Tervis ja heaolu kordamisküsimused (0)

1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid.
Tervis on …
1) … täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948)
2) … kui ulatusemäär, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984)
3) … igapäevaelu ressurss, võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986)
4) … universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999)
5) … igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla
Heaolu on …
1) näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla
2) inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete rakendatust, võimalust end teostada ja igakülgselt arendada, oma püüdlusi ja eesmärke realiseerida
3) sisaldab nii tervisekogemusi kui hetke heaolu tunde ja määrab inimese elamused oma tervisliku seisundi suhtes. See juures on oluline, kuidas inimene väärtustab oma isikut ja kui väärtuslikuks hindab elu
4) ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgisaavutamiseks.
2. Tervisega seotud mõisted.
Eluviis; ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises ; haigus, haiguste ennetamine ( preventsioon ); keskkonnatervis; rahvatervis ja rahvastiku tervis; salutogenees, salutoloogia; sotsiaalne kapital , sidusus, toetus ja tõrjutus; tervisedendus ja terviskasvatus; terviseindikaator/tervisenäitaja; tervisekaitse; terviseprofiil; terviskäitumine , riskikäitumine ja –tegur; tervisekultuur; vaesus ; võimestumine; võrgustik
3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid.
Tervist mõjutavad elustiil (terviskäitumine), keskkond, pärilikkus , tervishoid , rahu, peavari, haridus , sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, stabiilne ökosüsteem, jätkusuutlik ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus , inimõiguste austamine ja võrdsus. Neist kõige mõjukamad on sotsiaalmajanduslik positsioon, haridus, sissetulekute ebavõrdsus, sugu, etnos ja sotsiaalsed suhted.
Heaolu mõjutavad individuaalsed tegurid – haridus ja funktsionaalsed võimed, millega seostuvad nii tööhõive võimaluste kasutamine kui sissetulekute tase, vanus ja sugu; perestruktuurist tulenevad tegurid – töötud ja/või haiged/puudega pereliikmed, suur ülalpeetavate arv (lapsed), üksikvanema pered; ümbritsevast keskkonnast tulenevad tegurid – elupiirkonna eripärast tulenevad võimalused või puudumine ja võimalus oma ressursse realiseerida; kogukonna ja ühiskonnaelus osalemine (kuuluvuse mõõde Allardti järgi)
4. Tervise ja heaolu dimensioonid ja nende vastastikused seosed.
Tervise dimensioonid
1) vaimne tervis – info vastuvõtt, mõtlemine ja otsuste tegemise oskus
2) emotsionaalne tervis – kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista
3) sotsiaalne tervis – mina-pilt, suhted teistega
4) eetiline/spirituaalneaspekt – väärtushinnangud
5) saavutuslikaspekt – kuidas olla edukas
6) füüsiline/kehaline tervis
7) seksuaal-ja reproduktiivtervis
Heaolu dimensioonid
1) Füüsiline/kehaline dimensioon : toimetulek igapäeva-tegevustega, füüsiline vorm (fitness), tervislik/normaalne toitumine, vältida kuritarvitusi
2) Sotsiaalne dimensioon: suhtlemine, lähedustunne, respekt ja tolerantsus teiste suhte
3) Emotsionaalne dimensioon: toimetulekstressiga, emotsioonide väljendusvõime
4) Intellektuaalne dimensioon: õppimisvõime, võime kasutada infot efektiivselt
5) Spirituaalne dimensioon: usk kõike ühendavasse jõusse
6) Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet , mis parandab elatustaset/elukvaliteeti
7) Töödimensioon: võime saavutada töö ja puhkuse tasakaal
5. Elukvaliteedi mõiste ja mõjurid, seosed tervise ja heaoluga ning Eesti elukvaliteedi paradoksid.
Elukvaliteet
1) Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuuri- ja väärtussüsteemi kontekstis, milles ta elab, seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega.
2) Kontseptsioon , mis ühendab kompleksselt inimese füüsilist tervist, psühholoogilist seisundit , iseseisvuse taset, sotsiaalseid suhteid, isiklikke tõekspidamisi ja suhet keskkonna iseärasustesse.
3) Kõige laiemas tähenduses iseloomustab inimeste üldist heaolu. See näitab, kui hästi inimesed tulevad toime igapäevaelu erinevates, ühiskonna olulisi väärtusi ja eesmärke kajastavates valdkondades.
Elukvaliteedi mõjurid: materiaalsed elamistingimused (sissetulek, tarbimine, rikkus); tervis; haridus isiklikud tegevused (töö jm põhitegevused); poliitiline osalemine; sotsiaalsed suhted ja võrgustikud; keskkond; turvalisus.
Eesti elukvaliteedi paradoksid
1) Eestil ja eesti inimestel on vastakas suhtumine jõukusse ja heaoluriiki.
2) Eesti kodanikualgatus ja -aktiivsus on suhteliselt kõrge, kuid apoliitiline .
3) Tulevikuoptimismi kasutamine arengumootorina võib sattuda ohtu inimeste madala enesehinnangu tõttu
6. Tervise, heaolu ja elukvaliteedi indikaatorid /mõõdikud.
Objektiivse heaolu mõõdikud
