Sissejuhatus materjaliõpetusse (0)

Sissejuhatus materjaliõpetusse
Sissejuhatus
Tekstiilid etendavad tänapäeva igapäevaelus nii olulist rolli, et igal inimesel oleks tarbijana vajalik midagi nende kohta lähemalt teada. Olulisemaks muutuvad teadmised tekstiilide kohta töötades paljudel ametikohtadel ja erialadel , mis on otseselt või kaudselt seotud tekstiilidega ja nendest valmistatud toodetega.
Tekstiilitööstus on väga kompleksne. See on väga tihedalt seotud ja sõltub muuhulgas põllumajandusest (nt linakasvatus, lambakasvatus jm), metalli- ja mineraalide kaevandamisest, metsatööstusest, keemiatööstusest, kaubandusest. Kõik need valdkonnad vajavad spetsialiste, kelle töö tulemused suuremal või vähemal määral sõltuvad tekstiilide või tekstiiltoodete tundmisest.
Tekstiilmaterjalide otstarbekas kasutamine nii individuaalõmbluses kui õmblustööstuses eeldab materjalide omaduste tundmist. Materjalide omaduste tundmine saab alguse tekstiilkiudude ja nende omaduste tundmisest, nagu sorav lugemine saab alguse aabitsast ja A-tähest. Kiudude omadused on määratletud nende füüsikalise struktuuri, keemilise koostise ja molekulide ehitusega.
Kanga omadused sõltuvad komponentidest, millest ta koosneb.
Üldandmed tekstiilkiududest
Selleks, et mõista, mis on tekstiilid ja edaspidi aru saada materjaliõpetuse erialase terminoloogia baasmõistetest, on tutvumiseks ära toodud järgmised tekstiilkiududega seotud terminite seletused:
Tekstiil  - algselt omistati terminit ainult kootud kangastele, tänapäeval peetakse tekstiili all silmas piisavalt elastset ja paindlikku materjali, mis on valmistatud peentest ribadest, polümeeridest, kiududest , lõngadest, kangast või toodetest, mis on valmistatud ribadest, kiududest, lõngadest või kangast.
Tekstiiltooted - ainult tekstiilkiududest valmistatud (olenemata kasutatud segamis- või sidumisviisist) töötlemata tooted, osaliselt või täielikult töödeldud tooted, pooltooted ning õmmeldud valmistooted. Tekstiiltoodetega võrdsustatakse vähemalt 80% toote massist tekstiilkiudusid sisaldavad tooted.
Rõivad - inimese kehakatted va. jalatsid .
Kiudaine - koosneb üksikutest kiududest, millede silmatorkavaimaks omaduseks on nende suur pikkus võrreldes jämedusega, kas loodusliku päritolu või tööstuslikult toodetud.
Looduses esineb palju kiude , kuid suhteliselt väheseid kasutatakse tekstiilitööstuses. Tekstiilkiud on riide ja teiste tekstiiltoodete valmistamise tooraineks .
Polüesterkiud, puuvillakiud, lambavillakiud (järjekorras vasakult paremale).
Polüesterkiud suurendatult umbes 70 x.
Tekstiilkiuks loetakse:
1) saadust, mida iseloomustavad painduvus , peenus ja suurima laiusmõõduga võrreldes suur pikkus ning mis nende omaduste tõttu sobib tekstiiltoodete valmistamiseks;
2) kuni 5 mm (kaasa arvatud) laiusega painduvaid ribasid või torusid, sealhulgas ribasid, mis on lõigatud lisa 1 punktides 19-44 loetletud kiudude valmistamiseks kasutatud ainetest valmistatud ribadest või kiledest ning mis sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks. Laiuseks loetakse kokkumurtud, lamestatud, kokkusurutud või keerutatud riba või toru laiust või ebaühtlase laiuse korral selle keskmist laiust.
Tekstiilkiud - painduvad, peenikesed ja võrreldes suurima laiusmõõduga väga pikad saadused , mis nende omaduste tõttu sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks (ehk mida on kasutatud kedruse valmistamiseks ja mis on tooraineks lõnga, niidi, riide ja teiste tekstiilide tootmisel).
Ehituselt kujutab kiudaine endast molekulide kompleksi, mis on paigutatud kaootiliselt või orienteeritult piki kiudu . Kiu omadused olenevad molekulide pikkusest ja asetusest kius .
Terminid
Lõng - pikad, omavahel kokku keerutatud (kedratud) ja/või korrutatud või kokku asetatud tekstiilkiud, mida saab kasutada kanga valmistamiseks.
Kangas  - tasapinnaline, piisavalt paindlik ja elastne materjal, mis on valmistatud polümeerimassist, kiududest, lõngadest või teisest kangast, kasutades üht või mitut kombineeritut meetodit.
Kangastelgedel kootud kangas koosneb lõime- ja koelõngadest ja need omakorda koosnevad kiududest.
Sama kootud kanga struktuur suurendatult.
Kiududest valmistatud kangas - soojendusmaterjal - polüestervatiin.
Vatiin koosneb ainult kiududest.
Polümeer - on ühendid (suure molekulimassiga), mille molekulid on ehitatud paljudest omavahel keemiliselt ühendatud lihtmolekulidest (monomeeridest). Peaaegu kõik orgaanilist päritolu kiud on polümeerid. Mõnedest polümeeridest on valmistatud õhuke kile ja seda kasutatakse nagu tekstiili (nt polüvinüülkloriid), mida lisatakse kootud või triktaažkangastele, et muuta need vastupidavamaks.
Polümeerimassist (polüuretaanist) valmistatud tekstiil.
Selline näeb välja eelneval pildil oleva tekstiili pind.
Eelnevalt kirjeldatud polümeerimassist valmistatud tekstiili pind suurendatult umbes 50 x.
Samast polümeerimassist valmistatud tekstiili pind suurendatult umbes 120 x.
Kiunimetus - kiudude standariseeritud nimetused, mis kirjeldavad kiudude päritolu /ISO 2076:1989 Textiles - Man-made fibres - Generic names ja ISO 6938:1984 - Natural fibres - Generic names and definitions/. Nimetusi kasutatakse tekstiilikaubanduses, ametlikes dokumentides ja toote kirjeldustes.
Eestis on tekstiilkiudude ametlikud nimetused kehtestatud MKM poolt 2004 aastal määruse nr 68 „Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded" lisas 1. Üksnes neid kiunimetusi tuleb rõivaste ja muude tekstiiltoodete kiukoostise märgistamisel kasutada.
Kaubanduslik nimetus - kiudude valmistaja poolt kiule antud tootenimetus ehk registreeritud kaubamärk (keemiliste kiudude puhul). Toote etikettidel kiusisalduse tähistuses kaubanduslikke nimetusi reeglina ei tohiks kasutada. Siiski kirjeldavad mõned tekstiilkiudude kaubanduslikud nimetused toodet kliendile paremini ja on tuntumad, kui ametlikud kiunimetused. Näiteks võib tuua elastaani kaubandusliku nimetuse - lycra.
Koodlühendid - kiunimetuste lühendid, mis põhinevad peamiselt tekstiilkiu ingliskeelsest nimetusest tulenevast tähtede kombinatsioonist.
Kiunimetuste lühendite süsteeme on kasutusel mitmeid (nii eri riikides kui ka organisatsioonides). Kiunimetuste lühendid on standariseeritud üksnes Saksamaal (alates 1990-st aastast) ja põhinevad tekstiilkiudude saksakeelsetel nimetustel. Seetõttu on segadus lühendite kasutamisel ilmne. Lühendite kasutamine tekstiiltoodete märgistamisel ei ole lubatud.
Tekstiilkiudude kasutusalad
Tekstiilkiudude kasutusalad:

• Rõivatekstiilid
  
  • Põhimaterjalid
    
    • mantli-, ülikonna- ja kostüümiriided
      
    • pluusi - ja kleidiriided
      
    • pealis- ja aluspesuriide
      
  • Abimaterjalid
    
    • voodririided
      
    • vaheriided (fliseliin, karvariie, dubleerid jm.)
      
