Kordamisküsimused - tsükliõpe (0)

1 Hindamata

Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid.
Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine; tervis on igapäevaelu ressurss võimaldamaks
individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu. Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus. Tervis on universaalne väärtus ja inimese põhiõigus. Tervis kui heaolu. Heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil. Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus. Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks.

Tervisega seotud mõisted.
Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (preventsioon), keskkonnatervis , rahvatervis ja rahvastiku tervis, salutogenees, salutoloogia, sotsiaalne kapital , sidusus, toetus ja tõrjutus, tervisedendus ja tervisekasvatus , terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine, riskikäitumine ja –tegur, tervisekultuur, vaesus , võimestumine, võrgustik.

Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid.
Hea tervis määrab oluliselt inimese elukvaliteedi ning loob aluse isiksuse iga külgseks arenguks. Üksikisiku jaoks oleneb tervis tema keerukatest seostest ühiskonna, elukeskkonna, ümbruskonna ja iseendaga . Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu üheks peamiseks alustalaks. Heaolu on inimeste üldine heaoluseisund, mis arvatakse põhinevat heal tervisel, mugavatel elutingimustel, isikuvabadusel, ohututel töötingimustel ja tagatistel tööpuuduse puhuks.

Tervise ja heaolu dimensioonid ja nende vastastikused seosed.
Dimensioonid: Intellektuaalne dimensioon ; õppimisvõime, võime kasutada infot efektiivselt. Spirituaalne dimensioon: usk kõike ühendavasse jõusse. Vaimne tervis – info vastuvõtt, mõtlemine ja otsuste tegemise oskus; Emotsionaalne dimensioon: toimetulek stressiga, emotsioonide väljendusvõime; emotsionaalne tervis – kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista; Sotsiaalne dimensioon: suhtlemine , lähedustunne, respekt ja tolerantsus teiste suhtes; sotsiaalne tervis – mina-pilt, suhted teistega ; eetiline/spirituaalne aspekt– väärtushinnangud; saavutuslik aspekt – kuidas olla edukas; Füüsiline/kehaline dimensioon: toimetulek igapäeva-tegevustega, füüsiline vorm (fitness), tervislik/normaalne toitumine, vältida kuritarvitusi; füüsiline/kehaline tervis; seksuaal - ja reproduktiivtervis. Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet, mis parandab elatustaset ja elukvaliteeti. Töödimensioon: saavutada töö ja puhkuse tasakaal.

Elukvaliteedi mõiste ja mõjurid, seosed tervise ja heaoluga .
Elukvaliteet iseloomustab inimeste üldist heaolu. See näitab, kui hästi inimesed tulevad toime igapäevaelu erinevates, ühiskonna olulisi väärtusi ja eesmärke kajastavates valdkondades.Elukvaliteet on inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete vajaduste rahuldatus, mida mõõdetakse valdavalt sotsiaalsete näitajatega: on avalike teenuste ( haridus , tervisekaitse, ühistransport, turvalisus, õigus-, keskkonna-, loodus ja kultuuriväärtuste kaitse) kättesaadavus ja kvaliteet. Elukvaliteet sõltub tervisest, materiaalsest ja vaimsest heaolust.

Tervise, heaolu ja elukvaliteedi indikaatorid/mõõdikud.
Tervist nimetatakse tihti inimese elukvaliteedi aluseks ja eelduseks . Elukvaliteedi ressursid : sissetulek -indiviidi/leibkonna materiaalne heaolu, tervislik seisund, töö, suhted sõprade ja perega, kaasatus kogukonda, isiklik turvalisus, emotsionaalne heaolu; tänapäeva elustiili kontekstis on olulise ressursina lisandunud ka isiklik vaba aeg. Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika; materiaalne heaolu- tulu, sissetulek; areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus , tööhõive, puhkus/hibid, sõltumatus; sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon , toimetulek rolliga ühiskonnas; emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime.