1) Füüsiline heaolu – kehaline tervis, toimetulek, suremusstatistika
2) Materiaalne heaolu – tulu, sissetulek
3) Areng ja aktiivsus – haridus, kirjaoskus , tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus
4) Sotsiaalne heaolu – võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon , toimetulek rolliga ühiskonnas
5) Emotsionaalne heaolu – ärevus , depressioon, haigusega kohanemisvõim
Subjektiivse heaolu mõõdikud
1) kognitiivne aspekt – rahulolu
2) emotsionaalne aspekt – õnnelikkus
3) Globaalne mõõde – elukvaliteet
Elukvaliteedi mõõdikud
Valdavalt sotsiaalsed näitajad: avalike teenuste (haridus, tervisekaitse, ühistransport, turvalisus, õigus-, keskkonna-, loodus ja kultuuriväärtuste kaitse) kättesaadavus ja kvaliteet
7. Objektiivne ja subjektiivne/enesehinnanguline tervis, nende seos heaoluga.
Subjektiivne ehk enesehinnanguline tervis …
1) … on usaldusväärne üldise tervise näitaja, mis peegeldab kuidas inimene ise hetkel oma tervist hindab;
2) on leitud seoseid rahvastiku tervise ja tervisekäitumise näitajatega – suremus , haigestumus, kroonilised haigused, emotsionaalne stress ja suurem arstiabi kasutussagedus ning eluga rahulolu
Objektiivne tervis ???
8. Keskkonna, sh looduse mõju ja seosed tervise ja heaoluga, selle kasutamisvõimalused praktikas
Mõjutused
1) Planeedi ökosüsteem – ühesugune mõju kogu inimkonnale, sõltumata rahvusest, kultuurist, rikkustest ja muust materiaalsest.
2) Kliimast oleneb inimasustuse võimalikkus, eluviis, kujuneb välja kultuur oma uskumuste ja pärimustega.
3) Kui muutub looduslik keskkond, siis muutub ka (inimese) eluolu, sest muutused ökosüsteemis on otseselt seotud võimalikkusega elule, kuid ka tervisega ja heaoluga (vt järgnevad joonised)
Kõige olulisemad keskkonna ja tervisega seotud tegurid:
1) Globaalsed muutused – fossiilsete kütuste põlemisproduktid, globaalne soojenemine, looduskatastroofid , kliima-ja atmosfäärimuutused, osoonkihi vähenemine jne.
Paljudes (arengu)maades on kliimamuutusest tingitud hädad kuivus ja põud, üleujutused ja tulvad; eluasemete purunemine, puhta vee ja söögi saamise raskus, piirkondade muutumine elamiskõlbmatuks → stress, masendus, uued nakkused, pagulus
2) Saastatus
3) Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
4) Müra
9. Keskkonna mõju tervisele Eestis- tervise arengukavas prioriteetsed ja lahendust vajavad probleemid (sh ökoloogilise jalajälje mõiste ja olukord Eestis)
Probleemid tervise arengukavast:
1) Inimesed on vähe teadlikud elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende maandamise meetmetest.
2) Riiklik valmisolek nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ning epideemiateks ja pandeemiateks ei ole piisav.
3) Kasutatava põhjavee looduslikest omadustest tingituna on mitmetes Eesti piirkondades probleeme joogivee kvaliteediga, eelkõige seoses kõrge radionukliidide, fluori ja raua sisaldusega joogivees.
4) Kirde-Eesti põlevkivil põhinev elektritootmine ja keemiatööstus on ka oluliseks terviseriskiks piirkonnas. Aastate jooksul üha olulisemaks probleemiks muutunud õhusaaste mõju krooniliste hingamisteede haiguste, näiteks allergilise köha ja nohu teke eelkõige suuremates linnades.
5) Õpi- ja töökeskkond, mille tingimuste parandamine on võimalik tõhusa tervisekaitse- ja tööohutussüsteemi abil. Viimaste aastate positiivseima suundumusena on Eestis elu-, töö- ja õpikeskkonna planeeringute koostamisel hakatud korraldama terviseriskide hindamisi, kuid tegemist ei ole süstemaatilise tegevusega ning sellele ei ole järgnenud kulutõhususe analüüse parimate keskkonnatervisealaste sekkumiste valikuks.
Ökoloogiline jalajälg on ühendnäitaja, mis suhestab inimtegevuse ökoloogilise mõju inimese kasutuses oleva ökoloogilise varuga. Sellega näidatakse, kui palju inimkond , riik või linn–maaökosüsteemi teenuseid tarbib ja kas see tarbimine on looduse taastumisvõime piirides, kuid ei näita ära majandusseoseid ega taastumatute loodusvarade tarbimist.
Eesti ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja eelkõige vähendada fossiilkütuste ja energia kogutarbimist – elamute elektri-ja küttetarbimist, muuta transpordisüsteemi jalakäija , jalgratturi-ning ühistranspordisõbralikumaks ning ohjeldada autotranspordi kasvu.
10. Kultuuri mõju tervisele ja heaolule, olukord Eestis.
Mõju
1) Perekultuuri ( lapsevanemate teadmised, hoiakud, uskumused, väärtushinnangud, käitumine, traditsioonid) kujundab ühiskonna üldine poliitiline ja kultuurikeskkond
2) Hilisemas elus mõjutavad elamiskultuuri ja tervist omandatud väärtushinnangud, haridus, käitumine, otsused, sh sotsiaalpoliitika
3) Tegelemine eri kunstiliikidega või nendest osasaamine avaldab otsest mõju tervisele (maandavad stressi, arendavad loovust)
11. Hariduse mõju tervisele ja heaolule, olukord Eestis.
Haridus – vaimne võimekus otsida ja omandada uut infot

