Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus. Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (preventsioon), keskkonnatervis, rahvatervis ja rahvastiku tervis, salutogenees, salutoloogia, sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus, tervisedendus ja tervisekasvatus, terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine, riskikäitumine ja tegur, tervisekultuur, vaesus, võimestumine, võrgustik. 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Hea tervis määrab oluliselt inimese elukvaliteedi ning loob aluse isiksuse iga külgseks arenguks. Üksikisiku jaoks oleneb tervis tema keerukatest seostest ühiskonna, elukeskkonna, ümbruskonna ja iseendaga
inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema ELUKVALITEET (quality of life) jäätmetöötlus, tervishoid, haridus, ja muud valitsuse teenused; 0risk juhustest- sellega 3.igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja • Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuurija väärtussüsteemi kontekstis, tuleõnnetused, transpordil koormatest pudenemine või tervist ohustavate majanduslikult täisväärtuslikku elu,4.universaalne väärtus ja inimese milles ta elab,seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega
haigus, haiguste ennetamine (preventsioon) – Organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise või funktsionaalse kahjustuse avaldus. Tervishoid hõlmab haiguste ennetust, ravi ja vaevuste leevendamist ning tervise säilitamist läbi tervishoiutöötajate poolt osutatud tervishoiuteenuste. keskkonnatervis – valdkond, mis käsitleb keskkonnast tulenevaid positiivseid või negatiivseid tervisemõjureid. Mõiste hõlmab neid inimese tervise aspekte, kaasa arvatud elukvaliteet, mida määravad keskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psühhosotsiaalsed tegurid. Ta puudutab ka nende keskkonnategurite hindamise, korrektsiooni ja tõkestamise teooriat ning praktikat, mis võivad potentsiaalselt mõjutada käesoleva ja tulevaste põlvkondade tervist. rahvatervis – riigist inimeseni, ühiskond, haiguste ennetus (programmid jne), public. Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja
elamused oma tervisliku seisundi suhtes. See juures on oluline, kuidas inimene väärtustab oma isikut ja kui väärtuslikuks hindab elu 4) ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgisaavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis; ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises; haigus, haiguste ennetamine (preventsioon); keskkonnatervis; rahvatervis ja rahvastiku tervis; salutogenees, salutoloogia; sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus; tervisedendus ja terviskasvatus; terviseindikaator/tervisenäitaja; tervisekaitse; terviseprofiil; terviskäitumine, riskikäitumine ja –tegur; tervisekultuur; vaesus; võimestumine; võrgustik 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Tervist mõjutavad elustiil (terviskäitumine), keskkond, pärilikkus, tervishoid, rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste
tundma. Tihti mõistetakse heaolu all vaid materiaalseid võimalusi ja tingimusi, ehk siis oluline on tarbitavate toodete/ teenuste olemasolu, nende hulk ja kvaliteet. Samas näitavad uuringud, et teatud materiaalsete võimaluste olemasolu piirist alates ei mängi nende võimaluste kasv enam nii olulist rolli inimese heaolutõusus. Et seda vastuolu selgitada, tuleb vaadelda heaolu mõistet laiemalt ning lisada materiaalsete tingimuste juurde ka väärtused, elukvaliteet ning võimalused. Mõistet "heaolu" võime vaadelda ka kui hüvangut, rikkust ja rahulolu - kui inimeste üldist heaoluseisundit, mis euroopaliku kultuuri traditsiooni põhjal põhineb heal tervisel, mugavatel elutingimustel, isikuvabadusel, ohututel töötingimustel ja tagatistel tööpuuduse juhuks. Elukvaliteedi üheks oluliseks indikaatoriks on inimeste endi poolt hinnatud tervislik seisund ja füüsiline heaolu. Tervist loetakse nii elukvaliteedi aluseks kui eelduseks.
