevaid materjale (riiet, niiti, tehnilisi tekstiile), klassifitseeritakse: 1 Loodusliku päritoluga kiud; tehiskiud, sünteetiliselt saadavad kiud ja teised kiud: A. Loodusliku päritoluga kiud (loomse päritoluga e. valkkiud, taimse päritoluga e. tsellulooskiud, mineraalse päritoluga kiud.) * loomse päritoluga e. valkkiud (loomade karvad lammaste, kaamelite, jäneste villak ja karvad, siid.) Erinevaid villasid ühendab ühte klassi nende sarnane valguline ehitus, mille koostisaineks on -keratiin. Seda ainet leidub loomade nahas, küüntes, sarvedes ja ta moodustab põhilise osa villast. Loomset päritolu on ka looduslik siid, mille põhikoostis on valkaine fibroiin.
Termoplastid (kuumutamisel sulavad) ja termoreaktiivid (kuumutamisel ei muutu pehmeks, tekib hais ainult) Plastmase saab hästi töödelda. TEKSTIILID Tekstiile saab hästi värvida. Töötlemine TEKSTIILIDE LIIGITUS Looduslikud tsellulooskiud puuvilla kiud, linakiud, kanepikiud. Tehiskiud viskoossiid, atsetaatsiid. Sünteeskiud polüakrüülkiud, polüamiidkiud, poluesterkiud. Looduslikud valkkiud vill, siid. TEKSTIILIDE LEIUTAMINE 1898 Charles Cros& C.H.Stearn (ENG) viskoossiid 1937 Wallace H. Carothers (USA) nailon 1941 Rex Whinfield& James Dickson (ENG) polüester 1958 DuPont Company lycra 1971 Stephanie Kwolek (USA) kevlar KUNSTNAHAD Aluskiht ja kattekiht Tehisseemisnahk kattekiht karestatakse traatharjaga ja täidetakse nailonkiududega Tehiskarusnahk aluskihi külge on sisse kootud pikad dekoratiivsed kiud PISIDETAILID
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaark...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
