Sissejuhatus germaani filoloogiasse (0)

Sissejuhatus germaani filoloogiasse
Mõisted:
ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne ) – ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes;
kvalitatiivne ablaut – kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped – pedestrian, 2) o-aste, nt IE pod – podium, 3) nullaste - ø
kvantitatiivne ablaut – täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o
afrikaat – häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile
analüütiline keel – keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid. Sõnajärg lauses range Boy ate soup - vaid 1 võimalus!
artikkel – abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil – üks auto; bilen – konkreetne auto.
aspiratsioon – h- häälik , mis tekib vahel helitute sulghäälikute järel
assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne ) – assimilatsioon on nähtus, kus kõrvuti olevad häälikud sarnastuvad täielikult või osaliselt; võib esineda sõna sees või nt sõnu kokku hääldades (handbag, hot potato ); progressiivne assimilatsioon on kui häälik sarnastub eelneva häälikuga, regressiivne assimilatsioon tähendab, et häälik sarnastub järgneva häälikuga
aste – astmevaheldusliku morfeemi teisend
bislama keel – inglise keelel põhinev kreoolkeel , mis ühendab melaneesia grammatika inglise sõnavaraga, räägitakse Vanuatus; emakeelseid kõnelejaid 6200 (Vanuatus 5000, Uus-Kaledoonias 1200); Lingua franca kuni 200 000-le inimesele; Vanuatu parlamendi töökeel, kuid lastele antakse algharidus inglise või prantsuse keeles
Sai alguse sellest, kui 1870-80ndatel sunniti tuhandeid Vanuatu elanikke töötama Queenslandi ( Austraalia ) ja Fidži istandustes. Seal segunes inglise keele sõnavara ja melaneesia keelte grammatika.
Vastastikku mõistetav tokpisini keelega, mida kõneldakse Paapua Uus- Guineas
dekreoolistumine – nähtus, kus kreoolkeel muutuks tagasi keeleks , millest ta arenes (pole siiamaani veel täielikult juhtunud)
duaal – kaksus , kasutatakse selliste sõnade puhul nagu silmad, käed, püksid , käärid
esimene häälikunihe – Grimmi seadus – helitutest häälikutest said aja jooksul helitud frikatiivid (p>f, t>th, k>h); helilistest häälikutest said helitud häälikud (d>t, b>p, g>k); helilistest aspireeritud häälikutest said helilised häälikud (bh>b, dh>d, gh>g)
frikatiiv – hõõrdhäälikud j, v, f, s, š, ž
germaani keelerühm - islandi, fääri, norra, taani, rootsi, inglise, friisi , jidiši, afrikaani, alamsaksa, hollandi, flaami, letseburgi, saksa, gooti
germaani keelte liigitus – põhjagermaani keeled, idagermaani keeled, läänegermaani keeled
Gooti keel- tekst pärineb 4. sajandist (400 aastat enne võrdleva keelematerjali tekkimist). Puhtal kujul näha ablaut, umlaut puudub, kuna see toimus 5s, 6s sajand. Sõnavara u. 2500 ning gooti keel on abiks vana-inglise keele mõõistmisel.
Hansa Liit – Skandinaavia, Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Madalmaade poliitiline ja kaubanduslik liit; 13-17 sajand; põhilised linnad Novgorod, Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg, Brugge, London
Algas Saksa kaupmeestest, kes tegid äri võõrastes linnades ja moodustasid gilde. Kaubeldi soola, raua, heeringa, soolakala, tekstiilide, vaha, nahkade, teravilja ja õllega. Tähtis alamsaksa keele levimise poolest.
Heliline – häälik, mida hääldades häälepaelad vibreerivad
Helitu – häälik, mida hääldades häälepaelad ei vibreeri
indoeuroopa keelkond – maailma suurima kõnelejate arvuga keelkond, ala ulatub Indiast Euroopani; jaguneb rühmadeks: keldi , germaani, balti, romaani, indoiraani + albaania , kreeka ja armeenia keel
i-umlaut – nt Saksa keeles on paljudel sõnadel algne i/j kadunud ja taastatav ainult rekonstrueerimise või keelevõrdluse teel; tähistab ka diakriitikut (täpitähte), nt Buch  Bücher
kirjakeel – keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil; ei esine üksi vaid alati täiendusena kõnekeelele, kuigi mõnest surnud keelest on säilinud ainult kirjakeel; keele ühtseim kuju