Tervise kontseptsioonid ja intrapersonaalsete muutuste teooriad psühholoogia perspektiividest lähtuvalt Tervis ja heaolu aines Referaat Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Tervise psühholoogiline tähendus.............................................................................................7 Tervise kontseprtsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvaslt..............................................8 Psühholoogiline lähenemine...................................................................................................10 Psühholoogilised mõjurid mikrotasandil..........................................................................10 Enesetõhusus.............
Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu, ning praeguseks on avaldatud mitu heaolu hindavat näitajat – indeksit. Sageli kasutatakse heaolu iseloomustamisel majandusnäitajaid nagu näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP). Majandusnäitajatest ei piisa siiski heaolu mõõtmiseks, kuna need ei sisalda informatsiooni sotsiaalvaldkonna ja keskkonna kohta, nagu näiteks inimeste ajakasutus, haridus, tervis ja elukeskkonna kvaliteet. Seetõttu on tegelikkusele paremini vastava teabe saamiseks peale majandusnäitajate vaja arvesse võtta ka mittemateriaalsed näitajad. Elukvaliteedi näitajad hõlmavad kaheksat valdkonda: tervis, töö- ja pereelu ühiltamine, haridus, kogukond, turvalisus, valitsemine ja kodanikkond, keskkond ning subjektiivne heaolu. Joonis 1. OECD heaolu ja progressi mõõtmise raamistik Inimese heaoluIndividual
Esimene aspekt on lapse heaolu lapsena. Tema tervis, hariduse omandamine, suhted oluliste täiskasvanute ja eakaaslastega ehk lapse heaolu vaadatuna füüsilisest, vaimsest, emotsionaalsest ja käitumuslikust aspektist. Teise vaatpunktina võib lapse heaolu võtta kui ettevalmistust täiskasvanupõlveks, mis tähendab teadmiste ja oskuse ning füüsiliste ja vaimsete ressursside väljaarendamine. (Reinomägi jt, 2013) Hariduses eeldab lapsekeskne haridus õpikeskkonda, mis vastab lapse vanusele ning kus tal on turvaline ja hea olla. Nii haridussüsteemi mõjutavad muud last puudutavad süsteemid nagu perekond ja kogukond, kui ka haridussüsteem ise mõjutab teisi süsteeme. Seetõttu on lapse heaolu haridussüsteemis nähtus, mida võib mõõta kättesaadavaks tehtud võimaluste hulgaga. Renoveeritud haridusasutuste hoonete arv ja e-õppe kättesaadavus võimalused jms väljendavad
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased.
on häiritud ja arteriaalne vererõhk on liiga kõrge: süstoolne rõhk suurem kui 140 ja diastoolne suurem kui 90 mmHg. Normaalseks loetakse vererõhku 120/80 mmHg, kui see on püsivalt üle 130/85, siis loetakse seda kõrgenenud vererõhuks. Vere glükoosisisaldust reguleerivad hormoonid: insuliin, glükagoon, adrenaliin, kortisool ja kasvuhormoon. Tugev füüsiline koormus, stress, põletused ja infektsioonid võivad põhjustada füsioloogilist veresuhkru tõusu. Tavalise toidukorra järgselt taastub glükoosi esialgne tase veres 2 – 4 tunni jooksul. Kõrged väärtused viitavad suhkruhaigusele. Diabeet I-II aste I tüüpi diabeeti nimetatakse autoimmuunhaiguseks. See tähendab, et immuunsüsteem, mis tavaliselt aitab teie organismil võidelda bakterite ja viiruste
*Helista politseisse *Jäta meelde vägivallatseja tundemärgid *Aita üles kirjutada pealtnägijate andmed. Kuidas aidata sõpra, kui näed, et sõber võib olla vägivalla ohver? *Kuula ta ära, räägi temaga *Ütle, et usud teda, ära süüdista teda juhtunud *Ütle, et oled tema pärast mures *Ole talle toeks ja aita tal abi otsida. (Politsei 112, Usaldustelefon 126, Tugikeskused) Pilet 4 1.Vaimne tervis kui vaimne heaolu Vaimne heaolu = rahulolu eluga, õnnelikkus, poitiivsete tunnete ja mõtete ülekaal. Vaimne heaolu ei tule iseenesest ega ole sünnil kaasa antud ning seda saab ise suunata ja kujundada. Igal inimesel on võimalik leida oma vaimset tervist toetavad tegevused ja mõttelaad. Enda vaimset tervist saame ise mõjutada paljuski oma mõtete, tunnete, igapäevase suhtlemise ja tegevuste kaudu. Vaimset tervist aitab tasakaalus hoida üldine positiivne mõtlemine ja optimisti väljendamine. Kõik negatiivsed ja positiivsed tunded, mida
