Freoonid CFC (freoonid) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks, mis lagundavad osooni. Samuti tekitavad kasvuhooneefekti. Freoonid (CFC) on gaasilised orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku. Madala molekulmassiga ja alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemise...
kihile, nendest jaguneb üks kloori aatom, mis hakkab pöörduma ühest teisse ja teeb osooni molekulist hapniku. Kloor saab asuda atmosfääris kuni 120a ja selle aja jooksul saab rikkuda kuni 100 tuhandeid molekuli osooni. 80- aastatel maailm hakkas kiiresti vähenema oma freooni loomingu. Septembris 1987 kirjutas konventsioon alla 23. juhtivaid riike maailmas, mille kohaselt 1999. aastaks riigi pidid vähendama friooni tarbimise pooleks. Juba leidud alternatiiv freooni asendusena aerosoolid - propaan-butaani seguga. Ta on peaaegu nagu freoon, vaid üksik teda negatiivne osa - ta on tuleohtlik. Sellised aerosoolid on juba laialt levinud. Olukord on mõnevõrra halvem külmkappi seadmele. Parim asendaja freooni on nüüd ammoniaagi, kuid ta on väga mürgine ja teda füüsilised omadused halvem kui tema eakaaslasel. Praegu jõudnud häid tulemused, aga täiesti veel ei leidnud alternatiivi.
-lt maapind annab rohkem soojuskiirgust äära, kui atmsf.-lt vastu saab. Selge ilmaga tugevam efekt. Kiirgus. vastu saab. Selge ilmaga tugevam efekt. Kiirgus. R=Q(1-A)-E kus R-kiirgusbilanss, Q-kogukiirgus, A- R=Q(1-A)-E kus R-kiirgusbilanss, Q-kogukiirgus, A- albeedo, E- efektiivne kiirgus. albeedo, E- efektiivne kiirgus. Osooniaugud Osooniaugud Stratosfääris, koosneb 03-st, freooni 1 mol lag. 1milj. Mol Stratosfääris, koosneb 03-st, freooni 1 mol lag. 1milj. Mol 03-e, madalad temp. Soodustavad freooni lag. 03-e, madalad temp. Soodustavad freooni lag. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt Muudab krbed kuivemaks, parasvöötme vihmasemaks. Muudab krbed kuivemaks, parasvöötme vihmasemaks. Päikesekiirgus läbib atmf.-i , pikalaine soojuskiirgus on Päikesekiirgus läbib atmf
keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Freoonide osatähtsust kasvuhooneefekti põhjustamisel hinnatakse globaalse kliimamuutuse tasandil 10%-le. Samal ajal kui nende heitkogused on väiksed, on nende kasvuhooneefekti põhjustav potentsiaal mitme suurusjärgu võrra suurem kui süsinikdioksiidil. Montreali protokoll (edaspidi MP) on rahvusvaheline õigusakt, mis sisaldab endas osoonikihti kahandavate ainete nn "kontrollitavate ainete", sealhulgas ka freooni tootmise ja kasutamise vähendamise või lõpetamise tähtaegu ning reguleerib kontrollitavate ainete kauplemist erinevate riikide vahel. MP ja selle hilisemate paranduste lõppeesmärk on osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate toodete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. Samas ei ole freoonide kasutamise kohene lõpetamine tehnilistel ega majanduslikel kaalutlustel mõeldav, kuna neile peab asendajateks leidma keskkonnale vähemohtlikud ained.
4. Mis on freoonid, kus ja miks neid kasutatakse? Vastus: Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani floro-klororderivaadid. Neid kasutatakse külmutusmasinates, sest nad neelavad väga palju soojust rõhu alanemisel. Vahtpolümeeride valmistamisel, sest neil on madal keemistemperatuur. Aerosoolibaloonides propellandina ehk tarbekemikaali laialipihustava vahendina ka sellepärast et neil on madal keemistemperatuur. 5. Mis lõhub freooni molekuli? Vastus: Ultraviolettkiirgus. 6. Kas freoon on loodusele kasulik või kahjulik? Vastus: Kahjulik, UV-kiirguse tõttu lagunenud freooni radikaalid, eriti klooriradikaal,on osooni lagunemise katalüsaatoriks. 7. Milleks kasutatakse pestitsiide? Vastus: Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. 8. Mis on DDT? Miks teda vaja on?
