Anne Ehasalu ÕENDUSFILOSOOFIA, FILOSOOFIA ÕENDUSES SISSEJUHATUS Filosoofia võib tunduda väga veidra valdkonnana õenduses kasutamiseks. Õed hoolitsevad inimese eest, registreerivad patsientide tervisevajadusi ja omavad teadmiste baasi klientide komplekssetest tervisevajadustest, patofüsioloogiast, psühholoogiast, rahvatervisest, juhtimisest, töökorraldusest, poliitikast, taastusravist ja paljudest muudest teadmistest, mis on vajalikud õendusabi efektiivseks osutamiseks.(Rogers 2005:ix). Kuhu sobib filosoofia sellel maastikul? Vastus on - igale poole! Alustame meeldetuletusega antiik -Kreekast Sokrates (469/470-399e.m.a) on öelnud: “Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme. Filosoofia on õpetus sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus.” Temalt on pärit ka ütlus : ”Ma tean, et ma midagi ei tea” Ta oli mõõdukuse jutlustaja, kirju...
Õendusteaduse kesksed mõisted ja nendevahelised seosed Svetlana Kalmaznina 07.11.2013 Jacqueline Fawcett Õenduse metaparadigma: hetkeolukord ja tuleviku arengud Metaparadigma õendusalast tegevust suunav üldine ja lai raamistik ehk globaalsete mõistete ja teemade kogum, mis määrab kindlaks valdkonna kesksed nähtused (Fawcett 1984, 1994) Õenduse metaparadigma · on identifitseeritud ja formuleeritud kui õendusteadusharu temaatikaga seonduvaid keskseid mõisteid · metaparadigma teooria arendamiseks vajalik suund illustreeritakse näidete abil ÕENDUSE kesksed mõisted õendusteooria arengusuunas valitseb üksmeel kesksete õendusharu puudutavate mõistete osas nagu inimene, keskkond, tervis ja õendustegevus/protsess (Fawcett, 1983; Flaskerud & Halloran 1980) Õenduster...
Intensiivõde on õendusala spetsialist, kes osutab õendusabi kriitilises terviseseisundis patsiendile, kellel esineb kas reaalseid või potentsiaalseid elutähtsate organsüsteemide talituse häireid, tema terviseseisundi stabiliseerimise, parandamise ja säilitamise eesmärgil. Intensiivõde osutab tervishoiuteenust igas eas patsientidele ambulatoorses, haiglaeelses ja haigla-etapis nii koostöös teiste tervishoiumeeskonna liikmetega kui ka iseseisvalt. Intensiivõenduse eesmärk on kriitilises terviseseisundis oleva patsiendi terviseseisundi stabiliseerimine, parandamine ja säilitamine. Intensiivõenduse ülesandeks on: · jälgida ja hinnata kriitilises terviseseisundis oleva patsiendi seisundit, · aidata kaasa kriitilises terviseseisundis oleva patsiendi tervise taastamisele, · teostada diagnostika- ja raviprotseduure oma pädevuse piires ning kasutada selleks vajalikke tehnilisi abivahendeid, · assisteerida arsti protseduuride teostamisel,
MADELEINE LEININGER Ruta Lindret Arina Olestsenko ÕDE I 25.09.2010 Sündis 13.juulil 1925.aastal Ameerikas, Nebraska osariigis, Suttoni linnas. Ta elas farmis koos oma nelja õe ning vennaga ning lõpetas Suttoni keskkooli. Teda toetas õendusvaldkonda sisse astuma tema tädi, kellel oli kaasasündinud südamehaigus. 1945.aastal astus Madeleine koos oma õega Cadet Nurse Corpsi ja St. Anthony Õenduskooli Denveris. Madeleine läks edasi õppima Benedictine Collegei, et saada kraad loodusteaduses ja omandada pisut filosoofiat ning humanitaar alasid. Pärast lõpetamist töö...
Tema teooria väljaarendamise aluseks olid kaks erinevat teooriat: Talcott Parsonsi sotsioloogilised teooriad ja kultuuridevahelised lapse arengut 10 käsitlevad teooriad Ta sai oma bakalaureuse kraadi Vanderbilt University School of Nursing ist ja magistrikraadi rahvatervises Harvardy Ülikoolist. Tema õendusalane karjäär kulges lasteõenduse professorina UCLA s (Meleis, 1991). Ta uskus õenduse olevat unikaalse praktilise mudeli. Õe esmane funktsioon on abistada klienti eluliste käitumuslike süsteemide reguleerimisel. Klienti vaadeldakse kui käitumuslikku süsteemi, mida kontrollivad bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed faktorid. Et abistada käitumuslikke süsteeme tagasi homöostaasi, tegutseb õde kliendi käitumuslike allsüsteemidega. Iga allsüsteem omab kindlaid
Ühiskonna sotsiaalse teadlikkuse kasv Prioriteediks kodune hooldustegevus Lilian Wald (1867-1940)-rahvatervise õe elukutse looja 1873 I õdede kool Bellevue Hospital, Nightingale süsteemi järgi 1900 American Yournal of Nursing (I ajakiri) XX sajand ja filosoofilised ajajärgud Sõdade mõju õendusele- arenes praktiline õendus ja käelised oskused I maailmasõda (1914-1918)- Esmaabiõenduse Komitee teke, korraldati 3-4 kuulisi koolitusi armeeõdede jaoks Haavatuid ca 23 milj, surnuid ca 18 milj II maailmasõda (1939-1945) rahvusvaheline Õdede Nõukogu sõjaliseks teenindamiseks Inimkaotused: 5070 mln inimest , suur osa hukkunutest oli tsiviilelanikkond. Sõdurite kaotused: NSVL: 13,6 mln, Saksamaa: 4 mln, Suurbritannia: 326 tuh. Lahesõjas 35 tuh õde 50ndatel meeskonnaõenduse (team-nursing)teke 70ndatel areng individuaalõenduse suunas
I variant Mis on õendushoolduse eesmärk? a- Inimese tervis b- Inimese heaolu c- Keskkonna puhtus d- Plaanipärane õendustegevus Potentsiaalne õendusprobleem on a- patsiendil muret tekitav nähtus, mis vajab kohe sekkumist b- eluohustav seisund c- õde tuvastab vajaduste määratlemisel patsiendil d- probleem, mis võib patsiendil tekkida, kui selle lahendamise eest hoolt ei kanta Loetle õenduse põhimõisted: Inimene, tervis, keskkond, õendustegevus Nimeta vähemalt viis põhimõtet, millest õde peab juhinduma oma töös Turvalisus, koostöö, individuaalsus, inimeste austamine, terviklikkus Kelle sünnipäeval on rahvusvaheline õdede päev? Florence Nightingale Mida tähendab õenduse individualiseerimine ja kuidas see saavutatakse? Süstematiseeritud järjepidev õendustöö, aktuaalsed, potentsiaalsed probleemid, õenduse abistamise võtted. Loetlege Roper, Logan, Tierney õendusmudeli komponendid: 1...
1. ELULUGU Virginia Avenel Henderson sündis 1897 Kansas Citys Missouris kaheksalapselisse perekonda. Oma lapsepõlve veetis ta Virginias. Tema huvi õenduse vastu sai alguse I maailmasõja ajal, kus ta aitas haigeid ja haavatuid sõjaväelasi. 1918 astus ta Army School of Nursing, mis asus Washington D.C-s ning lõpetas selle 1921, pärast seda alustas tööd New Yorkis. 1922 alustas ta tööd Virginias Norfolki protestantlikus haiglas õpetajana. 5 aastat hiljem astus ta Columbia ülikooli, kus ta omandas bakalaureuse ja magistri kraadi õenduspedagoogikas. 1948 aastani töötas ta õpetajana mitmetel ametikohtadel. Tal oli pikk karjäär autori ja õendusteadlasena, mille jooksul ta kirjutas mitmeid raamatuid õendusest ja pani aluse mitmele õendusteooriale, mida ka praegu laialt kasutatakse. Üks tema tuntumaid trükiseid on 1960 aastal avaldatud Basic Principles of Nursing Care, mis on ka tõlgitud mitmetesse keeltesse. Tema märkimisväärsed tööd on toonud...
TEOREETIK TEOORIA SISUKOKKU INIMENE TERVIS KESKKOND ÕENDUS MUU PEALIRI VÕTE HUVITAV Virginia A. Vajaduste Unikaalse Mõistus ja Põhineb Inimese suhe Õelt Õppis Henderson teooria õendusprakti keha on üksikisiku perekonnaga, oodatakse, et Washingtoni ka lahutamatud võimel moodustab ta täidaks õenduskoolis. määratlemine ja omavahel iseseisvalt ühe osa arsti Bakalaureuse . Inimesel 14 tihedalt talitleda, keskkonnast. raviplaani. ja põhivajadust, seotud. määratletud 14 punkti. Individuaalse m...
ROPER LOGAN TIERNEY Elulugu Nancy Roper Inglise õendusabi teadlane ja praktiline teoreetik 1976 a välja töötatud mudel Joan Alison Tierney Oli Õenduse Teadusliku Uurimise Keskuse direktor Ühendkuningriigi kogenuim õendusteadlane Elulugu 2 Winifred Logan Oli Glasgow Kolledzi Tervishoiu ja Õenduse Teaduskonna juhataja 197880 oli Rahvusvahelise Õendusnõukogu tegevdirektor Osalenud mitmete rahvuslike õendusalaste ja akadeemiliste komisjonide töös Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Õenduse alused" Täielikult tänapäevane mõtteviis Terminid on aegade jooksul muutunud Mudel on avar ja paindlik Elamise mudel ehk elamistoimingute komplekt Kokku 12 Kirjeldab inimest, kes on mudelis kesksel kohal Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Viis põhigru...
Diana Ljasenko, AM13-3/6 "ÕENDUSE KESKSED MÕISTED JA NENDEST TULENEVAD ÕE ÜLESANDED" ESSEE Õdedel on oluline roll ühiskonnas, sest nad on tihedalt seotud teiste inimestega. Nad peavad abistama ja juhendama nii haigeid kui ka tervenevaid inimesi. Seetõttu on paika pandud õe ülesanded, mida nad peavad tegema ja kuidas aitama inimesi. On olemas ka õenduse kesksed mõisted. Neid mõisteid on neli: inimene, tervis, keskkond, ja õendus. Nendest mõistetest peaks juhenduma iga õde. Inimene on esimene keskne mõiste. Iga õde peaks kohtlema inimest sõbralikult ja viisakusega. Heasüdamlik ja viisakas peab olema mitte ainult rikaste ja mõjuvõimsate inimestega, vaid ka nendega, kes on madalamast ühiskonnakohist. Isegi kui see inimene ei ole hoolitsetud välimusega ja puhaste riietega. Ka sellist inimest peab õde abistama, sest igal inimesel on õigus saada meditsiinilist abi. Olles õde peab abistama ka nei...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe, 1. kursus Triin Kaaver ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS Eksamitöö Tartu 2016 Antud eksamitöö põhineb nelja õendusteoreetiku töödel. Välja on toodud õenduse kesksete mõistete sisu, õendusteoreetikute seisukohad, nende sarnasused ja erinevused omavahel. Lisaks on kirjutatud õe rollist ja vastutusest tervishoiusüsteemis. Valisin järgnevad õendusteoreetikud, kelle töid ma lugesin ja analüüsisin: Florence Nightingale, Virginia Henderson, Hildergard E. Peplau ja Jean Watson. Õe amet on elukutse, mis on seotud erinevate inimestega. Eriala kohustab õdesid olema tähtsaks osaks ühiskonnas ning selleks, et aidata inimese, on paika pandud õenduse kesksed mõisted. Nendeks mõisteteks on inimene, tervis, keskkond ning õendus. Florence Nightingale ei defineerinud „inimest“, kui üksikut indiviidi, vaid inimese suhet keskkonnaga,...
Dorothea orem Dorothea Elisabeth Orem (1914-2007) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Sündis 1914 a. Baltimoris, Marylandis. Õenduse teoreetik. ,,Self-care deficit nursing theory" looja. Isa oli ehitustööline. Ema oli koduperenaine. Noorem kahest tütrest. Haridus 1930 algusel õppis Providence Hospital school of Nursing Washingtonis. 1939 (bak.) ja 1945 (mag.) lõpetas Catholic University of America Washingtonis. 1976 a. sai audoktoriks. 1980 a. sai teadusdoktoriks. 1988 a. lõpetas Missouri Ülikooli Columbias. Orem'i üldine õendusteooria Enesehoolitsuse teooria. Enesehoolduse defitsiidi teooria. Õenduse süsteemide teooria. Teooriaga seotud põhimõisted Enesehooldus. Enesehoolduse rekvisiidid. Universaalse enesehoolduse rekvisiidid. Arengulised enesehoolduse rekvisiidid...
Dorothy Orem'i enesehoolduseteooria Dorothea Orem'i eluloost: · D. Orem sündis USAs Baltimore'is Marylandis 1914 aastal. · Orem'i õenduskarjäär algas Providence Haigla Õenduse Koolis, Washingtonis, kus ta sai diplomi õenduses 1930ndate aastate alguses. Veel on Orem õppinud Ameerika katolikus Ülikoolis, mille ta lõpetas 1939. aastal ja täiendas oma diplomit samas koolis 1945. aastal. · Orem sai oma esimesed õe töö kogemused aastast 1940, töötades operatsioonitoa õena. Edasi ka eraõena kodudes, haiglaõena täiskasvanute ja laste osakondades. Samuti on ta töötanud erakorralise meditsiini osakonnas ning olnud ka bioloogiateaduste õpetaja. · Aastatel 19401949 oli Orem Providence Haigla Õenduskooli direktor ja ka Providence Haigla Õenduse osakonna juht.peale sealt lahkumist töötas ta 7 aastat Indiana Haiglas. · Orem'i eesmärk oli parandada õenduse kvaliteeti terve...
Palun lugege läbi I. Meosi õpikust „Filosoofia põhiprobleemid” peatükk teemal „Keha ja vaimu probleem” (lk 158-186): 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie arvates olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks? Mina leian, et kõige õigem teooria on dualistlik teooria. Olen ise arvamasule, et inimesel on keha, mis on materiaalne ja vaim/hing, mis on mittemateriaalne. Sellisel arvamusel ollas, leina, et suudan andma parimat abi inimestele ja olla humaane. Kui teha näiteks süsti, materiaalsele kehale, pole see midagi aga mittemateriaalne vaim võib tunda valu. Selle käigus ka tuleb hnnata kui suurt valu võib inimene tunda ja kuidas ma saan seda kõike paremaks teha. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Minu arvamus sel teemal on see, et olla humaane peame ikkagi käituma dualistliku teooriast lähtuvalt (materiaalne keha ja mittemateriaalne vaim) ja ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ16kj(S) Anna Valuyskikh, Tatjana Davidenko, Maxim Bezzabotin BETTY NEUMAN Referaat õppeaines Õenduse alused Juhendaja Ivi Prits Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU..............................................................................................................................4 1.1. Varajased aastad...............................................................................................................4 1.2. Õppimine ja töökogemus..................................................................................................4 ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Ruth Murakas Uurimis- ja Arendustöö metoodika iseseisev töö Artikli analüüs Juhendaja: Ülle Ernits Tallinn 2018 Artikli analüüsimise skeem Uurimis ja Arendustöö metoodika iseseisev töö Artikli analüüsi eesmärgiks on analüüsida ühte rahvusvahelises õendusteaduse ajakirjas avaldatud artiklit või uurimistöö raportit, mis ei tohi olla vanem kui kolm aastat. Analüüs esitatakse Moodle keskkonnas avalikult kõikidele tutvumiseks ja kommenteerimiseks. Artikli analüüs tuleb koostada kõikidest järgnevatest punktidest lähtuvalt: 1.Artikli autor(id), originaalkeeles pealkiri, avaldamise koht (ajakirja nimi ja Väljaandmise aeg): Artikli autor(id), originaalkeeles pealki...
Patricia Benner (1942...) Annika Paavel Martina Vool Aljona Komissarova Patricia Benner "Knowledge development in a practice discipline consists of extending practical knowledge (know- · California ülikool- how) through theory based scientific investigations and through the clinical experience in the practice of psühholoogilise that discipline" (Benner, 1984) õenduse osakonna professor · bakalaurus õenduses · Magister kirurgiaõena · erialased õpped filosoofiadoktorina · http://www.udea.edu.co/portal/page/portal/bibliotecaSedesDependenci as/unidadesAcademicas/FacultadEnfermeria/Diseno/Imagenes/Noticias /patriciaBenner.jpg Dr. Benneri Teooria · 5 oskuslevelit · kogemused kliinilises tegevuses võtmeks õend...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ15 KEHATEMPERATUURI KONTROLL LASTEL Referaat aines uurimis- ja arendustöö metoodika I Juhendaja: Tallinn 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö autor on 1. kursuse õenduse õppetooli üliõpilane. Õenduse õppekavas on õppeaine inimese elamistoimingud. Referaadi teemaks on kehatemperatuuri kontroll lastel, teema on vajalik kõigile, et teada saada täpsemalt kehatemperatuuri ja selle kontrollimise kohta. Esimene peatükk annab ülevaate kehatemperatuuri kohta, seda kui elamistoiming ja miks tekib inimesel kõrgendatud temperatuur. Teises peatükis tuuakse välja, mis on palavik ja millised on erinevad võimalused kehatemperatuuri kontrollimiseks. Referaadis on kasutatud kolme kirjandusallikat ja ühte inglise keelset teadusartiklit. ...
IHU JA VAIMU PROBLEMAATIKA Palun vastake järgmistele küsimustele ja postitage vastused siia: 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie jaoks olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. Kõige õigem ja loogilisem tundub olevat "Dualistlik interaktsionism". Paljude inimeste jaoks loogiline, et keha sõltub vaimust ja vaim kehast. Keha ja vaim on nagu üks tervik. Kui vaim lõpetab töötamise, lõpetab ka keha töötamise. Näiteks inimesel hakkab kõht korisema, kui tal on kõht tühi, seetõttu, et inimene ei ole söönud. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Mina arvan ka et inimese vaim ja keha on kui üks tervik. Seda ei saa võtta nii, et on olemas ainult eraldi vaim ja ainult eraldi keha. Need kaks on koos ja töötavad koos. Nagu eelpool juba mainitud, siis kui üks lõpetab töötamise siis lõpetab ka teine. Näiteks keha mingisugune funtksioon lõpetab töötamise ning tulemuseks on südame seiskumine. Siis kui kannatanu keha ...
Patricia Benner Õenduse teoreetik, õppejõud ja autor. Aleksandra Deljanskaja Richard Karajev Kirill Krizevski Anna Ellisaar Deniss Bulina Alex Kalde Ave Kikas ELULUGU JA ÕPINGUD Patricia Benner on sündinud 10. mai 1955 Hampton'is, Virginia's Perekond kolis Californiasse, kus käidi kekkoolis ja kolledzis Kolledzis õppimise ajal tekkis huvi õenduse vastu Patricia Benner abiellus aastal 1973 Richard Benneriga PatriciaBenner otsustas õendust minna õppima ajal, kui ta töötas haigla vastuvõtus. 1964. aastal õppis õendust Pasadena College-s 1964. aastal omandas bakalureusekraad...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ12 Stella Selberg EMPAATIA ÕE TÖÖS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendajad: R.Orumaa S. Piirsalu E. Kotkas Tallinn 2012 SISUKORD 1. ÕE TÖÖ Õendus on elukutse, millel on loomupäraselt kõrged moraalsed eesmärgid. Selles ametis on eelkõige tähtsad patsiendi kaitse, haiguse komplikatsioonide ennetamine ning tervist tagava keskkonna loomine. (Valler 2011: 15). ,,Õendusele on omane austada inimõigusi, sealhulgas kultuurilisi õigusi, elu- ja valikute õigust, õigust väärikusele ja õiglasele kohtlemisele. Õendusabi on lugupidav, olenemata inimese vanusest, nahavärvusest, usutunnistusest, kultuurist, puudest või haigusest, soost, sek...
Dorothy Orem'i enesehooldusteooria Sissejuhatus Elulugu. Enesehoolduse põhimõtted. Enesehooldusvalmidust mõjutavad tegurid. Enesehooldusvajaduse liigid. Põhiteosed Elulugu D. Orem sündis USA-s Baltimore'is Marylandis 1914 aastal. Suri aastal 2007. Orem'i õendusalased õpingud algasid Providence Haigla Õenduse Koolis 30ndatel aastatel. Veel on Orem õppinud Ameerika katolikus Ülikoolis. Orem sai oma esimese õe töö kogemuse aastal 1940, töötades operatsioonitoa õena. Orem'i eesmärk oli parandada õenduse kvaliteeti terve riigi üldhaiglates. Dorothy Orem'i enesehooldusteooria põhineb F. Nightingale'i ja V. Henderson'i nägemusel õendustööst. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Enesehoolduse põhimõtted Enesehooldus põhineb vabatahtlikul tegevusel, mis ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ÕENDUSTEOREETIK PATRICIA BENNER Tartu 2018 Sisukord 1. PATRICIA BENNERI ELULUGU.........................................................................................2 2. PATRICIA BENNERI ÕENDUSTEOORIA..........................................................................3 2.1. Benneri õendusalase arenemise viis etappi.....................................................................3 2.2. P. Benneri teooria ja õenduse kesksed mõisted................................................................4 3. KOKKUVÕTE........................................................................................................................5 4. KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................6 1 1. PATRICIA BENNE...
VIRGINIA A. HENDERSON VIRGINIA A. HENDERSON Sündis 30. nov 1897 Kansases Lucy Abbot Hendersoni ja Daniel B. Hendersoni tütar Sündis pere kaheksast lapsest viiendana Teda nimetatakse kaasaegse õenduse legendiks Oli mõjukas meditsiiniõde, teadlane, teoreetik ja kirjanik Suri 1996. aastal olles 98 aastane HARIDUS, TÖÖ 1918. aastal astus Virginia Washingtoni sõjaväelisesse õenduskooli 1924. aastal nõustus võtma vastu oma esimese töö õpetajana 1931. aastal sai Henderson Columbia Ülikooli Õpetajate Kolledžist bakalaureusekraadi ning 1934. aastal magistrikraadi Samas koolis oli ta ka aastatel 1934-1948 õpetaja 1953 võttis vastu koha Yale Ülikooli õenduse osakonna poolt rahastatud uuringu teadurina Hiljem keskendus Henderson rahvusvahelisele õpetamisele ja ettekannetele Andis elu jooksul välja mitmeid raamatuid HENDERSONI ÕENDUSTEOORIA “Funktsioon, mida õde peamiselt täidab, on sõl...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool DIABEET 2 TÜÜBI Iseseisevtöö õppeaines Sisehaige õendus SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.HAIGUSE DEFINITSIOON...............................................................................................4 1.1Riskifaktorid..................................................................................................................4 1.2Tekkepõhjused ja mehhanismid..................................................................................4 1.3Ravivõimalused.............................................................................................................5 1.4Ennetamine.........................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS Eksamitöö Juhendaja: Margit Lenk-Adusoo, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2019 1. SISSEJUHATUS Eksamitöö tugineb nelja õendusteoreetikute tööle ja teooriatele. Töös on kirjeldatud nende seisukohtasid ja teooriate keskseid mõisteid. Kuna õe amet on seotud erinevate inimestega ühiskonnas. Siis selleks, et aidata inimesi humaanselt on loodud õendusealuste kesksed mõisted. Nendeks mõisteteks on keskkond, tervis, õendus ja inimene. Välja on toodud omavahelised sarnasused ja erinevused. Eksamitöö kirjutamiseks valisin Jean Watsoni, Virgina Hendersoni, Hildegard Elizabeth Peplau ja neljandaks Florence Nightingalei. Töö teises osas on kirjutatud õe rollist tervishoiusüsteemis ning mille eest vastutab õde enda töös. 2. ...
VIRGINIA HENDERSON VIRGINIA A. HENDERSON Sündis 30. nov 1897 Kansas Citys Kaheksalapselisse perekonda sündis ta viiendana Lapsepõlve veetis Virginias Teda nimetatakse kaasaegse õenduse legendiks Oli mõjukas meditsiiniõde, teadlane, teoreetik ja kirjanik Suri 1996. aastal olles 98 aastane HARIDUS JA TÖÖ 1918. aastal astus Virginia Army School of Nursing, mis asus Washingtonis ning lõpetas 1921. aastal 1924. aastal alustas tööd Virginias Norfolki protestantlikus haiglas õpetajana 1931. aastal sai Henderson Columbia Ülikooli Õpetajate Kolledžist bakalaurusekraadi ning 1934. aastal magistrikraadi Samas koolis oli Virginia aastatel 1934-1948 õpetaja 1953. aastal võttis vastu koha Yale Ülikooli õenduse osakonna poolt rahastatud uuringu teadurina Hiljem keskendus Henderson rahvusvahelisele õpetamisele ja ettekannetele Elu jooksul andis välja mitmeid raamatuid Üks tema tuntumaid trükiseid on ...
Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ 12-1 Pärja Õun SURM ELAMISTOINGUNA TÄISKASVANUTEL Referaat Juhendaja A. Ehasalu Tallinn 2015 SISUKORD 1. SURM JA SELLE PÕHJUSED.......................................................4 2. SURIJA JA SURMAEELNE ÕENDUSTEGEVUS................................5 KOKKUVÕTE............................................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................7 2 SISSEJUHATUS Töö autoriks on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli õppur Pärja Õun. Teema on aktuaalne, sest kõigile tervishoiu eriala spetsialistidele on oluline mõista surm...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ26kj(S) - 1 NEFROLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKOR NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM...............................................................................2 Sa töötad iseseisva õenduse osakonnas. M.Z. tütar toob oma ema hooldusele/ravile 14 päevaks, kui ta ise on reisil. M.Z. on 89-aastane lesk, kes on neli aastat kannatanud düsuuria, suprapubikaalse valu, inkontinentsi ning aegajalt esinevate mentaalse segasuse perioodide all. Hetke elulised näitajad on järgmised: AVR 118/60, HR 88, RR 18, kehatemp 37.4° C................................................................................................................2 Urineerimise järgne kateteriseerimine näitab 100 ml jääkuriini olemasolu põies. Uriin on halvalõhnaline, sogane. Uriin saadetakse l...
ELAMISTOIMINGUD 5. SUHTLEMINE Suhtlemise elamistoiming Inimene veendab suurema osa päevast teiste inimesega erimevatel viisidel suheldes, seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. Suhtlemisprotsess 1960.a. pakkus Berlo oma töös välja suhtlemismudeli, mis koosneb neljast olulisest osast: LÄHETAJA SÕNUM KANAL VASTUVÕTJA Võib öelda, et suhtlemisel kasutatakse tavaliselt kahte kanali – sõnaline ja sõnatu suhtlemine. Parakeel tegeleb pigem sellega, kuidas me kasutame oma keelt ja mida me ütleme. Ta hõlmab hääletooni, rääkimiskiirust, täiendushäälitsusi nagu „hmm“ ja „ahh“, ja see on pigem vokaalne suhtlemine. Terminit kineetika kasutatakse iga organismi sõnumit edastava liigutuse tähistamiseks. Paistab, et inimestel on raskem teadlikult kontrollida oma kehakeelt kui verbaalset suhtlemist. Sõltuvalt kontekstist on sõnatul suhtlimisel ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanda õppekava Julia Šnurova, Karina Selivanova, Aleksandra Ganyavina FLORENCE NIGHTINGALE Iseseisev töö Õppejõud: MSC Margit Lenk-Adusoo Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Tartu 2015 Florence Nightingale Inglise põetaja ja õde, keda peetakse õenduse rajajaks. Ta sündis 12. mai 1820 aastal jõukas inglase-aristokraadi perekonnas Florentsia villas, Itaalias. Florence sai hiilgava mitmekülgse hariduse, ta oskas viit võõrkeelt, luges palju, õppis matemaatikat, filosoofiat ja ajalugu, samuti tegeles maakunstiga ja muusikaga. Jumala kutse Florence tunnetas oma eripärast elu ülesannet ja koguaeg mõtles sellest. Veebruaris, aastal 1837 jalutas ta aias ja kuulis jus...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12(s) TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE Referaat õenduse alustes Juhendaja: Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ELAMISTOIMINGU KIRJELDUS....................................................................................4 2.ELAMISTOIMING LÄBI ELUKAARE............................................................................5 2.1.Lapse- ja noorukiiga................................................................................................................5 2.2.Täiskasvanu- ja vanuriiga........................................................................................................5 3.ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID.......................................
SISUKORD SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö sisehaiguste õenduse aine läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada kirjanduse abil pleuriiti, määretelda õendusprobleeme koos põhjendusega, villest antud probleem on tingitud ja õendustegevuse eesmärk vastavalt igale probleemile. KESKSED MÕISTED Õenduprotsess on süstemaatiline, sihipärane tegutsemisviis, kuhu kuulub seeria ühistoiminguid, mida tavaliselt on nimetatud vajaduste määratlemiseks, planeerimiseka, õendustegevuse rakendamiseks ja tulemuste hindamiseks.(Roper jt 1999:23). Õendusdiagnoos on kutsealastel teadmisel põhinev otsustus patsiendi reageeringuist olemasolevaile või võimalikke seisundi muutustele või vajadustele. Diagnoos selgitab, mis on juhtumas. (Uiga 2002:13). Õendusprobleem on midagi, mis teeb muret patsiendile või teda hooldavale isikule. ( Uiga 2002:22). Õendushooldusplaan on õe ja patsiendi/kliendi poolt koostatud tegevuskava, milles...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe, I. kursus Natalja Vesselova ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS Eksamitöö Tartu 2015 Õe amet on selline elukutse, mis on väga tihedalt seotud teiste inimestega. Eriala kohustab inimesi olema tähtsaks lüliks ühiskonnasüsteemis, sest õe töökohaks võib olla nii tervishoiuasutus (haigla, tervisekeskus) kui ka kool, kodu ja töökoht (tehas, ettevõte jne). Seetõttu on paika pandud õe ülesanded, mida nad peavad tegema. Õed peavad aru saama, kuidas aidata inimesi ja selleks on olemas ka õenduse kesksed mõisted. Üldiselt on neli mõistet, millest peaks aru saama iga õde: inimene, tervis, keskkond ja õendus. Patsiendi isiksusest arusaamine hõlmab suurt osa õendusfilosoofiast, sest meditsiinilisest küljest õenduses on patsient kõige tähtsam. Kooskõlas Virginia A. Hendersoni kontseptsiooniga - inimene kui isik, on sõltumatu, aktiivsel...
SISUKORD 1. Elulugu.................................................................................................................2 2. Õendusteooria......................................................................................................3 3. Õenduse kesksed mõisted....................................................................................4 4. Allikate loetelu......................................................................................................6 1 1. ELULUGU Florence Nightingale (1820-1910) sündis 12. mail 1820 Firenzes jõukas ülemklassi inglise peres. Kui ta oli üheaastane, kolis ta perekond tagasi Inglismaale. Tema isa õpetas talle itaalia, ladina ja kreeka keelt, filosoofiat, ajalugu ja matemaatikat, mida tol ajal naistele tavaliselt ei õpetatud. ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ 16 Maria Sarafannikova TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING TÄISKASVANUTEL Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................2 1. TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING TÄISKASVANUTEL......4 1.1. Töötamise elamistoiming täiskasvanutel....................................4 2.2. Mängimise elamistoiming täiskasvanutel...................................4 3. SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMINGUS TÄISKASVANUTEL.................................................5 ARUTELU............................................................................................6 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade tä...
SUREMINE Suremine on elu viimane toiming. See tähendab maapealse elu lõppu, nagu sünd tähendab selle algust. Surev inimene on nagu vastsündinudki sõltuv teise inimese abist ja hoolitsusest. Inimese vajadused on neil kordumatutel eluperioodidel väga sarnased. Surma, suremise ning kaotusvalu mõistmine on väga tähtis kõigile tervishoiu professionaalidele, eriti aga õdedele, et nad võiksid suremise ning lähedase inimese kaotuse korral osutada kaastundlikku ja oskuslikku hooldust. Surm ei saabu hetkega, vaid järk-järgult. Kõige kiiremini sureb närvikude, neerud ja perifeersed närvid võivad funktsioneerida tund aega, lihased ja luud mitu tundi. Inimese juuksed, habe ja küüned võiad kasvada veel puusärgiski. Kuigi surmahetke on võimatu eelnevalt ennustada, on mõningaid surma lähenemisele viitavaid märke siiski võimalik täheldada: südamelöögid muutuvad nõrgaks ja korrapäratult kiireks; nahk ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Laura Sügis ja Toomas Tõnisson IMOGENE KING Iseseisev töö Juhendaja: Margit Lenk-Adusoo, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2019 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Elulugu............................................................................................................... 3 2. Teooria eesmärgi saavutamisest........................................................................4 1. Elulugu............................................................................................................... 3 2. Teooria eesmärgi saavutamisest................................................................................. 4 3. Kasutatud Kirjandus....................................
Eritamise elamistoiming lastel Aleksandra Sitko Õ14 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2015 Sisukord Sissejuhatus Eritamise elamistoiming Kõhulahtisus ja kõhukinnisus lastel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Ainevahetuse jääkide eemaldamine kehast lapse potilkäimise alustamine referaadi teema valimine Eritamise elamistoiming Elukaar erituselundite talitlus väikelapseiga ja lapseiga Kõhulahtisus ja kõhukinnisus lastel Kõhukinnisuse tekkepõhjused ja sümptoomid Kõhulahtisus Kokkuvõte Uus informatsioon elamistoimingu tähtsus õdede roll Kasutatud kirjandus Tartu Ülikooli Kliinikum. (2012). Kõhukinnisus väike- ja koolilastel. http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/kohukinnisus_LK.pdf Tartu Ülikooli Kliinikum. (2014...
1. ja 2. rühma kodutöö ihu-vaimu problemaatika seminariks 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie arvates olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? 3. Kas arutlusel ,,keha ja vaimu" üle võiks olla Teie arvates mingi seos ka õenduse ja tervishoiuga? Palun põhjendage oma arvamust. 1. Minu arvates tundub olevat kõige õigem dualistlik interaktsionism, kuna see on kõige loogilisem ja kõige paremini arusaadavam minu jaoks. Seal räägib, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist ja sama arvan mina. Sa ju ei sööd sellepärast, et sul on kõht tühi, mitte niisama. Või sügad ennast sellepärast, et sul sügeleb. 2. Nagu ma juba esimeses küsimuses rääkisin, siis minu arvamus on samuti see, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist. See ei saa olla minu arvates loogiline, et kehaliste ja mentaalsete protsesside vahel ei ole mingeid põhjuslikke seoseid. ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppekava Anastassia Ishkova EMBRIOLOOGIA SEMINAR TOETAVAD KÜSIMUSED Seminari töö Tartu 2013 1. Millised on progeneesi etapid? Progeneesis on kaks etapid: gametogenees (ovogenees ja spermatogenees) ja viljastumine (fertilisatsioon). 2. Mis on sügoot? Sügoot (üherakuline loode) on viljastatud ergastatud lõigustumiseelne munarakk. 3. Mis on blastomeer? Blastomeer on lõigusrakk, mis eelneb mooruja ja järgneb gastrulastaadium. 4. Mis on moorula? Blastomeerid moodustavad tiheda rakumassi – kobarloode ehk moorula. 5. Kuidas jaotatakse embrüogeneesis lootelehtede moodustumise periood? Lootelehtede moodustumine periood jaotatakse varasegastrulatsiooniks ja hilisgastrulatsiooniks. 6. Mis on platsenta põhifunktsioonid? Platsenta varustab loote toituainetega, kaitseb loote ja tagab hingamis- ja eritusfun...
JÄMESOOLEVÄHK Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Svetlana Halimejeva Õ26 2015 JÄMESOOL: Jämesool koosneb käärsoolest ja pärasoolest; pikkus on 1,5-2 meetrit, sellest pärasoolt 17-20 cm; Käärsoole (ld. k. colon) ja pärasoole (ld. k. rectum) seinas võivad tekkida ja areneda vähirakud; PROGNOOS Prognoos sõltub sellest, kui kaugele on haigus arenenud. STAADIUMID 0 staadium - tegemist on kasvaja algstaadiumiga I staadium - kasvaja piirdub sooleseinas limaskesta või lihaskestaga II staadium - kasvaja haarab sooleseina kogu paksuses, võib sellest olla läbi kasvanud III staadium - kasvaja on andnud regionaalseid siirded kasvajalähe- dastesse lümfisõlmedesse IV staadium - kasvaja on andnud. SÜMPTOMID Kõhuvalu, ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ15 Ksenia Tammist FÜÜSILISE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL Referaat uurimistöö-ja arendustöö metoodikas Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 1.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING...............................................................4 1.1.Väikelapse-ja lapseiga..................................................................................................4 1.2.Motoorne areng.............................................................................................................4 2.1.Bioloogilised tegurid....................................................................................................6 2....
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ELAMISTOIMING: KEHATEMPERATUUR Kadi Lepik Cathreen Lebedev Airi Järvesaar 2017 ELUKAAR • Inimene on võimeline kehatemperatuuri säilitama olenemata keskkonnast. • Tavaliselt ei ole inimene teadlik oma kehatemperatuuri kõikumisest. • Kehatemperatuuri kontrollib peaajus asuv soojaregulatsioonikeskus. VÄIKELAPSEIGA • Loote kehatemperatuur on +0.5 kraadi kõrgem kui emal. • Vastsündinu kehatemperatuuri mõjutab väliskeskkond. • Hüpotermia ja hüpertermia on väikelastele ohtlik. • Väikelaste kehatemperatuuri mõõdetakse aksillaarselt või rektaalselt. LAPSEIGA • Esimestel elukuudel on lapseas soojusregulatsiooni süsteem eriti tundlik. • Lapse vanuse muutudes kehatemperatuuris erilisi kõik...
Anna Lipskaja 263-267 1 slaid Hüperpüreksia Äärmiselt kõrge palavik Kuumarabandusele iseloomuslik tunnus, mis tekib pikaaegse kõrgetemperatuuriga keskkonnas viibimise tagajärjel. 2 slaid Kuumarabandus Eluohtlik seisund Täielik teadvuse kaotus Soojuskontrollikeskuse kontrollimisvõime kaob 3 slaid Kuumusest tekitatud stress Füüsiline pingutus Halv kohanemine ilmastikutingimustega 4 slaid Hüpotermia (alajahtumine) temperatuur, mis on madalam organismi normaalsest temperatuurist. Õnnetustekkeline hüpotermia põhjus- liiga pikaaegne viibimine külmas ja niiskes keskkonnas 5 slaid Hüpotermiad võivad vallandada mitmesugused välised tingimused: kõrge temperatuur suur niiskus kuumuskiirgus või muutused organismi sisekeskonnas: infektsiooni toimel põletiku tõttu 6 slaid Operatsiooniga seotud hüpotermia Hüpotermia...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õppeaine: Eetika Sissejuhatus- situatsiooni kirjeldus · · Õe eetikakoodeksi eesmärk on toetada õdesid otsuste langetamisel nende igapäevases töös. · Õde hoiab isikuandmete konfidentsiaalsust ja jagab seda teavet mõistlikult. · Kliinikumi juhtum õde pani patsiendi isikliku andmeid interneti. Situatsiooni analüüs · Õde riputas intensiivravile sattunud lapse pildi Facebooki · Õde lisas sinna kommentaare lapse elu ja tervise kohta · Kliinikum alustas sisejuurdlust õe suhtes · Arutelu · Õe eetikakoodeks ei jälgitud (isikuandmeid võib kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal). · See tegevus lisas stressi ja muret patsiendile ja tema perele. · Õde peab hoiama isikuandmete konfidentsiaalsust. Järeldused · Organiseerida järjepidevalt eetika-alaseid koolitusi. · Kasutada andmesalvestusja dokumendihaldussüst...
Töötamine ja mängimine
Alissa Filippova
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
F 1
Tallinn, 2013
Töötamine ja mängimine
Inimene veedab ühe kolmandiku oma elust
magades;
ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa
<
SISUKORD SISUKORD 1. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING 2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Bioloogilised tegurid 7.2. Psühholoogilised tegurid 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid 7.4. Keskkonnategurid 7.5. Poliitilis majanduslikud tegurid 7. AKTUAALSETE JA POTENTSIAALSETE ...
Elika Šaškina, O17-01 Kodutöö: Ihu-vaimu problemaatika 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie jaoks olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. Minu jaoks tundus kõige õigem Dualistlik interaktsionism, sest see on kõige loogilisem. Ma arvan, et igal tegevusel, mida me teeme või nähtusel, mida näeme või tunneme on mingisugune põhjus. Alati on võimalik leida põhjus ning kunagi ei juhtu midagi niisama. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Kuigi tekstis oli selle teooria vastuväideks välja toodud küsimus „kus on hing“, mina siiski arvan, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist. Mina arvan, et see see küsimus pole tähtis, me ei pea teadma, kus on hing, aga minu arvates hing on ajudes, sest seal toimub mõtlemine. Siiski kindlasti peame teadma, mida tahab hing, sest siis saame näha kuid...
annaabi.ee 
