LAMBAVILL LAMBAVILL · Villaks nimetatakse mitmesuguste loomade (lammas, kits, küülik jm.) ketramiseks kõlbulikke karvu, mis on saadud pügamisel või kammimisel. · Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis ja poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. OMADUSED pikkus peenus villkarvade säbarus tugevus venitatavus vetruvus elastsus pehmus ja karedus värvus
Lambavill Sander Toop 9b. LAMBAVILL JA SELLE TÄHTSUS Villaks nimetatakse mitmesuguste loomade (lammas, kits, küülik jm.) ketramiseks kõlbulikke karvu, mis on saadud pügamisel või kammimisel. Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis- ja poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. VILLA KEEMILISED OMADUSED Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega. Villas leidub väga mitmesuguste
Vill on üks tähtsamaid loomseid tekstiiltooraineid. Villa saadakse peamiselt lammastelt, aga ka kaamelitelt, kitsedelt ja muudelt loomadelt. Villa kasutatakse lõnga, kangaste, trikotaazi, vildi, vaipade jm. tootmiseks. Inimesed on villa kasutanud lammaste kodustamisest alates. On olemas palju lambatõuge. Villa kvaliteedi järgi võib need jagada kolme põhirühma: peenvillalised, segatõulised ja karmivillalised. Kõige parema kvaliteediga on peenvillalistelt lammastelt saadud vill. Villa saadaPügamisel saadud toorvilla töödeldakse sorteeritakse, ropsitakse, pestakse ja kuivatataksekse lammaste pügamisel kevadel (ebaühtlase villaga lammastel veel ka sügisel) Villakiu ehitus Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki: · villakiu välispinda katvad soomuselised katterakud (nende iseloomust oleneb kiu läige) · pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, ...
LEELILISTE laguneb. lina leotoniseerida. tugevust. Keemiliselt on TALUVUS L: hea vastupidavusega, Talub happeid ja siid vähem vastupidav kui eriti lahjadele lahustele leeliseid halvasti. lambavill, eriti leeliste ja/või madalal toimele. temperatuuril. 9. PÄIKESEKIIRTE Kiud kolletub ja selle Peab vastu valgusele. Ei talu eriti päikest. Ei talu päikesevalgust. MÕJU tugevus väheneb. Ei talu läheb rabedaks. 10. KEEMILINE Hea vastupidavusega
20%. Lina- on kudaine, mida saadakse üheaastase rohttaime-linavarre niinosast.Linane riie on sile ja läikiv,väeveniv ja suure soojusjuhtivusega. Venivus: 0,5-4% .Tugevus: .Hügroskoopsus: 12%. Temperatuuride mõju:Linast riiet võib triikida päris kõrgel termperatuuril,laguneb temperatuuril 260-320 °C.Pesemistemperatuur peaks olema alla 70 °C. Põlemine: Lina põlemine toimub analoogiliselt puuvilla põlemisega. Lina keemilised koostisosad: tselluloos 80% Lambavill- Villakiud on tekstiilkiududest kõige keerukama ehitusega.Villakarva kasvades moodustuvad erisugused kiukihid.Villarakke on kolme liiki: Katterakud,pärisrakud ja säsirakud. Venivus: 30-45%. Tugevus: 10.15 cN/tex. Hügroskoopsus: 14-19% Temperatuuride mõju:villaseid tooteid pressitakse temperatuuril 140-170 °C.Pesemistemperatuur on 40 °C. Põlemine: Vill on rasksüttiv,põelb aeglaselt,kustub leegist eemaldamisel,põlemisel levitab põlevate sulgede lõhna
VILL Lambavill ainult see vill, mis on lambalt pügamise teel saadud. Meriinovill merinolambalt saadud, peenete ja elegantsete esemete jaoks. Tallevill saadud kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel. Eriti pehme ja siidine. Angooravill angooraküülikutelt saadud vill. Kasmiirvill kasmiirkitselt saadud, kõige luksuslikum vill. Teda segatakse tihti mohäärvillaga, mis omakorda on pärit mohäärkitsedelt. See vill ei vildistu ja hoiab hästi soojust. Laama ja alpaka vastupidavad villad, mis pärinevad kaamelilt. Villa kasutatakse enamasti pealisriiete valmistamiseks, kuid angooravillane aluspesu parandab reumaatilisi vaevusi. Villa kasutatakse toorainena nii vildi, madratsipealsete, polstrite ja täitematerjalide kui ka mütside ja vaipade valmistamisel. Tänu karva kräsulisusele ja elastsusele hoiab vill soojust kõikidest tekstiilikiududest kõige paremini ja on seejuures temperatuuri tasakaa...
Need koosnevad peamiselt valkainest ja nende põlemisel võib tunda iseloomulikku karvade põlemise lõhna. Loomsed kiud jagunevad villa- ja karvakiududeks ja siidikiududeks. Villakiud omakorda jagunevad loomade sugukondade järgi, kelle karvkattest villakiud pärit on. Loomsete kiudude jaotus: LOOMSED KIUD VILLA- JA KARVAKIUD SIIDIKIUD LAMBAVILL VEISEVILLAD (lammas) (jakk, muskusveis) KITSEVILLAD SIID JA METSIK SIID (andoorakits, kasmiirkits, harilik kits, kasgoora kits) (siidiliblikas) KAAMELLASTE VILLAD KARUSLOOMA VILL (laama, kaamel, alpaka, guanako, vikunja) (angoora küülik)
Fifth level karvkattega Huacayo (95%) v pika, krussis ja läikiva karvkattega Suri v unikaalse karvkattega Huarizo ALPAKAVILL v rohkem kui 22 looduslikus värvitoonis v väga väärtuslik, peene kiuga vill v ühelt 1,1-1,3 kg villa aastas, isaselt kuni 7kg musta villa, millest hea kvaliteediga 3kg v Alpakavill on kergem kui lambavill VILLAKIUD v silinderja kujuga kiud Click to edit Master text style v põhiliseks Second level Third level koostisaineks on Fourth level keratiin (valk) Fifth level v koosneb kolmest kihist, välimine on
............................................................5 1.3 AKRÜÜL.................................................................................................6 1.4 VISKOOS................................................................................................7 1.5 POLÜESTER...........................................................................................8 1.6 POLÜAMIID...........................................................................................9 1.7 LAMBAVILL..........................................................................................10 1.8 ELASTAAN............................................................................................11 1.9 SIID.........................................................................................................12 2. KASUTATUD MATERJAL......................................................................13 ÕPIMAPI SISU
SISAL (SI) Tugev. Kergesti värvitav, kergesti hooldatav, tugeva läikega, looduslikult kollakas. (paber, sigaretipaber, rahatähed jne.) KOOKOS (CC) Heli summutav. Väga vetruv. Väga ilmastikukindel. Biolagunev ja kergesti süttiv. Hea vastupanu määrdumisele, niiskumisele Rõivatekstiiliks ei kasutata. (põrandaharja harjased, matid, madratsite sees, pintslid, seina-ja põrandakatted, lõng, pael) 2. LOOMSED LAMBAVILL Villakiu pikkus sõltub lamba tõust ja pügamise sagedusest. Säbarus – kiu kiharate arv pikkusühiku kohta. Tähtis ka säbaruse ühtlus. Märjalt tugevus väheneb. Väga suur elastsus, hea vetruvus. Peenus 10-160 u. Vastupidav bakteritele ja hallitusele. Kahjustavad koiotid ja mardikad. Talub halvasti päikesevalgust. Hõõrdumisel võib tekkida staatiline elekter. Halb soojusjuht. Värvus: sõltub lambatõust. Valge, must, hall, pruun, laiguline.