klusiil – sulghäälik (g, b, d, k, p, t), moodustatakse õhuvoolu täieliku sulgemise abil
konversioon – nähtus, kus sõna võib kuuluda mitmesse sõnaliiki, kusjuures sõna ise ei muutu (zero-derivation)
kreoolistumine – kreoolistumine algab pidžinist; nt inimesed transporditakse vastu tahtmist teisele maale, nad kaotavad kontakti oma emakeelega kuid ei suuda ka uue kogukonna keelt selgeks õppida. Algeline grammatika. Pidžini arengut kreoolkeeleks nimetatakse kreoolistumiseks
kreoolkeel – keel, mis on tekkinud mitme keele koosmõjul (nt kolonisatsiooni tagajärjel); erineb pidžinkeelest, sest kreoolkeel on saanud naturaalseks keeleks ja seda õpitakse esimese keelena, sellel on väljaarenenud grammatika; esimese keelena omandamine on üks loomuliku keele olulisemaid tunnuseid
ladina tähestik – tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks, kutsutakse ka rooma tähestikuks, arenes välja kreeka tähestikust ja on tänapäeval levinuim tähestikusüsteem
läänemeresoome keeleliit ( Circum -Baltic linguistic area) – läänemeresoome keeled on liivi (30, Läti), eesti (1 000 000, Eesti), vadja (50, Venemaa), soome (5 000 000, Soome), isuri/ingeri (300, Venemaa), karjala (40 000, Soome, Venemaa), aunuse (30 000, Venemaa), lüüdi (5000, Venemaa), vepsa (6000, Venemaa)
metatees – häälikumuutus, mis muudab foneemide järjekorda sõnas; nt sõnad bird ja horse olid varem bryd ja hros, seega metatees muutis need selleks, mis need tänapäeval on; three > third, thirteen ;
murdumine (breaking) – kui täishäälikut hääldatakse nii, et see koosneb tegelikult kahest täishäälikust; üks on seega algne täishäälik ja teine tuleb juurde selleks, et oleks kergem öelda järeltulevat konsonanti
nullaste – kvalitatiivse vahelduse kolmas vokaalivaheldus
nõrk verb – regulaarne verb; lihtmineviku ja mineviku kesksõna lõppu lisatakse germaani keeltes –d või –t (play, played, played; pack, packed, packed)
Pennsylvania Dutch – germaani rahvaste järeltulijad , kes emigreerusid enne 1800 aastat peamiselt Saksamaalt ja Šveitsist Pennsylvaniasse; räägivad dialekti, mida kutsutakse Pennsylvania Dutch või Pennsylvania German
Pidžinkeel – keel, mis kujuneb välja erinevate rahvuste vahel, kui on nt toimunud kolonisatsioon, inimestel on vaja omavahel suhelda, kuid pole aega üht keelt tervenisti ära õppida. Tavaliselt koosneb sotsiaalse eliidi sõnavarast ja „vähemtunnustatud“ keele grammatikast, on väga lihtsustatud, sõnu on vähe, kasutus piirdub mingite kindlate situatsioonidega nagu äri, laevandus
Reformatsioon –
1517 – Wittenbergis arvustab munk Martin Luther katoliku kirikut, mis vallandab usupuhastuse ehk reformatsiooni.
1521 – Usupuhastus jõuab Riiga .
1523 – Usupuhastuse algus Tallinnas ja Tartus.
1524 – Pildirüüste Tallinnas. Rüüstatakse dominiiklaste kloostrikirik, Pühavaimu ja
Oleviste kirikud. Tartusse saabub rändköösner Melchior Hoffmann, kes saavutab oma jutlustega poolehoiu lihtrahva hulgas ning mängib hiljem tähtsat rolli pildirüüste esilekutsumisel.
1554 – Pikendatakse vaherahu Vana- Liivimaa ja Venemaa vahel, kuid Moskva nõuab nüüd Tartu piiskopkonnalt nn Tartu maksu.
1558 – Vene vägede sissetungiga Tartu piiskopkonda algab Vene-Liivi sõda. Mai – Venelased vallutavad tormijooksuga Narva.
1560 sügis – Eestlaste ülestõus Läänemaal, mis surutakse Koluvere lossi juures maha.
1561 juuni – Tallinna linn ja Harju-Viru ning Järvamaa aadel annavad ustavusvande Rootsi kuningale. November – Liivi Ordu alistumine Poola kuningas Sigismund II Augustile, mis tähistab Vana-Liivimaa keskaegse korralduse lõppu.
1578 – Ilmub Balthasar Russowi kroonika esmatrükk.
1600–1629 – Rootsi-Poola jätkusõda ülemvõimu pärast Läänemerel, mis lõpeb Altmargi
vaherahu ja Eesti mandriosa minekuga Rootsi võimu alla.
1645 – Brömsebro rahuga läheb Taani käest Rootsi valdusesse ka Saaremaa
ruunitähestik – koosneb 24 häälikust, tekkis esimestel sajanditel pKr, loodud germaani rahvaste poolt ja ladina tähestiku eeskujul