Uks säärane freoonkülmuti aurustitest (freoon jahutuspatarei) on näha joonisel 33 Jahutuspatarei on valmistatud vasktorudest läbimõõ- duga 18X2 mm. Torud asuvad kahes reas. Torudele on peale pandud stantsitud messing- või terasplaatribid. Toru ja ribi ühenduse annab viimase ist torusisselõikes, mille põhja läbimõõt on toru siseläbimõõdust suurem. Kõik aurusti torud on toru põlvistega järjestikku ühendatud. Torupolvised on joodetud. Patareil on freooni sisse- ja väljalaskeotsak. 6
Osoonikihi hävitamine Osoon • Mürgine, ebameeldiva lõhnaga • Oma olemuselt hapnik • Leidub nii Maa ülemises atmosfääris (stratosfääris) kui ka alumises kihis • Osoon võib olla “hea” või “halb“ Osooni tekkimine ja lagunemine Osoonikiht • Enamik osooni (ca 90%) paikneb stratosfääris • Troposfääri piiridesse mahub umbes 10% • Osoonikiht mahub suhteliselt kitsasse kõrguste vahemikku • Tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris • Keskmiselt 3mm paks • Maksimaalne registreeritud paksus 675 DU • Minimaalne isegi alla 100 DU Mis kahjustab osoonikihti? • Osooni lagundavad eelkõige kloori ja broomi sisaldavad ühendid Freooni roll osooni hävitamisel stratosfääris Osooniauk • 70ndatel avastati, et atmosfääri paisatud osoonikihti kahandavad ained (OKA-d) kahjustavad osoonikihti • Antarktika osooniauk • Arktika osoonikihi kaitsmine • 1985. aastal Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon • Mon...
! 9. Miks jää ei sula ruumis, mille temperatuur on 0 ºC ? Kuna sulamiseks on vaja soojust 10. Mis on keemise tunnuseks? Mullide eraldumine on keemistunnus. Mullidena eraldub vees lahustunud hapnik 11. Millest sõltub aine keemistemperatuur ? Ainest, öhuröhust, soola sisaldusest 12. Milleks kasutatakse kalorimeetrit ? Kasutatakse soojushulga möötmiseks 13. Miks külmkapi sees on külm ? Freooni aurustumiseks vajalik soojus vöetakse kylmkapist. 14. Vee temperatuuri tõsteti 40 ºC kuni 50 ºC ja kulutati soojushulk 82 000 J . kui suur on vee mass ? ( massi arvutamiseks tuleb soojushulk(82000 J) jagada temperatuuri muutusega 10) ja vee erisoojusega (4200) m = Q/ c·(t2 t1). Vastus on 2 kg. ) m = Q/ c·(t2 t1). m=2kg Q=82000 c=4200 t2= 50 t1= 40 m=82000/4200x(50-40)=195,238...`=2kg V: m=2kg
Freoonid on väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised ning rõhu all toatemperaaturil kergesti veeldatavad gaasilised ained. Rõhu alanemisel hakkavad freoonid keema neelates seejuures rohkelt soojust. Sel omadusel hakati freoone (CCl2F2) rakendama külmikutes mürgise ammoniaagi asemel soojust neelava ainena. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ained, mistõttu nad võivad muutumatuna püsida atmosfääris aastaid ja aastakümneid. Kõrgemates atmosfäärikihtides freooni molekulid lagunevad UV-kiirguse toimel radikaalideks, näiteks: CF2Cl2 * CF2Cl + Cl* . Moodustunud radikaalid lagundavad osoonikihti, mis kaitseb maapinda ohtlikku UV-kiirguse eest. Peale osoonikihi lagundamise on freoonidel ka kasvuhooneefekti tekitaja toime, kuna nad on võimelisemad neelama 1500 korda rohkem soojuskiirgust kui süsinikdioksiid. Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv UV-kiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm
efekti tekitav toime, sest on võimelsied neelama 1500 korda rohkem soojuskiirgust kui süsinikdioksiid. Kõrge rõhu all muutuvad freoonid ka toatemperatuuril vedelaks, rõhu alanemisel aga neelab keemisprotsess palju soojust. Sel omadusel hakati freoone (eriti CCl2F2) rakendama külmikutes mürgise ammoniaagi asemel soojust neelava ainena. Madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka vahtpolümeeride ja vahtplastide tootmisel (vahtplastide tootmisel on freooni valemiga CCl3F aseaineks CHCl2CF3). Varem kasutati freoone laialdaselt veel propellandina ehk aerosoolballoonides laialipihustuva vahendina parüümides, lakkides, värvides, taimekaitsevahendites, ravimites jne. Senini on asendamatuks jäänud freoonide kasutamine tulekustutusvahendina kohtades, kus teised kustutusvahendid ei sobi, nagu näiteks arvutuskeskused ja kosmosejaamad. 1987. a Montreali kokkuleppega hakkasid arenenud riigid freoonide tootmist ja kasutamist piirama
krõbedate külmade ajaks lülituvad seadmed otseelektriküttele. Seadmed on suhteliselt kallid, sest seadmesse on ehitatud lisaks soojuspumbale täies mahus otsene elektriküte juhuks kui madalatel välistemperatuuridel õhust sooja võtta pole. Viimasel ajal on turule jõudnud seadmed, kus soojakandjana kasutatakse freooni asemele süsihappegaasi ja need töötavad efektiivselt ka 20°C juures. 3. Maasoojuspumbad on stabiilse võimsusega süsteemid, ei sõltu välistemperatuurist. Asjatundlikult kavandatud maakontuur tagab vajaliku soojakoguse kogu aasta jooksul ega põhjusta lisaprobleeme. Seadmed on reeglina varustatud ka liselektriküttekehadega, sest lühiajaliste tippkoormuste tagamine on nii otstarbekam
Sinu Kool Sinu Eriala/Klass Sinu Nimi SOOJUSPUMBAD Referaat Juhendaja: Õpetaja Nimi Pärnu 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 2. Soojuspumba töö põhimõte..................................................................................................... 5 3. Soojuspumpadest üldiselt........................................................................................................ 6 4. Soojuspumpade lühiiseloomustus........................................................................................... 7 4.1 Õhk Õhksoojuspumbad...............................