    • soojendusmaterjalid ( vatt , vatiin, poroloon , suled jm.)
      
    • kaunistusmaterjalid (paelad, pitsid , tüll jm.)
      
    • rõivaste furnituur (nööbid, haagid, pandlad, lukud, trukid jm.)
      
    • materjalid detailide ühendamiseks (õmblusniidid, liimid jm.)
      
• Sisustus - ja kodutekstiilid
  
• Tehnilised tekstiilid - tekstiilkiudude põhifunktsiooniks on materjalide tugevdamine, püsivuse andmine, isoleerimine jne. Siia kuuluvad tekstiilid, mida kasutatakse ehituses, põllumajanduses, transporditööstuses, meditsiinis jm spetsiifiliselt ette nähtud otstarbel .
  

Tekstiilkiudude liigitus
Tekstiilkiude on kasutataud kangaste valmistamiseks tuhandeid aastaid. Kuni 1885 aastani, kui tööstuslikult toodeti kommertslikul eesmärgil esimene tehiskiud , kasutati tekstiilsel eesmärgil taimseid ja loomse päritoluga kiude. Peamiselt kasutatavad kiud olid vill , lina, puuvill ja siid . Need kiud on säilitanud oma tähtsuse tekstiiltoodetes ka tänapäeval, kuigi nende osatähtsus teiste kiududega võrreldes on tänu keemiliste kiudude arengule langenud.
Uute kiudude areng on tekitanud mitmetel juhtudel segadust tekstiilimaailmas kiunimetuste, liigituste ja kiu määramise (identifitseerimise) osas. Segadust on suurendanud asjaolu, et paljud kiutootjad nimetavad kiudu oma nimega (tootja ehk kiu kaubanduslik nimetus) ja maailmas puudub ühtne standard, mis sätestaks eri riikides ühesugused nõudmised.
Tekstiilkiudude tootmine ja tarbimine
Faktorid , mis mõjutavad tekstiilkiudude tootmist ja tarbimist, on kiudude ketramisomadused, nende kättesaadavus vajalikus / piisavas koguses, nende maksumus ja tootmise ökonoomsus je nendest valmistatud toodete omaduste vastavus tarbija ootustele.
Tekstiilkiudude tootmise kohta on saadaval suurel hulgal mitmesuguseid statistilisi andmeid, mis põhinevad kiutootjate, kiu- või tekstiilitöötlejate, tolliasutuste või mitmesuguste uurimisasutuste andmetel.
Statistikas käsitletakse tekstiilkiudusid tavaliselt looduslikeks ja keemilisteks kiududeks liigitatuna.
Looduslikest kiududest käsitlevad statistilised andmed enamasti üksnes puuvilla ja lambavilla, sest teiste looduslike kiudude osatähtsus maailmakaubanduses on tühine (va džuut).
Tekstiilkiudude põhiomadused
Nagu ütleb üks tekstiilkiudude definitsioonidest, on tekstiilkiud painduvad, peenikesed ja võrreldes suurima laiusmõõduga väga pikad saadused, mis nende omaduste tõttu sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks.
Kiud aitavad kujundada tekstiili kasutusomadusi. Näiteks tugevad kiud muudavad kanga vastupidavamaks; niiskust imavaid kiude kasutatakse toodete valmistamiseks, mis on vahetus kontaktis inimese nahaga, samuti käterätikute ja mähkmete valmistamiseks; tulekindlaid kiude kasutatakse sisustustekstiilides, magamisriietes. Kui tavatarbijad kasutavad tekstiilide kirjeldamisel selliseid termineid nagu vastupidav, kergesti hooldatav, mugav jne., siis professionaalsel tasemel eeldatakse palju laiemat ja täpsemat sõnavara omaduste kirjeldamisel.
Kiudude kommertslik väärtus sõltub suurel määral kindlatest omadustest. Näiteks tõmbetugevus, elastsus , peenus, kohesioon (haakumine teiste kiudude külge) on olulised omadused, mis mõjutavad ketrusprotsessi; kvaliteetne viimistlus ja hilisem hooldamine sõltub vastupidavusest kuumusele, reageerimisest hapete ja alustega, värvainetega. Tarbija on eelkõige huvitatud tekstiiltoote funktsionaalsusest, vastupidavusest, väljanägemisest ja kergest hooldusest. Need omadused omakorda sõltuvad hügroskoopsusest, kortsuvusest, drapeeruvusest, õhuläbilaskvusest jne.
Järgnevalt on esitatud ülevaade kiudude omadustest, mis etendavad olulist rolli, et kiudu saaks kasutada tekstiilkiuna ja aitavad täpsemalt aru saada kiudude omadustest, nende põhjustest ja mõjust tekstiiltootele. Esitatud on ka mõned kangaste omadused, kuna need on vajalikud eelteadmised materjaliõpetuse sisukamal õppimisel.
Kvaliteetse lõnga saamiseks peavad tekstiilkiud olema pikad (vähemalt 10 mm, et kiust saaks lõnga kedrata), peened , tugevad, venivad, elastsed, vastupidavad välismõjudele (hõõrdekindlad, kergesti puhastatavad, taluma niiskust, temperatuuri, argiseid keemilisi mõjutusi - lahja hape , leelis, orgaanilised lahustid), ökonoomsed. Tekstiilkiududele esitatakse veel palju muudki nõudeid nagu painduvus, viimistletavus, hallituskindlus, tervislikkus, keskkonnasäästlikkus.
Et kiud sobiks tekstiilkiuks, peab ta olema:

sobiv vajaliku tekstiiltoote valmistamiseks - (kiu pikkuse ja jämeduse suhe peab olema vähemalt 1000 : 1). See võimaldab kiudusid üksteise ümber keerata ning keeru andmise ja väljavenitamisega tekstiiltooteid (lõnga ja kangast) valmistada.

nõutavate kasutusomadustega - see tähendab kiud peab säilitama oma omadused eri olukordades (töötlemine, värvimine, kasutamine, pesemine, puhastamine jne.)

lihtsalt töödeldav ja mõõduka maksumusega
Kiu omadused võib tinglikult jaotada järgmiselt:

• füüsikalised (pikkus, tõmbejõud jne.)
  
• keemilised ( nt. pleegiti mõju tekstiilile jne.)
  
• bioloogilised (mürgisus, allergilisus, koikindlus jne.)
  
• füsioloogilised ( soojapidavus , hügroskoopsus jne.)
  
• tekstiilsed omadused (nt. välisilme, tundmus jne.)
  

