Tehis- ja sünteeskiud (0)

SISUKORD
SISSEJUHATUS................................................................3
1. TEHISKIUD ...................................................................4
1.1 VISKOOS ..................................................................4
1.2 MODAAL ..................................................................4
1.3 VASKAMMONIAAK.................................................5
1.4 ATSETAAT ...............................................................5
1.5 TRIATSETAAT..........................................................5 2. SÜNTEESKIUD..............................................................6
2.1 POLÜAMIID..............................................................6
2.2 POLÜESTER..............................................................6
2.3 POLÜAKRÜÜL..........................................................7
2.4 ELASTAAN ................................................................7
KOKKUVÕTE.....................................................................8
LISA 1.............................................................................9
SISSEJUHATUS
Päritolu järgi liigitatakse kiude kas looduslikeks või keemilisteks kiududeks. Keemilisi kiude jaotakakse omakorda kasutatavate toorainete järgi kolme suurde rühma: tehiskiud, sünteetilised kiud ja anorgaanilised kiud. Tehis- ja sünteetiliste kiude erinev sünnipära ja keemiline koostis tingib nende kiudude täielikult erinevad omadused ja kasutusotstarbe. Tehiskiudude lähteained on looduslikud ja kiu saamiseks tuleb need vaid kiukujuliseks muuta. Sünteeskiudude puhul tuleb ka kiumolekulid tööstuslikult toota. Anorgaanilised keemilised kiud moodustavad agaomaette klassi. Tinglikult võib jaotada anorgaanilised kiud nii looduslike kui tehiskiudude hulka, kuna lähteained on looduses olemas. Tehiskiudude saamiseks kasutatakse näiteks tselluloosi. Tuntumad tehiskiud on viskoos, modaal, vaskammoniaak, atsetaat ning triatsetaat. Sünteetilised kiud on saadud nafta , kivisöe, maagaasi ja muu säärase töötlemisel. Olulisim nendest on maaõli ehk nafta. Sünteetilised kiud on näiteks polüamid, polüester, polüakrüül ning elastaan.
1.TEHISKIUD
1.1 VISKOOS
Põhiliseks tooraineks viskoosi saamisel on eukalüpt, mis kasvab Lõuna – Aafrikas ja Indoneesias. Kasutatakse ka kase , kuuse või pöögi tselluloosi. Eukalüpti eeliseks teiste puude ees on tema kiire kasv. Viskooskiudu saadakse märgketrusmenetlusel, mis on tugevasti keskkonda saastav tootmisprotsess. Ta nõuab palju vett (1 tonni kiu saamiseks 400 – 800 tonni vett) ja energiat. Esmalt töödeltakse puidutselluloos lahustuvasse olekusse, samaaegselt eemaldatakse ka võõrlisandid ainest. Toimuvad merseriseerimine, eelvalmistamine ja ksantogeneerimine. Viimaseks tehakse järeltöötlemine, kus viskooskud pestakse ja pleegitatakse, et eemaldada kõik võõrlisandid. Viskoos on kollakas ja läbipaistev, pleegitatuna aga valge. Ta on klaasjalt läikiv, kuid tihti eemaldatakse tema läige. Puhta tselluloosina on viskoos oma omadustelt väga sarnane puuvillale. Näiteks põledes käitub ta samamoodi nagu puuvill – põleb kiiresti ning suure leegiga ning annab tunda puu põlemise lõhna. Viskoos imab endasse ka väga hästi vett, mille tõttu on teda kerge värvida. Samas kuivavad kiud aga aeglaselt. Ta muutub märgudes nõrgemaks, kuid kuivades taastub kiu tugevus. Viskoos on hea soojusjuhtivusega, mis tähendab, et kangas ei hoia sooja. Niiskus koguneb kiiresti naha ja kiudude vahele, mis tekitab külmatunde. Viskoos on ka hallitusele vastuvõtlik, väheelastne, hästi kortsuv, kuid kergesti triigitav ning ta ei elektriseeru. Hea veeimavuse tõttu kasutatakse viskoosi mähkmete ja hügieenisidemete valmistamiseks. Viskoosist valmistatakse veel trikoost aluspesu , voodririideid, efektlisandeid õhtukleitidele, kleidikangaid, kostüümikangaid, pluusikangaid, kardinaid , lauakatteid. Sageli on viskoos segus teiste kiududega.
