Tekstiilkiud - Referaat Uurimustöö

Q: Mis on tekstiilikiud?

Vastus leiad õppematerjalist: Tekstiilkiud

LG
Tekstiilikiud
referaat
Koostaja : A.J
9.a klass
Juhendaja : L.K
L 2012
Sisukord

Sissejuhatus.................................................................................... 3

Ajalugu............................................................................................4

Kiudude jaotamine..........................................................................4

Looduslikud kiud................................................................4

Taimsed ehk tsellulooskiud .....................................4

- puuvill ...............................................................4
- lina.....................................................................5
- kanep .................................................................5
- ramjee ................................................................5
- džuut.................................................................5
- sisal....................................................................6
- kenaff................................................................6
- kapokk...............................................................6

Loomsed ehk valkkiud .............................................6

- vill ......................................................................6
- siid ......................................................................7

Tehis - ja sünteeskiud............................................................7

tehiskiud ....................................................................7
sünteeskiud................................................................7

Tekstiilkiudude kasutusalad..............................................................8

Lõppsõna...........................................................................................9

Kasutatud kirjandus..........................................................................10
Sissejuhatus:
Selles referaadis käsitlen tekstiilikiude. Aga mis on tekstiilikiud? Tekstiilikiud on painduvad, peenikesed ja võrreldes suurima laiusmõõduga väga pikad saadused, mis nende omaduste tõttu sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks (ehk mida on kasutatud kedruse valmistamiseks ja mis on tooraineks lõnga, niidi, riide ja teiste tekstiilide tootmisel).
Ehituselt kujutab kiudaine endast molekulide kompleksi, mis on paigutatud kaootiliselt või orienteeritult piki kiudu . Kiu omadused olenevad molekulide pikkusest ja asetusest kius.
Polüesterkiud, puuvillakiud, lambavillakiud (järjekorras vasakult paremale).
http://www.google.ee/imgres?q=tekstiilkiud&um=1&hl=et&sa=N&biw=1280&bih=663&tbm=isch&tbnid=bCRNcaa59K1yQM:&imgrefurl=http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/11/tekstiil/ldandmed_tekstiilkiududest.html&docid=ABgj5jkR2y7AwM&imgurl=http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/11/tekstiil/DSC00893_(2) .jpg&w=314&h=233&ei=OxBhT5q1MIOl0AXxmcCnBw&zoom=1&iact=rc&dur=137&sig=111075098155866197889&page=1&tbnh=142&tbnw=186&start=0&ndsp=18&ved=1t:429,r:16,s:0&tx=82&ty=114
Ajalugu
Juba ammustel aegadel kasutasid inimesed rõivaste valmistamiseks lisaks loomanahkadele ka looduslikke kiudaineid. Arheoloogiliste väljakaevamiste järgi on meie esivanemad linast riiet valmistanud 3000 aastat e.m.a. Puuvilla kasutamise ajalugu ulatub Indias enam kui 5000 aasta tagusesse aega ja siidiusse olla Hiinas kasvatatud juba 2700 aastat e.m.a.Kuni 1885 aastani, kui tööstuslikult toodeti kommertslikul eesmärgil esimene tehiskiud, kasutati tekstiilsel eesmärgil taimseid ja loomse päritoluga kiude . Tänapäeval on nende osatähtsus teiste kiududega võrreldes tänu keemiliste kiudude arengule langenud.
Kiudude jaotamine
http://www.google.ee/imgres?q=tekstiilkiud&um=1&hl=et&biw=1280&bih=663&tbm=isch&tbnid=sfV3OBu_vNlgqM:&imgrefurl=http://www.hot.ee/l/looduskiud/&docid=msNuN5udOthUsM&imgurl=http://www.hot.ee/l/looduskiud/picts/TEKSTIILKIUD.jpg&w=700&h=234&ei=fQZhT9KcGeem0QXowNiEBw&zoom=1&iact=rc&dur=141&sig=111075098155866197889&page=1&tbnh=63&tbnw=188&start=0&ndsp=18&ved=1t:429,r:0,s:0&tx=106&ty=26
Päritolu järgi jaotatakse kiud looduslikeks (naturaalseteks) ja keemilisteks:
• Looduslikud kiud on kiudained , mis saadakse loodusest valmiskujul (taimedest, loomadelt, mineraalidest). Kiudude kasutamiseks peab inimene neid koguma, eraldama ja puhastama.
• Keemilised kiud on kiudained , mis saadakse sünteetilistest või keemiliselt töödeldud looduslikest kõrgmolekulaarseist ühendeist (polümeeridest).
Looduslikud kiud
Looduslikud kiudained jagunevad tsellulooskiududeks ja valkkiududeks.
Taimsed ehk tsellulooskiud
Tsellulooskiud on taimse päritoluga. Nagu nimetus näitab, koosnevad nad peamiselt tselluloosist. Neist on tähtsaim puuvill.
Puuvill