Loodust on mõjutanud ka fluori kasutamine, ehkki tahtmatult. Fluoriühendid freoonid, mida kasutati 20. Sajandil palju aerosoolpurkides ning tänapäeval külmutusmasinates soojust neelava ainena, on keemiliselt väga püsivad ning õhku paisatuna kaua muutumatud. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad osoonikihini, mis kaitseb Maad kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Ultraviolettkiirgus aga lõhub freooni molekuli radikaalideks mis on osooni lagunemise katalüsatooriteks ning seega lagundavad osoonikihti. Osoonikihi lagunemist peetakse üheks globaalse soojenemise põhjustajaks. Samuti näitavad uurimused, et osoonikihi nõrgenemine ning ultraviolettkiirguse intensiivistumine tõstab nahavähki haigestumise tõenäosust. Kahjulikult loodusele ning inimesele on mõjunud ka halogeenühendeid sisaldavad pestitsiidid nagu näiteks DDT (diklorodifenüültrikloroetaan), mida umbes 50 kasutamisaasta
On üks kasvuhoonegaasidest Kasutatakse kütusena, metanooli tootmiseks, biogaasi tootmiseks (biogaas sisaldab 70% metaani) Propaan C3H8 Leidub nii looduslikus gaasis kui na nafta koostises Värvusetu, vees ei lahustu Ohutuse eesmärgil lisatakse talle 0,02% väävliühendeid, et anda talle tugev lõhn. Kasutatakse keevitamisel, balloongaasina majapidamises, freooni asendjana aerosoolpakendites. Parafiinid Tahked alkaanid (alkaanide C16-C40 segu) Valmistatakse küünlaid ,parafiinmähiseid. Nafta on fossiilne ehk mittetaastuv kütus. On moodustunud vetikate ja bakterite biomassist. Nafta töötlemise etapid on: 1) Fraktsioneeriv destillatsioon
Alkaane kasutatakse nende suure põlemissoojuse tõttu kütusena. CH4 on peamine loodusliku gaasi koostisosa ning peamine gaas majapidamisgaasis. Propaani (C3H8) ja butaani (C4H10) isomeere kasutatakse vedelgaasis ehk balloonigaasis, mida saadakse nafta töötlemise kõrvalsaadusena. Triklorometaan e. kloroform (CHCl3) on narkoosivahend meditsiinis. Tetraklorometaani (CCl4) kasutatakse tulekustutites, ta on hea lahusti rasvadele ja vaikudele. Diklorodifluorometaani e. freooni (CCl2F2) kasutatakse külmikutes ning aerosoolides pihustusainena. Kloroetaani e. etüülkloriidi (CH3CH2Cl) kasutatakse paikseks tuimestuseks ning lühiajaliseks narkoosiks. Parafiin on peamiselt naftasse kuuluvate alkaanide segu (C 16 C40), mida kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis. Tsükloalkaanides on üks või mitu tsüklit. Nende struktuurvalemeid võib kirjutada, kujutades tsükleid hulknurkadena. Kõigil
Esitlus soojuspumbad Tallinn 2013 Sissejuhatus 1. soojuspumba töö põhimõte 2. soojuspumpadest üldiselt 3. soojuspumpade lühiiseloomustus 4. õhk-õhk soojuspumbad 4.1 õhk-vesi soojuspumbad 5. maasoojuspump 6. kokkuvõte 7.kasutatud kirjandus Sissejuhatus Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa. Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub. Kompressor s...
tarbimise tõttu ohtu loodusressurssidele ja CO2 emissiooni tõttu ka kliimasoojenemisele. Vihmametsade maharaiumine ja metsatulekahjud, mille tõttu satub atmosfääri üha enam süsinikku , tekitades kasvuhooneefekti. Mageveevarude lõppemine, mille peamine põhjus on põllumaa niisu-tamine Kalavarude lõppemine on tingitud püügimahtude suurenemisest. Osooniaukude teke on inimtegevuse tagajärg. Teatud aerosoolide ja freooni kasutamine on maakera kaitsekilbi ohtu seadnud. 10. Postmodernism vastandub oma olemuselt modernismile, mille teooriaid ja väiteid peeti iganenuks. Postmodernismist sai üha enam sotsiaalne fenomen ja maailmanägemise viis, mida iseloomustab kõrgtehno- loogiline ja tarbimisele suunatud ühiskond. Postmodernismis ei ole ühtset ja absoluutset tõde, vaid see põhineb kontekstil. Igale nähtusele on nii palju
Katkestuspunktide kokkulangevus sundis teda soojenemist siduma otseselt inimtegevusega. Töörühm leidis seeläbi minevikust mitmeid perioode, kus sõjad ja majanduslangus tööstuse poolt emissioone vähendanud on. Nende seas oli ka 1940-60 aset leidnud temperatuuri tõusu stabiliseerumine, mida on seostatud loomuliku muutlikkuse ja Euroopa taastuvate tööstuste poolt õhku paisatud päikesekiirguse peegeldumist soodustavate aerosoolidega. Analüüsi kohaselt vähendas Montréali protokoll freooni emissioonide kärpimise läbi prognoositud temperatuuri tõusu 0,1 °C võrra. Väiksema panuse lisas sellesse alates 1990. aastatest muutunud põllumajandusmeetoditest tingitud metaaniheitmete vähenemine. Siiski ei piisa sellest nähtud soojenemise aeglustumise täielikuks selgitamiseks, mis sunnib põhjuste ringi laiendama. Viimastel aastatel ilmunud töödes on peamiste võimalike põhjustena nähtud soojuse süvaookeanis talletumist
samalaadsetega võrreldes keskkonnasõbralikumad, vanapaberist toodetud paber kui keskkonnasõbralikum võrrelduna otse puidust toodetud paberiga. Millegi vaba Freoonivaba toode Toode ei sisalda freooni Toode ei sisalda cadmiumi CADMIUMFREE Toode ei sisalda niklit NICKELFREE Toode ei sisalda alumiiniumit ALUMINIUMFREE Vaipade märgistused Sobib trepil Keskkonnasõb- kasutamiseks Harjaga pestav Laotada sirgelt ralik, looduslik Talub ratastooli ja
Pakend on valmistatud taaskasutatud materjalist. " CHLORFREE" Paber on kloorivaba. Eco ökoloogiline toode, märgistust võib lisada koopiapaberile, siidpaberile, pabersalvrättidele. Märgiga tähistatakse neid kaupu, mis on teiste samalaadsetega võrreldes keskkonnasõbralikumad, vanapaberist toodetud paber kui keskkonnasõbralikum võrrelduna otse puidust toodetud paberiga. Millegi vaba Freoonivaba toode Toode ei sisalda freooni CADMIUMFREE Toode ei sisalda cadmiumi NICKELFREE Toode on niklivaba ALUMINIUMFREE Toode ei sisalda alumiiniumi Vaipade märgistus Sobib trepil kasutamiseks Harjaga pestav Laotada sirgelt Keskkonnasõbralik, looduslik materjal Talub ratastooli ja ratastega mööblit Mitte pesta ega märguda Keemiline puhastamine keelatud Tapeetide märgistamine Niiskuskindel Pestav Tugevalt pestav
Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, kuna need veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ning seetõttu neelavad nad soojust. Lisaks sellele kasutatakse neid ka aerosoolballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Õhku paisatuna tõusevad nad tasapisi atmosfääri kõrgematesse kihtidesse. Osoonirikas atmosfäärikiht kaitseb loodust kalkide UV kiirte eest. See sama UV-kiirgus lõhub freooni molekuli radikaalideks. Moodustunud radikaalid ostutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriks. Freoonide tootmine algas 1931.aastal ja kasvas pidevalt, kuni hakati täheldama osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivate looduslike osooniaukude laienemist. Uurimused näitavad, et kui osoonikiht 1% jagu nõrgeneb, tingib see ultraviolettkiirguse intensiivistumise maapinnal 2% võrra, see omakorda tõstab nahavähki haigetsumise tõenäosust 4%. Hõrenemist põhjustavad veel ka kloori ja
Suurenenud UV-B kiirguse hulk võib põhjustada mitmete taimeliikide saagikuse langust, kahjustada põldusid ja paljusid väga 4 erinevates valdkondades kasutatavaid materjale (ehitusmaterjale, värvaineid, pakendeid, jm.). Õhku paisatuna tõusevad nad tasapisi atmosfääri kõrgematesse kihtidesse. Osoonirikas atmosfäärikiht kaitseb loodust kalkide UV kiirte eest. See sama UV-kiirgus lõhub freooni molekuli radikaalideks. Moodustunud radikaalid ostutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriks. 5 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Freoonid 2. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/freoonid1 3. http://www.envir.ee/et/osoon-ja-osoonikiht 4. http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6&page_id=3336 5. http://www.postimees.ee/teema/osoonikiht 6. http://staff.ttu
laialipihustuva vahendina parüümides, lakkides, värvides, taimekaitsevahendites, ravimites jne. Senini on asendamatuks jäänud freoonide kasutamine tulekustutusvahendina kohtades, kus teised kustutusvahendid ei sobi, nagu näiteks arvutuskeskused ja kosmosejaamad. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ained, mistõttu nad võivad muutumatuna püsida atmosfääris aastaid ja aastakümneid Kõrgemates atmosfäärikihtides freooni molekulid lagunevad UV- kiirguse toimel radikaalides. Näiteks: CF2Cl2 *CF2Cl + Cl* Moodustunud radikaalid, eriti aga kloori radikaalid, lagundavad osoonikihti, mis kaitseb maapinda ohtlikku UV-kiirguse eest. Arvutused on näidanud, et üks kloori aatom on võimeline lõhkuma 10 000 kuni 100 000 osooni molekuli. Samuti on selgunud uuringutest, et kui osoonikiht väheneb 1% võrra, siis tingib see UV-kiirguse intensiivistumise maapinnal 2% võrra ja see omakorda tõstab nahavähki haigestumise