Füüsikalised omadused on uuritavad detailsemalt mikroskoobi abil (suurendusega 250 - 1000 korda). Kiu füüsikalised mõõtmed mõjutavad kanga omadusi ja kanga viimistlusel kasutatavate protsesside valikut.
Pikkus
Kiu pikkus peab olema vähemalt 10 mm, et kiust saaks lõnga kedrata. Looduslikud kiud on teatava kindla, kuid ebaühtlase pikkusega (va siid).
Keemilisi kiude saab valmistada soovitud pikkusega:

• lühikesed - staapelkiud (2,0 - 46 cm /mõnedes kirjandusallikates kuni 10 cm/)
  
• pikad ja pidevad - filamentkiud (mõõdetavad km-tes)
  

Staapelkiududest kedratud ja korrutatud /ingl.k. corespun/ polüesterniit nr. 100
Näha on lühikiududest kedratud niidi karvane pind.
 
Staapelkiududest kedratud lõngadest kootud kangas.
Sama kanga pind lähemalt vaadatuna.
Suurendatud kanga pinnal on näha lõngadest väljaulatuvad staapelkiudude otsad , mis muudavad kanga pehmeks ja karvaseks.
Jämedus
Kiu jämedusest sõltuvad väga suuresti kanga omadused ja eelkõige see, kuidas kangas käega katsudes tundub. Jämedusest olenevad sellised kanga omadused nagu jäikus, drapeeruvus (langus), lõnga ühtlus, kiu soojapidavus, materjali hingavus jm. Peenekiulisest kiudainest saab peenemat, pehmemat ja painduvamat lõnga ja kangast (nt rõivaste ja voodipesu jaoks). Jämedakiulisest toormaterjalist valmistatakse tugevamat, karmimat, jäigemat ja karvasemat lõnga ja kangast (nt kottide ja vaipade jaoks).
Kiu jämedus on oluline ka ketramisel.
Looduslikud kiud on ebaregulaarse jämedusega. Looduslike kiudude korral on kiu jämedus üks võimalus anda hinnang kiu kvaliteedile - peenemad kiud on parema kvaliteediga.
Keemiliste kiudude jämedus on kontrollitav ja reguleeritav tootmisprotsessi käigus. Keemilisi kiude on võimalik valmistada soovitava jämedusega, kas ühtlselt kogu kiu pikkuses või õhemate ja paksemate kohtadega teatud intervallide järel.
Kiu jämeduse iseloomustamiseks on mitu võimalust:

Läbimõõt - avaldatakse mikromeetrites ehk mikronites (1µ= 10 astmel -6 m ehk 1/1000mm)
Keskmine kiudude jämedus on 12 - 40 µm (villal 15 - 60 µm, puuvillal 15 - 25 µm, siidil 10 - 15 µm, linal 12 - 16 µm, keemilistel kiududel 15 - 60 µm).
Tänapäeva kiumaailmas kasutatakse läbimõõtu kiudude jämeduse mõõtühikuna suhteliselt vähe, kuna eriti looduslike kiudude ristlõikepinnad on erikujulised ning kiudude laius varieerub isegi ühes ja samas kius.
Et eriliigiliste kiudude jämedused oleksid rohkem teineteisega võrreldavad, siis kasutatakse jämeduse väljendamiseks kaudseid mõõtühikuid, kus võrreldavateks suurusteks on kiudude pikkuse ja raskuse suhe. Kui näiteks üks teatud pikkusega kiud on teisest sama liigi kiudaine samast pikast kiust 4 korda raskem, siis peab see kiud olema teisest ka 4 korda jämedam.
Sellisteks kaudseteks mõõtühikuteks on meetriline number (Nm) ja tex.

Meetriline number (Nm) - väljendab meetrites kiudude kogupikkust, mille raskus on 1g (ehk 1g-se massiga kiu pikkus meetrites).
1 Nm = m / 1g
Mida peenem on lõng (või kiud), seda suurem on meetriline number.
Mitmed firmad kasutavad meetrilist numbrit ka õmblusniitide jämeduse väljendamiseks.

Tex - 1000 m (1 km) pikkusega kiu raskus grammides .
1 tex = g / 1000 m
1g materjali, jämedusega 1 tex, on 1000 m pikk.
Mida jämedam on kiud (või niit või lõng), seda suurem on number.
Tex-süsteemis kasutatakse järgmisi mõõtühikuid:
Tex = g/km; detsitex (dtex) = ; kilotex (ktex) = kg/km; millitex (mtex=mg/km)
Seega, 1 tex = 1000 mtex = 0,001 ktex
Meetrilise numbri ja texi vahelist seost väljendatakse: Tex = 1000/ Nm
Näiteks:
puuvillakiu Nm = 4500 - 8000 ; 1-4 dtex
villakiu Nm = 200 - 5000; 5000 - 200 mtex

Den (denjee) - 9000 m pikkusega kiu raskus grammides
1 den = 1g/ 9000m
Denjee on tex-süsteemi erivorm.
Näiteks:
Loodusliku siidi jämedus on 1,8 - 1,19 den
Tehissiidi jämeduseks on 3,44 - 2,00 den
Peen puuvill, vill, kašmiir on 1 - 3 den
Enamik rõivaste valmistamiseks sobivad kiud on jämedusega 1-7 den, vaipade valmistamiseks sobilikud kiud on 15 - 20 den.
Kindlasti tulevad kõigile meelde Den-märgistused kauplustes müügilolevate õhukeste sukkade ja sukkpükste pakenditel.
Nii tex kui den on jämeduse mõõtühikud, mis näitavad kaalu kindlaksmääratud pikkuse kohta. Seega kiu raskus mõjutab mingil määral kiu suuruse numbrit. Selle süsteemi järgi on ühesuguse jämedusega (ja 9000 m pikad) viskoos , polüeteen ja polüamiid erinevate den numbriliste näitajatega, kuna viskooskiud on nendest kolmest kõige raskem, siis tema den on seetõttu ka kõige suurem ja polüeteenil on den kõige väiksem, kuna ta on kolmest kõige kergem.
Kiu jämeduse väljendamiseks kasutatakse veel ühte võimalust:

Dpf - den filamendi kohta
Dpf saadakse kui lõnga suurus (jämedus) jagada filamentide arvuga, millest ta koosneb.
Näiteks : 40 den lõng, mis koosneb 20-st filamendist = 2 dpf
Kiu numbri määramine on võrdlemisi keerukas ülesanne ja tavaliselt vajatakse selleks laboratooriumi.
Praktikas kasutatakse abivõtteid:
Näiteks puuvillakiud on seda peenem, mida pikem ta on; villakiud on seda peenem, mida säbaram ta on.
Sobiva suurusega kiudude valik sõltuvalt otstarbest on väga oluline. Valides rõivaste valmistamiseks liiga jämedad kiud, saame kange ja ebamugava kanga ja valides liiga peened kiud sisustus- ja tehniliste tekstiilide jaoks, saame vähe vastupidavad ja vähese tugevusega tooted.
Tugevus
Kiu tugevus on kiu omadus vastu pidada staatilisele jõule. Kiu tugevus sõltub eelkõige kiu molekulaarsest struktuurist (molekulide orientatsioonist, kristalliseerumise astmest, polümerisatsiooni astmest).
Kiu tugevusest sõltub tekstiilmaterjali vastupidavus, rebimistugevus, pilling.
Et määrata kiudude sobivust ettenähtud otstarbel kasutamiseks, tuleb hinnata kiumaterjali erisuguseid tugevusomadusi. Tekstiilmaterjali kasutamisel seda venitatakse, väänatakse, painutatakse, hõõrutakse, rebitakse, kortsutatakse jm. Kiu käitumist nendes eritingimustes väljendatakse erinevate tugevusnäitajate abil.
Põhiliseks tugevusnäitajaks on tõmbetugevus /tensile strength/ - vastupanu, mida kiud osutab katkivenitamisel. Tõmbetugevust väljendab jõud, mida on tarvis rakendada kiu katkirebimiseks.
Tõmbetugevus on väga oluline omadus tekstiiltoodete valmistamisel, kuna mitmes töötlusstaadiumis (ketramine, kudumine jm) venitatakse materjali päris suure jõuga. Kiu tõmbetugevus peaks olema vähemalt 20 cN/tex (sentinjuutonit teksi kohta).
Kiudude tugevust mõjutab ka niiskus. Taimsed kiud (nt puuvill, lina jt) tugevnevad niiskuse suurenedes (nt puuvilla tugevus märjas olekus suureneb kuni 30%), teiste hügroskoopsete kiudude (nt vill, viskoos) tugevus niiskuse mõjul väheneb (nt viskoos võib kaotada oma tugevusest 40 - 70%, samas kuivades tugevus taastub ). Sünteeskiudude tugevusomadusi niiskus reeglina ei mõjuta. Ainult polüamiidi tugevus väheneb märjas olekus umbes 10% ja mõnede akrüülide tugevus võib väheneda kuni 20%.
Tõmbetugevus on nn kuivtugevus. Märgtugevust väljendatakse %-des kuivtugevusest. Märgtugevus on oluline tekstiili värvimisel, viimistlemisel, pesemisel ja kasutamisel.
Kiudude tugevus sõltub ka kiudude pikkusest. Staapelkiud on reeglina nõrgemad kui samast kiust filament . Looduslike kiudude tugevus oleneb nende jämedusest ja tihedusest. Mida peenem ja tihedam on kiud, seda tugevam ta on. Loodusliku siidi on peetud läbi aegade üheks tugevamaks kiuks. Toorsiidi kiu tõmbetugevus on umbes 1/3 sama peenusega metalltraadi tõmbetugevusest.
Kiudude tinglik jaotus tugevuse järgi:

• tugevad kiud - klaaskiud , aramiidid, lyocell , siid
  
• keskmise tugevusega kiud - polüamiid, lina, puuvill, polüester, akrüül
  
• nõrgad kiud - modakrüül, vill, atsetaat , viskoos, elastaan
  

Suuremat tugevust nõutakse tehnilise otstarbega kiumaterjalidelt. Ülitugevate kiudude saamiseks muudetakse keemiliste kiudude molekulide ehitust (modifitseeritakse). Modifitseerimine halvendab sageli muid kiuomadusi (nt värvitavust). Näiteks valmistatakse ülitugevaid kiudusid aramiidist (kaubandusliku nimetusega - Kevlar) ja viskoosist (kaubandusliku nimetusega - Fortisan). Teine moodus ülitugevate kiudude saamiseks on täiesti uute kiudude väljatöötamine (nt Alfa-kiud).
Venivus
 Kiu venivus ehk elastsus /elongation/
Venitamisel kiud pikeneb. Kogu pikenemist kuni kiu katkemismomendini nimetetakse venivuseks. Venivus määratakse üheaegselt tõmbetugevuse määramisega ja väljendatakse %-des esialgse pikkuse suhtes. Kiudude venivus peaks olema 10 - 35%.
Väiksemal koormamisel toimub kiu vetruv pikenemine , kus pärast pingest vabanemist võtab kiud tagasi oma esialgse pikkuse.
Kui tagasitõmbumine toimub pikemat aega, nimetatakse seda elastseks pikenemiseks. See toimub kuni elastsuspiirini, millest suuremal koormamisel kiud venib sedavõrd, et pärast pingest vabanemist enam täielikult tagasi ei tõmbu.
Pärast elastsuspiiri toimub kiu plastiline ehk jääv pikenemine. Katkemismomendil saavutab kiud maksimaalse pikkuse. Jäävast deformatsioonist on tingitud riide kortsumine. Suure plastilise venivusega on lina, puuvill, viskoos.
Tekstiilmaterjali venitatavus on sõltuv niiskusest. Tavaliselt suurendab niiskus katkevenivust. Samuti mõjutab kiu venivusomadusi temperatuur. Temperatuuri tõustes venivus suureneb.
Elastsust  /resiliancy/ tuleb seostada elastse pikenemisega, mis näitab, mil määral võib kiudu venitada, et see tõmbuks tagasi oma esialgse pikkuseni (väljendatakse %-des kiu algpikkusest). Järelikult, mida vähem jõudu on vaja, et kiudu venitada ja mida paremini kiud saavutab pärast venitamist esialgse pikkuse, seda elastsem on kiud. Mida suurem on kiu elastsus, seda kvaliteetsemad on sellest kiust valmistatud tooted, kuna nad pärast venitamist taastavad oma esialgse kuju ega kortsu. Elastsus on oluline omadus ka ketramisel, kuna nad ei murdu nii kergesti kui mitteelastsed kiud.
Kiud peavad olema elastsed, kuid ei tohiks liialt venida. Kiude peaks saama venitada vähemalt 5% ning pärast venitamise lõpetamist peaks kiud taastama oma esialgse pikkuse. Erikiududele (nt elastsed kiud) need nõuded ei kehti. Elastsete kiudude pikenemine võib ulatuda sadadesse protsentidesse (nt elastaan 400 - 700%).
Tekstiilkiudude liigitus elastsuse järgi:
Elastsed kiud ..................... looduslik kummi, elastaan
Eriti venivad kiud ............... polüamiid, polüpropeen, lambavill
Venivad kiud ..................... akrüül (elastsus on varieeruv)
Keskmise venivusega ........... polüester
Väikese venivusega kiud ....... atsetaat, viskoos
Peaaegu venimatud kiud ........ puuvill, lina, klaaskiud
Tekstiiltoodete elastsus või mitteelastsus ei sõltu ainult kiududest, millest see valmistatud on. Tekstiiltoodete elastsuse saavutamiseks on mitmeid võimalusi, mida kasutades on võimalik valmistada elastset toodet ka mitte- või väheelastsetest kiududest.
Tekstiiltoodete elastsus saavutatakse:

elastsete kiudude kasutamisega (nt elastaani kasutamine koos teiste kiududega, polüestri lisamine vähevenivatele kiududele, mistõttu saadakse vähem kortsuvam riie jm)

kiufilamendi tekstureerimine (mahuliseks muutmine) elastseks (nt sukkpükste valmistamisel kasutatav tekstureeritud polüamiid)

kiu loomuliku säbaruse tõttu (lambavill või säbardatud keemiline kiud)