1.2 MODAAL
Modaali ehk polünooskiu omadused on sarnased viskoosile, ehkki neid on parendatud. Nimelt modaal ei kortsu nii palju ning on elastsem . Heaks omaduseks on veel see, et modaal kuivab üpriski kiiresti. Võrreldes viskoosiga, mis märjalt nõrgeneb, on ta niiskelt vägagi tugev. Tuues võrdlusesse aga puuvilla , jääb modaal tema tugevusest niiskes olekus alla. Polünooskiud on tuhmiläikelised, mis nagu viskoosilgi tavaliselt eemaldatakse. Modaali värvitavus sarnaneb puuvillale. Modaali kasutatakse nii puhtal kujul, kui ka teiste sünteeskiudega (peamiselt puuvilla või villaga ) segatuna. Olles kokku segatud teiste kiududega annab modaal tootele tema pehmuse, kerguse ja läikivuse. Polünooskiudest toodetakse tavaliselt mantliriiet, ülikonnariiet, särgi- ja pluusiriiet, aga ka riiet töö- ja vabaajarõivasteks. Trikotaažina kasutatakse modaali kudumite ja aluspesu tootmiseks.
1.3 VASKAMMONIAAK
Vaskammoniaak ehk kupro on kallis kiud, mis on väga peenike . Kiul on iseloomulik siidjane läige, värvus on tal sinakas -valge. Tugevuselt sarnaneb kupro viskoosiga, tema venivus on vaid veidi väiksem. Kupro tootmine on väga kallis. Tänu tema suurele sarnasusele siidiga toodetakse vaskammoniaagist aluspesu ning pehmet voodiriiet, tikkimislõnga, sifoon- ja organiidi tüüpi riiet ja teisigi siiditooteid, nagu näiteks lipsuriiet. Segatuna kasutatakse vaskammoniaakkiude kostüümiriide ning trikootoodete valmistamiseks.
1.4 ATSETAAT
Atsetaat on tselluloosi- või puuvilla jääkidest valmistatud peen ja pehme kiud. Vastupidiselt viskoosile saadakse atsetaati kuivketrusmenetlusel. Tugevus on aga atsetaadil viskoosiga võrdne. Atsetaadi eelis viskoosi ees on aga see, et ta ei ole vastuvõtlik hallitusele ning kahjurputukate poolt tekitatavatele kahjustustele. Atsetaatkiud on termoplastilised, mis tähendab, et neile võib anda püsiva vormi, mis ei kao pestes. Kiud kuivavad kiiresti ning ei vaja triikimist, kuid vale pesemine liiga kuumal temperatuuril tekitab atsetaadi kortsumise.
Kiud hoiavad hästi sooja.
Atsetaat ei ole keemiliselt eriti stabiile, see tähendab, et kanged happed , pleegitusvahendid ning alused kahjustavad seda. Atsetooni mõjul lahustub aga atsetaat täielikult. Kui kiud põlema panna, oleks nähtuseks ühtlane leek ning õhus oleks tunda äädika lõhna.
Tekstiilitööstuses kasutatakse atsetaati toodete valmistamisel, mis eeldavad siidjat läiget ja langust, näiteks kleidikangad, plüüš ning samet. Produtseeritakse ka dekoratiivkangaid, efektlõngu, kleidi- ja ülikonnakangaid ning voodririiet nahk- ja talvemantlitele. Sageli on atsetaat segus teiste kiududega. Tekstiilitööstusest väljaspool kasutatakse atsetaati sigaretifiltrite ning legoklotside valmistamisel.
1.5 TRIATSETAAT
Triatsetaat ning atsetaat on väga sarnased kiud, ent esimene neist tundub kõvemana, kui teine. Et kahel kiul paremini vahet teha, tuleks teha lahustuvuskatse. Triatsetaatkiud, nagu ka atsetaatkiud, ei koosne puhtast tselluloosist, vaid nad on keemiliselt muudetud kiud.
Triatsetaat on valget värvi ning samuti siidja läikega. Ta niiskusimavusvõime on tunduvalt väiksem võrreldes teiste tsellulooskiudega, see muudab ka ta värvimise keerulisemaks. Triatsetaat elektriseerub hõlpsasti ning ta on võrreldes atsetaadiga keemiliste ainete toimetele vastupidavam. Kiu eripäraks on see, et ta talub väga kõrgeid temperatuure - isegi keetmist. Eeliseks on ka ta vetruvus, mis tähendab, et triatsetaat ei kortsu nii kergesti.