1. OSOONIAUKUDE TEKKIMINE Osooniaukude tekke põhjustab osoonikihi lagunemine, kusjuures lagunemine ei ole ühtlane kogu kihi ulatuses, vaid tekivad osoonikihis ümbritsevast oluliselt madalama osooni sisaldusega piirkonnad. Kihti lõhuvad ja osooniauke tekitavad peamiselt kloori, fluori ja süsinikku sisaldavad ained freoonid ja lämmastikoksiidid (Koorits, Nei, 1998). Antud ühendite atmosfääri paiskumise põhisüüdlaseks võib pidada inimtegevust: tuntuimad freooni allikad on külmutusseadmed ning aerosoolid, lämmastikoksiide paiskavad õhku näiteks reaktiivlennukid ja põlluväetised. 1.1. Antarktika osooniaugu kujunemine 1950. aastatest alates toimuvate osooni mõõtmiste käigus avastati 1980. aastate alguses Antarktika kohale igakevadiselt tekkiv osooniauk. Seda kindlal perioodil tekkivat nähtust võib seostada polaaralale iseloomuliku pika pimeda talve üleminekuga valgele ajale. Pimeda talve
kasutamisel ohutu. Märgistus peab olema EL liidus müüdavatel järgmistel kaubagruppidel - mänguasjadel, elektriseadmetel, masinatel, isikukaitsevahenditel ja liftidel jne, kokku 23 tootekategoorial. Rohelise Energia kliendinaon õigus kasutada toodetel Rohelise Energia logo Sirje Mets 42 Millegi vaba Freoonivaba toode Toode ei sisalda freooni CADMIUMFREE Toode ei sisalda cadmiumi NICKELFREE Toode on niklivaba ALUMINIUMFREE Toode ei sisalda alumiiniumi Sirje Mets 43 Vaipade märgistus Sobib trepil kasutamiseks Harjaga pestav Laotada sirgelt Keskkonnasõbralik, looduslik materjal Sirje Mets 44 Talub ratastooli ja ratastega mööblit
neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Õhku paisatuna tõusevad nad tasapisi atmosfääri kõrgematesse kihtidesse. Osoonirikas atmosfäärikiht kaitseb loodust kalkide UV kiirte eest. See sama UV-kiirgus lõhub freooni molekuli radikaalideks. Moodustunud radikaalid osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriks. Freoonide tootmine algas 1931. aastal ja kasvas pidevalt, kuni hakati täheldama osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivate looduslike osooniaukude laienemist. Uurimised näitavad, et kui osoonikiht 1% jagu nõrgeneb, tingib see ultraviolettkiirguse intensivistumise maapinnal 2% võrra, see omakorda tõstab nahavähki haigestumise tõenäousust 4%.
protsessidest (soodes, tundras). Samuti eraldub metaan ka riisikasvatusest, karjakasvatusest ja prügimägedest. Ligikaudu pool dilämmastikoksiidide saastest pärineb looduslikest mikrobioloogilistest protsessidest, neid lendub fossiilsete kütuste ja biomassi põletamisel ning lämmastikväetiste kasutusel. Lämmastikoksiidid hapestavad, suurendavad osooni sisaldust maapinna lähedal ja võimendavad seeläbi kasvuhooneilmingut. CFC-ühendid: freooni lendub aerosooldeodorantidest, külmutusseadmetest jne. Niisiis praeguse inimkonna tööstusliku arengu tõttu on kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud. Kuna gaasid levivad atmosfääris väga kiiresti ja avaldavad ulatuslikku globaalset mõju, siis on nende vähendamine kõikide riikide ülesanne. Globaalse soojenemise tagajärjed Kui süsihappegaasi kontsentratsioon õhus (praegu 0,03%) suureneb 2 korda, siis
nende keemilisele valemile. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 22 Külmutusagensside tähistus Esimene number kahekohalises, või kaks esimest numbrit kolmekohalises tähises näitavad süsivesinikku, millest freoon on saadud: 1 CH4 (metaan); 11 C2H6 (etaan); 21 C3H8 (propaan); 31 C4H10 (butaan). Järgneb fluori aatomite arv molekulis (näit. R12 CF2Cl2, R214 C3F4Cl4, R10 CCl4). Kui freooni molekulis on broomiaatomeid, siis pärast põhitähist kirjutatakse täht "B" ja selle järel broomiaatomite arv (näit. R12B2 CF2Br2). Kui freooni molekulis on vesinikuaatomeid (mis pole asendatud teistega), siis vesinikuaatomite arv lisatakse tähise kümnendkohale (näit. CF2Cl2 - R12, aga CHF2Cl R22 jne.). Etaani C2H6 baasil toodetud freoonid võivad omada ka ebasümmeetrilise struktuuriga molekule. Sel juhul lisatakse freooni tähise lõppu väike täht "a",
aga väheneb. Osoonisisaldus sõltub aastaajast : suve alguses on osooni kõige rohkem, sügisel kõige vähem. 1970. aastal tõusis teravalt üles õhu osoonisisalduse küsimus. Selgus, et automootorite töötamisel tekkivates heitgaasides on lämmastikoksiide, neid on ka lennukite heitgaasides. Lämmastikoksiidid tekivad ka lämmastikväetiste lagunemisel pinnases ja aatomipommi plahvatusel. Samuti on kahjulikud aerosoolid, mille kasutamisel satub atmosfääri freooni, sama aine on külmakandjaks külmkapi jahutis. Lämmastikoksiidid ja freoonid lagundavad osooni, mistõttu selle sisaldus atmosfääris väheneb. Seetõttu jõuab Päikeselt lähtuv ultraviolettkiirgus Maale. Selle tulemusena suureneb päikesekiirguse mõjul inimeste haigestumine nahavähki ja hukkuvad mõned tundlikumad taimeliigid. USA-s haigestub juba praegu nahavähki mitukümmend tuhat inimest aastas rohkem kui varem. 1970. aastal sooritas prantsusmaa kaks termotuumapommi katsetust.