sonorant – heliline kaashäälik, mis on vähemheliline kui täishäälik ja võib esineda silbilisena. Inglise keeles on sonorandid l, r, w, y, m, n, nj (nagu palataliseeritud)
supletiivsus – tüveasendus, mis tähendab, et pmst sama tähendusega sõnadel on erinev tüvi. Inglise keeles nt be, was, were, been ja go went gone
sünteetiline keel – kasutab palju morfeeme abisõnade ja partiklite asemel. Kuna grammatika on sõna sees, on sõnajärg lauses suhteliselt vaba. Poiss sõi suppi- 6 varianti!!
tokpisin – inglise keelel põhinev kreoolkeel, mida räägitakse Paapua Uus-Guineas ja mis on seal ka üks riigikeeltest
tsitaatlaen – puhtvõõrkeelsed sõnad eestikeelse teksti sees. Hääldus võiks olla originaalile lähedane
tugev verb – üldmineviku ja mineviku kesksõnad moodustatakse ablaudi abil (nt sing , sang , sung); tugevate verbide klassis on paarisaja ringis verbe ja neid kergesti juurde ei teki
tõlkelaen – teise keele eeskujul moodustunud omakeelne sõna või väljend
umlaut – umlaut ehk metafoonia - Umlaut on rõhulise vokaali muutus, mille tingib järgsilbi vokaal samas sõnas. (i-umlaudi puhul toob eesvokaal i/j kaasa tagavokaali muutuse esimeses silbis (muutes tagavokaali eespoolsemaks).
Wulfila – piiskop, misjonär, piibli tõlkija, tõlkis piibli kreeka keelest gooti keelde, moodustas gooti tähestiku
ühendverb (phrasal verb) – sõnaühend, mis moodustab eraldi tähendusliku üksuse
Keeled:
afrikaani – umbes 6 miljonit kõnelejat, räägitakse Lõuna-Aafrika vabariigis, kus see sai 1925 aastal riigikeele staatuse. hollandi keelest 17.–18. sajandil arenenud germaani keel. Kõnelejaid 10 miljonit? Pärineb Hollandi keelest/ –y ja –sk holladi keele –ij ja –sch asemel
Alle menslike wesens word vry, met gelyke waardigheid en regte, gebore. Hulle het rede en gewete en behoort in die gees van broederskap teenoor mekaar op te tree.
friisi – vähemuskeel Saksamaal ja Hollandis, umbes 410 000 kõnelejat. Euroopa liidus ametlik vähemuskeel. Ainult 10% friislastest oskavad keelt ka kirjutada, seega põhiliselt räägitav keel. Kuna ajaloo keerdkäikude tõttu on friisid laiali paisatud kahe erineva riigi aladele (pealegi veel mitmesse üksteisest lahus olevasse piirkonda), ei saa nüüdisajal rääkida ühtsete traditsioonide ja ühtse keelega friisi rahvast. Seetõttu ei ole isegi Friisimaa nimel friisi keeles ühtset nimekuju. Kõige enam kasutatakse Friisimaa tähistamiseks läänefriisi murde terminit Fryslân, millega kitsamalt tähistatakse Friisimaa provintsi Madalmaades. Samas on põhjafriisi murdes Friisimaa nimi hoopis Fraschlönj.
Kuigi friisid on Friisimaa provintsi põlisrahvas, hakati friisi keele õigusi ametlikult tunnustama alles paarikümne aasta eest. 1980. aastal tehti friisi keele õppimine kohustuslikuks algkoolis, 1993 ka keskkooli esimestes klassides. Põhilisi aineid on friisid sunnitud aga siiani õppima hollandi keeles. 1997. aasta seadus annab õiguse kasutada friisi keelt kohtusüsteemis (tegelikult on friisi keelt Friisimaa provintsi kohtutes kasutatud alates 20. sajandi keskpaigast). Praeguseks on aga jõutud niikaugele, et Friisimaa provintsi friisikeelne nimi Fryslân, samuti mitmete teise tasandi kohalike omavalitsuste friisikeelsed nimed on ainsad ametlikud nimed (hollandikeelseid nimekujusid ei kasutata sageli isegi hollandikeelsetes ametlikes dokumentides)! Samuti võib öelda, et friisi keele läänemurdel on käesoleval ajal Friisimaa provintsi ametlikus asjaajamises hollandi keelega enamasti võrdsed õigused, kuigi üleriigiline ametlik dokumentatsioon ilmub ka Friisimaa provintsis enamasti vaid hollandikeelsena.
Alle minsken wurde frij en gelyk yn weardigens en rjochten berne. Hja hawwe ferstân en gewisse meikrigen en hearre har foar inoar oer yn in geast fan bruorskip te hâlden en te dragen.
fääri – räägitakse fääri saartel; 48 000 kõnelejat; pärineb Vana-Norra keelest. Fääri keel on väga varieeruv , kuid alati saadakse üksteisest siiski aru. Taani keel asjaajamiskeeleks.