veniva kanga struktuuri valikuga (nt trikotaaž või satäänsidus)
Venivusomaduste hulka võib lugeda ka vetruvuse /resilience/ ehk kiu võime taastada esialgne kuju pärast välise jõu toime lakkamist. Vetruvus on oluline materjali sirgestumise seisukohalt. Sel põhjusel kasutatakse hea vetruvusega polüestrit nt puuvillaste materjalide koostises, et saada vähem kortsuvam ja paremini sirgestuv toode.
Kiudusid, mis ei ole oma loomult vetruvad, kasutatakse tihti staapelkiududena. Staapelkiududest kedratud lõng annab kangale pehmuse ja muudab selle mõnevõrra vähem kortsuvaks, kuid samas väheneb ka kanga tugevus. Mitmed keemilised viimistlusvõtted muudavad samuti kanga vähem kortsuvks, kuid ka sel juhul väheneb kanga tugevus.
Suure vetruvusega on elastaan, kummikiud, kuid samas ka enamus sünteeskiude (polüamiid, polüester, akrüül, modakrüül, polüpropeen) ja tehiskiududest triatsetaat. Vetruvust suurendatakse ka nende kiudude tekstureerimisega (mahuliseks muutmisega) ja säbaruse andmisega. Looduslikest kiududest on hea vetruvusega vill ja siid.
Õhuke looduslikust siidist kangas.
Sama kangas pärast käe vahel kortsutamist: tänu elastsetele kiududele kortsud peaaegu puuduvad ja kaovad mõne aja jooksul.
100% linakiust kostüümikangas.
Sama kangas pärast käe vahel kortsutamist: jäik kiud põhjustab suure kortsuvuse, mis ise ära ei kao.
Painduvus, hõõrdekindlus
Kiu painduvus, kiududevaheline hõõrdumine, hõõrdekindlus.
Paindetugevust /flexilibility/ määratakse kiu painutamisega üle serva kiudu venitamata kuni selle katkemiseni.
Kiu painduvus tagab lõnga kvaliteetsuse ning tekstiiltoodete pehmuse ja languse. Kiu paindetugevus väljendatakse painutuskordade arvuga (nt lambavillal on see väga hea - 160 000, puuvillal 65 000, linal 9000). Klaaskiudude paindetugevs on väga nõrk, seetõttu kasutataksegi klaaskiudu rõivatekstiilides väga vähe, kuna murduvad kiud võivad nahka ärritada.
Kiududevaheline hõõrdumine /cohesiveness/ oleneb peamiselt kiu pinnast. Hõõrdumisjõud on suure tähtsusega kiudainete ketramisel. Kui kiu pind on sile, siis on seda raske kedrata, sest kiud ei haaku omavahel ja libisevad kedrusest kergesti välja (nt siid ja polüester on halva sidususega).
Hõõrdekindlus /abrasion resistant/ iseloomustab kiumaterjali vastupidavust hõõrdumise toimele.
Tavaliselt on hõõrdekindlus tekstiilist valmistoote omadus, mida iseloomustab vastupidavus hõõrdumise toimele kasutamise käigus. Olenevalt tootest kehtestatakse teatavad piirnormid. Hõõrdekindlust testitakse hõõrudes kanga pinda mehaaniliselt ja hinnates kanga muutusi (kanga pind, tugevus), mis hõõrdumise tagajärjel tekkis.
Väikest hõõrdekindlust saab parendada kiudude segamisega (nt lambavilla hõõrdekindlus paraneb segatuna polüestriga).
Hõõrdekindlus on:

• väga hea - aramiidid, flourkiud, polüamiid, polüester, polüpropeen
  
• hea - elastaan, lina, akrüül, puuvill, siid
  
• keskmine - vill, viskoos
  
• halb - atsetaat, klaaskiud
  

Polüestrist veekindel kangas, kootud multifilament kiududest, pahemalt poolt töödeldud polüuretaaniga.
Sama kanga hõõrdekindluse testi tulemused (Martindale testeriga, 171000 pööret). Tegemist on väga hea hõõrdekindlusega kangaga.
Sama kangas suurendatult umbes 100 x: näha on labase sidusega multifilament polüesterlõngad.
Kangas pärast hõõrdekindluse testi: mõned filament-lõngad on katkenud, muutes kanga pinna karvaseks
Pilling
Hõõrdumisega on seotud selline nähtus nagu pilling /pilling/ - kiuotsakeste väljaulatumine kiumassist. Põhjustajaks on kiumaterjalis olevad lühikesed kiud ja mehaaniline hõõrdumine kasutamisel.
Pillingu tekkimist mõjutavad hõõrdumise intensiivsus ja laad . Kiutopp moodustub, kui tootes esineb pinnast väljaulatuvaid kiuotsakesi, mis võivad üksteise külge takerduda. Pilling tekib kergemini, kui tekstiiltootes on kasutatud erineva hõõrdekindlusega kiudusid (nt puuvill ja polüester). Väiksema hõõrdekindlusega kiud murduvad hõõrdumisel ja eralduvad tugevamast kiust, moodustades kanga pinnal topikesi.
Pillingusoodumust saab vähendada, kui:

• alandada lühikeste kiudude osatähtsust kiumaterjalis (nt kasutada staapelkiududest kedratud lõnga koos filamentkiududega)
  
• suurendada lõnga keerdumust, mille tõttu mehaaniliselt väheneb kangast väljaulatuvate kiuotsakeste arv ja pikkus
  
• kasutada suurema lõime- ja koelõngade tihedusega kanga struktuuri, kuna tihedam riie hoiab kiuotsakesi rohkem kangastruktuuris paigal
  
• kasutada tihedamalt põimuvaid kanga siduseid (nt labase sidusega kangas muutub raskemini topiliseks kui atlass -sidusega kangas)
  
• vähendada kangas tugevate staapelkiudude osakaalu (nt nõrgad kiud rebenevad kergesti hõõrdumisel kanga pinnast, kuna side on nõrk ja tekkinud topid kukuvad maha)
  
• viimistleda riide pinda nii, et see aitaks kiudusid riide kasutamisel riide pinnas hoida (nt kanga immutamine , lamineerimine jm).
  

Kõige kiiremini muutuvad topiliseks akrüülkiust ja lambavillast valmistatud hõredakoelised trikootooted.
 
 
Viskoos-staapelkiududest trikotaazist top- kampsun .
Pärast 2-aastast kandmist näeb kampsuni kanga pind välja selline: pillinguline (ehk topiline).
 
 Suurendatult näeb pilling samal kangal välja selline: lühikeste kiudude otsad on omavahel takerdunud "topiliseks.
Hügroskoopsus
Hügroskoopsus /absorbency/ on kiudude omadus imeda endasse niiskust ümbritsevast keskkonnast. Hügroskoopsuse iseloomustamiseks võrreldakse materjali kaalu enne ja pärast niiskuse imamist ja väljendatakse protsentides.
Tekstiilkiudude põhiomadused eeldavad, et kiud peavad olema võimelised imama vähemalt 2-5% niiskust.
Niiskust satub kiududesse:

• õhust (õhuniiskus, udu, vihm , vesi, lumi)
  
• inimese nahalt (tavaline ainevahetus , higistamine)
  
• tekstiili viimistlemisel (värvimisel, immutamisel jm)
  
• hooldamisel (pestes, plekkide eemaldamisel jm)
  
• kasutades (nt telgid, purjed , kalavõrgud jm)
  