Pehmete osade materjalid Vahtpolüuretaan ehk poroloon Poroloon ehk õige nimega vahtpolüuretaan on pehme ja elastne vaht, mille mahust ligi 90% moodustab õhk. Seetõttu on poroloon inimsõbralik lõhnatu, hingav ja higistamist mittetekitav materjal. Aja jooksul valguse toimel porolooni värvus muutub, kuid tehnilised omadused ei muutu. Kuni 90-ndate aastate alguseni kasutati tootmisprotsessis gaasi tekitava lisaainena kahjulikku keemilist ainet freooni, tänapäeval vett. Lisaks freoonile kasutati tootmises ka palju teisi ebatervislikke, puhastamata ja mujal maailmas mittekasutatavaid aineid. Tänapäeva porolooni tootmiseks kasutavad Euroopa vahtpolüuretaani tootjate assotsiatsiooni EUROPUR liikmed kaasaegset tehnoloogiat ning kõik tooted on valmistatud freoonivabalt ega sisalda muid kahjulikke ühendeid. Suurim porolooni tarbija on mööblitööstus, mille ettevõtete vajadusi arvestades
Samuti eraldub metaan ka riisikasvatusest, karjakasvatusest ja prügimägedest. Ligikaudu pool dilämmastikoksiidide saastest pärineb looduslikest mikrobioloogilistest protsessidest, neid lendub fossiilsete kütuste ja biomassi põletamisel ning lämmastikväetiste kasutusel. Lämmastikoksiidid hapestavad, suurendavad osooni sisaldust maapinna lähedal ja võimendavad seeläbi kasvuhooneilmingut. CFC-ühendid: freooni lendub aerosooldeodorantidest, külmutusseadmetest jne. Niisiis praeguse inimkonna tööstusliku arengu tõttu on kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud. Kuna gaasid levivad atmosfääris väga kiiresti ja avaldavad ulatuslikku globaalset mõju, siis on nende vähendamine kõikide riikide ülesanne. Globaalse soojenemise tagajärjed Kui süsihappegaasi kontsentratsioon õhus (praegu 0,03%) suureneb 2 korda,
Ohtlikust selgitatakse laborianalüüside põhjal. Suurem osa kodumajapidamises tekkivatest ohtlikest jäätmetest võib leida köögist, vannitoast, garaazist töökojast, aiast. Kodumajapidamises leiduvaid ohtlike jäätmeid: · Aegunud ravimid, milles võib olla mürke, orgaanilisi lahusteid ja raskmetalle. · Äravisatud päevavalguslambid ning termomeetrid, mis sisaldavad elavhõbedat. · Kodukemikaalid · Külmikud, mis sisaldavad osoonikihile ohtlikku freooni · Patareid, akud · Süütesegud ja gaasiballoonid, mis on süüteohtlikud · Mootori ning muud õli ning vedelkütused. Õlifiltrid, õlised kaltsud. · Väetised ja pestitsiidid Biolagunevad jäätmed on kõik anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp, aiaja pargijäätmed, puit, reoveesete, loomsed kõrvalsaadused ning loomaväljaheited. Biojäätmete hulka ei kuulu põllumajandusjäägid, sõnnik, reoveesetted
1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C ...