Puuvilla saadakse puuvillapõõsa vilja, kupart ümbritsevatest puuvillakiududest.
Oma kujult on puuvillakiud spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Kiudude looduslik värv on valge või kreemikas.Puuvill imab hästi niiskust ja annab seda ka kiirelt ära. Vee mõjul kiud paisub ja muutub tugevamaks.Puuvilla kiud on väikse elastusega ja ta soojusjuhtivus on halb. Kortsub kergesti. Puuvillased riided on nahasõbralikud.
Puuvilla kupar
http://www.google.ee/imgres?q=tekstiilkiud&start=182&um=1&hl=et&biw=1280&bih=663&tbm=isch&tbnid=OHjwrZ-YIKN27M:&imgrefurl=http://www.tlu.ee/opmat/ku/MLT6040/kiu_pikkus.html&docid=LJ8l8qBnZPXM_M&imgurl=http://www.tlu.ee/opmat/ku/MLT6040/5.4.puuvilla_kupar.a.h.foto.jpg&w=800&h=600&ei=8QlhT6iDA6PR0QXj3ZGYBw&zoom=1&iact=rc&dur=277&sig=111075098155866197889&page=9&tbnh=125&tbnw=150&ndsp=25&ved=1t:429,r:5,s:182&tx=110&ty=43
Lina
Kiulina on enamasti meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja kupraid on vähe. Linakiudu saadakse linavarre niineosast. Lina kiud on kõige tugevam taimne kiud, olles 2-3 korda tugevam kui puuvill. Niiskena on linakiud isegi tugevamad kui kuivana . Kiul on loomulik läige ja värvus. Pleegitamisega on võimalik saada ka valget, aga see mõjub halvasti kiu tugevusele. Linakiud ei ole väga elastne ja venib vähe.
Kanep
Kiu saamiseks kasutatakse harilikku kanepit, mis sisaldab tugevat, niiskusele vastupidavat kiudu. Kanepikiust saadakse takku.Kiudu andev kanep erineb meelemürgina kasutatavast kanepist ja kiukanep ei ole narkootilise toimega.Eestis kasvatati kiukanepit eelmise sajandi keskpaigani. Praegu ei ole meil lubatud kiukanepi kasvatamine .
Ramjee
ehk teise nimega hiina nõges, on kiutaim mida kasvatatakse Aasias, Ameerikas, Austraalias aga ka Lõuna-Euroopas. Seda on kasvatatud juba ligi 6000 aastat. Ramjee kiud on pikad ja looduslikest kiududest tugevaimad.
Džuut
Seda kiudu saadakse pärnaliste sugukonna rohttaimede vartest. Kiud on siidiläikelised ja valkjashallid. Kiu kätte saamiseks töödeldakse seda kui lina.Kuna seda kasvatatakse väga palju, siis on dzuut tähtsuselt teine taimne kiud maailmas tootmise ja kasutamise järgi. Peamiselt kasutatakse sisustustekstiilide, kotiriide ja köite valmistamisel, samuti looduses nn geotekstiilina.
Sisal
Mehhikos, Brasiilias, Jaaval ja Ida-Aafrikas kasvav agaaviliik. Kiudu saadakse sisali lehtedest ja see on väga tugev. Peamiselt kasutatakse sisalit köite, põrandamattide jms valmistamiseks.
Kenaff
mõnest hibiskiliigist saadav kiudaine, mis on oma omadustelt lähedane dzuudile.Kenaffist valmistatakse jämedat riiet, kalavõrku ja kõit. Samuti tehakse sellest paberit.
Kapok
Kasvab troopilises Ameerikas ja kuulub villapuuliste sugukonda. Kiudu saadakse suure puitunud kupra sisekülgedelt ja seda tarvitatakse täidismaterjalina päästevestide ja patjade sees ning soojus - ja heliisolatsioonimaterjalina.
Loomsed ehk valkkiud
Kiudaineid, mida saadakse loomadelt nimetatakse loomseteks kiudaineteks. Koosnevad need peamiselt valkainest ja nende põlemisel võib tunda iseloomulikku karvade põlemise lõhna. Loomsete kiudude hulka kuuluvad loomade vill, karvad , jõhvid, siid ja ka suled. Põhiliselt kasutatakse siiski villa ja siidi .
Vill
Villakiud on silinderja kujuga kiud.Peamiseks koostisaineks on keratiin (valk). Villakiud koosneb kolmest kihist : Kõige välimine on soomuskiht , mis annab villale läike ja kaitseb kiudu. Tänu sellele kihile on võimalik villakiududel üksteise külge klammerduda ja nii saab vilti.Teine kiht on koorkiht , millest sõltub kiu jämedus, tugevus ja elastsus . Samuti sõltub sellest kiu värvus.Kõige sisemine on säsikiht , millest sõltub kiu veeimavus ja soojusjuhtivus.
Erinevate loomade villad võivad erineda üksteisest pehmuse poolest - on karedaid ja karvaseid ja väga pehmeid villasid.
Vill
http://www.google.ee/imgres?q=tekstiilkiud&um=1&hl=et&biw=1280&bih=663&tbm=isch&tbnid=1CNiuvoFu1T2yM:&imgrefurl=http://www.hot.ee/looduskiud/B1.htm&docid=gMsXJ756IdwJSM&imgurl=http://www.hot.ee/looduskiud/picts/vill.jpg&w=365&h=240&ei=XglhT6XVHIfE0QWw_vmOBw&zoom=1&iact=hc&vpx=728&vpy=387&dur=8464&hovh=182&hovw=277&tx=93&ty=143&sig=111075098155866197889&page=4&tbnh=140&tbnw=184&start=69&ndsp=24&ved=1t:429,r:21,s:69
Siid
Siidiks nimetatakse looduslikku kiudu, mida saadakse siidiliblika rööviku - siidiussi - tardunud eritisest. Ühes kookonis on 400-3000 meetrit niiti, millesse röövik on kookonit moodustades mähkunud.Siid on üks tugevamaid looduslikke kiude. Sama jämedusega terastraat katkeb raskuse all varem kui siidikiud.See on elastne, särav ja läikiv ning peamiselt valget või kreemikat värvi. Siid on vähekortsuv ja imab hästi niiskust, mis teeb siidi suvel jahedaks ja talvel soojaks. Tänu imamisvõimele on siidi ka kerge värvida. Päikesevalgus pleegitab ja muudab selle kollakaks. See on kõige hinnalisem looduslik kiud.
Tehis- ja sünteeskiud

