Looduslikud ja sünteetilised tekstiilitooted ja nende erinevus hügieeni seisukohast (0)

Sisu

Tekstiil 2
Tekstiilitüübid 2
Tehiskiud 2
Sünteetilised kiud 2
Polüamiid 2
Polüester 3
Polüakrüül 3
Kloorkiud 3
Elastaan 3
Looduslikud kiud 3
Puuvill 3
Linane 4
Kanep 4
Siid 4
Vill 5
Kasutatud kirjandus: 7

Tekstiil

Tekstiil on materjal, mis koosneb loodusliku või kunstliku materjali kiudude (niidi, lõnga) võrgustikust. Tekstiile valmistatakse kangakudumise, silmuskudumise, heegeldamise, viltimise või sõlmimise ( makramee ) teel. [1]

Tekstiilitüübid

Tekstiile on võimalik valmistada paljudest materjalidest , mida päritolu järgi jaotatakse neljaks : loomsed , taimsed, mineraalsed ja sünteetilised. Enne 20. sajandit valmistati tekstiile vaid looduslikest kiududest (loomsed, taimsed ja mineraalsed). [1]

Tehiskiud

Tehiskiudude saamiseks kasutatakse looduslikke aineid, näiteks tselluloosi. Tehiskiududest koosneb näiteks viskoos. [1]

Sünteetilised kiud

Sünteetilised kiud on saadud nafta , kivisöe , maagaasi ja ms töötlemisel. Keeruliste keemiliste reaktsioonide tulemusena saadakse polüamiid, polüakrüül, polüatsetaat ja teised sünteetilised kiud. Pidevalt uuenevate tehnoloogiatega saadakse järjest enam looduslikele kiududele sarnaseid tooteid. [2]
Sünteetilised kiud on termoplastilised, st nad omandavad jäädavalt talle antud vormi. Oluline on see plisseerimisel ja lõngade tekstureerimisel. Kõik sünteetilised kiud on väga elastsed ja seetõttu ei kortsu. Elastsus tõuseb veelgi kedratud kiudude ja tekstureeritud kiudude puhul. [3] Sünteetilisi kiude lisatakse looduslikele kiududele parandades esemete vastupidavust ja vähendades kortsuvust. [2]
Kõiki sünteetilisi tekstiile kasutatakse peamiselt rõivatööstuses. Sünteetilised tekstiilid on vastupidavad ja kerged, neid on kerge hooldada ja pesta, need kuivavad kiiresti. Puhtast sünteetikast rõivad ei lase õhku läbi ja soodustavad higistamist. [1] Sünteetilised kiud elektriseeruvad. Nad ei talu kõrgeid temperatuure , kuumuses hakkavad kiud sulama. [2] Kõiki sünteetilisest kiust esemeid pestakse madalal temperatuuril õrna pesuprogrammiga. Trummelkuivatus on lubatud ainult lühikest aega ja madalal temperatuuril. Triigitakse madalal temperatuuril. [2]
Sünteetilised tekstiilid on näiteks akrüül, polüamiid/nailon, polüester, spandex ehk elastaan (kaubamärgina Lycra) [1]

Polüamiid

Polüamiid on polümeer, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-). Polüamiid (nailon) on vastupidav ja veniv materjal. Kandmisel muutuvad polüamiidist esemed topiliseks. Pleegitusained ja orgaanilised lahustid ei kahjusta kiudu . Staatilise elektri vähendamiseks soovitatakse kasutada loputusaineid. [2]

Polüester

Polüester on sünteetiline kiud, mida toodetakse kõige rohkem. Polüester allub halvasti värvimisele ja on keemilistele ainetele vastupidav. Polüester talub väga hästi päikesevalgust, sellepärast valmistatakse sellest kiust kardinaid . [2]

