Sissejuhatus germaani filoloogiasse (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Sissejuhatus Germaani Filoloogiasse

Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) ­ ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut ­ kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped ­ pedestrian, 2) o- aste, nt IE pod ­ podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut ­ täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat ­ häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel ­ keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel

Filoloogia

20

doc

Sissejuhatus germaani filoloogiasse

Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – Ablaut on vokaalivahetus. Ablaut on iseloomulik kõigile indo-euroopa keeltele, mitte ainult germaani keeltele. Germaani keelte tugevates verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium- foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u).

Filoloogia

28

docx

Eesti keele ajalugu

*ükte, *kakta, *kolme, *neljä, *viite, *kuute, *seitsemä, *kakt-e-k-sa-n, *ükt-e-k-sä(-n), *kümmen(e) • (ensi-(m)mäinen), (to-inen) e-, to- seostatavad vanade pronoomenitüvedega, -mä- superlatiivi tunnusega 35. Eesti keele laensõnavara algupära. Laensõnade kihistused eesti keeles:  Soome-ugri algkeelde (…–3000BC): algindoeuroopa, indoiraani, ?kirdeindoeuroopa  Muinasaeg (...–13. saj): balti, germaani, slaavi  Keskaeg (13.–17. saj): alamsaksa, rootsi, vene  Rootsi aeg (17.–18. saj): saksa, rootsi 12  Tsaariaeg (18. saj – 20. saj algus): saksa, vene, baltisaksa, soome  Esimene iseseisvusaeg (1918–1940): soome Nõukogude aeg (1940 (1944) – 1991): vene, soome, inglise  Teine iseseisvusaeg (1991–...): soome, inglise  Otselaenud: teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita

Eesti keele ajalugu

38

docx

Eesti keele ajalugu

oleviku-tuleviku vastandus. Olevik: -k (näi-k-se, tunnu-k-se, olla-k-se) Minevik: -i (säilinud vaid 17 sõnas, nt sai, tuli) Tänapäevane si-minevik on tekkinud kontraheerunud verbide analoogial, kus s kuulus tüvesse, vrd *hakkasi (teine seletus Viitsolt ühendab si-mineviku soome- ugri *ś-tunnuselise üldminevikuga) Liitajad vaid läänemeresoome keeltes (tekkinud indoeuroopa, tõenäoliselt balti ja germaani keelte mõjul). 26. Passiivi ja impersonaali kujunemine eesti keeles.  Personaal, olevik: -pA ~ -βA → -v (partitsiibi tunnus, osa kvotatiivi tunnusest); -b/-vad (Sg/Pl3) Personaal, minevik: -nUt (olnud täielikult käänduv; n verbaalnoomeni liide, -ut deminutiiviliide(?)) Impersonaal, olevik: -tAβA ~ -δApA ~ ttApA ~ ttAβA Impersonaal, minevik: -tU ~ -ttU (-u deminutiiviliide(?); tänapäeval d lisandunud analoogilisena nud-vormi eeskujul) 27

Eesti keele ajalugu

10

doc

Hääldus ja hääldusteadused

seisukohalt tähtsamad); kestuskomponent aga on rakendatud fonoloogilise aktsendi ülesannetes (II ja III välde kujutavad endast olemuslikult erinevaid rõhumalle, nendega saab eristada tähendusi sõnades, mille häälikkoostis on kattuv ­ vt lähemalt allpool). Keeled erinevad ka sel alusel, kas on neis rõhk a) fikseeritud, 2) liikuv või 3) sõltuv häälikupikkustest Näiteid: 1. Soome, ungari, läti, islandi, tsehhi, slovaki ­ rõhk esisilbil (enamik germaani keeli ­ tüve esisilbil); poola eelviimasel ja makedoonia eel-eelviimasel silbil; armeenia, ivriit, turgi ja iraani keeled lõppsilbil). 2. Vene, ukraina, valgevene, bulgaaria, sloveeni, kreeka, leedu ­ rõhu liikudes muutub ka tähendus. 3. Klassikaline ladina, araabia, mongoolia; vanakreeka puhul oli seos kvantiteediga eriti mitmepalgeline. Fonoloogiline aktsent. On keeli, kus ühtsama silpi saab rõhutada mitmel erineval moel, nii et tähendus muutub

Keeleteadus alused

19

doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on: 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline 2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine) lingvistiline 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Tuleks keeleliselt öelda, et märkidel/sõnadel on oma sisu, mille tähendus on tihtipeale kokkuleppeline. Lisamaterjal üldkeeleteadus lk 67 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Üldfoneetika Deskriptiivne e kirjeldav foneetika Kontrastiivne e v�

Eesti foneetika ja fonoloogia

46

doc

Käänded Euroopa keeltes

....................................................................................................................................... 21 kASUTATUD MATERJAL...............................................................................................................................22 2  SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö eesmärk on võrrelda erinevate Euroopa riikide keelte käänamissüsteeme, tuua välja erinevusi ning luua paralleele. Materjalina on kasutatud enamasti keeleõpikuid, kuid samuti mitmeid Interneti veebisaite. Keeli tutvustatakse peatükkide kaupa eraldi, töö lõpus on tabelvormina kõikide keelte käänamise võrdlus. Peaaegu kõik Euroopas räägitavad keeled kuuluvad Indo-Euroopa keelkonda, eranditeks on

Keeleteadus

16

doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Nt vietnami ja hiina keel. Aglutineeriv ­ tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel. Ka Eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede mitmesugused morfoloogilised variatsioonid (käsi-käe-kätt) ei esinda siiski puhast aglutinatiivsust. Flekteeriv (fusiivne) ­ rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone; sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust. Germaani keeled, ladina keel. Polüsünteetiline (hiljem lisatud) ­ väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. Eskimo e innuiidi keeled, mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled. August Schleicher (1821-1868). Keelepuu mõiste, aluskeeled. Keel kui organism, mis areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv. Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A.Brungmann, H.Paul

Keeleteadus

Meedia

Kommentaarid (0)