3 Termin „empowerment” Empowerment on ingliskeelne mitmetähenduslik termin, mis on aastakümneid olnud käibel eri valdkondades. Kõige sagedamini kasutatakse mõistet sotsiaal-, tervishoiu- ja juhtimisalases kirjanduses.(Puusepp, Aro 2007) Mõiste empowerment kasutamist vaadeldes selgub, et sellel on kaks selgelt eristatavat tähendust. Empowerment sisaldab endas ühteaegu nii enesele suunatud eneses toimuvat muutumist (võimestumine) kui ka väljapoole suunatud mõjutamist, mille käigus võimestujat muutumisel toetatakse (võimestamine) .Kuna eesti keeles on nende nähtuste kirjeldamiseks võimalik kasutada kaht mõistet, siis vaatlemegi kummagi mõiste iseloomulikke tunnuseid eraldi.(ibid) Mõiste „võimestamine” on sotsiaalne protsess, mille käigus mõjutatakse inimesi( nii üksikisikuid kui gruppe) psühholoogiliselt eesmärgiga kujundada nende hoiakuid ja käitumist
Tervisele suunatud meditsiinipraktika, mis hõlmab tervise edendamist, haiguste ennetamist, ravi ja rehabilitatsiooni. Tervishoiuteenus (health service) Tervishoiutöötajate pakutavad teenused, et tagada tervise edendamine, säilitamine ja taastamine. Lisaks individuaalsele tervisehooldusele kuuluvad tervishoiuteenuste hulka ka tervisekaitse, tervisedendus ja haiguste ennetamine. Terviskasvatus (health education) Inimese tervise arengu sihikindel suunamine ja mõjutamine. Võimestumine (empowerment for health) Üksikisiku, grupi ja/või kogukonna suutlikkus korraldada, kontrollida ja juhtida oma elu puudutavaid tegevusi. Esmatasandi tervishoid (primary health care) Inimestele elukohajärgselt kättesaadav teenuste kogum, mis hõlmab tervisedendust, haiguste ennetamist, perearsti abi, õendusabi, ämmaemandust, füsioteraapiat, hooldusravi jt ambulatoorseid tervishoiuteenuseid, mis on kooskõlas elanike vajaduste ja tervishoiusüsteemi käsutuses olevate ressurssidega.
tunnustatakse kui üldist normi. Ühiskonna või grupi poolt aktsepteeritud ja kujundatud tervist mõjutavad arusaamad, mõtlemisviis, tunded, tegutsemine ja käitumisviis. vaesus – sotsiaalne probleem, mis väljendub teatud inimrühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaalmajanduslikust osalusest. Jaotub: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, süvavaesus ja toimetulekut ohustav vaesus. võimestumine – üksikisiku, grupi ja/või kogukonna suutlikkus korraldada, kontrollida ja juhtida oma elu puudutavaid tegevusi. võrgustik – üksikisikute, organisatsioonide ja asutuste pühendumisel ning usaldusel põhinev koostöögrupp, mis on organiseerunud mittehierarhilisel alusel, tegelemaks tekkinud probleemidega. 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Heolu mõjutavad: individuaalsed tegurid (haridus, võimed, tööhõive, sissetulek, vanus, sugu)
muutused makrotasandil sotsiaal ja majanduspoliitilised meetmed, kas kogu rahvastikku mõjutades või spetsiifilistele gruppidele suunatuna; 3 muutused mesotasandil sotsiaalse keskkonna muudatustele suunatud meetmed spetsiifilistele marginaalsetele gruppidele - paikkondade mõjuvõimu suurendamine kohalike otsustuste tegemisel, indiviidide ja gruppide võimestumine, sotsiaalsete võrgustike areng, elu ja töötingimuste parandamine, juurdepääsu parandamine terviseteenustele sotsiaalselt haavatavatele gruppidele; muutused mikrotasandil - sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonna konteksti mõjutavad meetmed inidiviidi suhtumistele ja käitumisele. Kõige tulemuslikum on kõigi tasandite samaaegne mõjutamine. Meetmed makrotasandil ehk valitsuse vastutusvaldkonnas
vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (preventsioon), keskkonnatervis, rahvatervis ja rahvastiku tervis, salutogenees, salutoloogia, sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus, tervisedendus ja tervisekasvatus, terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine, riskikäitumine ja tegur, tervisekultuur, vaesus, võimestumine, võrgustik. 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Hea tervis määrab oluliselt inimese elukvaliteedi ning loob aluse isiksuse iga külgseks arenguks. Üksikisiku jaoks oleneb tervis tema keerukatest seostest ühiskonna, elukeskkonna, ümbruskonna ja iseendaga. Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu üheks peamiseks alustalaks. Heaolu on inimeste üldine heaoluseisund, mis arvatakse põhinevat heal tervisel, mugavatel
potentsiaali ja vahendeid eesmärgisaavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis; ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises; haigus, haiguste ennetamine (preventsioon); keskkonnatervis; rahvatervis ja rahvastiku tervis; salutogenees, salutoloogia; sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus; tervisedendus ja terviskasvatus; terviseindikaator/tervisenäitaja; tervisekaitse; terviseprofiil; terviskäitumine, riskikäitumine ja –tegur; tervisekultuur; vaesus; võimestumine; võrgustik 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Tervist mõjutavad elustiil (terviskäitumine), keskkond, pärilikkus, tervishoid, rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, stabiilne ökosüsteem, jätkusuutlik ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus, inimõiguste austamine ja võrdsus. Neist kõige mõjukamad on sotsiaalmajanduslik positsioon, haridus, sissetulekute ebavõrdsus,
psühhofüüsiline seisund, mis võib põhjustada vastuvõtlikkust haigustele, põdurust või vigastusi. • tervisekultuur - Ühiskonna või grupi poolt aktsepteeritud ja kujundatud tervist mõjutavad arusaamad, mõtlemisviis, tunded, tegutsemine ja käitumisviis. • vaesus - Sotsiaalne probleem, mis väljendub teatud inimrühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaalmajanduslikust osalusest. • võimestumine - Üksikisiku, grupi ja/või kogukonna suutlikkus korraldada, kontrollida ja juhtida oma elu puudutavaid tegevusi. • võrgustik - Üksikisikute, organisatsioonide ja asutuste pühendumisel ning usaldusel põhinev koostöögrupp, mis on organiseerunud mittehierarhilisel alusel, tegelemaks tekkinud probleemidega Tervishoid: • hõlmab haiguste ennetust, ravi ja vaevuste leevendamist ning tervise säilitamist läbi tervishoiutöötajate poolt osutatud tervishoiuteenuste (SM veeb).
terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine, suurem tervise õigluspärasus ja ressursside säästev kasutamine. Rahvastiku inimeste omast 20-25%; 3% töötusega kaasneb 4,5% suitsiidide riskikäitumine ja –tegur, tervisekultuur, vaesus, võimestumine, võrgustik tervis (population health) -Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste esinemissagedus, 2,5% vägivaldne suremus) Tõusevad kulutused indiviidile ja 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid
tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus Võimestumine Levimus Sotsiaalne kapital Epidemioloogia Eluviis, riskikäitumine Ekspositsioon Salutogenees Riskiindikaatorid Patogenees Epidemioloogia indikaatorid Haiguste esinemise võrdlusnäitajad Relatiivne risk (relative risk RR)- võrreldakse riskist eksponeeritud ja eksponeerimata rühmades haiguste esinemisnäitajate suhet Šansisuhe e. Riskisuhe (odds ratio OR) eksponeeritute suhe juhtude hulgas võrreldes eksponeeritute suhtega kontrollide
annaabi.ee 