parandamisel olulised kolm aspekti: heaolutunne/elukvaliteet, tegevusvõime ja turvalisus Heaoluseisund sõltub ühelt poolt paljude ekso- ja endogeensete faktorite kombineeritud toimest ning teiselt poolt indiviidi reageerimise iseärasustest välis- ja sisekeskkonnast tulenevatele mõjuritele. Elukvaliteedi all mõeldakse inimeste endi hinnangut oma kohale elus, eesmärkidele, ootustele, standarditele, ning suhetele ümbritseva kultuuri ja väärtushinnangute süsteemiga. Tegevusvõime – toimetulek igapäevaelu (liikumine, riietumine, söömine, pesemine), suhtlemine teiste inimestega on aluseks inimese autonoomsusele e iseseisvusele elus. Tegevusvõime psühholoogilised eeldused on otsustusvõime ja mälu, info hankimine ja töötlemine, uskumuste kujunemine, õppimine ja oskuste kasutamine töös ja sotsiaalsete suhete hoidmiseks. Turvalisus: Lootus oma olemasolu jätkumiseks - Füüsiline ja psüühiline puutumatus - Isiksuse eheduse säilitamise võimalus
suurenemise tippu. Kas on olemas kasvatusiga? Kasvatuse põhifunktsiooniks on taotleda kasvandiku jõudmist iseseisva enesesuunamiseni oma tegevuses ja käitumises; ehk kasvandiku ettevalmistamist iseseisvaks toimetulekuks elus. Toimetulek on inimese teadlik tahe hakkama saada ja tähendab enda jõupingutusi. Järelikult, kui kasvatuse lähtekohaks on inimese kasvamine jõudmaks teatavale arenguastmele – iseseisev toimetulek elus, siis peaks kasvatusega seotud olema teatud kasvatusiga – täiskasvanu küpsuseni jõudmine – iseseisva toimetuleku saavutamine on iseseisvas elus, millest peale tuleb inimene toime enesejuhtimise ja ka enesekasvatusega. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega – ehk kasvatus toimub lapse ja noorukieas. Kasvatus loob tingimused inimesele toimetuleku omandamiseks nii väljastpoolt pealepandud kui ka oma soovide täitmisel. Millal on inimene kasvatatav?
6 tulevaste täiskasvanute väärtushinnangud, sotsiaalse toimetuleku oskused ja tervisekäitumine ning mida rohkem on selle tähtsusele lapseeas rõhutud, seda tähtsamaks peavad seda ka täiskasvanuks saades lapsed. Perekond, kes on oma lapsi toetanud sotsiaalselt ja majanduslikult loob paremad võimalused sotsiaalseks toimetulekuks ja tervisekäitumiseks. Need lapsed on tervemad, elurõõmsamad, nende õpitulemused paremad ja toimetulek ühiskonnas soodsam. Kõigile lastega peredel tuleks kindlustada terviseteenuste kättesaadavus ning vajadusel sotsiaalhoolekande poolne abi. Investeerida tuleks haridusasutustesse, et kõik lapsed saaks olla tervisttoetavas keskkonnas, kus on võimalus saada nõustamis- ja tugiteenuseid ning kus õpetatakse elus toime tulema. Seega suur roll on ka hariduseasutustel, kes peaks suuna lapsi ja noorukeid. Ja alati tuleks välja selgitada,
Tervise psühholoogia 2014-08 Terrvise mõiste Tervis- (health, well- being) Tervis etähendus ning olemus. Kuidas mõõta tervist ? Tähtis on kuidas, millal ja kuidas mõõdame. Objektilised standardid: Subjektiivne- kuidas inimene ise hindab oma tervist. Psühholoogiline (vaimne) Tervis Füüsiline tervis Sotsiaalne tervis Haiguse (disease, ilness) tähendus. Tervis- erinevate komponentide kooskõla. Vanast Kreekast: Inimene peab mõtisklema, kirjutama ja kehalist liikumist harrastama. Mida ei saa üksteisest lahutada. Haigus on vastatandatud tervisega. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine. (WHO, 1946). Toodi sisse, et haigust ei saa vastandada tervisega.