• Kõrgema haridustasemega inimesed elavad kauem, tervemalt ja harrastavad tervislikumat eluviisi
  
• Vähendades koolist väljalangemist ja toetades kõrgema hariduse omandamist aitame kaasa ka tervisenäitajate paranemisele
  

12. Majanduse ning tervise ja heaolu seosed, sh ebavõrdsus- olukord Eestis ja tagajärjed.
Tervise mõju majandusele
Hea tervis mõjutab majanduslikku produktiivsust nii indiviidi kui rahvamajanduse tasemel.

• Majanduskasv (vähehaigeid, paljutöötegijaid)
  
• Hea haridus ja kvalifitseeritud tööjõud
  
• Pikeneb tööiga
  
• Maksudest laekuva tulu suurenemine
  
• Ostuvõime suur
  
• Ühiskonnale luuakse palju teenuseid ja kaupu
  
• Ravile ja sotsiaalhoolekandele väikesed kulud
  
• Täiskasvanute suremuse vähendamisel 1,5% aastas on 25 aasta pärast tulemuseks 14% kõrgem SKP inimese kohta.
  
• Väiksema tervisekaotusega maakondades on vähem allpool vaesuspiiri elavaid inimesi ja proportsionaalselt enam oma tervist heaks või väga heaks hindavaid inimesi.
  
• Parema tervise saavutamist takistab majanduslik olukord, mida ei saa parandada halva tervise tõttu.
  
• Terviseteenuse kättesaamatuse põhjus Eestis on enam kui pooltel juhtudel majanduslik.
  

Tervise ja majanduse seosed
Tervis mõjutab majanduslikke tulemusi arenenud riikides peamiselt nelja kanali kaudu (nii indiviidi kui ka riigi tasemel):

suurenenud produktiivsus,

suuremtööjõu pakkumine,

paremad oskused kõrgema hariduse ja parema koolituse läbi

rohkem säästusid füüsilisse ja intellektuaalsesse kapitali investeerimiseks.
Mida tuleks ette võtta?
Kõige kuluefektiivsemad meetodid (st ühe eluaasta päästmine on kõige odavam) on need, mille sihtgrupiks on kogu rahvastik . Enamasti nõuavad need odavamad meetmed laiemat lähenemist kui üksnes tervishoiusektorisiseselt:

• Võidelda suitsetamise ja alkoholi tarbimisega, eriti noorte seas
  
• Vähendada vigastussuremust ja –haigestumust
  
• Suurendada elanikkonna liikumisaktiivsust.
  

