Kiudude ehitus (0)

3.KIUDUDE EHITUS
Tekstiilkiududel saab uurida ja kirjeldada:
*füüsikalist ehitust,
*keemilist ehitust.
Kiu ehitusest üldise ettekujutuse võib saada palja silmaga,
täpsema ehituse kohta tuleb kasutada juba spetsiaalseid seadmeid ja uurimismeetodeid
nagu elektronmikroskoopia,
infrapunakiirguse, valgus- ja röntgenkiirte abil uurimist ,
termoanalüüse jm.
Selleks et kirjeldada kiuehitust on vaja teada ja kasutada kindlaid mõisteid.
3.1.MÕISTE “KIUD”
Mõiste “KIUD” liigitatakse:
* TEKSTIILKIUD
* ELEMENTAARKIUD JA ELEMENTAARNIIDID
*TEHNILISED KIUD
*FILAMENTKIUD
*STAAPELKIUD.
*TEKSTIILKIUD –
painduvad ja tugevad moodustised,
pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda
kasutatakse tekstiilitööstuses.
*ELEMENTAARKIUD -
kiud , mis on jagamatud peenkiud,
n: puuvill , vill
*ELEMENTAARNIIDID
pikad jagamatud üksikkiud,
n:looduslik siid, tehis - ja sünteetilised kiud
*TEHNILISED KIUD -
looduslikud taimkiud , mis koosnevad omavahel pektiiniga ühendatud elementaarkiududest
n:lina, kanep
*FILAMENTKIUD -
keemilised kiud, mis on pikad ja pidevad
*STAAPELKIUD -
keemilised kiudained , mis on saadud 40-70 mm pikkustest tükeldatud kiududest .
Anne Hein
TLÜ Tööõpetuse osakond
Eriseminar materjaliõpetusest. Kiu ehitusega seotud mõisted 20093.2.KIU EHITUST JA OMADUSI ISELOOMUSTAVAD MÕISTED :
*KIU PIKKUS
*KIU JÄMEDUS(PEENUS)
*KIU RASKUS
*KIU TUGEVUS
TÕMBETUGEVUS(KUIVTUGEVUS),
MÄRGTUGEVUS,
HÕÕRDEKINDLUS,
PILLING
*KIU PIND JA RISTLÕIKEPINNA KUJU(vt jooniseid)
*KIU VÄRVUS JA LÄIGE
* ELASTSUS
*KIU TERMILINE PÜSIVUS
MUUTUSED TEMPERATUURI TÕUSTES
MUUTUSED TEMPERATUURI LANGEDES
SOOJAPIDAVUS /SOOJAJUHTIVUS
MUUTUSED KIU PÕLEMISEL
*KIU MUUTUSED VEE JA VEEAURU TOIMEL
HÜGROSKOOPSED(NIISKUST IMAVAD)/MITTEHÜGROSKOOPSED,
HÜDROFIILSED(MÄRGUVAD)/HÜDROFOOBSED(MÄRGUMATUD),
KUIVAMISKIIRUS,
NIISKUSE KINNIPIDAMISVÕIME,
KIU MUUTUMINE PLASTSEKS,
KIU LAHUSTUVUS VEES,
NIISKUSE SIIRDAMINE/ KONDENSEERUMINE NAHAPINNALT
*KIU KEEMILINE PÜSIVUS
REAGEERIMINE HAPETE,LEELISTE VM KEEMILISTE AINETE TOIMELE
*VASTUPIDAVUS PÄIKESEVALGUSE MÕJUTUSTELE
*ELEKTRISEERUVUS
*VÄRVITAVUS
Anne Hein
TLÜ Tööõpetuse osakond
Eriseminar materjaliõpetusest. Kiu ehitusega seotud mõisted 2009*KIU PIKKUS
Kõik looduslikud kiud peale loodusliku siidi on lühikiulised. Nende pikkus on 10-900 mm ja
see ei ole ühtlane. Keemilisi kiude saab toota pika pidevkiuna (filamentkiud) või vajadusel
tükeldatakse soovitava pikkusega staapelkiududeks.
Mida pikemad ja ühtlasemad on kiud, seda ühtlasem on kedratud lõng.
*KIU JÄMEDUS(PEENUS)
väljendatakse kiu(lõnga) numbriga, so kaalu ja pikkuse suhtarv.
Kasutatakse kolme erinevat ühikut:
tex (teks), lõngade jämedus ---------------- 1tex=1g/1000m ----mida suurem nr, seda
jämedam lõng
den (denjee), keemiliste kiudude jämedus - 1den=1g/9000m--mida suurem nr, seda
jämedam kiud
Nm (meetriline number), õmblusniitide jämed.-------1Nm=1m/g--mida suurem nr, seda
peenem niit
*KIU RASKUS
Tekstiilkiududest valmistatud tooted on erineva raskusega,
see sõltub kiu tihedusest (kiu kiu mass/ruumalaühiku kohta g/cm3).