1 Füüsiline tervis, iseloom ja individuaalsed erinevused ja nende seos heaoluga 2010 2 Füüsiline tervis ja selle seos heaoluga - Okun jt (1984) poolt läbiviidud meta-analüüsid näitasid füüsilise tervise ja subjektiivse heaolu vahel positiivset korrelatsiooni. - Ryan ja Frederick (1997) leidsid, et subjektiivne vitaalsus on seotud ning sõltub nii somaatilistest kui ka psühholoogilistest faktoritest. -Ryffja Singer (2000) töö tulemuste põhjal võib öelda, et positiivsed suhted teistega olid eriti olulised tervisega seotud protsesside parandamises. 3 See, et tervise ja heaolu vahel on seos, on ilmselge. Haige olemist seostatakse tihtipeale kehva enesetunde või valuga,
arendamise kaudu. 5 Omavalitsuse roll tervislike paikkondade loomisel Sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisel tervises on peamine roll kohalikul omavalitsusel. Ainult omavalitsus on suuteline mõjutama keskkonda nii, et see muutuks tervisttoetavaks ja kohalikele inimestele nauditavaks. Nii majandusareng, haridus, kohalike inimeste elamistingimused, toitumine kui tervisekaitse ja paljud muud valdkonnad on kohaliku omavalitsuse igapäevatöö. Omavalitsus hoolitseb tööhõive, sotsiaalteenuste, jäätmemajanduse, vaba aja veetmise võimaluste ja ka inimeste kaasatuse eest oma kodukandi arengusse. Kohalikud juhid on vastutuskohustulikud ja seda on võimalik mõjutada valimiste kaudu. On väga oluline, et kohaliku omavalitsuse liikmetel on selge
Salutogenees e tervise areng (salutogenesis, health development) Üksikisikute ja elanikkonna gruppide terviseseisundi jätkuva paranemise protsess. Sotsiaalne kapital (social capital) Indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Sotsiaalne kapital väljendab ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astet, ei ole vaid institutsioonide summa, millest ühiskond koosneb, vaid pigem liim, mis hoiab ühiskonda koos. Tervis (health) 1948. a defineeris WHO: tervis on täieliku füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisund, mitte ainult haiguste ja puuete puudumist. Tervis on multidimensionaalne, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel,
eelistustele, ilma et peaksid eluks vajalike materiaalsete tingimuste pärast iga päev muret tundma. Paljud majandusteadlased näevad heaolu kui tulude voogu, ehk siis isiku võimet osta kaupu või teiste poolt loodud väärtusi. Heaolu on samas ka võimalusi pakkuv keskkond, mis parandab tootlikkust, mistõttu saab heaolu vaadelda ka kui varude kogumit, mille moodustavad looduslikud tingimused, riigi rahalised ressursid, inimeste poolt loodud kapital nagu ehitised, sillad, teed, telekommunikatsioon; institutsionaalne kapital nagu valitsusorganid, juriidiline kaitse, ettevõtted, teadmisressursid, inim- ja kultuurikapital. Seega ei sisalda heaolu mõiste mitte ainult teatud seisundit või protsessi, vaid kindlasti ka vahendeid, millega midagi saavutada või muuta. Individuaalne heaolu kui seisund eeldab sellist hetke, kus indiviidi kõik vajadused on
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai TERVISEDENDUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Ene Tomberg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS..............................................................................4 1.1 Tervis ja tervisedendus..................................................................................................4 1.2 Tervist edendava lasteaia põhimõtted...............................................................................4 1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest............................................................................5 1.4 Kodu ja lasteaia koostöö..................................