Tekstiilkiudude võime, imada niiskust, on erinev. Kanga puhul on võimalik niiskusimamisvõimet suurendada kanga struktuuri abil ja viimistluse abil (nt kohevad ja struktuursed kangad on hügroskoopsemad kui sileda pinnaga kangad).
Olenevalt niiskuse toimest tekstiilkiududele, liigitatakse need:

hügroskoopsed ehk niiskust imavad (looduslikud kiud, osa tehiskiude - viakoos, modaal , lyocell, cupro )

mittehügroskoopsed ehk niiskust hülgavad (sünteeskiududest - polüester, polüpropeen; osa tehiskiude - atsetaat, triatsetaat)

vees täielikult või osaliselt lahustuvad kiud (tehiskiududest - alginaat, sünteeskiududest - polüvinüülalkohol)
Vesi avaldab kiududele erilist mõju: temperatuur ja niiskus üheskoos mõjutavad kiuomadusi igale kiule eriomasel viisil. Iga kiud on võimeline imama just sellele kiule iseloomulikul määral niiskust (oleneb kiu keemilisest struktuurist) ja kiusse imatava niiskuse määr on sõltuvuses õhu niiskusest ja temperatuurist. Erinevad kiud imavad vett eri kiirusega ja erisuguses koguses (nt tsellulooskiud imavad niiskust kiiresti suures koguses, villakiud aeglaselt suures koguses, sünteetilised kiud väga vähe).
Kiu omadused peaksid säiluma suhteliselt ühesugustena nii kuivalt kui ka märjalt.
Kius sisalduv niiskus mõjutab mitmeid kiuomadusi (nt mass, tugevus, venivus jm), seetõttu katsetatakse tekstiilmatejale alati ühesugustes tingimustes, et tulemused oleksid võrreldavad.
Kirjanduses nimetatakse hügroskoopseteks /hygroscopic/ kiudusid, millel on võime imada niiskust, tundumata ise märjana.
Rõiva-, sisustus- ja tehnilisteks tekstiilideks kasutatakse nii hügroskoopseid kui ka mittehügroskoopseid kiude. Hügroskoopseid kiude kasutatakse tihti igapäevarõivastuse ja lasterõivaste valmistamisel, mittehügroskoopseid kiude kasutatakse rohkem pealisrõivaste (nt joped , vihmamantlid jne) valmistamisel. Vees täielikult lahustuvaid või osaliselt lahustuvaid kiude kasutatakse tehnilistes tekstiilides ja rõivatööstuses pigem abimaterjalidena töötlemis- ja/või tootmisprotsessis. Üldiselt on vees lahustuvus kahjulik kiuomadus. Mõnel juhul on see omadus siiski vajalik. Näiteks tehnilistes tekstiilides kasutatakse vees lahustuvaid kiude meditsiinis kirurginiidina, tootmisprotsessis kasutatakse sokitööstuses - sokke kootakse pideva toruna, sokkide vahele kootakse vees lahustuv eristuslõng, seega eralduvad sokid pesumasinas.
Kiudude hügroskoopsusest oleneb materjali hügieenilisus (nt sünteetilisest kiust särkides kondenseerub nahalt erituv niiskus kiu pinnale ning materjal on vastu nahka tundes märg). Niiskuse sidumine kiusse (hügroskoopsete kiudude puhul) on keemiline reaktsioon , kus vabaneb soojust, seetõttu tunduvad hügroskoopsed kiud soojadena. Hügroskoopsed kiud värvuvad väga hästi ja neil on hea värvikindlus. Hügroskoopsed kiud on ka head elektrijuhid, mistõttu hügroskoopseid kiude sisaldavad kangad ei tekita staatilist elektrit nii kergesti.
Keemias kasutatakse hügroskoopsete ja mittehügroskoopsete kiudude sünonüümidena mõisteid - hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed:

• hüdrofiilsed - märguvad
  
• hüdrofoobsed - märgumatud
  

Need mõisted iseloomustavad kiumolekulide võimet moodustada või mitte moodustada veega vesiniksidemeid. Hüdrofoobsetel kiududel on kalduvus kergesti ja kompaktselt määrduda õlidega, mistõttu need materjalid on raskesti puhastatavad.
Hügieenilisuse ja hooldatavuse seisukohalt on lisaks niiskuse imamisele oluline ka kiu võime niiskust ära anda. Niiskuse haihtumine ehk kuivamiskiirus selgub kõige paremini pestud rõivaste kuivatamisel. Kiiresti kuivavad sünteeskiud, kõige aeglasemalt annab niiskust ära puuvill. Näiteks mähkmetööstusele on oluline kiudude võime siduda niiskust, ilma et need tunduksid märjana, seetõttu kasutatakse enim viskoosi .
Mõned kiud tursuvad niiskuse mõjul (nt puuvill, viskoos), mis põhjustab kiu pikisuunalist kokkutõmbumist. Seda on oluline teada kasutamisel, hooldamisel, pesemisel. Kiu tursumine võib olla ka soovitud omadus. Näiteks linakiu kasutamine tuletõrjevoolikute valmistamisel oli hästi läbi mõeldud, kuna kiud märjaks saades tursus ja tihenes, muutudes vett läbilaskmatuteks.
Töötlemata linane kangas märjalt ja kuivalt. Märg kiud on tursunud ja lühenenud.
Vesi võib muuta ka kiu plastseks, see tähendab, et materjali saab märjalt venitada ja vormida. Samuti mõjub ka veeaur. Veeauru kasutatakse ka viimistlemisel, just plastsuse andmiseks materjalile selle kokkutõmbumisvastasel ja pehmendaval viimistlemisel. Tsellulooskiud muutuvad veega kokku puutudes plastseteks.
Vastupidavus välismõjudele
Kandmisel alluvad tekstiiltooted mehaanilistele, keemilistele ja füüsikalistele mõjudele: õhk, vesi, aur, valgus, päikesekiirgus, happed , leelised, hõõrdumine, kuumniiske töötlemine, pesemine, keemiline puhastus.
Kiudude vastupidavusest välismõjudele oleneb nende kandmiskestus.

Termiline püsivus /heat sensitivity / kirjeldab kiudude reageerimist kuumusele.
Kiud peavad püsima muutumatutena kõigil kasutus-, töötlus- ja hooldustemperatuuridel. Üldiselt peab tekstiilmaterjal olema vastupidav kõikidele tavaliselt esinevatele temperatuuridele. See peaks jääma temperatuurivahemikku -30ºC (-40 ºC) kuni 130ºC (150ºC, isegi üle 200ºC). Nõuded tehnilisel otstarbel kasutatavate kiudude temperatuuritaluvusele võivad olla tunduvalt suuremad.
Temperatuuri tõus põhjustab tekstiilmaterjalides muutusi. Ühed kiud sulavad (nt polüpropeen), teised on töödeldavad soojuse abil (nt triatsetaat, polüamiid), mõned kiud muutuvad teatud temperatuuril vedelaks (nt sünteeskiud), osa kiude lagunevad ilma sulamata (nt looduslikud kiud). Tavaliselt langeb kõrge temperatuuri puhul kiudude vastupidavus, suureneb pikenemine, paremini ilmnevad vetruvad omadused.
Olenevalt kiu omaduste muutumisest kõrge temperatuuri mõjul eraldatakse kiudude soojuskindlust ja soojuspüsivust. Kiudude soojuskindlus iseloomustab ajutisi muutusi ja nende omadusi kõrgel temperatuuril. Soojuskindlus eraldab temperatuurivahemikud, mis teatud aja jooksul ei avalda kiududele kahjulikku mõju. Kiudude soojuspüsivus iseloomustab omaduste jäävaid muutusi kõrgel temperatuuril ja see määratakse kindlaks pärast kiudude jahutamist normaaltemperatuurini. Soojuspüsivus määrab kindlaks võimalikud kiudude tugevuse kaod ja pikenemise olenevalt temperatuurist, mõjutamise ajast ja kiudude kasutamise otstarbest.
Nende omaduste baasil määratakse kindlaks erinevaid kiude sisaldavate materjalide kuum-niiske töötlemise režiimid (nt puuvilla pressimise temperatuur 180 - 210ºC, villasel materjalil kuni 150 ºC).
Termoplastiliste (soojuse abil töödeldavad ja jahutamisel oma kuju ja omadused säilitavad) kiudude hulka kuuluvad sünteetilised kiud ja tehiskiududest atsetaat ja triatsetaat. Mittetermoplastiliste kiudude hulka kuuluvad looduslikud kiudained ja tehiskiududest viskoos, modaal. Kiudude tugevuse kaod sõltuvad kuumutamise temperatuurist ja ajast (nt puuvillakiu kuumutamisel 150ºC 72 tundi kaotab kiud 50% tugevusest).