??? 13. Eesti arengumudel post-2015
14. Salutogeneesi mõiste ja seos heaoluga.
Salutogenees – tervise areng on üksikisikute ja rahvastikurühmade terviseseisundi jätkuva paranemise protsess ( Aaron Antonovsky)
Salutogeneetiline tervisemudel rajaneb teadmisel, et
1) sisemised ja välised muutused on inimese elu jooksul ootuspärased,
2) ressursid nende muutustega toimetulekuks on olemas ning
3) muutustega hakkamasaamine väärib investeeringuid ja pühendumist.
15. Tervisedenduse olemus ja seos heaoluga.
Tervise edendamine – protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise ja seda määravate tegurite üle ning parandada seeläbi oma tervist.

• Käsitleb tervist laiemalt - majanduslike, sotsiaalsete, keskkondlike ja käitumuslike tervisemõjurite kaudu.
  
• Inimese tervise käitumisel on tõendatud mõju haigestumusele ja suremusele ,õpi- ja töövõimele, aga ka elukvaliteedile ja heaolule.
  
• Oma terviseseisundi ja patsiendiõigustega kursisolek võimaldab isikut enam kaasata raviprotsessi ja parandada ravitulemust
  

??? 16. Haiguste ennetamise efektiivsus, seos heaoluga.

• Ennetustegevus võimaldaks ära hoida 70% haigustes
  

17. Eesti rahvastiku tervis ja tervisepoliitika suundumused /dokumendid ning põhilised demograafilised näitajad (keskmine eluiga, tervelt elatud eluaastad ).
Rahvastiku tervis – terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase

• Viimaste aastate arengud Eesti rahvatervises on olnud positiivsed – sündivus tõusnud, eluiga pikenenud. Sealjuures on eluiga pikenenud kiiremini kui Euroopas keskmiselt.
  
• Samas on vahe Lääne-Euroopa ja Põhjamaadega ikkagi suur ja iive on endiselt negatiivne.
  
• Samas on ka mitmeid põhjusi muretsemiseks,
  

• näiteks suurenev vaimne pinge,
  
• varane suitsetamine,
  
• alkoholi kuritarvitamine,
  
• puudulik füüsiline aktiivsus,
  
• ohtlike nakkushaiguste levik (eeskätt HIV ja seksuaalsel teel levivad nakkused)
  
• vigastused ja mürgistused
  

• Eesti elanike tervise viimase aastakümne trendid lubavad teha kokkuvõtte, et:
  
  • vanemaealine osa eesti rahvastikust elab kauem
    
  • keskealine elab tervislikumalt
    
  • noorte seas väheneb tervist kaitsvate tegurite mõju
    
• Tuleb loota, et Eesti noorte terviskäitumine muutub järgmisse vanusegruppi jõudes tervist säästvamaks
  
• Eesti keskmine eeldatav eluiga on 73,2 aastat, Euroopa Liidu keskmine 78aastat
  

tervena elada jäänud aastate arv – selline osa elust, mis möödub ilma igapäevategevusi oluliselt piiravate pikaajaliste terviseprobleemide või krooniliste haigusteta.

• 75–79-aastasel naisel on eeldatavalt elada jäänud 12 ja mehel 9 aastat, kusjuures mõlema soo esindajal sellest tervena ligi 3 aastat.
  

Dokumendid:
Rahvastiku Tervise Arengukava 2009-2020 ja selle rakenduskava 2013-2020
18. E. Allardti heaolukäsitlus.
Heaolu ⇒ vajaduste rahuldatus
Vajadused ja soovid – vajadused seostuvad heaoluga; soovid seonduvad õnnelikkusega

• having : vajadused materiaalsete ja mittemateriaalsete ressursside omamise suhtes (sissetulek, eluase , tööhõive, tervis, haridus)
  
• loving: vajadused armastuse, seltsiliste ja solidaarsuse järgi ( haaratus kogukonnaellu, perekonda, sõprusmustrid)
  
• being: mida indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga (isiklik prestiiž , asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine)s
  

19. S. Hirdi heaolukäsitlus.
Subjektiivse heaoluerinevate aspektide vastastikused seosed
Objektiivne heaolu
↑↓
Subjektiivne heaolu
↑↓
Psühholoogiline heaolu
20. C. Ryffi heaolukäsitlus.
Psühholoogiline heaolu