Lk2...sisukord Lk3...sissejuhatus Lk4...lammastest üldiselt Lk5...lambavill Lk6...erinevate lammaste liigid Lk7...pildid Lk8...pildid Lk9...kokkuvõte ja kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Mina otsustasin kirjutada lambast,sest lammas on üks väga huvitav loom.Kuna meil on ka maal lambad ja olen nende probleemide ja haigustega kokku puutunud,tahtsin rohkem teada saada. Referaadis kirjutan lammastest üldiselt,lamba villas ja ka mõnest lambaliigist.
kasvatatakse nende suurepärase villa ning vahel isegi liha pärast. Alpakavillak on läikiv ja siidine. Villakiud on tuntud kui sooja pidav, kortsumatu, väga hea veeimavusega ja ülipehme. Soojapidavus, mida peetakse lambavillast seitse korda paremaks, tekib tänu kius peituvale liikumatule õhule. Alpakavill ei ole kare nagu 2 lambavill, mis teeb kiu hüpoallergiliseks, ja kuna kiud pole kaetud lanoliiniga, ei tõrju alpakavill vett. Alpakavill pole nii säbar kui lambavill, seega on vähem elastne. Alpakavilla kraasimine, ketramine ja kudumine on väga sarnane lambavilla omaga. Üldiselt pügatakse alpakasid korra aastas kevadel. Iga pügamine annab umbes 2,2 kuni 4,5 kg villa. Villa kvaliteeti hinnatakse mikronites (mc-micron), kuid arvesse võetakse ka muid omandusi, näiteks villa ühtlust. Need määravad ka villa hinna.
Tallinna Teeninduskool 031M Meelika Kärner Eva Reimets TEKSTIILIKIUD ÕPIMAPP Tallinn 2009 Sisukord 3. Puuvill 4. Lina 5. Lambavill 6. Viskoos 6. Polüamiid 7. Polüester 8.Akrüül 9. Elastaan 10. Atsetaat 2 Puuvill Puuvill on pehme kiuline materjal , mida saadakse puuvillapõõsalt. Puuvillakiud kedratakse niidiks, millest valmistatakse pehmeid ja õhku läbi laskvaid tekstiile. Puuvill on tänapäeval rõivaste valmistamisel enim kasutatav looduslik materjal. Puuvilla puuduseks on kalduvus kortsuda.Hooldus: võib pesta kuni 95-kraadise pesuprogrammiga
Tselluloosikiududest plaate on ohutu kasutada ja see ei vaja spetsiaalseid ettevaatusabinõusid. Paigaldatud tselluloosmaterjal on ohutu ega eralda gaase. Kokkuvõttes on tselluloossoojustus üldiselt ökoloogiline alternatiiv tavapärastele materjalidele ja boraadivabad tooted on väga keskkonnahoidlikud, sest neid toodetakse toorainest, mida leidub rikkalikult, tootmine nõuab vähe energiat ja selle mõju keskkonnale on väike. Lambavill Lambavilla müüakse villakuna ja seda saab kasutada soojustusmaterjalina siseseintes ja alusplaatides, sarikate vahel ning puitkarkasstarindites. Euroopas toodetav lambavillsoojustus on valmistatud muuks otstarbeks ettenähtud villa jääkide ümbertöötlemisel. See on ka põhjus, miks selle mõju keskkonnale on väike. Euroopa lambavill ei ole tavaliselt pärit intensiivsest lambakasvatusest. Kui lambavill imporditakse Uus-Meremaalt või Austraaliast, tuleb arvesse võtta transpordi
Iidses Egiptsus ehitati maju paksust telliskivist et päikese kuumus ei pääseks sisse.Kreeklased ehitasid aga sel ajal kaks seina et nendevaheline õhk hoiaks aastaajast olenevalt kas külma või sooja.Viikingid aga kasutasid muda puitu ja tahutud seinadega et pragud kinni panna.Keskajal rikkad inimesed riputasid vaipu seinade peale.Kaasajal kasutatakse klaasikiude, vahtpolüsteroollehti, puuvill, tselluloos ja isegi lambavill. Küte Vana Roomas oli kasutuses süsteem kus läbi torude mis asusid põranda all tuli soojus ahjudest.18.sajandi alguses leiutati hüdroloogiliselt põhinev küttussüsteem.Ning 1830ndatel hakati leiutas Angier March Perkins ühed avrasematest auruküttemasinatest. Kaasajal aga kasutatakse radiaatorid mis leiutas Franz San Galli aastal 1855. Karkassi näide. Radiaatori näide. Tänapäevase ventilatsiooni näide.