Keskkonna, sh looduse mõju ja seosed tervise ja heaoluga, selle kasutamisvõimalused praktikas.
Ümbritsevast keskkonnast tulenevad tegurid–elupiirkonna eripärast tulenevad võimalused või puudumine ja võimalus oma ressursse realiseerida

Kultuuri mõju tervisele ja heaolule.
Kultuuri mõistetakse kui inimlikku strateegiat ühiskonda adapteerumiseks. Perekultuur (lapsevanemate teadmised, hoiakud, uskumused, väärtushinnangud, käitumine, traditsioonid); Hilisemas elus mõjutavad elamiskultuuri ja tervist omandatud väärtushinnangud, haridus, käitumine, otsused, sh sotsiaalpoliitika ; Tegelemine eri kunstiliikidega või nendest osasaamine avaldab otsest mõju tervisele (stressi maandamine, loovuse arendamine). Kultuuri kontekstis on põhjust rõhutada psühholoogilisi ja sotsiaalseid terviseprobleeme, mis on sageli ka sõltuvusprobleemide tekke lähtekohaks.

Hariduse mõju tervisele ja heaolule.
Inimese tervis – eriala valiku ja tööalase karjääri mõjutaja.

Majanduse ning tervise ja heaolu seosed.
Tervis mõjutab majanduslikke tulemusi arenenud riikides peamiselt nelja kanali kaudu (nii indiviidi kui ka riigi tasemel): suurenenud produktiivsus, suurem tööjõu pakkumine, paremad oskused kõrgema hariduse ja parema koolituse läbi rohkem säästusid füüsilisse ja intellektuaalsesse kapitali investeerimiseks. Väiksema tervisekaotusega maakondades on vähem allpool vaesuspiiri elavaid inimesi ja
proportsionaalselt enam oma tervist heaks või väga heaks hindavaid inimesi. Parema tervise saavutamist takistab majanduslik olukord, mida ei saa parandada halva tervise tõttu. Terviseteenuse kättesaamatuse põhjus Eestis on enam kui pooltel juhtudel majanduslik.

Salutogeneesi mõiste ja seos heaoluga.
Ehk tervise areng. Tervisesuutlikkus -indiviidi ja/või kogukonna võimelisus kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid, s.t tervis kui igapäevaelu ressurss.

Tervisedenduse olemus ja seos heaoluga.
Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist. Elukeskkond ja eluviis mõjutavad tervisenäitajaid rohkem kui meditsiiniteenused. Kehaline aktviisus parandab elu kvaliteeti ja psühhosotsiaalset heaolu.

Eesti rahvastiku tervis ja tervisepoliitika suundumused/ dokumendid ning põhilised demograafilised näitajad (keskmine eluiga, tervelt elatud eluaastad).
On terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase. Viimaste aastate arengud Eesti rahvatervises on olnud positiivsed – sündivus tõusnud, eluiga pikenenud. Sealjuures on eluiga pikenenud kiiremini kui Euroopas keskmiselt. Eesti keskmine eeldatav eluiga on 73,2 aastat, Euroopa Liidu keskmine 78 aastat. 2006.a andmetel sünnimomendil ennustava 52 tervelt elatud eluaasta poolest nii meeste kui naiste lõikes Euroopas ühel viimastest kohtadest . Eestis on harituse indeksi ja eluea indeksi erinevus suurimaid kogu maailmas: eestlased on küll võrdlemisi hästi haritud, kuid kehva tervise ja sellest tulenevalt lühikese elueaga. Eesti elanike madala keskmise eluea põhjusi võib otsida nii meie ajaloost kui ka kliimast , isegi geneetikast. Tervelt elatud eluaastad on suremuse ja haigestumise andmeid kombineeriv kontseptsioon , mis võimaldab mõõta tervisega seotud elukvaliteeti. Dok: Rahvastikutervise arengukava 2009-2020 ja selle rakendusplaan 2013-2020. Terviseprobleemideta mehed-52a; naised 57a.

E. Allardti heaolukäsitlus.
Heaolu⇒vajaduste rahuldatus. Vajadused ja soovid– vajadused seostuvad heaoluga; soovid seonduvad õnnelikkusega. Having: vajadused materiaalsete ja mittemateriaalsete ressursside omamise suhtes (sissetulek, eluase , tööhõive, tervis, haridus); loving: vajadused armastuse, seltsiliste ja solidaarsuse järgi - see, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad ( haaratus kogukonnaellu, perekonda, sõprusmustrid: sõprade arv, suhtlemise sagedus, võrgustiku tihedus, kontaktide loomise võimalikkus); being: mida indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga (isiklik prestiiž, asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine).