Sotsiaalpoliitika tegeleb inimeste heaolu ja ressursside jaotamise küsimustega ühiskonnas. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Sotsiaalpoliitika eesmärk on vähendada sotsiaalseid probleeme, parandada individuaalset heaolu, majandusliku arengu toetamine. MUDELID: Sotisaaldemokraatlik- solidaarsus põhimõttega, peamine heaolupakkuja riik, tasuta arsti abi ja haridus, kõrged maksud, levinud Skandinaavias Liberaalne- inimesed vabad ja väärsed, riigivõim sekkub inimeste ellu vähesel määral, toetust saavad vaid väga vaesed, madalad maksud, levinud USAs 11. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel Riigi kohustused: otsesed hoolekandekohustused soodustada vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet (PS §28) riikliku sotsiaalkaitse poliitika väljatöötamine
See on seotud sellega eelkõige, et teatud tegevuste elluviimisel võivad nad omada vähest usku oma võimetesse. Poortinga, Dunst ja Fone 2008: peale viiekümne viiendat eluaastat hakkab inetrnaalsuse tase langema. Ja järsult suureneb nii eksternaalne kese kui ka võimukate teiste näitaja. Sotsiaalne mõju: Sotsiaalsed normid Sotsiaalne keskkond Hoiakud Isiklikud eesmärgid: Motivatsioon Demograafilised faktorid: Kliimavööde, vanus Vanus on oluline mõjur. Haigustumus ja suremus on suur imikueas ja vanaduses. Immuunsüsteemi iseärasused (arenev vs nõrgenev). Ka noorukite suremus on kõrge: riskikäitumine (madal enesehinnang, elukogemust vähe, olukorra hindamine on ebaküps). Täiskasvanutel: eluviisist tingitud kroonilised haigused Tajutud riskiga seotud käitumine: Weinstein, 1987a. Üks põhjus, mispärast inimesed mittetervislikku eluviisi jätkavad, on see, et on tegemist ebaadekvaatse riski ja vastuvõtlikkuse/seotuse mõju tajuga
vaimse tervise osas eelkõige töö ja puhkuse õige reziim, oma elule mõtte leidmine ning teiste inimestega arvestama õppimine; sotsiaalse tervise osas eelkõige heade suhete hoidmine lähedaste inimestega, endale koha leidmine ühiskonnas ja/või kogukonnas; õppimine ja töötamine, mis tagavad heaks terviseks vajaliku sotsiaalse seisundi. 3. Tervise determinandid on rahva tervist määravad tegurid 1) sotsiaal-majanduslikud, keskkonnast tulenevad (eluase, turvalisus, sissetulek, haridus, töö, sotsiaalsed suhted) 2) geneetikast tulenevad 3) käitumisest tulenevad tervist toetavad või tervist nõrgestavad tegurid (toitumine, liikumine, suitsetamine, alkohol) 4) keskkonnatervis saastatus, joogivesi5) tervishoid haiguste ennetus, tervisearendus, ravi, hooldus 6) tervise edendus / Tervisekasvatus (indiviid, grupp, ühiskond)/Terviseõpetus.Vanematepoolsed determinandid: rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsusLapse elutsükli determinandid: KA,
Elukvaliteet: Materiaalsed elamistingimused: ·Tervis ·Sissetulek ·Töö- ja pereelu ühitamine ·Elamumajandus ·Haridus ·Töökoht ·Kogukond ·Turvalisus ·Keskkond ·Valitsemine ja kodanikkond ·Subjektiivne heaolu Heaolu kindlustab neli ressurssi: Loodusvara Majanduslik kapital Inimkapital Sotsiaalne kapital Tervis · OECD tervisenäitajad: oodatav eluiga sünnimomendil, imikusuremuskordaja, enese-hinnanguline üldine terviseseisund, pikaajalise haiguse olemasolu, igapäevaelu takistavate terviseprobleemide olemasolu ja ülekaalulisus. Eesti Soome Venemaa 4,4 7,1 0,1 Töö- ja pereelu ühitamine
.....................................................................................4 2 VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED.............................................5 2.1 Füüsiline vananemine.............................................................................5 2.2 Meeleelundite vananemine.......................................................................5 2.3 Psüühiline vananemine...........................................................................6 3 TOIMETULEK JA TEGEVUSED................................................................7 3.1 Füüsiline.............................................................................................7 3.2 Psühholoogiline tervis...............................................................................7 3.3 Sotsiaalne seotus, suhted...........................................................................8 3.4 Võimalikud terviseriskid hilises täiskasvanueas.................................