eelmiste õpilaste ideedest pidi lisama omakorda 3 ideed. Antud protsessi jätkati kuni paberi edasi saatmise ring sai täis. Antud protsessis ei olnud lubatud kritiseerida välja pakutud lahendusi ning ideed võisid vastanduda. 5. Tulemused 5.1 Seina konstruktsioon: Vahtklaas maa-aluseks soojustamiseks Autorehvidest välisseinad Pigimatt heliisolatsiooniks Klaasist vaheseinad Lambavill Pehmendatud siseseinad 5.3 Katus, aknad, uksed: Seinad täita veega pehme seina efekt Veega kaetud klaaskatus Plastikust lego-seinakuubikud Suurendusklaasiga katus valguse Suured kergelt monteeritavad seinad ammutamiseks kindlasse punkti Liigutatavad vaheseinad Laes kuppelaknad Klaastaarast siseseinad Elektriliselt tumenevad aknad
savi: kergsavisein savipiima ja hakkpuidu või hundinuia segu, mis paigaldatakse seinasaalungite vahele; massiivsavisein põletamata ja pressitud savitellissein, mis on niiskuspuhver. savi ja lubikrohv: mõlemat kasutatakse siseviimistluses seinakattena. linavilt: kasutatakse heli ja soojusisolatsioonimaterjalina maja vahelaes ja seintes. pilliroog: kasutatakse katusematerjalina, seinte soojustus ja heliisolatsioonimaterjalina ja ka põranda soojustamiseks. lambavill: heli ja soojusisolatsioonimaterjal; erinevalt tööstuslikest soojustusvilladest ei lendu sellelt õhku mikrokiude. Ökomaja saaremaal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level
loomadel. Lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. 1. Lihtlipiidid tahked rasvad (loomsed rasvad, küllastunud rasvhapped, talletatakse rakkudes ja on energiaallikaks), vedelad rasvad (õlid, küllastumata rasvhapped, leidub seemnetes nt. raps, pähklid ja viljades nt. oliivid) ja vahad (tahked ja vastupidavad teiste ainete toimele, taimsed vahad (kaitse ja nt. puuviljadel ja okastel), loomsed vahad (mesilaste kärjed, lambavill -> lanoniin)). 2. Liitlipiidid fosfolipiidid (üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, pea on hüdrofiilne - jalad hüdrufoobsed) 3. Tsüklilised lipiidid (vees ei lahustu ja esinevad loomakudedes) hormoonid (reguleerivad keha ainevahetust ja muud, nt.testosteroon, östrogeen, progesteroon, neerupealiste hormoonid), kolesteriid (loomaraku koostises, sellest sünteesitakse hormoone), vitamiinid Proteiinid ehk valgud Polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest.
psüühiline sõltuvus. VILL Tänapäeval kasutatakse loomasaadustest kõige laiemalt villa ning sellest valmistatuid tooteid. Vill on tulekindel. Kuigi villa ohustavad koid, sisaldab see mingil määral lanoliini, mis kaitseb putukate eest. Villa saab taaskasutada ning säilitab isolatsiooniomadusi ka peale märgumist. Tegelikkuses on vill pehme, soe ja hingav ning imab hästi niiskust. · VILLA SAADAKSE LAMMASTE PÜGAMISEL · LAMBAVILL ON VALGE, HALL VÕI MUST · PÜGATUD VILL PESTAKSE, KUIVATATAKSE, KRAASITAKSE HEIDEKS · HEIE KEDRATAKSE · KETRAMISEL SAADAKSE LÕNG · SOE JA PEHME · IMAB PALJU NIISKUST, KUID EI TUNDU ISE MÄRJANA · KERGESTI PESTAV · VENIB JA KORTSUB · PÕLEB AEGLASELT, LEVITADES PÕLENUD KARVA LÕHNA · EI TALU PESEMISEL JÄRSKU TEMPERATUURI MUUTUST, TÕMBAB KOKKU · PÄIKESEVALGUS KAHJUSTAB VILLA KIUDU ..
Ühelt isasloomalt saadakse kuni 7 kg musta villa, millest umbes 3 kg moodustab hea kvaliteediga vill. [2] Alpakavill on läikiv ja siidjas. Villakiud on soojapidav, mittekortsuv, pillingule mittealluv, väga hea veeimavusega ja märkimisväärselt pehme. Soojapidavus, mida peetakse 7 korda paremaks lambavillast, on tänu kiu medullas olevale liikumatule õhule. Alpakavill ei ole kare nagu lambavill, mis teeb kiu hüpoallergiliseks ja kuna kiud ei ole kaetud lanoliiniga (villa õli), siis on alpakavill ka vett hülgav ning seda on raske süüdata. Alpakavill ei ole nii säbar kui lambavill, mistõttu ei ole ta ka nii elastne. Ka tugevus on väiksem kui lambavillal, mistõttu ketramisel kasutatakse suuremat keeret, mis vähendab mingil määral aga lõnga pehmust. [2] Alpakakiud on 200-300 mm pikk, peenus on võrreldav keskmise peenusega ja peene lambavillaga.