Polüakrüül

Polüakrüül on kohev ja pehme kiud, mida kasutatakse tihti villa asemel või segus villaga. Sünteetilistest kiududest on ta kõige madalama kuumataluvusega. Orgaanilised lahustid polüakrüüli ei kahjusta. Elektriseerub väga kiiresti. [2]

Kloorkiud

Kloorkiud on keskmise raskusega materjal, mis sarnaneb tugevuselt puuvillaga. Niiskussisaldus on peaaegu olematu ja tegemist on suurepärase keemilise püsivusega kiuga. Kloorkiud on tuld tõkestav, hea heli- ja elektriisolaator ning talub hästi päikesevalgust. Kuumuskindlus on selle eest väike, samuti nagu hõõrdekindlus ja tõmbetugevus. [3]

Elastaan

Elastaan on rohkem tuntud Lykra nime all. Elastaani tähtsaim omadus on selle venivus . Venivuse ja elastsuse tõttu kasutatakse kiusegudes, et toote venivus oleks parem. Kiudu võib kahjustada merevesi , higi või liigne päikesevalgus, seetõttu tuleb elastaanisisaldusega tooteid sageli pesta. [12] Ka kuumakindlus ei ole elastaanil hea. Kiud kolletub juba temperatuuril 150◦C ning sulab temperatuuril 250◦C. Elastaani toodetakse mitut liiki: olenevalt kasutusotstarbest paremustatakse klooritud vee, magevee ja päikesevalguse taluvust. Üldiselt saab elastaankiul paremustada vaid ühte omadust korraga. Elastaani värvipüsivus ei ole hea, mistõttu kasutatakse sageli värvimata elastaani: kiud on sel juhul läbipaistev.[13]

Looduslikud kiud

Looduslikud kiud saadakse loodusest valmiskujul. Kiudude kasutamiseks neid kogutakse, eraldatakse ja puhastatakse.
Taimsed kiudained moodustuvad taimedes ning jaotatakse selle järgi, millist taime osa kasutatakse tekstiilikiuks: seemne-, varre-, lehe-, ja viljakiulised tekstiilimaterjalid . [4]

Puuvill

Puuvill on taim, mis kasvatab on seemnete kaitseks koheva valge katte, mida kasutatakse puuvillase kiu saamiseks, seega liigitatakse puuvill seemnekiuliseks tekstiilimaterjaliks. Puuvill on pärit Indiast , sealt on selle kultuuri kasvatamine levinud teistesse samasuguse kliimaga maadesse ning tänapäeval on puuvill kõige enam kasutatav taimne materjal. [6]
Puuvillased rõivad on väga nahasõbralikud. [5] Puuvill imab niiskust kuni 32% omaenda kaalust , mis teeb puuvillast ideaalse materjali rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. [10] Seetõttu on puuvill eriti väärtustatud materjal pesu, voodipesu ja lasteriiete valmistamiseks. [6] Selle kiud on väga poorne , mistõttu on puuvillane riietus kerge ja hingav ning takistab ka ülekuumenemist, sest laseb hästi õhku läbi ning mõjub temperatuuri tasakaalustavalt. Puuvilla eeliseks on samuti hea vastupidav, kuid puuduseks on kalduvus kortsuda ning vähene venivus.
Puuvillasest kiust saab valmistada väga erinevaid kangaid, näiteks marlit ja teksariiet. [6] Puuvillast kiudu segatakse tihti ka teiste kiududega, nii saadakse uued erinevate omadustega materjalid. Enamasti lisatakse puuvillale polüester- ja polüamiidikiude. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust , näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini. Kanga elastsuse suurendamiseks lisatakse sellel elastaani. [10]