• autonoomsus
  
• Keskkonna valimise/loomise oskus
  
• Positiivsed suhted teistega
  
• eesmärk
  
• Isiklik kasv
  
• Enese/mina aktsepteerimine
  

Psühholoogiline heaolu väljendab inimese seda poolt, mis teistele jääb esmapilgul märkamatuks. Subjektiivne heaolu on pealiskaudsem ja põhineb rohkem hetkeemotsioonidel, mis muutuvad kogu aeg.
21. E. Dieneri uurimisvaldkond heaolu teemal.
Defineerib heaolu kui inimese subjektiivset hinnangut oma elule kui tervikule.
Valdkond: subjektiivne heaolu, mis väljendab materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet , suhtumisi ja soove - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse (õnnelikkus) ja globaalse (elukvaliteet) aspekti.
22. I. Prilleltenski heaolukäsitlus, 5S-mudel.
Heaolu 5-tasandiline mudel (The five Ss of well-being):

Sites – heaolu tasandid:

• personaalne
  
• suhete tasand – ühendab kõiki
  
• organisatisiooni
  
• kogukonna/ ühiskonna tasand,
  

Signs – tunnused igal tasandil:

• personaalne heaolu – enesemääramine ja kontrollitunne oma elu üle, enesetõhusus, füüsiline ja vaimne tervis, optimism, elu tähenduslikkus ja spirituaalsus;
  
• suhete tasand – armastus; hoolivus ja sidusus; emotsionaalne toetus; hooldus; respekt erisuste suhtes; vastastikkus; koostöö ja demokraatlik osalemine otsuste tegemisel,
  
• organisatsiooni heaolu – töötajate osalemine otsuste tegemisel; töötajate/ kolleegide vahel hea kommunikatsioon; selged rollid ja produktiivsus
  
• kogukonna/ühiskonna heaolu – puhas keskkond; diskrimineerimise puudumine; turvaline naabruskond; head koolid ja tööhõive võimalused; eelkõige suhted seovad ja hoiavad alal inimeste heaolu kogukonna tasandil.
  

Sources – heaolu allikad

• Enesehinnangu kujundamise oskus →personaalse heaolu
  
• hoolitsetus ja suhtlemise positiivne kogemus varases lapsepõlves,
  
• osalusstruktuurid, selge rollijaotus, tõhusad tavad tekitavad organisatsiooni heaolu,
  
• kohesiooni - ja kuuluvustunne, võrdsus, üldine ligipääs tervishoiuteenustele, demokraatlikud traditsioonid ⇒kogukonna/ühiskonna heaolu,
  

Strategies – tegevusplaan peab olema suunatud samaaegselt mitmetele heaolu allikatele, tunnustele ja tasanditele,

Synergy – arusaam kõigi tasandite, tunnuste, allikate ja strateegia ühendatusest
23. Õnn ja rahulolu, nende seos tervise ja heaoluga.
Psühholoogid määratlevad õnnelikkust ja head elu subjektiivse heaolu kaudu.
Õnnelikel inimestel on:

• parem tervis ja nad elavad kauem.
  
• edukamad ja õnnestunud abielud ,
  
• rohkem sõpru ja paremad sotsiaalsed suhted,
  
• suurem sissetulek,
  
• nad saavad tööga paremini hakkama,
  
• on tihedamalt seotud ümbruskonna elanikega ja hõivatud vabatahtliku tegevusega.
  

Rahulolu – aspekt, kus inimene saab ise mõjutada, kas lõpptulemus on positiivne või negatiivne ehk kas inimene tunneb end õnnelikuna või mitte. Rahulolu eluga sõltub otseselt sellest, milliseid eesmärke ja soove inimene endale seab.
24. Psühhosotsiaalne , psühholoogiline ja subjektiivne heaolu – sarnasus ja erinevus.
Subjektiivne heaolu sõltub inimese väärtushinnangutest ja ootustest elukvaliteedile.

• Kognitiivne aspekt – rahulolu;
  
• emotsionaalne aspekt – õnnelikkus;
  
• globaalne mõõde – elukvaliteet; tunnetatud sidusus.
  