kammides ning kasutatakse tekstiilikiudainena. Villa liigid: Lamba-, angora-, alpaka-, kaameli-, mohäär-, kašmiirkitse vill , meriinovill. Ka koera karvadest kammitud villa kasutatakse segus lambavillaga. 1.1.1 Angooravill Kui räägitakse angooravillast, siis tavaliselt mõeldakse angoora küüliku villa. Angoora küülikuid on 4 erinevat tõugu. Nende vill on kerge, siidjas, peene kiuga ja väga pehme. See vill on 7 korda soojem kui lambavill ja sobib hästi beebide rõivaste ja talvise aluspesu valmistamiseks. Kudujatele meeldib angoora lõnga kohevus. Kuna ühelt küülikul saab villa väga vähe, siis tavaliselt segatakse seda teiste kiududega. 1.1.2 Alpakavill Alpakad on pärit Lõuna-Ameerikast ja on kaameli sugulased. Nad on väiksemad kui laamad, aga neid ei kasutata koormaloomadena vaid neid kasvatatakse vaid villa saamiseks 1.1.3 Kaamelivill Kaameli villana kasutatakse eriti pehmet ja peent aluskarva. Neid võib kasutada
Valge alpakavill värvub hästi ja on üks nõutavaim. Ühelt isasloomalt saadakse kuni 7 kg musta villa, millest umbes 3 kg moodustab hea kvaliteediga vill. [2] Alpakavill on läikiv ja siidjas. Villakiud on soojapidav, mittekortsuv, pillingule mittealluv, väga hea veeimavusega ja märkimisväärselt pehme. Soojapidavus, mida peetakse 7 korda paremaks lambavillast, on tänu kiu medullas olevale liikumatule õhule. Alpakavill ei ole kare nagu lambavill, mis teeb kiu hüpoallergiliseks ja kuna kiud ei ole kaetud lanoliiniga (villa õli), siis on alpakavill ka vett hülgav ning seda on raske süüdata. Alpakavill ei ole nii säbar kui lambavill, mistõttu ei ole ta ka nii elastne. Ka tugevus on väiksem kui lambavillal, mistõttu ketramisel kasutatakse suuremat keeret, mis vähendab mingil määral aga lõnga pehmust. [2]
SEPATÖÖ igas külas oli oma sepp, sepatöö hulka kuulusid tööriistad, uksehinged, hobuserauanaelad, suuremad naelad tegi sepp, kirstude lukuplaadid. · Sepp oli enamasti küla kõige lugupeetum mees. Tema järgi hakati nimetama ka teisi ametimehi (puusepp, kingsepp) NAISTE KÄSITÖÖ · Aeganõudvam kui meestetöö, peamine käsitöö oli kiudude töötlemine ja tekstiili valmistamine. · Vanim tooraine oli lambavill ja lina, vähesel määral ka kanepit ja nõgest. · Peenemast linasest sai pidupäeva rõivad (põlled, särgid, tanud), jämedamast suvised tööriided, voodilinad, käterätikud. · Villane materjal sobis soojemate rõivaste jaoks (jakid, seelikud) · Linase ja villase kanga töötlemine toimus 19. sajandil vanade tööriistade ja vahenditega käsitsi. · Püstkangasjalad ja rõhtkangasteljed. · Ketramisel olid kasutuses kedervarred, värten ja vokid.
tõenäosus ka väike, mistõttu on õhk väga halb soojusjuht. 26. Kus kasutatakse metallide väga head soojusjuhtivust? Pannipõhi, radiaator 27. Kus kasutatakse õhu väga halba soojusjuhtivust? Riided, eriti villane riie, ehitusmaterjalid, lindudel suled 28. Mis on soojusisolaator? Nimetage neid. Materjal, mis hoiab ära soojuse levimise ühest keskkonnast teise. (seisev õhk, puit, riided, villane, sulejope, linnusulestik, lambavill) 29. Mis on konvektsioon? Soojuse levimine vedelike või gaasi vooluga. 30. Tooge näiteid konvektsiooni kasutamise kohta tehnikas. Keskküte, pliit, kamin, toaahi 31. Tooge näiteid konvektsiooni esinemise kohta looduses. Tuul, koera lõõtsutamine, kui ta end jahutab, järvedes sügisel 32. Mis on küttesüsteemis vee vabaringlus (vabatsirkulatsioon), mis sundringlus? Vabaringlus toimub raskusjõu mõjul sundringlus toimub pumba mõjul 33
trükkida, muutusid raamatud odavamaks. See aga võimaldas hariduse ja teaduse senisest kiirema arengu. 4. Naturaalmajanduse asendumine rahamajandusega (lk 13) Keskaja lõpu poole hakkas osa kaupmehi hankima tulu käsitööst. Enamasti hakkasid nad tegelema tekstiilitööndusega. Nad ostsid kokku suurtes kogustes lambavilla. Ettevõtlikud inimesed kaupmehed andsid villa talupoegadele, et nemad saaksid sellest lõnga, ning lõngast riiet teha. Lambavill ning valmistoodang kuulus kaupmehele, talupojad said töö eest tasu, ning kaupmehed müüsid valmistöö kasumiga ära. Järk-järgult muutusid talupojad palgatöölisteks, ehk nad said töö eest raha, mitte kaupa vastu. Kui naturaalmajandus tähendas seda, et nt kalamees vahetab kala liha vastu ja vastupidi, siis rahamajandus tähendas seda, et kala vahetati raha vastu, ning raha eest saadi ise valida, mida osta. Leiti, et
(erandiks on hästi õhuke siidkangas). Mehaanilisele koormusele (kulutamisele) ei pea siid vastu, siid ei talu ka kuuma temperatuuri ning ta pleegib intensiivse päikesevalguse käes. Tavaliselt ei segata siidi muude kiududega, vaid mõnikord villa ja linasega. Siidiuss pressib siidinäärmetest välja valgulahust, mis õhu käes kohe tardub ühtlase läbimõõduga läikivaks siidikiuks. Siidikiudu saadakse siidiusside kookonite lahtikerimisel. Lambavill ainult see vill, mis on lambalt pügamise teel saadud. Meriinovill merinolambalt saadud, peenete ja elegantsete esemete jaoks. Tallevill saadud kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel. Eriti pehme ja siidine. Angooravill angooraküülikutelt saadud vill. Kasmiirvill kasmiirkitselt saadud, kõige luksuslikum vill. Teda segatakse tihti mohäärvillaga, mis omakorda on pärit mohäärkitsedelt. See vill ei vildistu ja hoiab hästi soojust.
Kiud peavad olema elastsed, kuid ei tohiks liialt venida. Kiude peaks saama venitada vähemalt 5% ning pärast venitamise lõpetamist peaks kiud taastama oma esialgse pikkuse. Erikiududele (nt elastsed kiud) need nõuded ei kehti. Elastsete kiudude pikenemine võib ulatuda sadadesse protsentidesse (nt elastaan 400 - 700%). Tekstiilkiudude liigitus elastsuse järgi: Elastsed kiud ..................... looduslik kummi, elastaan Eriti venivad kiud ............... polüamiid, polüpropeen, lambavill Venivad kiud ..................... akrüül (elastsus on varieeruv) Keskmise venivusega ........... polüester Väikese venivusega kiud ....... atsetaat, viskoos Peaaegu venimatud kiud ........ puuvill, lina, klaaskiud Tekstiiltoodete elastsus või mitteelastsus ei sõltu ainult kiududest, millest see valmistatud on. Tekstiiltoodete elastsuse saavutamiseks on mitmeid võimalusi, mida kasutades on võimalik valmistada elastset toodet ka mitte- või väheelastsetest kiududest.