2. SÜNTEETILISED KIUD
2.1 POLÜAMIID
Enamlevinud polüamiidkiud on nailon ja perlon. Need on elastsed ja kulumiskindlad kiud, mille lähteaineteks on naftatööstuse kõrvalproduktid. Polüamiidkiudu saab valmistada soovitud mõõtmetega ja erineva välisilmega.
Polüamiid on imekerge, kuid samas väga vastupidav sünteetiline kiud. Märjalt on kiud sama tugev kui kuivalt . Erinevalt teistest keemilistest kiududest imab polüamiidkiud hästi niiskust, samas on ta aga ka vett-tõrjuv.
Nagu teisedki sünteetilised materjalid, on ka polüamiid termoplastiline, see tähendab, et seda on kerge kuumuse mõjul vormida. Kiudude soojahoidlikkus ja niiskusimamisvõime on väike, seepärast tundub polüamiid nii külmas kui ka kuumuses kangas külmana. Polüamiidkiududest tehtud tekstiilid kuivavad kiiresti, kuid päikesevalgusel on neile kahjustav toime. Samuti ei kortsu kiud peaaegu kunagi. Väikese niiskusesisalduse tõttu aga elektriseeruvad polüamiidkangad kergesti.
Ehkki polüamiid on halvasti segatav teiste kiududega seotakse teda tihti enamasti puuvilla, villa, viskoosi või modaaliga, et suurendada toote tugevust, kiirendada kuivamist, muuta toodet kergemaks. Tänu elastusele sobib polüamiid lisandiks niitidele ja lõngadele. Samas valmistatakse temast ka vaibamaterjale, spordi- ja vabaaja riietust , dušikardinaid, vihmavarjusid ning kalavõrke. Niiskusimamisvõime ja suure kulumiskindluse poolest sobib ta hästi ka pesu ja sukkade valmistamiseks. Kõrgetele temperatuuridele vastupidavat polüamiidkiudu kasutatakse ka tuletõrjujate töörõivastes ja ratturite riietes .
Tugevat polüamiid on turvavööde, voolikute ja teiste tehniliste toodete põhimaterjaliks. Mikrokiudu, peeneimat polüamiidi, kasutatakse ilmastikukindlates riietes.
2.2 POLÜESTER
Enim toodetud kiudude pingereas on polüester puuvilla järel teisel kohal. Polüestri jämedust võib valida kasutusotstarbe järgi. Polüester allub halvasti kiu tiheda ehituse tõttu ja on keemilistele ainetele hästi vastupidav. Tema tõmbetugevus ja kulumiskindlus on väga suur, samuti ei kahjusta kiudusid päikesevalgus, hallitus ning mikroorganismid. Ka niiskus ei mõjuta polüestrit. Madalast niiskussisaldusest tingitult on polüesterkangad kergesti elektriseeruvad. Selle vältimiseks võib töödelda kiudusid antistaatikutega. Polüesterkiudusid on halb värvida, kuid neil on hea värvikindlus. Polüester omab omapärast põlemisprotsessi. Kiud süttivad halvasti ning põlevad sulades. Eraldub plastiku põlemise lõhna ja musta suitsu. Põlemisjäägiks on kõva mittehõõguv kera.
Polüestrit kasutatakse nii puhtalt kui ka segatuna. Eriti hästi segunevad kiud looduslike kiudainetega. Moodali või viskoosiga seotakse polüesterkiude tavaliselt kleidi, ülikondade või kostüümide kangaste tootmiseks. Tänu sellele, et polüester talub hästi nii UV-kiirgust kui ka teisi ilmastikumõjusid valmistatakes temast purjeid, lippe ning kardinaid. Polüestrit kastutakse ka õmblusniitide, köite, kaablite, vati ja täitematerjali ja lausmaterjalide tootmises. Polüesterkiude lisatakse ka puuvillasele või linasele kangale, et muuta seda kergemini hooldatavaks ja vähem kortsuvaks.
Polüestertooted on eriti kergesti hooldatavad ning masinas pestavad. Nad kuivavad kiiresti ja neid võib triikida keskmisel kuumusel. Polüesterkiududest saadud tooteid ei tohi liiga kuuma triikrauaga triikida, vastasel juhul võib toode sulama hakata. Samas ei ole polüesterkiust tooteid alati vajagi triikida, sest nad võivad ise sirgestuda. Polüester on termoplastiline, see tähendab, et toodet on võimalik ka vormida ja fikseerida .