Töötajate aus kohtlemine · Värbamisel ja valikul · Koolitamisel Edutamisel · Tunnustamisel · Soorituse hindamisel Töö huvitavamaks ja rahuldust pakkuvamaks muutmine · Rahulolu suurendamine · Töökeskkonna turvalisus, töövahendid · Töötajate motiveerimine · Toimivate meeskondade kujundamine Töö produktiivsuse tõstmine · Efektiivsuse suurendamine · Oskuste arendamine · Väljakutsete ja konkurentsiga toimetulek MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU Motivatsioon on jõudude kogum, mis paneb inimesed kindlal viisil käituma. Kõrge sooritustasemeni jõudmiseks peab töötaja tahtma seda tööd teha, ta peab olema võimeline seda tööd tegema ja tal peavad olema selleks tööks vajalikud materjalid ja varustus. SOORITUS = (MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND) Motivatsiooni käivitavaks teguriks on vajadus Vajadused võivad aja jooksul muutuda
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia , sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika instituut EAKATE ELUKVALITEET EESTI ÜHISKONNAS Referaat TARTU 2012 Rahvastiku kiire vananemine ja oodatav eluea tõus on tinginud selle, et käesolev aasta on kuulutatud ,,Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaks 2012". Seoses sellega on hakatud rohkem rääkima vananemisest ja eakatega seotud probleemidest. Viiakse läbi rohkem eakatele mõeldud üritusi, konverentse ja teostatakse uusi uurimusi
võimekust, töökust, usaldust ja maksimaalset eneseteostust. Tuleb osata ennast hästi müüa, et teenida piisavalt sisstulekut ja olla rahaliselt edukas. Alles siis avaneb võimalus katta nii palju kui vaja oma füsioloogilistest vajadustest. 12. Miliseid eluvaldkondi tuleks arvesse võtta elukvaliteedi hindamisel ( lk15) Elukvaliteedi uuringud eristavad tihti selle subjektiivset ja objektiivset külge. Subjektiivne elukvaliteet on hea tunnetus ja asjadega rahulolu üldiselt. Objektiivne elukvaliteet peegeldab sotsiaalkultuuriliste vajaduste rahuldamist materiaalse heaolu, sotsiaalse staatuse ja füüsilise heaolu saavutamiseks. Elukvaliteedi mõõtmisel tuleb arvese võtta hulgaliselt eluvaldkondi, kuhu kuuluvad perekond, sõbrad, töö, ümbrukond, ühikond, tervis, haridus ja vaimsus. Harmoonilised seosed nende kategooriate vahel loovad eelduse töö-a elukvaliteedi ning heaolu kujunemiseks. 13
Sisukord Sissejuhatus Meie elu kvaliteedi määrab ära tervis. Tihti peale aga pööravad inimesed sellele kõige vähem tähelepanu. Ikka ja jälle on kuulda, kuidas vanemad ei vaktsineeri oma lapsi, mehed ei käi regulaarselt kontrollides ja toitumisega tehakse oma tervisele kohutavaid asju. Seepärast on vajalik, et õiget tervise käitumist hakataks inimestesse „süstima“ juba maast-madalast ehk lasteaiast. Lasteaed on koht, kus väikene inimene veedab 3-4 aastat oma elu algusest koos teiste laste ning õpetajatega. Ta saab sealt oma esimesed teadmised maailma ja teiste inimeste kohta. Seepärast on ka loogiline, et laps õpib seal juba selgeks tervisliku eluviisi põhitõed. Kuna maailmas räägitakse üha enam tervislikest eluviisidest on see õnneks jõudnud ka lasteaedade õppekavadesse. Varakult õpitakse tervisliku toitumise kohta, liikumise ning muu sellise, mis tõstaks meie tervislikku heaolu. Selles referaadis tahaksimegi tutvustada tervislike lasteaedade põh