Psühhosotsiaalne heaolu on
1) … näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimese vaimset ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla.
2) … töötaja subjektiivne hinnang oma heaolule, mis hõlmab emotsionaalset seisundit (tööga seotud positiivsed ja negatiivsed elamused), oma toimetulekut ja rahulolu tööga ja eluga üldisemalt .
Psühholoogiline heaolu näitab

• kuivõrd ollakse efektiivsed oma probleemide lahendamisel,
  
• kas ja kui palju omatakse lähedasi suhteid,
  
• kas inimesel on mõtestatud elu eesmärk,
  
• mil määral aktsepteeritakse iseenda omadusi
  
• kuivõrd ollakse sõltumatud oma otsustes.
  

25. Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja erinevus, seos tervisega.

• Hedonism – elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu ning hea on see, mis tekitab naudingut. See võib muu hulgas tähendada rõõmu ja heaolu.
  
• Eudaimonism – eetikaprintsiip, mille järgi õnne taotlemine on inimese elu peamine siht. Põhineb meelelistest naudingutest loobumisel, enesepiiramisel ja askeesi varal saavutatud sisemisel vabadusel ning välisoludest sõltumatusel.
  

EHK

• Hedooniline heaolu – rahulolu ja õnnelikkus.
  
• Eudaimooniline heaolu – personaalne areng ja täiustumine .
  

26. Sotsiaalse, tervise- ja inimkapitali mõisted ning seosed tervise ja heaoluga.
Sotsiaalne kapital – inimeste vaheline sidusus, usaldus, toetus, võrgustikud, sotsiaalsed normid.

• omavalitsustel on suhteliselt väheste pingutuste ja investeeringutega võimalik seda tõhusalt kasvatada
  
• on omadus laieneda väiksemategi hea tahte avaldustega
  
• kogukonnas , kus on kõrge s.k., jäävad lapsed elama, kõigil on paremad tervisenäitajad ning kõrgem elukvaliteet ja heaolu
  

Tervisekapital ???
Inimkapital – inimeste oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada.

• Inimkapitali investeerimise vormid on nt koolitus, töövõimalustega seotud informatsioon ja teadmised, tervishoid, majanduslike võimaluste parandamine
  

27. Legatumi heaolu indeks ( Legatum Prosperity Index) ja heaolu Eestis.
The Legatum Prosperity Index: õitseng, s.o rikkus + heaolu.

• Kõige õnnelikumad rahvad maailmas on need, kelle riigis on mitte ainult kõrge SKP, vaid kes on ka õnnelikud, terved ja vabad kodanikud.
  
• Indeks moodustub 9 ala-indeksi keskmistest skooridest, mille alusel võrreldakse erinevaid riike.
  
• Eesti rahvusvahelise positsiooni paranemist Legatumi heaoluindeksi alusel ohustab meie suhtumine immigrantidesse ja vähemusrahvustesse.
  
• Kategooriad
  

• Majandusarengu põhinäitajad
  
• Ettevõtlikus ja innovatsioon
  
• Demokraatlikud institutsioonid
  
• Haridus
  
• Tervis
  
• Ohutus ja turvalisus
  

28. Stressreaktsiooni olemus, mõju tervisele ja heaolule.
Stressireaktsioon on organismi mittespetsiifiline reaktsioon, mis ei ole seotud konkreetse stiimuliga.

• See tekib siis kui inimene hindab olukorda ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust sellega toimetulekuks. Kujunemisel on määravaks kriteeriumiks inimese enda emotsioon ja hinnang.
  
• Stressitekitajana tajutakse suure tõenäosusega subjektiivselt hinnatud ja soovitud heaolu puudujääke.
  
• Oluline stressitegur on tunnetatud võim ja selle puudumine nii töö- kui eraelus, soo- ja sotsiaalsete rollide kontekstis.
  
• Stress võib soodustada füüsilist ja psüühilist haigestumist.
  

29. Kehalise aktiivsuse ning tervise ja heaolu seosed, saavutused ja puudujäägid Eestis

• Eesti laste ja noorte sagedasemad terviseriskid , mis on seotud eluviisi ja –keskkonnaga, on näiteks vähene kehaline aktiivsus.
  
• Ülekaalulisus
  

30. HIV- nakkus , uimastid ja tuberkuloos Eestis- olulisemad probleemid, mis mõjutavad nii haigestunu kui teiste ühiskonnaliikmete tervist ja heaolu.

• Alkohol on üks peamisi globaalseid riskifaktoreid sotsiaalse kahju ning halvenenud tervise osas.
  
• Legaalsete uimastite ning ka mõne illegaalse uimasti osas on tarvitajate osakaal vähenenud , kuid on jätkuvalt kõrgem Euroopa keskmisest.