21 ikka samad: viskoos, puuvill, polüester, linane. [5] 22 Silma torkab, et üht polüestrist jakki tohib puhastada ainult keemiliselt. Miks nii? Ilmselt on teda 23 siis millegagi keemiliselt töödeldud, arvab Diana, ja soovitab sildil toodud nõuetest üldiselt kinni 24 pidada. Kuigi vahel kipuvad tootjad, ennetamaks võimalikke pretensioone, oma soovitustega ka üle 25 pingutama. [5] 26 5.2 Kellele lambavill ei sobi, passib akrüül 27 Naturaalseid materjale eelistades võib silti uurimata haledalt petta saada isegi selline asjatundja 28 nagu Diana. Üks pruun pluus, mis vaadates ja ka katsudes tundub puhas puuvill olevat, osutub silti 29 uurides 100% viskoosiks! "Järelikult on jälle lühike kiud," selgitab Diana. Samas kõrvalolev 33% 30 puuvilla sisaldav valge pluus ei tundu pooltki nii "puuvillane". [5] 31 Akrüüli me kaubamajast ei leia
VENITATAVUS kirjeldab kiu pikenemist, kiu venitamisel kuni selle katkemiseni. ELASTNE PIKENEMINE - näitab, mil määral võib kiudu venitada, et see tõmbuks tagasi oma esialgse pikkuseni. Kiumaterjalidele on iseloomulik, et osa pikenemisest tõmbub koheselt tagasi oma esialgse pikkuseni ja osa pikenemisest alles teatud aja möödudes. Elastsed kiud on tavalistest kiududest venivamad nt looduslik kummi, sünteeskiududest elastaan. Lambavill on keskmise venivusega, puuvill ja lina peaaegu venimatud. Temperatuuri tõustes venivus tavaliselt suureneb, samuti niiskuse mõjul. Venivusomaduste hulka kuulub ka VETRUVUS, mis aitab kaasamaterjali sirgestumisele. NT puuvillale lisatakse hea vetruvusega polüestrit, mille tõttu kortsub materjal vähem. *KIU TERMILINE PÜSIVUS See tähendab kiu vastupidavust - kiu omaduste säilimist muutumatutena tavalistel temperatuuridel. MUUTUSED TEMPERATUURI TÕUSTES:
rohkem, kui 52 pigistada uuesti, vajaduse paremaks kui lambavillal, vill värvitooni villa. korrata. Kuivatamisel vältida ei ole kare ja on Tavaliselt väljavenimist. Et kuivamist hüpoallergiline. Ei ole nii kasutatakse kiirendada, panna toode elastne kui lambavill, kangad looduslikku vettimavate rätikute vahele ja on hästi drapeeruvad. värvi. Värvub pressida jõuga tootest niiskus valge vill välja nii palju kui võimalik,. kergesti ja on kuivatada tasapinnak hea
· Kõige peomeelsemad on suvistepühad, nende puhul on töömured ja argielu peaaegu tähtsusetud. · Suviseks pööripäevaks pidid kapsad istutatud olema, arvati, et muidu ei pööta (ei kasvata) nad päid. · Jaanipäevaks pidi rukkikesale sõnnik veetud ja sisse küntud olema. Alustati heinategu. · Lõikusaja ning sügissuve algus on jaagupipäev (25. juuli). Annepäeval (26. juulil) viiakse lambapead- ja jalad ning lambavill ohvrikivile, et lambakasvatus oleks edukam. · Tartumaal viisid karjalased oinast kolm korda ümber kivi, siis pidi lumi rutem maha tulema , et karjased suvetööst vabaks saaksid. 4 · Hingedaja dateeringud on erinevad, algavad mihklipäevaga ja lõpevad ennejõuluse ajaga. Kõige sagedasemad ajamäärangud on enne mardipäeva ning mardi- ja kadripäeva vahel. Hingede ajal oodati kadunud omaste hingi kodu
.................................................................12 2 1. Tarbekaup 1.1 Voodipesu 1.1.1 Tekk natuur 220x200cm100%Co Lammas Villatooted on soojad ja mugavad. Kasutatud on looduslike materjale. Tagab magaja optimaalse kehatemperatuuri nii suvel kui talvel. Juhib ära liigse niiskuse. Kergesti hooldatav (tuulutada ja kloppida). Kangas: 100% puuvill. Täidis: 100% lambavill. Suurused: 100 x 118 cm 110 x 140 cm 140 x 200 cm 150 x 200 cm 180 x 200 cm 220 x 200 cm Firma: Dreamland Home OÜ Dreamland Home OÜ on Eesti ühe tuntuima tekstiiliettevõtte Toom Tekstiil AS´i tütarettevõte, mis tegeleb magamistoatoodete jae- ja hulgikaubandusega Eesti turul. Et saada kokku üks mõnus tervik tekstiile magamistuppa, pakume laia valikut Toom Tekstiili poolt toodetud DREAMLAND kaubamärgiga teki- ja padjatooteid ning madratseid. 1.1
suurlinnad kuulutasid kuninga oma senjööriks (vabaneti feodaalide võimu alt), saadi pealinnadeks, saadi suurt majanduslikku kasu 3. Kaubandus talupojad oskustöölised puudusid, tõid talupojad põllumajandussaadusi linna müügiks Kaugkaubandus Veneetsia, Genua rikkus põhines kauplemisel idamaadega (siid, vürtsid) Euroopasse toimetamine araablastelt Bütsantsi kaubameestelt itaallastele Flandria linnad riidetootjad (lambavill Inglismaalt, Hispaaniast) kaup mitte enam jõgede kaudu vaid mere (Atlandi ookean, Gibraltari väin) Hansakaubandus P-Euroopa kaubateed Põhjamerel, Läänemerel XII Hansaliit algselt saksa kaupmeeste ühendus, XIV kaubalinnade ühendus. Keskus Lübeckis, esindajate kokkutulekud hansapäevad. Lääne-EUsse Põhja-Venemaalt karusnahku, mett, vaha, rauda, vilja Põhja-EUsse Lääne-EUst luksuskaubad, Flandria tekstiilikaubad, sool