Inimese tervis Eesmärk: Panna inimesi mõtlema, kui oluline on inimese tervis ja, mida peab inimene tegema, et elada tervislikult. Põhisõnum: Tänapäeva kiire elutempoga inimestel pole aega oma tervisele tähelepanu pöörata ja kui tervis on kehv, siis on inimesel elus raskem hakkama saada. Selleks, et tervis oleks korras tuleb inimesel oma tervisele tähelepanu pöörata. Lugeja peaks lugema minu kirjatööd, sest see annab vajalikku informatsiooni ja paneb inimesi mõtlema oma tervise üle. Lugeja saab teada, et tervis on kõige alus, inimese kõige kallim vara ning ilma terviseta on raske elus läbi lüüa. Kommenteeritud kava: 1. Sissejuhatus: Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Tervis on inimesele väga vajalik ja sellepärast on tervis ja tervislik elusviis väga aktuaalne teema. Toon välja tervist mõjutavaid tegureid ja tutvustan ka vaimse tervise olulisust. Esitan probleemi: Mida peab inimene tegema, et elada tervislik
kriisi oht. Teemasid millega ei tegeleta või tegeletakse vähe on mitmeid. Ülalpeetavaid palju. Alkohol ja teised meelemürgid – probleem tervise vaatepunktist. Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon. Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll.
parandamiseks. Materiaalsed elamistingimused määrab sissetulek, elamumajandus ja töökoht. Selle kõik saab inimene endale ise luua. Siinkohas on kindlasti tähtsal kohal haridus. Üldine heaolu ning sotsiaalne turvatunne on üks tähtsamaid elukvaliteedi näitajaid. Elukvaliteeti mõjutavad väga paljud tegurid, milleks on töö-ja pereelu, kogukond, turvalisus, keskkond, valitsemine, kodanikkond ja subjektiivsene heaolu. Väga tähtsaks elukvaliteedi osaks on ka haridus. Heaolumajanduse valem tuleneb võimalikult palju head haridust võimalikult paljudele. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas toimub sissetulekute diferentseerumine sõltuvalt haridusest. Mida parem on haridud, seda väiksem oht on olla töötu ja vaene. Heaolu kindlustab neli ressurssi, milleks on loodusvara, majanduslik kopital, inimkaptal ja sotsiaalne kapital. Maailmas toimuvad muutused, riikide majanduslik ning sotsiaalne areng ja globaliseerumine mõjutavad pidevalt heaoluühiskondade
Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? Tänapäeval mõistetakse jätkusuutlikut arengut kui säästvat arengut, millega rahuldatakse nii tulevase põlvkonna, kui ka praeguse põlvkonna vajadused. Et seda tagada tuleb rahuldada kõik neli suunda, milleks on heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja Eesti kultuuri elujõulisus. Probleeme tuleb lahendada üksikasjaliselt, ehk ühte probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Tekib küsimus, kas Eesti ühiskond areneb jätkusuutlikult? Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Mis on ühiskonna jätkusuutlikkus? Loodusliku keskkonna ja ressursside, inimressursside, sotsiaalse kapitali ja kultuurilise kapitali jätkusuutlikkus. Eesti jätkusuutlikkusega on seotud paljud ohud. Esiteks Eesti inimkapitali aina süvenev defitsiit:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