Øll menniskju eru fødd fræls og jøvn til virðingar og mannarættindi. Tey hava skil og samvitsku og eiga at fara hvørt um annað í bróðuranda.
gooti keel – Gootid emigreerusid Lõuna-Skandinaaviast Ida- ja Kagu-Euroopasse ja Musta mere äärde. Kaks dialekti: ostrogooti ja visigooti. Wulfila tõlkis piibli visigooti keelde. Säilinud u 2500 sõna ja 60% on kasutuses germaani keeltes, abiks vana-inglise keele mõistmisel. Tekst pärineb 4. sajandist (400 aastat enne võrdleva keelematerjali tekkimist). Puhtal kujul näha ablaut, umlaut puudub, kuna see toimus 5s, 6s sajand.
hollandi – 15 miljonit kõnelejat Hollandis ja 6 miljonit Belgias (aga kutsutakse flaami keeleks). Räägitakse ka vanades hollandi kolooniates Lõuna-Ameerikas. Jidiš on avaldanud mõju hollandi keelele sest üsna palju juute kolis Amsterdami usuvabaduse tõttu. 1637 tuli välja esimene hollandikeelne piibel , kirjaoskus paranes .
Alle mensen worden vrij en gelijk in waardigheid en rechten geboren. Zij zijn begiftigd met verstand en geweten, en behoren zich jegens elkander in een geest van broederschap te gedragen.
inglise – kujunes välja Inglismaal anglosakside valitsemisajal. 380 miljonit räägib emakeelena, 600 miljonit esimese võõrkeelena. Räägitakse Inglismaal, Uus-Meremaal, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Kanadas ja Lõuna-Aafrika vabariigis
islandi – 265 000 kõnelejat. 9. sajandil asustasid norralased Islandi ja keel arenes välja norra keelest. 12. sajandil sai norra keelest eraldi seisva keele staatuse.
jidiš – u 3 miljonit kõnelejat USAs, Venemaal, Iisraelis, Ukrainas. Segu ülemsaksa , semiidi ja slaavi keeltest. Kirjutatakse heebrea tähestikus
Transliteration
Yeder mentsh vert geboyrn fray un glaykh in koved un rekht. Yeder vert bashonkn mit farshtand un gevisn; yeder zol zikh firn mit a tsveytn in a gemit fun brudershaft.
letseburgi keel – kõnelejaid u 400 000, 275 000 neist sünnipäraselt, ülejäänud välismaalased; ajalooliselt saksa keele dialekt. 19. sajandil esimene piibel
All Mënsch kënnt fräi a mat deer selwechter Dignitéit an dene selwechte Rechter op d' Welt . Jiddereen huet säi Verstand a säi Gewësse krut an soll an engem Geescht vu Bridderlechkeet denen anere géintiwwer handelen.
norra – 4,2 miljonit kõnelejat. Kaks varianti – nynorsk ja bokmål. Üks on pigem talurahva keel, teine haritute (aga ei pruugi alati nii olla). Nynorskikeelse hariduse saab u 25% norralastest, kuid regulaarseid kasutajaid on vähe. 70-75% norralastest räägib dialektides. Tähestikus lisaks tähed æ, ø, å.
Alle mennesker er født frie og med samme menneskeverd og menneskerettigheter. De er utstyrt med fornuft og samvittighet og bør handle mot hverandre i brorskapets ånd.
rootsi – kõnelejaid u 8,3 miljonit, räägitakse Rootsis ja Soomes. Taani ja Norra keelega lähedalt suguluses, nii kirjas kui kõnes mõistetav. Tähestikus lisaks täht å, ä, ö.
saksa – u 100 miljonit inimest Saksamaal, Austrias, Lichtensteinis, Belgias, Šveitsis, Luksemburgis
taani – 5,2 miljonit kõnelejat. Emakeel Taanis, esimene võõrkeel Fääri saartel ja Gröönimaal. Tähestikus lisaks tähed æ, ø, å. Taani keeles on kolm dialekti: jysk, ømål, bornholmsk.
Alle mennesker er født frie og lige i værdighed og rettigheder. De er udstyret med fornuft og samvittighed, og de bør handle mod hverandre i en broderskabets ånd.
Germaani keelte iseloomulikud jooned
Esimene häälikunihe (Grimmi seadus) – (Tegelikult tuli selle peale varem Rasmund Rask) Toimus aastal 1000 eKr kui eksisteeris ühisgermaani keel. See häälikunihe eristas germaani keeled indoeuroopa keeltest. Otsene tõendusmaterjal puudub, kuna puuduvad tekstid. Indo-Eu keeled olid rikkad helitute konsonantide poolest, neid oli 4 rühma: helitud (p, t, k, kw), helilised (b, d, g, gw), aspireeritud helilised (bh, dh, gh, gwh) ja aspireeritud helitud klusiilid (ph, th, kh). Nihe- häälikud muutuvad rühmadena.