märjana ning selle taas välja hingata. Vill ei kortsu ja seega sobib ideaalselt mantlite ja kostüümide valmistamiseks. Mustust ja lõhna võtab vill külge ainult veidi. Villast riiet kasutatakse enamasti pealisriiete valmistamiseks, kuid angooravillane aluspesu parandab reumaatilisi vaevusi. Lõngast kootakse ja heegeldatakse ka sokke, kindaid, mütse, salle ja kampsuneid. Villast saab pressida ka vilti, millest tehakse mütse ja jalatseid. Lambavill on hingav ja soojust reguleeriv materjal. Tänu oma kergusele, õhulisusele ja soojusjuhtivusele sobivad villast tooted igaks aastaajaks. [9] Tallevill on imepehme ja peene villakvaliteediga. Seda saadakse kuni kuuekuustelt talledel. Alpaka on Lõuna-Ameerikas kasvatatav laama perekonda kuuluv koduloom. Neid pöetakse iga kahe aasta järel. Nende vill on siidiselt pehme ja omab kerget läiget. Kuna seda villa ka tänapäeval suuremalt jaolt käsitsi töödeldakse, säilib selle
Euroopa suurim puuvillatööstus, Kreenholmi manufaktuur (1857). Tekstiilitööstus Eesti peamine tööstusharu o puuvillaniidi ja -kanga tootmine Narvas Kreenholmi manufaktuuris o sitsriide tootmine Tallinna Balti Manufaktuuris. Töölised elasid sitsi linnajaos o kalevivabrikud Narvas, Kärdlas, Sindis – tooraine kohalik lambavill Kreenholmi manufaktuur Asutati 1857 Narva jõe Kreenholmi saarele Vene impeeriumi suurim tööstusettevõte, u 5000 töötajat Omanikud baltisaksa, saksa, vene ettevõtjad Tootis puuvillast niiti ja kangast Ketrusmasinad pandi tööle vesiveskite, hiljem turbiinide jõul. Töölised peamiselt naised. 1872 suur streik Toiduainetööstus • 19
Oldi veendnud, et neile antakse nüüd maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. Üle 60 000 inimese astus vene õigeusku 3 aasta jooksul, enim saartel ja Lääne-Eestis. Laevaehitus ja meresõit: purjelaevanduse tõusuaeg, keskmes Häädemeeste rannik, Lahemaal Käsmu, metskaptenid rannamärgid (maa,taevas) Tööstuse ja kaubanduse areng: · Vabrikutööstus (19.sajand) keskuseks Narva Kreenholmi manufaktuur, lambavill · Kalevivabrikud Narva, Sindi, Kärdla · Kadakasakslased eestlased üritasid näida sakslastena
Omadused: puhas kiud on läikiv. Kiud on kõva, mustus ei jää pinassesse kinni ja on lihtsam puhastada. Kiud ei kannata tugevat painutamist ja võib kokku tõmmata. Holdamine: kannatab kõrgel temperatuuril pesemist ja keemist, kuid puhtakssaamisel ei ole see oluline. Liigakõrgel temperatuuril tõmbub kortsu. Soovitavam pesu temperatuur on 60 C, sest see kahjustab kiudu kõige vähem. Ei kannata tugevat tsentrifuugimist. Triigitakse niiskena. Vill lambavill. Omadused: hea soojapidamisevõime. Kortsub vähe. Puudus on pesus vanumine. Hooldus: ära kunagi leota villa. Kasta enne pesemist märjaks puhtas leiges vees, nii imeb vill vähem pesuainet kiu sisse. Sega pesuainet enne eseme vette panekut hoolikalt. Pese õrnalt muljudes, loputa hoolikalt. Ära vääna vaid pigista vesi välja. Kuivata tasasel alusel, mitte nööri peale riputada Siid proteiini sisaldav kiud. Omadused: vastupidav, pehme ja läikiv kiud. Ei kortsu eriti palju
Valge alpakavill värvub hästi ja on nõutavaim. Ühelt isasloomalt saadakse kuni 7 kg musta villa, millest umbes 3 kg moodustab hea kvaliteediga vill. Alpaka villak on läikiv ja siidine.Villakiud on tuntud kui soojapidav, mittekortsuv, pillingule mittealluv, väga hea veeimavusega ja märkimisväärselt pehme. Soojapidavus, mida peetakse 7 korda paremaks lambavillast, on tänu kiu medullas olevale liikumatule õhule. Alpakavill ei ole kare nagu lambavill, mis teeb kiu hüpoallergiliseks ja kuna kiud ei ole kaetud lanoliiniga, siis ei ole alpakavill ka vett tõrjuv. Alpakavill ei ole nii säbar kui lambavill, mistõttu ei ole ta ka nii elastne. Ka tugevus on väiksem kui lambavillal, mistõttu ketramisel kasutatakse suuremat keeret, mis vähendab mingil määral aga lõnga pehmust. Alpakakiud on 200-300 mm pikk, peenus on võrreldav keskmise peenusega ja peene lambavillaga. Alpakavillast kangad on hästi
lihtvalk ehk proteiinid. Keerulise ehitusega. Peamised kiud on siis vill ja siid. Vill- Mitmesuguste loomade karvkatet saab kasutada tkstiilsel otstarbel. Ühe ja sama looma karvade kvaliteet varieerub olenevalt sellest, milliselt kehaosalt on kiud pärit. Peenuse järgi võidakse karvad jaotada villaks, karvadeks, harjasteks ka jõhviks.Villa ja karvade rühma võidakse liigitada ka suled ja udusuled, mis koosnevad samuti valkainetest. Lambavill (WO) lambavill on vanim teadaolev loomne tekstiilikiud. Lambavilla osatähtsus tekstiilikiuna on pidevalt vähenenud. Taasvill on tunduvalt lühema ja ebaühtlasema pikkusega. Sisaldab suurel hulgal katkenud kiudu. Ärgatavalt väiksema säbarusega. Väiksema elsatsuse ja vetruvusega. Ei saa värvida heledatesse ja erksatesse toonidesse. Taasvilla kasutatakse segus lambavillaga. Kitsevill- Tavalise ehk euroopa kitse vill(HZ). Väga karm ja habras, peamiselt vaipade valmistamiseks.