Linane

Lina on vanim taimne kiud. Seda hakati kasvatama õlirikaste seemnete pärast, kuid seejärel õpiti linataime varrest linakiudu eraldama , mida kasutatakse riiete valmistamiseks. Lina perekonnas on umbes 200 taimeliiki, mida võib leida paras- ja subtroopikavöötmest. [5]
Linane on inimese organismile kõige sõbralikum materjal. Sile pealispind ei tõmba mustust ligi ning on niiskust reguleeriv. Lina imab niiskust kiiresti ja ka kuivab kiiresti. Materjal on nahal mõnusalt jahe ja värske. Linane on samuti väga vastupidav ja antistaatiline tekstiil.
Kui linast teiste kiududega segada, siis paranevad kanga kandmis- ja hooldamistingimused. Segamisel keemiliste kiududega, nagu polüester ja viskoos, väheneb kortsumine. Selleks, et muuta vähe venivat linast elastsemaks, segatakse seda elastaaniga. [7]

Kanep

Kanep on varrekiud nagu linagi, kuid materjalina tunduvalt tugevam. Kuna kanepikiud on rohkem puitunud kui linal , kasutatakse seda vähem kangakudumiseks. Enamasti valmistatakse kanepist laevaköisi, nööre, kotte ja tuletõrjevoolikuid.
Riided kanepist on lihtsad ja mugavad . Õigesti hooldades on kanep tõeliselt vastupidav materjal. [5]
Loomsed kiudained moodustuvad loomade elutegevuse tagajärjel. Loomsed kiud jagunevad villa-, karva- ja siidikiududeks. Villakiud omakorda jagunevad loomade sugukondade järgi, kelle karvkattest villakiud pärit on.[4]

Siid

Siid, mida nimetakse tema omaduste ja ilu pärast tekstiilide kuningannaks, on pärit Hiinast ning enne paberi leiutamist kasutati seda kirjutamiseks. Siidist kanga tõid hiina kaupmehed Pärsia kaudu Damaskusesse ja sealt edasi jõudis siid Euroopasse.
Siid on ainus looduslik katkematu kiud, mis oma ehituselt meenutab hoopis tehiskiude. Seda toodavad siidiussid, kes moodustavad siidikookoneid. Pärast kookonite keetmist saab nendelt kerida pehmet pruunikas-halli kiudu. Ühe kookoni kiu kogupikkus on tavaliselt 3000-4000 meetrit, millest 300-400 meetrit keritakse greežiks ehk toorsiidiniidiks. Mitu toorsiidiniiti kokku kedrates saadakse niit , millest saab kududa siidiriiet.[8]
On teada kahte tüüpi siidi : peen mooruspuu siidiliblika röövikutelt saadav siid ja veidi jämedam, looduslikes tingimustes elavate siidiliblikate röövikutelt saadav metsiksiid. Metsiku siidi tugevus ja elastsus on tunduvalt väiksemad kui kultuursiididel. [11]
Siidist, mis on tuntud omapärase läike ja õrnuse tõttu, toodetakse kõrgkvaliteedilisi rõivaid. Siid on väga kerge ja mõjub nahale rahustavalt, see on soojust reguleeriv, õhku läbilaskev ja kuivab ruttu. Siid suudab endasse imeda niiskust kuni kolmandiku omaenda kaalust. Siid tundub vastu nahka jahedana ja ei põhjusta higistamist. See tõrjub ka mustust ja on kergesti pestav. Kuna siid on hästi elastne, siis kortsub see vähe, erandiks on ainult hästi õhuke siidkangas. [8]