Edasi liigub see nüüd-juba-vedelik spetsiaalsesse ventiili, mille abil lastakse suure rõhu all oleval vedelikul voolata madala rõhuga piirkonda. Selle tulemusena toimub paisumistöö, suure rõhu all olev vedelik aurustub ja jahtub. See jahe gaas juhitakse külmiku sisse ja külmikus toimub temperatuuride ühtlustumine. Edasi liigub gaas jälle kompressorisse ja kõik hakkab otsast peale. Tavaliselt kasutatakse külmikutes selle tsüklis oleva gaasina freooni. Samuti ei tööta see gaasitsükkel külmkapis kogu aeg. Soojuspump pumpab soojusenergiat ühest piirkonnast teise. Soojuspumba tööpõhimõte on ümbritsevast keskkonnast (õhust, maapinnast või veekogust) soojuse ammutamine ja teatud ainete (enamasti freooni) füüsikalisi omadusi ja elektrienergiat kasutades, tõsta (pumbata) soojakandja aine temperatuur tasemele, kus seda saab kasutada hoonete kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks. See on põhimõtteliselt sama
*majandustase, *geograafiline asend ja kliima, *elanike harjumused veendumused ja tavad, Ohtlikud jäätmed *Ohtlikkust hinnatakse jäätmete koostise ja kahjulikku toime järgi: tule- ja plahvatusohtlikud, oksüdeerivad ja söövitavad, mürgised ning nakkusohtlikud. *Kahjuliku toime tugevuse järgi jaotatakse ohtlikud jäätmed ohtlikkusklassidesse. *Päevavalguslambid ja termomeetrid sisaldavad elavhõbedat. *Ravimid-võib olla mürke, orgaanilisi lahusteid ja raskemetalle. *Külmikutes on freooni, mis lendumisel sõrendab osoonikihti. *Süütesegud ja gaasiballoonid on tule- ja plahvatusohtlikud. *Patareid ja akud sisaldavad vähki tekitada võivaid raskemetalle. *Liimid, lakid, värvid ja immutusaineid sisaldavad raskemetalle ja orgaanilisi lahusteid. *Ohtlike jäätmeid ei tohi omavahel segada ega lahjendada ning kui võimalik on nad vaja ennem üleandmist jäätmekäitlejale märgistada. *Ohtlike jäätmete kogumist võib korraldada mitmeti: _ nad kogutakse tekkekohal eraldi;
Külmutusseadmete ülesandeks on laevas toidu säilitamine jahedas keskkonnas ladude külmikutes ning laeva olmeruumide õhu jahutamine konditsioneerides. Külmutuskompressorid on esimesel tekil külmutusruumis. Seal on kaks kruvikompressorit konditsioneeride jaoks (vasakpoolsel fotol) ja kolme erineva temperatuuriga (-25°C, -10°C, +5°C) kompressoripaari erinevate külmikute jaoks (parempoolsel fotol). Külmutusagensina kasutatakse freooni R134A. Külmkappide külmutusseadmete külmatootlikkus on kokku 223,5kW. Külmikute seinte sooja läbilaskevõime on 0,4w/m2C. Kruvikompressorite külmatootlikkus on kokku 700kW. Külmakandjatena kasutatakse antifreez’i, tehnilist vett ja freooni ennast. Kruvikompressorid(laevaruumide jaoks) Kolbkompressorid(toidu jaoks) 70 Kolbkompressorid: - temperatuur aurustis -35°C, kondensaatoris 41°C
Maks peab katma jääkainete puhastamise või töötlemise kulud. (nt. heitvee- ja prügimaks). 4. Toodangumaks (kaudsed maksud)- tootetasud/maksud- rakendatakse toodete suhtes, mis saastavad kas oma tootmise, tarbimse või ladustamise käigus. (nt. väetised, taimekaitse vahendid, patareid)- keskkonnaohtlike toodete maks. · Aktsiis, mis arvestab mootorikütustes plii sisaldust. · Väävlisisaldusega diisli ja katlakütused · Mürkained · Freooni sisaldavad ained (külmkapid). · Väetis 5. Administratiivmaks (riigilõiv) · Mitmesuguste keskkonnaseisundite kontrollimise, järelvalve, lubade väljastamise jms. tegelevate asutuste finantseerimiseks (laekub omavalitsusorganitele). · Lubade vormistamise maks. · Registreerimise ja kontrollimise eest (nt. impordi ja ekspordi registreerimine). · Näiteks ühekordse kasutusega toidu- ja jooginõude maksustamine (pudeli
Maks peab katma jääkainete puhastamise või töötlemise kulud. (nt. heitvee- ja prügimaks). 4. Toodangumaks (kaudsed maksud)- tootetasud/maksud- rakendatakse toodete suhtes, mis saastavad kas oma tootmise, tarbimse või ladustamise käigus. (nt. väetised, taimekaitse vahendid, patareid)- keskkonnaohtlike toodete maks. · Aktsiis, mis arvestab mootorikütustes plii sisaldust. · Väävlisisaldusega diisli ja katlakütused · Mürkained · Freooni sisaldavad ained (külmkapid). · Väetis 5. Administratiivmaks (riigilõiv) · Mitmesuguste keskkonnaseisundite kontrollimise, järelvalve, lubade väljastamise jms. tegelevate asutuste finantseerimiseks (laekub omavalitsusorganitele). · Lubade vormistamise maks. · Registreerimise ja kontrollimise eest (nt. impordi ja ekspordi registreerimine). · Näiteks ühekordse kasutusega toidu- ja jooginõude maksustamine (pudeli