keemilises puhastuses. Siidi võib triikida veidi niiskelt keskmisel temperatuuril (2 punkti), metsiksiidi kuivana vasakult poolt. Ärge kuivatage siidist tooteid pesukuivatusmasinas. Siidist tooteid ei soovitata kuivatada ka otsese päikesevalguse käes nad võivad pleekida. Villane Igalühel on üks lemmikkampsun, mis annab sooja ja on hästi mugav. Teinekord on see isegi enda kootud villast. Lambavill ainult see vill, mis on lambalt pügamise teel saadud. Meriinovill merinolambalt saadud, peenete ja elegantsete esemete jaoks. Tallevill saadud kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel. Eriti pehme ja siidine. Angooravill angooraküülikutelt saadud vill. Kasmiirvill kasmiirkitselt saadud, kõige luksuslikum vill. Teda segatakse tihti mohäärvillaga, mis omakorda on pärit mohäärkitsedelt. See vill ei vildistu ja hoiab hästi soojust.
Kate võib olla tervik (ühekihiline) või koostatav (mitmekihiline). Tervikkatte korral moodustab pehme elemendi ääre kattematerjal ise. Koostatud katted koostatakse eripaksusega lehtmaterjalidest. Katete valmistamiseks kasutatakse väga mitmesuguseid materjale · Lehtmaterjalid: erineva tihedusega porolooni, vahtkummi, vatnikut (vatiliin), sünteetiline vatt. · Looduslikud materjalid: mererohi, puuvillane ja linane vatiin, lambavill Katetesse kuuluvad materjalid liimitakse kokku liimiga. Kattematerjaliks kasutatakse mööbliriiet, madratsiriiet, kunstnahka või naturaalset nahka. Tihti kasutatakse nn koostatavat katet, kus pealistusriidele, selle all olevale pehmenduskihile (tehisvill, poroloon või vatiin) ja selle all olevale vaheriidele õmmeldakse sisse muster. Diivanid Kaasaaegsel mööblil pehmete osade formeerimisel kasutatakse nii looduslikke, kui ka sünteetilisi materjale
must kõva tomp. Kuna põletamisel eemaldub tossu, siis eeldan, et tegemist võib olla polüakrüüliga. III kangas 9 Põlemisel muutub mustaks keraks. Kustub leegist eemaldades ja levitab tahmast suitsu. Esineb natuke magus ja suitsunud lõhn. Kanga ja kiu käitumine põlemisel on omane polüestrile. [1] 1.4. Märguvuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks I kangas Lambavill on üks hügroskoopsemaid tekstiilikiudusid. See võib imada 33% niiskust ilma märjana tundumata. Villakiul on pinnakiht kutiikula, mis toimib kaitsekihina. Seega on villane toode osaliselt mittemärguv, kui kiupinna kaitsekiht on piisav ja toode on tihe. Katses kasutasin 1,5*2,5 cm suurust kangatükki. Esialgsel vettepanemisel ei juhtunud materjaliga midagi, see tähendab, et kangas ei imbunud koheselt vett endasse ega vajunud põhja. Pealmine pind jäi ka pärast 10 minutit kuivaks
Samuti pidi mõõk vöö külge kinnituma kahe koha pealt, et ta seisaks püsti, kuid samas ei hakkaks kõndides ringi tilpnema ning jalge vahele kippuma. Mõõgavöödelt pärinevad ka tõenäoliselt kõige uhkemad ja peenemad pandlad ning naastud ja kaunistused, tavalistel vöödel võisid ka kaunistused olla, kuid algselt olid need kõige uhkemad just mõõgavöödel. Skandinaavia saagadest on välja tulnud, et mõõgatupp on sageli tehtud lambanahast ning lambavill on sissepoole. Mõõgatupp on seest lambavillaga vooderdatud, tänu millele on mõõk kuivas ning kuna lambavill on seest rasvane, siis ta ei lase mõõgateramikul ka roostetama minna. Sõjanoad (e võitlusnoad) Sõjanuge on eraldatakse erinevate kriteeriumite alusel. Osad uurijad leiavad, et kui tera on üle 20 cm pikk, siis on juba tegemist sõjanoaga. Mõned leiavad, et tera peab olema üle 30 cm pikkune. Samas kui tera küündib juba üle 60 cm, siis
tarbiti Eestis keskmiselt 1,21,3 kglambaliha ja 1939. aastal isegi 7 kg inimese kohta aastas. Noorlambaliha ehk talleliha tootmine on lambakasvatuse olulisim sissetulekuallikas. Arvestused näitavad, et sissetulekute suurus ute kohta moodustas 2007.a. ca 1600 krooni, millest olulisima andsid lambaliha realiseerimisest saadavad sissetulekud 1245 kr. ehk 78 % ja ute toetus 219 kr. ehk 14%. Seega lambalihast ja riiklikust ute toetusest saadi kokku 92% sissetulekutest, lambavill andis 4% ja lambanahad 4% sissetulekutest. Sellised sissetulekute proportsioonid on juhul, kui vill müüakse pesemata kujul ning lambanahad turustatakse toornahkadena. Proportsioonid võivad muutuda juhul, kui lambavilla ja lambanahku müüakse töödeldud kujul või kui neist talus mingisuguseid tooteid valmistatakse ja turustatakse. Tänu viimastel aastatel toimunud muutustele on lambakasvatajad hakanud oma põhikarja
Surnul keerati punane lõng ümber varba ja surnu keerati kummuli. Surnuaias „tallusi“ matusel inimesed surnute vaimude peal. Peielaud oli enne matust et surnu saaks pidulistega koos olla. Kuked ja kanad näevad surnut. KODUKÄIMINE - Rituaalne – tuleb soosida; Põhjuslik – tuleb lõpetada (ei täideta surnu soove, räägitakse taga, võlad, õnnetud surmad, nime mainimine). Uskumused veekogudest OHVERDAMINE: Ohverdamine on omamoodi kauplemine. Usuti et lambavill toob õnne ja see anti surnule kaasa. Enamus ohverdamisi tehti eesmärgiga sidet nõrgendada, katkestada.. Olid erinevad ajad kuna ohverdada. Tapmine üles – valge loom, pannakse peale valge nahk. Tapmine alla poole – must loom, viiakse läbi keldris. Ohvrikohad: silmapaistvad kohad nt. mäetipud, mille oluline element oli vesi. Polnud kunagi universaalseid kohti. Ohvrikohast ei tohi midagi kaasa võtta, muidu võtad endale haiguse kaasa. Ohvrikoha piirideks on puude varjude kaugus
Meriino tõugu lambalt saadud villakiud on peen ja eriti pehme. Samuti on meriinovill väga elastne ja masinpestav, vormihoidev ega vildistu pesemisel. Meriinovilla kasutatakse kampsunite, pintsakute, kostüümide ja muude kudumite valmistamiseks. Mohäär Angoorakitse vill või sellest villast lõng. Mohäärkiud on väga pikad, iseloomuliku läikega, värvuselt valge, vahel hallikas, pruunikas, harva must. Tunduvalt siledama ja libema pinnaga, kui lambavill. On tugev, hästi sirgestuv, ei elektriseeru ning on hea puhastada. Kasutatakse lambavillaga segatult, sest juba 15-25% mohäärvilla lisamine annab tootele mohäärile omase loomuse. SIID(SE) - silkki, natursilke, silk, Seide, soie, seta, zijde. Erinevad siidist või keemilistest kiududest õhukesed kangad: ORGANZA on läbipaistev siidkangas. Valmistatakse keemilistest filamentidest, mida on viimistlemise käigus töödeldud väävelhappega. Kangas on vähekortsuv.
läikivamaks. Omadused: · kortsub vähe, · märjalt on puuvillast nõrgem, · tuhmiläikeline. Hooldus: · pesta 60° C juures · triikida võib kõrgel temperatuuril, kuid materjal võib värvust muuta, · võimalik trummelkuivatus. Vill ... on looduslik ehk loomne kiud. Villa saamiseks kasutatakse erinevate loomade karvu pea kõikidelt loomadelt, kelle karva pikkus võimaldab seda töödelda lõngaks. Enam levinud ja hinnatumad villad: · lambavill (WO) on lambalt pügamise teel saadud vill, · meriinovill merinolambalt saadud meruunovill, peente ja elegantsete esemete jaoks, · tallevill kuni 6 kuu vanuste tallede vill -eriti pehme ja siidine, · angooravill (WA) angooraküülikute vill, · kasmiirvill (WS) kasmiirkitse vill on kõige luksuslikum vill - segatakse tihti mohäärvillaga, · mohäärvill (WM) - angoorakitse vill ei vildistu ja hoiab hästi soojust,
Sõja ajendiks oli prantsuse troonijärglase küsimus. Edward III kutsus Philippe VI kahevõitlusele, kuid too keeldus, öeldes, et Edward III omab maad Prantsusmaal ja on seega tema vasall ning oma vasalliga kahevõitlusesse astuda on alandav. Edward III kuulutas Philippe troonianastajaks ja alustas sõda Prantsusmaa vastu. Piiras tugevalt paavsti mõju Inglismaal. Tüli tekitas ka Flandria krahvkond, mille linnades valimstati kalevit, mille tooraineks oli inglise lambavill. Flandria linnaelanikud pooldasid seega tihedaid sidemeid Inglismaaga. Prantsuse kuningate sihiks oli inglaste täielik väljatõrjumine (neil oli seal suuri maa-alasid) ning inglased tahtsid valdused taastada selles ulatuses nagu need olid Henry II ajal. CRECY JA POITIERS’ LAHINGUD: Sõja algus oli edukas inglise vägedele. Merelahingus purustati prantsuse laevastik. Inglise maaväed tegid Prantsusmaal laastavaid rüüsteretki ning saavutasid mitmeid võite. 1346
on. ,,Õpetaja kutsub lapsi appi loomadele õiget teed juhatama. Korratakse mõisteid ,,koduloomad" ja ,,metsloomad". Laste ülesanne on iga loom oma õigesse koju (lauta/metsa) viia/suunata. Iga laps jutustab natuke selle looma kohta, kelle ta koju saatis, õpetaja suunab lapsi vastavalt nende vanusele ja arengutasemele jutustama). ( 2005, 52-53) Õppevahend Lõngapallid Vahendid: punane, roheline, sinine lõng, heegelnõel, sukanõel, heegelniit, lambavill. Valmistamine: heegeldada 3-5 cm läbimõõduga pallike, enne kokkuvõtmist toppida sisse lambavill. Lõngapalle saab kasutada hommikuringis häälikuõpetuses, arvutamises. Õppemäng: Tunne kaas-, sulg- ja täishäälikuid. Vahendid: lõngapallid, sinine, punane ja roheline karp. Eesmärk: kinnistada mõisteid sulg-, kaas- ja täishäälik.
• Sepatöö- igas külas oli oma sepp, sepa tööde hulka kuulusid tööriistad, uksehinged, hobuseraua naelad, suuremad naelad tegi sepp, kirstudeluku plaadid. • Sepp oli küla kõige rikkam ja lugupeetuv mees. Ja sepa järgi hakati nimetama teisi ametimehi ( puusepp, kingassepp jne). Naiste tööd • Aeganõudvam oli kiudainete töötlemine ja nendest tekstiilide valmistamine. • Vanim tooraine oli lina ja lambavill ja vähesel määral ka kanep ja nõges. • Peenemast linast tehti pidupäeva rõivad, põlled, särgid. • Jämedamast suvised tööriided, voodilinad, käterätikud. • Villane materjal sobis soojemate rõivaste jaoks • jakid, seelikud. • Linase ja villase töötlemine toimus 19.sajandil käsitsi vanade tööriistade ja vahenditega. • Püstkangasjalad- kangas püsti. • rõhtkangasteljed- kangas on horisontaalselt
annaabi.ee 