helitud klusiilid muutuvad vastavateks frikatiivideks
p>f pienus full
t> þ tres three
k>h nox,noxtis night, Nacht

helilised muutuvad helituks
b>p болото pool
d>t duo two
edō Goth itan/ eat
g>k ego OE ic/ I/ ich

helilised aspireeritud klusiilid muutuvad helilisteks
bh>h bhrátār brother
bhárām bear
dh>d rudhirá red, ruddy
gh>g OLat ghānser goose
MÄRKUSED

Ei kehti sellistele konsonantühenditele nagu sp st sh- muutust nendes ei toimu!
aster- star- Stern
piscis- Goth. fisks

Sellistes ühendites nagu kt, pt muutus ainult esimene häälik
nox, noxtis- Nacht
neptis- OE nift (niece)

Verneri seadus
Minevikuoleviku verbid – (Can/ could etc...) preterite-present verbs – neil on nii tugevate kui nõrkade verbide tunnused ja nad on enamasti modaalverbid. Seega:

Olevikuajad moodustatakse tugevate tegusõnade paradigma järgi (ablaudi abil)

Minevikuajad moodustatakse nõrkade tegusõnade paradigma järgi

Infinitiiv on nullastmes
can could/ shall should (mineviku mitmuses pikk aste)/ will would/ may might (5kl obstruent) / must (mida kasutame olevikus jaoks; minevik had to- paradigmas auk!) (6kl)