Tehiskiudude lähteaineks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos . Teatavasti ei lahustu tselluloos vees ega üheski tavalises lahustis , v.a mõned kemikaalide lahused. Siirupitaoline tselluloosilahus pressitakse läbi väga peente aukude(filjeeride) mõne teise sobiva kemikaali lahusesse, milles tselluloos muutub uuesti lahustumatuks. Tselluloosist tekivad väga pikad ühtlase jämedusega siiditaolised kiud, mis kedratakse niidiks ning millest kootakse kangas . Nii valmistatakse tehissiidi.
Sünteeskiudained valmistatakse sünteetiliselt. Lähteaineks on väikese molekuliga ained, mille liitumisel tekivad pikad polümeersed molekulid. Reaktsioon kulgeb analoogiliselt eteenist polüeteeni saamisega. Saadud polümeer lahustatakse sobivas orgaanilises lahustis või muudetakse kuumutamise teel vedelaks. Lahustes või sulatisest valmistatakse läbi peente avade pressides pikad kiud nagu tehiskiudainete puhulgi. Kui lahusti aurab ära või sulatis jahtub, saadakse tugev peen kiud. Nii valmistatakse polüamiid-, akrüül-, polüesterkiudu jt tekstiilikiudaineid.
Polüesterkiud suurendatult umbes 70x
http://www.google.ee/imgres?q=tekstiilkiud&um=1&hl=et&biw=1280&bih=663&tbm=isch&tbnid=1-pHba9zly2p2M:&imgrefurl=http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/11/tekstiil/ldandmed_tekstiilkiududest.html&docid=ABgj5jkR2y7AwM&imgurl=http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/11/tekstiil/PL_kiud_(2) .jpg&w=314&h=235&ei=fQZhT9KcGeem0QXowNiEBw&zoom=1&iact=rc&dur=151&sig=111075098155866197889&page=1&tbnh=142&tbnw=182&start=0&ndsp=18&ved=1t:429,r:15,s:0&tx=93&ty=72
Tekstiilkiudude kasutusalad:

Rõivatekstiilid

mantli-, ülikonna-, pluusi-, kleidi-, kostüümi-, pealis - ja aluspesuriie
voodririided
vaheriided - fliseliin, karvariie, dubleerid jm.
soojendusmaterjalid - vatt , vatiin, poroloon , suled jm.
kaunistusmaterjalid - paelad, pitsid , tüll jm.
materjalid detailide ühendamiseks - õmblusniidid, jm.
Sisustus- ja kodutekstiilid

Tehnilised tekstiilid - tekstiilkiudude põhifunktsiooniks on materjalide tugevdamine, püsivuse andmine, isoleerimine jne. Siia kuuluvad tekstiilid, mida kasutatakse ehituses, põllumajanduses, transporditööstuses, meditsiinis jm spetsiifiliselt ette nähtud otstarbel.

Lõppsõna:
Tekstiilikiud on inimesele väga vajalikud ning me kasutame neid iga päev. Tehis- ja sünteeskiudained on sageli odavamad kui looduslikud, sest nad on tugevad, kulumiskindlad ning välimuselt ilusad, kuid ebatervislikud. Seepärast segatakse materjalide valmistamisel kiude omavahel, et saavutada parim tulemus.
Kasutatud kirjandus:
http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/11/tekstiil/ldandmed_tekstiilkiududest.html
http://www.hot.ee/l/looduskiud/index.ht m
Keemia õpik IX klassile, II osa
10