harjumused veendumused ja tavad. Ohtlikud jäätmed Ohtlikkust hinnatakse jäätmete koostise ja kahjuliku toime järgi: tule- ja plahvatusohtlikud, oksüdeerivad ja söövitavad, mürgised ja nakkusohtlikud. Kahjuliku toime tegevuse järgi jaotatakse ohtlikud jäätmed ohtlikusklassidesse. Päevavalguslambid ja termomeetrid sisaldavad elavhõbedat. Ravimites võib olla mürke, orgaanilisi lahusteid ja raskemetalle. külmikutes on freooni, mis lendumisel hõrendab osoonikihti. süütesegud ja gaasiballoonid on tule ja plahvatusohtlikud Patareid ja akud sisaldavad vähki tektada võivaid raskemetalle Liimid, lakid, värvid ja immutusained sisaldavad raskemetalle ja orgaanilisi lahusteid. Ohtlike jäätmeid ei tohi omavahel segada ega lahjendada ning kui võimalik on nad vaja ennem üleandmist jäätmekäitjatele märgistada. Ohtlike jäätmete kogumist võib korraldada mitmeti: Kogutakse tekkekohal eraldi
150). "1986 aastal kasutati maailmas umbes 1000000 tonni freoone.Soome osa sellest moodustas 3300 tonni."(Kauppinen 1991, lk.9). Võrdluseks võib öelda, et Kändleri(1996) andmeil toodeti 1935 aastal kogu maailmas vaid 300 tonni freoone. Freoone kasutavad ka mitmed Eesti firmad. Näiteks on Pärnus firma Matek, mis toodab vuukide ja muidu pragude täitmiseks Makroflexi nimelist vahtu. Tiit Kändleri(1996) andmeil töötati see ühend välja 1989 ja see sisaldab osooni vaenlast number üks - freooni numbriga 11. Mateki 15 inimeseline tehas toodab tervelt 3% kogu Euroopas valmistavast Makroflexist. 40% sellest läheb Poola. ""Kuna me toodame aastast kolm miljonit liitrist pudelit Makroflexi ja igas pudelis kasutame 300 grammi freoon, paiskasid meie toote tarbijad atmosfääris 300 tonni freooni aastas," sõnab keemik Raivo Raba. See on sama palju kui toodeti kogu maailmas 1935 aastal"(Kändler, 1996) M.Chanini(1993)
Alkaane kasutatakse nende suure põlemissoojuse tõttu kütusena. CH4 on peamine loodusliku gaasi koostisosa ning peamine gaas majapidamisgaasis. Propaani (C3H8) ja butaani (C4H10) isomeere kasutatakse vedelgaasis ehk balloonigaasis, mida saadakse nafta töötlemise kõrvalsaadusena. Triklorometaan e. kloroform (CHCl3) on narkoosivahend meditsiinis. Tetraklorometaani (CCl4) kasutatakse tulekustutites, ta on hea lahusti rasvadele ja vaikudele. Diklorodifluorometaani e. freooni (CCl2F2) kasutatakse külmikutes ning aerosoolides pihustusainena. Kloroetaani e. etüülkloriidi (CH3CH2Cl) kasutatakse paikseks tuimestuseks ning lühiajaliseks narkoosiks. Parafiin on peamiselt naftasse kuuluvate alkaanide segu (C16 C40), mida kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis. Tsükloalkaanides on üks või mitu tsüklit. Nende struktuurvalemeid võib kirjutada, kujutades tsükleid hulknurkadena. Kõigil
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaark...
.. 3 cm väiksem, mis on vajalik piidataguse tihendamiseks. Aknapiidad antiseptitakse ja kaetakse perimeetri ulatuses tõrvapapiga enne kiviseintesse paigaldamist, sest talveperioodil tekkiv kondensniiskus kivi pinnal võib puitu kahjustada. Mitteavatavates klaaspakettakendes võib paketi paigaldada aknapiida külge, kuid ei tohi unustada, et igas ruumis peab olema vähemalt üks avatav aken. Klaaspakettide soojapidavust suurendab 20 % ulatuses nende vahe täitmine inertsete gaaside argooni, freooni ja krüptooniga. Ekspluatatsioonikõlblike tavaliste kahekordsete akende asendamine pakettakendega ei õigusta end majanduslikult (tasuvusaeg 50 ... 100 aastat), õigem on suurendada olemasolevate akende tuulepidavust (uued tihendid, piida ja seina vahe tihendamine mastiksitega). Pakettakendega hoones tuleb jälgida, et värske õhu sissepääs ruumidesse oleks tagatud (reguleeritavad tuulutuspilud akendes, avad välisseintes).
Arktika kohal oli 1997. a. märtsis osooni hulk vähenenud 40% võrrelduna 1979...1982. a. keskmisena. On selge, et lähitulevikus ei piisa osoonikihi hävimise pidurdamiseks rahvusvahelistest lepetest. Looduslikud protsessid ei suuda kompenseerida inimtegevuse mõju. Lahendused: lennuk, mis külvaks osooni, kahuriga mürsud, mille iga lasuga viidaks 100 km kõrgusele 100 kg osooni. 1978. a. keelustati Rootsis, USA-s, Norras ja Kanadas freooni kasutamine aerosoolpakendites, kui see ei ole just möödapääsmatu. Hiljem liitusid Belgia ja Soome. Müra Müra on liigvali, ebameeldiv või sageli segav heli. Heli füüsikaliseks aluseks on mehhaanilised võnked, mis levivad gaasilises, vedelas ja tahkes keskkonnas, vaakumis helilained ei levi. Helilained levivad läbi õhu igas suunas. Müra on liiga vali, kui pead häält tõstma, et kõnelda endast ühe meetri kaugusel oleva inimesega. Vali ja kestev müra põhjustab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