S. Hirdi heaolukäsitlus.
Subjektiivse heaolu erinevate aspektide vastastikused seosed
Objektiivne heaolu
↑↓
Subjektiivne heaolu
↑↓
Psühholoogiline heaolu

C. Ryffi heaolukäsitlus.
Psühholoogiline heaolu ↔hea vaimne tervis. Autonoomsus , keskkonna valimise/loomise oskus, positiivsed suhted teistega, elu eesmärk, isiklik kasv, enese/mina aktsepteerimine. Psühholoogiline heaolu väljendab inimese seda poolt, mis teistele jääb esmapilgul märkamatuks. Subjektiivne heaolu on pealiskaudsem ja põhineb rohkem hetkeemotsioonidel, mis muutuvad kogu aeg.

E. Dieneri uurimisvaldkond heaolu teemal.
Defineerib heaolu kui inimese subjektiivset hinnangut oma elule kui tervikule. Valdkond : subjektiivne heaolu, mis väljendab materiaalsete, sotsiaalsete ja
psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet, suhtumisi ja soove - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse (õnnelikkus) ja globaalse (elukvaliteet) aspekti.

I. Prilleltenski heaolukäsitlus, 5S-mudel.
Heaolu 5- tasandiline mudel (The five Ss of well-being: sites - heaolu tasandid: personaalne suhetetasand-ühendab kõiki organisatisiooni, kogukonna/ ühiskonna
tasand, signs- tunnused igal tasandil: personaalne heaolu -enesemääramine ja kontrolli-tunne oma elu üle, ensetõhusus,füüsiline ja vaimne tervis, optimism, elu tähenduslikkus ja spirituaalsus; suhetetasand- armastus; hoolivus ja sidusus;
emotsionaalne toetus; hooldus ; respekt erisuste suhtes; vastastikkus ; koostöö ja
demokraatlik osalemine otsuste tegemisel, sources - Enesehinnangu kujundamise oskus →personaalse heaolu :hoolitsetus ja suhtlemise positiivne kogemus varases lapsepõlves, osalusstruktuurid, selge rollijaotus, tõhusad tavad tekitavad organisatsiooni heaolu, kohesiooni- ja kuuluvustunne, võrdsus, üldine
ligipääs tervishoiuteenustele, demokraatlikud traditsioonid ⇒kogukonna/ühiskonna heaolu, strategies- tegevusplaan peab olema suunatud samaaegselt mitmetele heaolu allikatele, tunnustele ja tasanditele, synergy-arusaam kõigi tasandite, tunnuste, allikate ja strateegia ühendatusest)⇒personaalse, suhete-, organisatsiooni ja kogukonna/ühiskonna tasandi heaolu vastastikune sõltuvus ja sünergia.

Õnn ja rahulolu, nende seos tervise ja heaoluga.
Psühholoogid määratlevad õnnelikkust ja head elu subjektiivse heaolu kaudu. Õnnelikel inimestel on: parem tervis ja nad elavad kauem. edukamad ja õnnestunud abielud , rohkem sõpru ja paremad sotsiaalsed suhted, suurem sissetulek, nad saavad tööga paremini hakkama, on tihedamalt seotud ümbruskonna elanikega ja
hõivatud vabatahtliku tegevusega. Rahulolu– aspekt, kus inimene saab ise mõjutada, kas lõpptulemus on positiivne või negatiivne ehk kas inimene tunneb end õnnelikuna või mitte. Rahulolu eluga sõltub otseselt sellest, milliseid eesmärke ja soove inimene endale seab.

Psühhosotsiaalne, psühholoogiline ja subjektiivne heaolu – sarnasus ja erinevus.
Subjektiivne heaolu sõltub inimese väärtushinnangutest ja ootustest elukvaliteedile. Kognitiivne aspekt–rahulolu; emotsionaalne aspekt–õnnelikkus; globaalne mõõde- elukvaliteet; tunnetatud sidusus. Psühhosotsiaalne heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimese vaimset ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal
on hea olla. Psühhosotsiaalne heaolu on töötaja subjektiivne hinnang oma heaolule, mis hõlmab emotsionaalset seisundit (tööga seotud positiivsed ja negatiivsed elamused ), oma toimetulekut ja rahulolu tööga ja eluga üldisemalt. Psühholoogiline heaolu näitab, kuivõrd ollakse efektiivsed oma probleemide lahendamisel, kas ja kui palju omatakse lähedasi suhteid, kas inimesel on mõtestatud elu eesmärk, mil määral aktsepteeritakse iseenda omadusi ja kuivõrd ollakse sõltumatud oma otsustes.

Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja erinevus, seos tervisega.
Hedonism - elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu ning hea on see, mis tekitab naudingut. See võib muu hulgas tähendada rõõmu ja heaolu. Anhedoonia e naudinguvõimetus- huvide ja rõõmutunde kadumine ja eemaldumine kõikidest regulaarsetest meeldivatest tegevustest. Eudaimonism- eetikaprintsiip, mille järgi õnne taotlemine on inimese elu peamine siht. Põhineb meelelistest naudingutest loobumisel, enesepiiramisel ja askeesi varal saavutatud sisemisel vabadusel ning välisoludest sõltumatusel. Eudaimooniline heaolu– personaalne areng ja täiustumine. Hedooniline heaolu– rahulolu ja õnnelikkus.

Sotsiaalse kapitali ja sidususe seosed tervise ja heaoluga.
On üks olulisimaid tervisemõjureid. Sotsiaalne kapital -inimestevaheline sidusus, usaldus, toetus, võrgustikud, sotsiaalsed normid. Omavalitsustel on suhteliselt väheste pingutuste ja investeeringutega võimalik seda tõhusalt kasvatada; on omadus laieneda väiksemategi hea tahte avaldustega; kogukonnas , kus on kõrge sotsiaalne kapital, jäävad lapsed elama, kõigil on paremad tervisenäitajad ning kõrgem elukvaliteet ja heaolu.

Legatumi heaolu indeks ( Legatum Prosperity Index) ja heaolu Eestis.
The Legatum Prosperity Index: õitseng, s.o rikkus + heaolu. Kõige õnnelikumad rahvad maailmas on need, kelle riigis on mitte ainult kõrge SKP, vaid kes on ka
õnnelikud, terved ja vabad kodanikud. Index moodustub 9 ala-indeksi keskmistest skooridest, mille alusel võrreldakse erinevaid riike. Eesti rahvusvahelise positsiooni paranemist Legatumi heaoluindeksi alusel ohustab meie suhtumine immigrantidesse ja vähemusrahvustesse.

Stressreaktsiooni olemus, mõju tervisele ja heaolule.
See on organismi mittespetsiifiline reaktsioon •ei ole seotud konkreetse stiimuliga; •tekib siis kui inimene hindab olukorda ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust sellega toimetulekuks, •kujunemisel on määravaks kriteeriumiks inimese enda emotsioon ja hinnang. Stressitekitajana tajutakse suure tõenäosusega subjektiivselt hinnatud ja soovitud heaolu puudujääke. Oluline stressitegur on tunnetatud võim ja selle puudumine nii töö- kui eraelus, soo- ja sotsiaalsete rollide kontekstis. Stress võib soodustada füüsilist ja psüühilist haigestumist.

Kehaline aktiivsus, tervis ja heaolu.
Terviseriskid - ülekaalulisus.

HIV- nakkus , uimastid ja tuberkuloos Eestis- olulisemad probleemid, mis mõjutavad nii haigestunu kui teiste ühiskonnaliikmete tervist ja heaolu.
On mitmeid põhjusi muretsemiseks, näiteks suurenev vaimne pinge, varane suitsetamine , alkoholi kuritarvitamine, puudulik füüsiline aktiivsus, ohtlike nakkushaiguste levik (eeskätt HIV ja seksuaalsel teel levivad nakkused) ning vigastused ja mürgistused. Alkohol on üks peamisi globaalseid riskifaktoreid sotsiaalse kahju ning halvenenud tervise osas. Legaalsete uimastite ning ka mõne illegaalse uimasti osas on tarvitajate osakaal vähenenud, kuid on jätkuvalt kõrgem Euroopa keskmisest.
Rehabilitatsiooni/ taastusravi eesmärk ja seos heaoluga- Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on parandada inimese iseseisvat toimetulekut, soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada ühiskonnas osalemist.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 68 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