Vill

Loomsetest tekstiilimaterjalidest kasutatakse kõige laiemalt villa. Tuntumad on lamba-, kitse -, laama- ja kaameli vill. Villakiud koosneb kolmest kihist. Välimine kiht kaitseb kiudu ja annab sellele läike. Keskmine kiht annab villale tema omadused ja sisemine kiht muudab villa soojapidavaks. Villa omadused ja väljanägemine sõltuvad paikkonnast, kus villa toodetakse.
Tänu karva kräsulisusele ja elastsusele hoiab vill soojust kõikidest tekstiilikiududest kõige paremini ja on seejuures temperatuuri tasakaalustav. Ta suudab kuni kolmandiku võrra enda raskusest niiskust imada, ilma et tunduks märjana ning selle taas välja hingata . Vill ei kortsu ja seega sobib ideaalselt mantlite ja kostüümide valmistamiseks. Mustust ja lõhna võtab vill külge ainult veidi.
Villast riiet kasutatakse enamasti pealisriiete valmistamiseks, kuid angooravillane aluspesu parandab reumaatilisi vaevusi. Lõngast kootakse ja heegeldatakse ka sokke, kindaid , mütse, salle ja kampsuneid. Villast saab pressida ka vilti, millest tehakse mütse ja jalatseid.
Lambavill on hingav ja soojust reguleeriv materjal. Tänu oma kergusele, õhulisusele ja soojusjuhtivusele sobivad villast tooted igaks aastaajaks. [9]
Tallevill on imepehme ja peene villakvaliteediga. Seda saadakse kuni kuuekuustelt talledel .
Alpaka on Lõuna-Ameerikas kasvatatav laama perekonda kuuluv koduloom. Neid pöetakse iga kahe aasta järel. Nende vill on siidiselt pehme ja omab kerget läiget. Kuna seda villa ka tänapäeval suuremalt jaolt käsitsi töödeldakse, säilib selle kõrge rasvasisaldus, mis teeb villa eriti väärtuslikuks. See soojendab hästi ja on mustust tõrjuv.
Meriinolamba vill on kõige peenem villasort üldse. See on imeliselt pehme ja õrn nahale. Seetõttu sobib see ideaalselt näiteks aluspesu valmistamiseks.
Kašmiirvill on pehme ja siidiselt läikiv vill, mida saadakse kašmiirkitsedelt. Need kitsed kasvavad Kesk-Aasias. Kitsevilla kogutakse loomadelt tavalise pügamise kõrval ka kammimise teel karvavahetuse ajal. Selleks kasutatakse jämedaid kamme, millega vill seljast maha kammitakse.
Angooravilla saadakse angoora küülikute kammimisel. Vill on väga peen, pehme ja kerge. Küüliku karvas olevad rakuvaheruumid sisaldavad palju õhku ja seetõttu on vill ka hästi soe. Kuna villa on raske kedrata, tarvitatakse seda segus teiste kiududega. [5]
Kaamelilt saadavad villa-ja karvakiud on peened ja pehmed . Villa saadakse kahe küüruga kaamelilt, harvem üheküüruga kaamelilt. Kaamelikarvu kasutatakse värvimata ja tihti segus lambavillaga, et lõng oleks odavam. Vill saadakse kitkumise teel karvavahetuse ajal.
Jämedaid karvu on võimalik saada veel kodukitselt, veiselt ja jõhve hobuselt. [10]

Kasutatud kirjandus:

1. http://et.wikipedia.org/wiki/Tekstiil
2. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tekstiilid/?Tekstiilid:S%FCnteetilised_kiud%26nbsp%3B
3. http://www.kanut.ee/koolitus/2010/S_nteetilised%20ja%20anorgaanilised%20kiud%20_(2_) .pdf
4. http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/11/tekstiil/liigitus_pritolu_jrgi.html
5. http://looduspere.ee/kasulik%20teada/loodustekstiil.ht m
6. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tekstiilid/?Tekstiilid:Puuvillane
7. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tekstiilid/?Tekstiilid:Linane
8. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tekstiilid/?Tekstiilid:Siid
9. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tekstiilid/?Tekstiilid:Villane
10. Aili Tervonen, Kangad, Argo kirjastus, 2006, Tallinn
11. http://longamaaniablogi.wordpress.com/materjalikirjeldus/mulberry-silk-ehk-mooruspuu-siid/
12. http://www.slideshare.net/Thinno/keemilised-kiud-ii-osa
13. http://www.annaabi.ee/download.php?i=47934