Põlemiskindlus /flammability/ 
Kiu käitumine põlemisel on samuti tähtis omadus, sest paljudel kasutusaladel vajatakse tulekindlaid kiude. Täiesti põlematuid kiude ei ole välja töötatud. Kiud võivad olla vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja/või raskesti põlevad. Neid kiude nimetatakse kuumuskindlateks kiududeks.
Kiudude põlemistundlikkust kirjeldatakse nn LOI-arvuga, mis näitab hapniku osatähtsust, mida peaks sisaldama gaasisegu, et kiud põleks edasi ka pärast leegi eemaldamist. Mida suurem on LOI-arv, seda tulekindlam on kiud (nt puuvillal on LOI-arv 19, lambavillal 25). Enamus kiudude LOI-arv jääb 17,5 ja 30 vahele. Kuumuskindlate kiudude LOI arv võib ulatuda 75-ni.
Tekstiilkiude saab tulekindlamaks viimistleda või modifitseerida kiu ehitust.
Mitmed tsellulooskiudude tulekindlad viimistlused muudavad tekstiili jäigemaks, nõrgemaks, sisaldavad aineid, mis on või võivad osutuda tervisele kahjulikuks, võivad tuhmistada värvust ja ei ole tavaliselt eriti pesukindlad.
Kuna väga paljud sisustustekstiilid on tulekindlamaks viimistletud (seoses ühiskondlike hoonete sisustusele esitatud tuleohutusnõuetele), siis ei ole ka soovitav neid kangaid kasutada rõivatekstiilidena.
Kiudude käitumist külmas on vähem uuritud kui termilist püsivust. Tavaliselt kiuomadused külmas oluliselt ei muutu. Omaduste muutumist põhjustavad eelkõige tuule, niiskuse ja külma koosmõju, samuti niiskuse võimalik jäätumine tekstiilmaterjalis. Mõned viimistlused ja tekstiilmaterjalid võivad külma toimel murduda.
Looduslikud ja tehiskiud taluvad hästi madalat temperatuuri. Sünteetilised kiud on madalama temperatuuri puhul vähem vastupidavamad (nt kloorkiud ja polüpropeen muutuvad hapraks juba -20ºC juures).

Kiu keemiline püsivus / resistance to chemicals/ 
Aine keemilise ehituse säilumine mitmesuguste ainetega kokkupuutumisel, tekstiilkiudude puhul eelkõige hapete, leeliste ja orgaaniliste lahustitega.
Tekstiilkiudude üldiste omaduste hulka kuulub, et

• kiud peab taluma argiseid keemilisi mõjutusi: lahjat hapet, lahjat leelist ning orgaanilisi lahusteid ilma et kiu omadused muutuksid.
  
• kiumaterjali peab saama hõlpsasti puhastada ja see ei tohiks puhastamisega oluliselt muutuda. Puhastamine käsitleb nii pesuvahendite, vee, temperatuuri kui ka mehaanilise töötlemise mõju.
  
• kiud peavad olema värvitavad. Tehnilistel kiududel ei ole see omadus oluline, küll on aga see omadus tähtis sisustus- ja rõivatekstiili puhul.
  

Keemiliste ainetega puutuvad tekstiilkiud kokku värvimisel (värvilahus võib olla happeline või aluseline), viimistlemisel, pleegitamisel (tavaliselt kasutatakse oksüdeerivat pleegitit), pesemisel (tavaliselt on pesuvahendid nõrgalt aluselised ), puhastamisel ja plekkide eemaldamisel (tavaliselt on pesulahused orgaanilised lahustid), kasutamisel (higi võib olla happeline või aluseline), säilitamisel (õhusaaste jm).
Reageerimisel keemiliste ainetega kiud võib kahjustuda või hävida (tugevuse nõrgenemine, värvuse muutus, augud jm). Väiksemad kahjustused ilmnevad sageli värvuse muutusena ja tugevuse nõrgenemisena. Reageerimisvõime oleneb kiu keemilisest ehitusest ehk sellest, kas kius on ainega reageerimisvõimelisi aatomeid ja kas need osad puutuvad ainega kokku. Näiteks tsellulooskiud on vastupidavad leeliste mõjudele, valkkiud ei talu leeliseid (nt seetõttu soovitatakse villaste toodete pesemisel kasutada neutraalseid pesuvahendeid või pehmetoimelisi seepe). Mõnede keemiliste ühendite toime suureneb või reaktsioon kiireneb kõrgemal temperatuuril, seetõttu on ka pesemisel ja viimistlemisel oluline kinni pidada õigest kuumtöötlemise režiimist, et mitte kangast kahjustada.
Ainega kokkupuutumise võimalused sõltuvad ka kiu hügroskoopsusest. Märguvad kiud on reageerimisvõimelisemad kui märgumatud kiud. Sellega on seletatav ka asjaolu, et enamus hügroskoopseid kiude on hästi värvitavad (nt puuvill, vill, siid).
Happed enamuses mõjuvad kiududele kahjulikult. Isegi nõrgad happelahused mõjuvad tsellulooskiududele hävitavalt. Leelised kahjustavad kiude vähem kui happed, mõnikord isegi parandavad kiu kvaliteeti (nt puuvilla töötlemine seebikivilahuses).
Kiudude reageerimist hapetele ja alustele kasutatakse ka kanga kiusisalduse määramisel. Head tulemused pleegitamisel, viimistlemisel ja värvimisel sõltuvad kiudude reageerimisest hapete ja alustega.
Oksüdeerivad vahendid, mida kasutatakse kiudude pleegitamisel põhjustavad kiudude lagunemist, seetõttu võib neid kasutada ainult lühiaegselt (nt eriti tundlikud pleegitamise suhtes on vill, siid, atsetaat, akrüül).
Orgaanilised lahustid, mida kasutatakse toote keemilisel puhastamisel ja kiudude päritolu määramisel, mõjuvad kiududele erinevalt (nt happe mõjul puuvill laguneb, atsetaat laguneb atsetoonis jne).
Keemilist reaktsiooni kasutatakse ka riide eriviimistlusel (nt valmisriidest saab happe abil eemaldada puuvilla - kui siidpitsi puuvillasele riidele tikkida ja riiet töödelda happega , siis puuvill laguneb ja pestakse välja, kuna siid, valkkiuna, ei kahjustu).
Higi võib põhjustada kanga värvuse muutuse ja samuti nõrgendada kiudu. Kõige tundlikum higi suhtes on siid, mistõttu siidist tooted vajavad tihedat pesemist . Ka teised looduslikud kiud võivad higi toimel kahjustuda. Kõik keemilised kiud va viskoos on higi toimele väga vastupidavad.
Keemiliselt vastupidavamad on sünteeskiud, eelkõige - polüpropeen, polüeteen, polüester, kloorkiud ja spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud kiud.
Eriti oluline on nende kiudude kasutamine tervisele ohtlikke keemilisi aineid käsitlevate ametite töörõivamaterjalide puhul, mis peavad olema vastupidavad nii hapetele kui leelistele.
Valguskindlus / light resistance/.
Päikese ultraviolettkiirgus võib olla tekstiilkiududele kahjulik. Ultraviolettkiirgus sisaldab palju energiat, mis aktiviseerib keemilisi reaktsioone, mis omakorda võivad mõjutada kiu, värvaine või viimistlusaine molekule. Kiud muutuvad nõrgemaks, kolletuvad, värvus muutub ning viimistlusained haihtuvad muudeks aineteks, mistõttu nende esialgne toime lakkab.
Päikesevalgus kahjustab eelkõige kiu tugevust ja värvus pleekub. Päikesevalguse mõju suureneb temperatuuri ja õhuniiskuse tõustes. Tugevuse vähenemist saab määrata ajaga , mis läheb vaja kiu valguse käes hoidmiseks, et kiu tugevus väheneks 50%.
 