68 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Camedia25 Õppematerjali autor

heaolu tervis sotsiaaltöö Ene Lausvee elukvaliteet subjektiivne heaolu nauding

Sarnased õppematerjalid

docx

Tervis ja heaolu kordamisküsimused

1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on … 1) … täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948) 2) … kui ulatusemäär, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984) 3) … igapäevaelu ressurss, võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986) 4) … universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999) 5) … igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla Heaolu on … 1) näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla 2) inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põhi

Tervis ja heaolu

docx

Tervis ja heaolu

1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis ei ole ühiselt mõistetav. Tervis on multidimensionaalne, sisaldab füüsilist heaolu (pos kehatunnetus, haiguste sümp puudumine), psühholoogilist heaolu (rõõm, õnnetunne, rahulolu), tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust. Tervis on heaolu seisund. Heaoluks nim inimese põhiliste vajaduste rahuldatust, võimalust oma elus eesmärke püstitada ja nende poole püüelda ning eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete järgimist. Subjektiivne õnne-, rahulolu ja terve olemise tunne – tunnetuslik rahulolu oma eluga. Globaalsemas tähenduses mõeldakse selle all õitsengut ja hüvangut. 2. Tervisega seotud mõisted. eluviis – kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga ja võib omada suurt mõju üksikisiku tervisele ning ka teiste tervisele. e

Inimeseõpetus

docx

Tervis ja heaolu eksami küsimused/vastused

1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. - Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti Tervis on... 1.täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte arengu üheks peamiseks alustalaks. kahjustada tervist. ainult haiguste või füüsilise vea puudumine 2.tervis kui ulatuse määr, millega - Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend, positiivne mõiste, Keskkonna üldised valdkonnad, mis võivadmõjutada tervist: 0suurenenud inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema

Meditsiin

docx

Tervis ja heaolu

TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (Kasmel &

Inimeseõpetus

docx

Tervis kui väärtus ja heaolu allikas

Sotsiaaltöö Instituut Tervis kui väärtus ja heaolu allikas Essee Koostaja: Ants Ivask Rühm: TK-2kõ Juhendaja: MD, PhD Ene Lausvee Tallinn 2013 Eesti viie tervema riigi hulka! Viimase riigikogu valimiskampaania päevil olid poliitikute lubadused valdavalt seotud majanduskasvu, vilja, rahamägede liigutamisega. Valimistel enim hääli saanud erakonna praeguses ajas mõnevõrra irooniliselt kõlav loosung võttis mäletatavasti suuna viia Eesti 15 aastaga viie Euroopa jõukama riigi hulka. «Eesti inimarengu aruande 2008» (EIA) tutvustusel kõlas korduvalt üleskutse, et poliitikud võiksid sotsiaalteadlaste ül

Sissejuhatus sotsioloogiasse

doc

Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses

Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi sotsiaalpoliitika, norral

Sotsiaalpsühholoogia

docx

Nimetu

Tervise kontseptsioonid ja intrapersonaalsete muutuste teooriad psühholoogia perspektiividest lähtuvalt Tervis ja heaolu aines Referaat Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Tervise psühholoogiline tähendus.............................................................................................7 Tervise kontseprtsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvaslt..............................................8 Psühholoogiline lähenemine...................................................................................................10 Psühholoogilised mõjurid mikrotasandil..........................................................................10 Enesetõhusus.....................................................................................................................10 Koherentsusetunne...............

Kategoriseerimata

odt

Füüsiline tervis, iseloom ja individuaalsed erinevused ja nende seos heaoluga

1 Füüsiline tervis, iseloom ja individuaalsed erinevused ja nende seos heaoluga 2010 2 Füüsiline tervis ja selle seos heaoluga - Okun jt (1984) poolt läbiviidud meta-analüüsid näitasid füüsilise tervise ja subjektiivse heaolu vahel positiivset korrelatsiooni. - Ryan ja Frederick (1997) leidsid, et subjektiivne vitaalsus on seotud ning sõltub nii somaatilistest kui ka psühholoogilistest faktoritest. -Ryffja Singer (2000) töö tulemuste põhjal võib öelda, et positiivsed suhted teistega olid eriti olulised tervisega seotud protsesside parandamises. 3 See, et tervise ja heaolu vahel on seos, on ilmselge. Haige olemist seostatakse tihtipeale kehva enesetunde või valuga,

Psüholoogia

Rohkem sarnaseid