Looduslikud ja tehiskiud on üldiselt rasked ja sünteeskiud on vastupidi kerged.
*KIU TUGEVUS
Kiu tugevusomadused määravad selle kiu sobivuse ettenähtud otstarbel kasutamiseks,
sest tekstiilmaterjale kasutamisel : venitatakse, väänatakse, hõõrutakse, kortsutatakse jne.
Seega kiu tugevust iseloomustab:
TÕMBETUGEVUS (KUIVTUGEVUS) –näitab, milline on kiu vastupanuvõime
katkemisele, kui palju venib ja pikeneb kiud ning millist koormust ta talub enne katkemist.
(Oluline juba ketramisel,kanga kudumisel).(cN/tex)
MÄRGTUGEVUS –(% kuivtugevusest)näitab, kas kiud on niiskuse suurenedes
tugevam kui kuivalt –
-Niiskust imavatest kiududest: taimsed kiud (puuvill, lina jt) tugevnevad, teised niiskust
imavad kiud (vill, viskoos , atsetaat) vastupidi nõrgenevad niiskuse toimel.
-sünteeskiudude omadusi niiskus ei mõjuta.
HÕÕRDEKINDLUS- näitab kiu vastupidavust hõõrdumisele. Väikest hõõrdekindlust
saab tõsta kiudude segamisega n:lambavillale lisatakse polüesterkiudu.
PILLING – hõõrdumise toimel võib muutuda valmistoode topiliseks (Iseloomulik just
villa ja polüakrüülnitriilkiust toodetel).
See on tingitud kiumaterjalis olevatest lühikestest kiududest ja mehaanilisest hõõrdumisest
toote kasutamise käigus, mis tõstab kiuosakesed tekstiilmaterjali pinnale ja need
takerduvad üksteise külge.
*KIU PIND JA RISTLÕIKEPINNA KUJU
kiudude pind on abiks kiudude( eriti looduslike kiudude) määramisel.
Pinna ühtlus või ebaühtlus mõjutab kiudude haakumist teineteisega, millest on kasu just
ketramisel.
Kiudude soomuseline pind (vill) mõjutab materjali vildistumist.
Kiu sile pind tundub kõvana (sünteeskiud), ebaühtlane pind tundub pehmena(puuvill, vill).
Kiudude ristlõikepinda mikroskoobi abil uurides saab teavet kiuehituse ja omaduste kohta.
Anne Hein
TLÜ Tööõpetuse osakond
Eriseminar materjaliõpetusest. Kiu ehitusega seotud mõisted 2009Looduslikel kiududel on ristlõikel näha südamikuõõnsused nö õhukanalid, seetõttu ongi
need kiud õhku läbilaskvad ja niiskust imavad.
Keemilisi kiude on võimalik valmistada erineva ristlõikepinnaga, näiteks seest õõnsatena
ja sellega muutes neid kergemateks ning soojapidavamateks.
*KIU VÄRVUS JA LÄIGE
KIU VÄRVUS sõltub looduslikel kiududel kasvuoludest ja liigist. Värvus varieerub
kollasest pruunini, ka punakavarjundiga või hallist mustani. Valge värvuse saamiseks
kiudu puhastatakse ja/või pleegitatakse.
Keemiliste kiudude värvus on tavaliselt valge või läbipaistev, kui juba kiu tootmisprotsessi
käigus võib lisada värvainet ja nii saab juba kedrata värvilisi kiude.
KIU LÄIGE on valguskiirte peegeldumine kiu pinnalt inimese silma.
See oleneb kiupinna siledusest, kiu ristlõikepinna kujust , kiu jämedusest, kiu
läbipaistvusest ja valgust hajutavate pigmentide hulgast kius.
Täiesti sile ja läbipaistmatu pind peegeldab palju valgust, sellistel kiududel on ümar
ristlõikepind.
Eriomane läige on siidi-, lina-, sünteeskiududel.
Läiget lisatakse: nt puuvilla merseriseerimisega st kiudu töödeldakse leelisega, kiud tursub
ja ümardub.
Läiget vähendatakse: nt keemilistele kiududele lisatakse valgust hajutavaid pigmente.
*ELASTSUS
Elastsust kirjeldatakse venitatavuse ja elastse pikenemisega.
VENITATAVUS – kirjeldab kiu pikenemist, kiu venitamisel kuni selle katkemiseni.
ELASTNE PIKENEMINE - näitab, mil määral võib kiudu venitada, et see tõmbuks
tagasi oma esialgse pikkuseni.
Kiumaterjalidele on iseloomulik, et osa pikenemisest tõmbub koheselt tagasi oma esialgse
pikkuseni ja osa pikenemisest alles teatud aja möödudes.
Elastsed kiud on tavalistest kiududest venivamad nt looduslik kummi, sünteeskiududest –
elastaan. Lambavill on keskmise venivusega, puuvill ja lina peaaegu venimatud.