2.3 POLÜAKRÜÜL
Polüakrüül kuulub sünteetiliste kiudude hulka. Ta on kohev ja pehme kiud, mida kasutatakse tihti villa asemel või segus villaga, tema ja villa suure sarnasuse tõttu. Tuues villasega polüakrüüli võrdlusesse on keemilise kiu eeliseks kindlasti see, et ta on odavam ning kuivab kiiremini. Sünteetilistest kiududest on ta aga kõige madalama kuumataluvusega. Nimelt võivad kõrgetel temperatuuridel polüakrüülkiud enda kuju kortsu tõmbudes muuta. Ta on ka rebimisele ja hõõrdumisele vähem vastupidav. Probleemiks on veel mõnede polüakrüülkiu liikide kalduvus muutuda topiliseks. Samas on ta soojahoidlikkus teistet sünteetilistest kiududest palju suurem. Soojapidavuse põhjuseks on see, et polüakrüüli kiud on hästi kohevaks tekstureeritavad. Polüakrüülist kudumeid ei tohiks siiski aga kuumniiskelt töödelda ehk aurutada, sest siis kaotab materjal oma elastsuse ja pehmuse.
Eriti vastupidav on polüakrüül UV- kiirte , heitgaaside, kahjurite ja kõdunemise suhtes. Polüakrüül süttib kergesti ja põleb suure leegiga, levitab magusat lõhna ja jääk on must ja habras. Madala niiskussisalduse tõttu on ta kergesti elektriseeruv kiud.
Polüakrüülist sobib oma omaduste poolest kõige paremini erinevate kudumite valmistamiseks. Temast toodetakse veel erinevaid talveriideid ning pullovereid. Ka kodutekstiilide valmistamisel leiab polüakrüül kasutust . Kuna polüakrüülkiud laevad ennast elektrostaatiliselt, siis tehakse nendest ka tervisepesu.
2.4 ELASTAAN
Elastaan on polüuretaanist toodetud kummikiud. Elastaankiud annab kangastele elastsust ja paindlikkust. Neid kiude on ka kergem toota ja ta on palju vastupidavam kui naturaalne kummikiud, kuna ta ei murene nii kiiresti ja ei ole nii valgustundlik . Nii on ta looduslikud kummikiud peaaegu täielikult kõrvale tõrjunud.
Tavaliselt kasutatakse elastaani muude kiududega segatuna. Elastaani populaarsus seisneb just selle elastsuses. Isegi mõni protsent elastaani muudab toote juba elastseks.
Elastaanist toodetakse igasuguseid rõivad, mis nõuavad venimist, nagu näiteks spordiriided , sukktooted, retuusid , vööd, sokid ja ka liibuvad teksad. Ka rannariided on valmistatud elastaanist. Samuti on elastaan tooted elastne värvel ja kumminiit.
Elastaankiud ei ole deodorantide, päikeseõlide ja pesuvahendite suhtes tundlik, kuid ei
kannata kloori sisaldavaid pleegitusvahendeid ega väga kõrget temperatuuri. Nimelt muutuvad elastaankiud kõrgetel temperatuuridel kiiresti kollaseks. Pärast merevees või kloorises vees ujumist tuleks ujumisriideid hoolikalt loputada.
Elastaanist tooteid tuleb pesta sageli, kuna mõnede kiudude higitaluvus on päris madal. Kiu muudavad rabedaks higi, merevesi, kloor ja päikesevalgus. Tooteid tuleks kuivatada varjus, selleks et päikesekiirgus kiudu ei kahjustaks.
KOKKUVÕTE
Kiud aitavad kujundada tekstiili kasutusomadusi, seega on nendel meie igapäevaelus väga tähtis roll mängida. Tugevad kiud muudavad kanga vastupidavamaks, niiskust imavaid kiude kasutatakse toodete valmistamiseks, mis on vahetus kontaktis inimese nahaga, tulekindlaid kiude kasutatakse sisustustekstiilides ning magamisriietes jne. Tekstiilitööstus on samuti väga tihedalt seotud näiteks põllumajandusega, metalli- ja mineraalide kaevandamisega, metsa- ja keemiatööstusega ning kaubandusega.
Nende näidete alusel saab öelda, et keemia ei ole meile sugugi nii kauge , kui tihti tunduda võib.
LISA 1. PILDID
Viskoos
Polüamiidist valmistatud sussid