 Päikese UV-kiirte toimel pleekunud täislinane kangas (üleval) ja sama kangas pleekumata (all).
Pleekumata täislinane kangas suurendatult.
 
Kiudude valguskindlus võib suureneda värvimise abil.
Matistatud ( puuduv läige) keemilised kiud on vähem valgustundlikud .
Valgusele vastupidavuse järgi jaotuvad kiud:

• Väga hea - klaaskiud, akrüül, modakrüül, polüester
  
• Hea - lyocell, lina, puuvill, viskoos
  
• Mõõdukas - triatsetaat, atsetaat
  
• Halb - polüamiid, vill, siid
  

Tänapäeval räägitakse rohkem vastupidavusest ilmastiku toimele (õhusaaste). Õhusaaste korral mõjutavad tekstiili välisõhuga segunenud reageerimisvõimelised ained. Need ained on sageli happelised . Kõik need ained koos päikese UV-kiirgusega mõjutavad tekstiili ja selle omadusi.
Ilmastiku mõju kiududele:

• hea vastupidavusega - akrüül, polüester, kloorkiud
  
• mõõduka vastupidavusega - polüamiid, puuvill
  
• halva vastupidavusega - polüpropeen, valkkiud (lambavill, siid), lina, viskoos
  

Vastupidavus hallituse /mildow resistant/, bakterite ja mikroorganismide toimele.
Vastupidavuse all nende toimele mõistetakse seda, kui vastuvõtlik on kiud mõjutustele, kui kergesti ja kuidas satuvad kiudu tõvestavad organismid.
Oluline on seda arvestada pikemaajaliste tekstiiltoodete ladustamise ja transportimise tingimustes.
Hallitusseened toituvad tselluloosist ja mitmesugustest valkudest ning arenevad eriti hästi niiskes soojas kliimas. Hallitus tekib üksnes nõrgalt happelises keskkonnas ja temperatuuril 20-40 ºC. Kui temperatuur tõuseb üle 50ºC, siis ensüümide tegevus lakkab täielikult. Ka määrdunud ja higine pind aitab hallituse levimisele kaasa.
Hallitus on tekstiilis nähtav hallide , pruunide, kollaste, siniste ja oranžide täppidena. Tavaliselt saab selle kahjustuse kõrvaldada tekstiili keedupesuga.
Enim hallitusaltid on tsellulooskiud, eriti looduslikud. Tunduvalt vähem kahjustab hallitus siidi, eriti keedetud siidi. Lambavill on vastuvõtlik proteiinist toituvatele hallitusseentele, kuid kahjustused tekivad taimsete kiududega võrreldes tunduvalt aeglasemalt. Kuna sünteeskiududes ensüüme ei esine, siis sünteeskiud taluvad hallitust eriti hästi.
Niisketes tingimustes puuvillasele kangale tekkinud kahjustus hallituse näol.
Niiskuse tekitatud kahjustused puuvillasele trikotaažile.
Mikroorganismid  on tavaliselt seened ja bakterid , mis arenevad ja kasvavad teatava temperatuuri ja niiskusega. Kiudu võivad imenduda bakterid, mis kahjustavad kiudu või levitavad tekstiili kasutajatele haigusi. Üldiselt hävib suurem osa mikroorganismidest külmas ja kuivas. Mõnel juhul toimivad kuumus ja valgus steriliseerivana. Sellest lähtuvalt on kiudude puhul hinnatud omadus nende ainete eemaldatavus kiust ehk kiu steriliseeritavus.
Lisaks mikroorganismidele kahjustavad kiudusid kahjurputukad / moth resistant/. Koiliblikate tõugud ja mitmesugused mardikad kasutavad toiduks proteiinkiududes sisaldavat keratiini. Mõnel juhul söövad kahjurputukad ka viskoosi, atsetaati ja triatsetaati.
Parim kaitse kahjustuste eest on kiudude õige valik. Kui tekstiili kasutatakse tingimustes, kus hallitus või mikroorganismid kahjustusi põhjustavad, siis tuleks valida sünteeskiududest materjal. Kui tegemist on segatud kiududega materjaliga , kus sünteeskiud esineb koos mõne loodusliku kiuga , siis võivad kangale ebasoodsates tingimustes siiski kahjustused tekkida loodusliku kiu sisalduse tõttu. Puuvill ja viskoos on steriliseeritavad. Puuvilla saab keeta, mis hävitab bakterid ja hallitusseened täielikult.
Tekstiili saab ka töödelda antibakteriaalse ja hallitusvastase viimistlusega (nt sokke töödeldakse higi ja seente poolt põhjustatavate probleemide vähendamiseks).
Elektrilised omadused
Staatiline elekter  /static charge/ tekib hõõrdumisel kas naha või muu tekstiili vastu.
Kiu elektriseeruvus oleneb eelkõige niiskusest - nii õhu suhtelisest niiskusest kui ka kiu niiskussisaldusest.
Rõiva kinnijäämine naha või teiste tekstiilesemete külge on iseloomulik väikese niiskusesisaldusega, mittehügroskoopsetele kiududele (nt sünteeskiud).
Hõõrdumisel tekkinud staatiline elekter võib tekitada isegi elektrilöögi ja sädemeid. Teatavas töökeskkonnas on sädemete tekkimine ohtlik (nt kui õhus on kergsüttivaid gaase või toodetakse tundlikke elektriseadmeid). Staatiline elekter põhjustab probleeme ka tekstiili tootmisel, seetõttu niisutatakse ketrus- ja kudumisruume kunstlikult pihustitega.
Tekstiili kasutamisel võib elektriseeruvus põhjustada materjali tuhmumise, kuna elektriseerunud materjal tõmbab ligi mustust ja tolmu ja püsib seal staatilise elektrilaengu tõttu.
Rõivaste kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata staatilise elektri tekkimise võimalusele tekstiili kasutamisel. Näiteks talverõivaste voodrimaterjaliks tasub valida pigem viskoos kui polüester, kuna talvel on õhuniiskus tavaliselt üsna madal.
Riiet saab ka antistaatiliseks viimistleda, kuid see ei kannata pesemist või on nende pesukindlus väga halb. Elektriseeruvusega kaasnevaid probleeme saab vähendada ka antistaatilisi kiude kasutades (nt põrandakattesse kootakse metallpulbrit, mis vabastab elektrilaengu).