Temperatuuri tõustes venivus tavaliselt suureneb, samuti niiskuse mõjul.
Venivusomaduste hulka kuulub ka VETRUVUS, mis aitab kaasamaterjali sirgestumisele.
NT puuvillale lisatakse hea vetruvusega polüestrit, mille tõttu kortsub materjal vähem.
*KIU TERMILINE PÜSIVUS
See tähendab kiu vastupidavust - kiu omaduste säilimist muutumatutena tavalistel
temperatuuridel .
MUUTUSED TEMPERATUURI TÕUSTES:
Osad sulavad, osad muutuvad vedelaks(sünteeskiud), osad lagunevad ilma
sulamata(looduslikud).
Sünteeskiude muudetakse temp tõstmisega pehmeks, et töödelda sulas olekus kiudu,
seejärel jahutades fikseeritakse saadud kuju.
MUUTUSED TEMPERATUURI LANGEDES:
Osa kiude võivad külma toimel murduda.
SOOJAPIDAVUS/SOOJAJUHTIVUS:
Osa kiude hoiavad paremini sooja(vill), teised juhivad paremini soojust(puuvill, lina,
viskoos)
Anne Hein
TLÜ Tööõpetuse osakond
Eriseminar materjaliõpetusest. Kiu ehitusega seotud mõisted 2009MUUTUSED KIU PÕLEMISEL:
Kergsüttivad, rasksüttivad, sulavad, hõõguvad, kuumuskindlad.
Süttimise, põlemise, jäägi abil saab määrata kiude.
*KIU MUUTUSED VEE JA VEEAURU TOIMEL
Kiude liigitatakse:
HÜGROSKOOPSED(niiskust imavad) – looduslikud ja osa tehiskiude:viskoos,
modaal , vask-amoniaakkiud jt,
MITTEHÜGROSKOOPSED(niiskust mitte imavad) – süntees ja osa tehiskiude:
atsetaat jt
Veel liigitatakse:
HÜDROFIILSED(märguvad) –seovad veemolekule
HÜDROFOOBSED(märgumatud) – kas laseb vett läbi või jääb vesi kiu pinnale.
Kiude iseloomustab ka :
KUIVAMISKIIRUS –
kiiresti kuivavad sünteeskiud, puuvill annab kõige aeglasemalt niiskust ära.
KIU LAHUSTUVUS VEES
Nt eriti õhukese villase riide saamiseks korrutatakse villane lõng vees lahustuva lõngaga,
pärast kudumist pestakse riie , vees lahustuv lõng eemaldub.
NIISKUSE KINNIPIDAMISVÕIME
Kiudude võime siduda niiskust ilma, et need tunduksid märjana. Mähkmete jaoks parim
viskooskiud.
NIISKUSE SIIRDAMINE/KONDENSEERUMINE NAHA PINNALT
Nahalt erituv niiskus saab õhku läbilaskvatest kiududest (looduslikud kiud ja mikrokiud )
läbi minna.
Sünteeskiududes kondenseerub nahalt erituv niiskus kiu pinnale ning nahk tundub
märjana.
*KIU KEEMILINE PÜSIVUS
See tähendab kiu vastupidavust – kiu omaduste säilimistmuutumatutena reageerides
hapete,leeliste vm keemiliste ainete toimele nt pesemisel , plekkide eemaldamisel ,
värvimisel, viimistlemisel.
Tsellulooskiud on vastupidavad leelistele, kuid hapete mõjul kahjustuvad.
Proteiinkiud ei talu leeliseid, hapetele on vastupidavad.
Sünteeskiud on enamus vastupidavad keemilistele ainetele .
*VASTUPIDAVUS PÄIKESEVALGUSE MÕJUTUSTELE
Päikesevalgus kahjustab kiu tugevust, värvus pleekub, kolletub.
Päikesevalgusele on vastupidavad polüester, polüakrüülnitriilkiud,
mõõdukalt vastupidavad on lina, puuvill ja polüamiid,
halvasti peavad vastu proteiinkiud, viskoos.
*ELEKTRISEERUVUS
kiu elektriseeruvus oleneb kiu niiskussisaldusest. Sünteeskiudude niiskussisaldus on
väike, seega elektriseeruvad nad kergesti. See põhjustab võõrainete, mustuse ja tolmu
ligitõmbamist.
NB! Talverõivaste valmistamisel vähem kasutada sünteetilisi kiude, sest talvel on ka
õhuniskus madal.
Anne Hein
TLÜ Tööõpetuse osakond
Eriseminar materjaliõpetusest. Kiu ehitusega seotud mõisted 2009*VÄRVITAVUS
Värvitavus oleneb kiu niiskusimamisvõimest.
Looduslikud kiud on hea niiskusimamisvõimega, seega hästi värvitavad.
Kasutatud materjal:
Boncamper,I – Tekstiilkiud. Käsiraamat. -Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit.