Viimati külastatud 02.09.2010, www.stat.ee/hõivatus/pensionärid Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse ainult äärmisel vajadusel kui isiklikule kommunikatsioonile. Õppe- ja loengumaterjale reeglina teoreetiliste allikatena ei kasutata Vahendatud viitamine Näiteks, kui Isen`i ja Means`i uurimust on tsiteeritud Ganzel`i töös, siis viidete loetelusse kirjutatakse see allikas, kust viide pärineb ja ka originaalallikas. · Töös kirjutatakse: Isen ja Means (1982, tsit. Ganzel, 1999 järgi). Töö lõpus kirjanduse loetelus tähistada tärniga need kirjandusallikad, mida ei ole otseselt loetud (antud juhul Isen`i ja Means`i 1982 a. täisviide). Ilma tärnita kirjutada viidete loetellu Ganzel´i 1999 a. täisviide. Otsesed tsitaadid Algallikast pärinev otsene tsitaat esitatakse jutumärkides ja viitesse lisatakse lehekülje number. · Bandura (1994, p 14) väitis, et "t unnetatud võimekus viitab inimeste
peeg ja kopsu A l sula ite valm uuringu m i d plom ites (ha stamine TUS b m akts eerimis ba e s pool ptorilisa ulmid) ju n herm htide te dina ja h jood mat etiseeriv nikas isen U erjal a ina a a ja kor para ro KAS aditö siooniki östu ndla ses. KOKKUPUUTE / OTSESED OHUD / ETTEVAATUS- ESMAABI / OHTUDE TÜÜP SÜMPTOMID ABINÕUD TULETÕRJE
Musik-Tyr, Yggdrasil Idrott- Mat- Traditioner - Spetssticking (tikkimine?), valfångst (vaalapüük) Grönland Flagga- halv av flaggen är vit, andra halven är röd. Det finns en ring(cirkeln?) (??) i mitten vänster som är också röd och vit. -w Huvudstad- Nuuk Statsskick- monarki (Danmark) Invånare - 56K Officiella språk - Grönlandska Andra språk- danska Storlek- 2 166 086 km2 Natur: arktiskt klimat, 80 % under is, glacier och berg, isen är 2 kilometer tjock Landskapet, Högsta punkt, Största sjö, Längstaflod- landskapet: berg, isberg, varmkällor, glaciärer, fjordar Högsta punkt - Gunnbjørn (3700m) Ekonomi, naturresurser- Ekonomi är liten och sårbar. Naturresurser- järnmalm, zink, diamant, guld, uran, olja (men mest av de ligger under is och vatten). Fisk också Kända företag- Nunaoil, Grönlands banken, Royal Greenland, Royal Arctic Vetenskapmän- Knud Rasmussen (polarforskare) Uppfinningar- kajak, solglassögon
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Haridusteaduste instituut Essee Sõja kujutamine Eesti kirjanduses Eesti kirjanduse ajalugu FLKU.05.090. Koostanud ... Juhendaja Janek Kraavi MA Tartu 2016 Pole olemas midagi laastavamat kui sõda. Aastatuhandeid on sõda olnud kui restartnupuks inimkonnale. Sõda langetab inimese looma tasemele, kus me peame õppima, kuidas olukorra ning keskkonnaga kohaneda. Me peame kõrvale heitma kõik enda eelnevad teadmised ja oskused ning keskenduma vaid ühele aspektile – ellujäämisele. Sõda on ka üks enam kajastatud teemadest kirjanduses läbi ajaloo, ilmselt põhjusel, et see on niivõrd aktuaalne. Sõja kohta on tohutu hulk materjali, mida kirja panna ning ilmselt ei lõppe sellel teemal arutlemine veel pikaks ajaks. Kestavad ju sõjad ka tänapäeval. Mitt...
Biosüstemaatika teooria ja meetodid Prof. Erast Parmasto loengukursuse konspekt Esimene versioon, okt. - nov. 1994 0. Sissejuhatus. 0.1. Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest: selle vormi- dest, põhjustest, tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritle- misest, nimetamisest ja teaduslikut põhjendatud klassifitseerimisest. Kasutatakse ka lühemat nimetust süstemaatika (alates Linné tööst 1737. a.), kuid süstematiseeritakse ka elutu looduse nähtusi. Camp ja Gilly (1943) kasutasid biosüstemaatika mõistet erinevas tähenduses: eelkõige tsütogeneetiliste uurimiste kohta. See nimetusviis on aga juba ammu aja- lukku vajunud. Et käesolevas kursuses segimineku ohtu pole, kasutatakse mõlemat terminit siin samatähenduslikena. - Kasutusel on ka sõna taksonoo- mia (esmakordselt 1813. a. De Candolle poolt); nende tähenduserinevus pole aga ühtselt käsitlet...
TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (...
Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Luua 2010 Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis – Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia) raames. Projekti toetab Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome – Eesti alamprogramm Raamatut jagatakse tasuta Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Retsensent Sulev Järve Toimetaja Veiko Belials Fotod Aino Mölder ja Veiko Belials Kaanefotod: Veiko Belials (Gooti allee Luua pargis; arborist; Pühajärve sõjatamm) ISBN SISUKORD Eessõna............................................................................................................................................. 4 1. Puuhoolduse bioloogilised alused........................................................................... 5 1.1. Puu kui liivakell..............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