• können , kann, können, konnte, gekonnt
  
• sollen, soll, sollen, sollte, gesollt
  
• mögen , mag, mögen, möchte, gemocht
  
• müssen, muss , müssen, musste, gemusst
  

will- anomaalia !
wollen / will (peaks olema woll)/ wollen/ wollte/ - / gewollt
will would
Mitte-modaalverb wissen
wissen/ weiβ/ wissen/ wusste/ - / gewusst
Omadussõnade tugev ja nõrk käänamisviis – Omadussõnad ei ole ei tugevad ega nõrgad, vaid nende kasutusviis on tugev või nõrk. Nende tugevus seisneb süntaksis ehk oleneb artiklist. Definiitne(the happy man) ja umbmäärane (a happy man). Omadussõnadel on võrdlusaste: lång, längre, längst, kusjuures keskvõrde moodustamisel kasutatakse tihti umlauti. Omadussõnade tugevust näeb tänapäeval skandinaavia keeltes: rootsi keeles en god vän a good friend ja min goda vän my good friend.
Supletiivsus – e. Tüveasendus kui ühel sõnaparadigmal on erinevad juured. Supletiivsed verbid on näiteks be was were been/ sum esse fui/ sein war gewesen.
been ’olema’ ja go went gone ’minema’
Verbi go puhul esineb teine tüvi vormis went. Huvitav on märkida, et went on ebareeglipärane nõrk minevikuvorm verbist wend , mis esineb väljendis wend one’s way. Verb be aga on ebaharilik selle poolest, et selle verbi paradigmas esineb neli erinevat juurt (American Heritage Dictionary of the English Language on CD-ROM):
1) vormide be ja been aluseks on indoeuroopa bheu -
2) vormide is ja am aluseks on indoeuroopa es-
3) Vormid was ja were pärinevad indoeuroopa juurest wes-
4)Vorm are tuleneb indoeuroopa juurest er-
Supletiivsed vormid väga suureks luksuseks- nende esinemine näitab, et need on väga vanad ja väga tihedas kasutuses.
hea- parem, gut- besser , much- more, bad- worse , un- premier, kaks- teine
Teine häälikunihe – toimus ülemsaksa keeles V ja VII sajandi vahel.

kpt värast vokaale muutusid frikatiivideks
water Wasser
better besser
leap laufen
up auf
break brechen
speak sprechen
book Buch
ship Schiff
ape Affe
that dass

kpt sõna alguses, 2tk korraga või pärast konsonanti muutuvad vastavateks afrikaatideks
two zwei
ten zehn
cat Katze
set setzen
apple Apfel
pepper Pfeffer
heart Herz

k>h eksisteerib ainult Baieri ja Allemand’i murretes

Helilised klusiilid b d g muutusid helituks
deal Teil
beard Bart
round rund
day Tag
hard hart
word Wort
God Gott

þ>d toimus tegelikult 8/9s sajand, kuid see kuulub samuti teise häälikunihke hulka
that das
earth Erde
three drei
leather Leder
Kui muutusi pole, on tegemist ilmselt hiliste laenudega tunnel - Tunnel
Tugevad ja nõrgad nimisõnad – vokaaltüved e tugevad – käändelõpud lisati vokaaliga lõppevale tüvele; konsonanttüved e nõrgad – tüvi lõppes konsonandiga
TUGEVAD
üldine meessoo käändkond - mitmus –s 35% nimisõnadest stone, stones
naissugu 25% tale , tales
kesksugu (ne-utrum „no other ”) 25% ship, ships
-s, mis praegu on igal pool on üldistuse tagajärg.
NÕRGAD- mitmuse tunnus –n, kõikidest sugudest 15 %
Auge, Augen ox, oxen
Tugevad ja nõrgad tegusõnad – tugevatel tegusõnadel moodustatakse üldmineviku (preteeritumi) ja mineviku kesksõna ablaudi abil. Algselt oli tugevatel verbidel olemas neli vormi: infinitiiv, preteeritumi ainsus, preteeritumi mitmus ja mineviku kesksõna. Praegu on see säilinud ainult verbil be, millel on ainsuse ja mitmuse vormid was ja were. Algselt oli olemas vaid 2 grammatilist aega. Praeguses inglise keeles 16 aega- 14 analüütilist ja 2 sünteetilist.
Tugevate tegusõnade liigitus (7 klassi) - Tugevate tegusõnade liigitus (7 pöördkonda ehk klassi). Esimese viie klassi puhul kombineeruvad astmed (i – a – ø – ø) ja klassitunnused (esimesel klassil i, teisel u, kolmandal ja neljandal sonorant ja viiendal obstruent (kpt/gbd). (6 on kvalit, kvant . Ablaut ja 7 reduplikatsioon e. Tüvekordus).
Klass 1- klassi tunnuseks i
dreiban draib dribum dribans
i+i a+i ø ø
Klass 2- klassi tunnuseks u
kiusan kaus kusum kusans
i+u a+u ø+u ø+u
Klass 3- klassi tunnuseks sonorant (l,m,n,r)
driggkan draggk druggkum druggkans
i+son a+son ø+son (+u) ø+son+u
Klass 4- klassi tunnuseks sonorant (l, m, n, r), pikenenud ē- aste mitmuse minevikus
bairan bar bērum baurans
i+son a+son ē+son ø+son
Klass 5- klassi tunnuseks obstruent (k p t b d g ). pikenenud ē- aste mitmuse minevikus
mitan mat mētum mitans
i+obs a+obs ē+son
Klass 6- kvalitatiivne- kvantitatiivne ablaut, pikenenud ō-aste mineviku mitmuses ja ainsuses
faran fōr fōrum farans
ō ō
Klass 7- reduplikatsioon
haldan haihald haihaldum haldans
redup. redup.
Nõrgad tegusõnad on germaani keele uuendus. Need moodustatakse, pannes sõna lõppu kas dentaal ning see sõltub allomorfidest. Neid verbe on aja jooksul väga palju juurde tekkinud.
play+ed /d/ (lõpeb vokaaliga), plan+ned /d/ (lõpeb helilise konsonandiga), talk+ed /t/ (helitu konsonant ), pat+ted /id/ (sõna lõppeb samasuguse häälikuga)
played= play did?
The weak verbs are classified according to the final vowel of the infinitive ending:
1) –en teilen ‘divide’ (OS –ian)
2) –ôn mahhôn ‘make’ (OS –o(ia)n
3) –ên habên ‘have’
Islandi keeles 4 klassi nõrku verbe.
Nii tugeva kui nõrga kasutusega on näiteks verbid tell told told ja sell sold sold – tuleb küll dentaal kuid sõna pikkus ei muutu!
do anomaalne verb! – do did done ; tun tat getat
Umlaut ehk metafoonia – Termin kasutusele võetud Jakob Grimmi poolt. Umlaut on rõhulise vokaali muutus, mille tingib järgsilbi vokaal samas sõnas. (i-umlaudi puhul toob eesvokaal i/j kaasa tagavokaali (a/o/u) muutuse esimeses silbis (muutes tagavokaali eespoolsemaks). Sisuliselt on umlaut regressiivne assimilatsioon. Olulisim umlaudi esinemisvorm germaani keeltes on i-umlaut. Paljudel juhtudel on algne i/j sõnast kadunud ning on taastatav ainult keelevõrdluse või rekonstruktsiooni teel. Saksa keeles, kus umlaut on tavaline, tähistab sõna ka diakriitlist märki, mis pannakse umlaudistunud hääliku kohale, nt Buch ~ Bücher. (kuningas, kus poolvokaal i mõjutab eelpoolset vokaali enda sarnaseks) Rõhu kadumine, umlaudi kaudu fikseerib rõhk esimese vokaali. Vene keeles nt. rõhk varieerub .
foot -feet, goose- geese, long- length, louse- lice, loan - lend, tooth- teeth, man- men, hot- heat ,

Gothic

mutated forms

a > e
badi
bed
batiza
Eng better, Germ besser
gasts (Lat hostis)
guest
hana (*han-jā)
hen (cf Est kana )
katils (Lat catillus)
kettle (cf Est katel , Germ Kessel)
nati
net (cf Est natt, nata, Germ Netz)
sandjan
to send
satjan
to set (cf Est sättima, seadma)
Kausatiivsed mutatsioonid :
to fall ‘ langema ’ ~ to fell ‘ langetama ’ (to cause to fall); full ‘täis’ ~ to fill ‘täitma’ (to cause to be full); food ‘toit’ ~ to feed ‘toitma’
Verneri seadus - Verneri seadus selgitab rida esimese häälikunihke erandeid . Seadus tuleneb taani keeleteadlase Karl Verner ’i (1846−1896) nimest. Verneri seadus näitab, et algul oli germaani rõhusüsteem samuti liikuv, kuid seejärel fikseerus rõhk esisilbil. Ajalooliselt oli see oluline Grimmi seaduse täiendus, mis näitas, et rõhk on oluline tegur keelemuutustes. Indoeuroopa keeltes on rõhk liikuv, kuid germaani keeltes fikseerus rõhk esimesel silbil . Verneri seadus toimis nende sõnade keskel ja lõpus, kus algselt oli indoeuroopa rõhk olnud teisel silbil. Verneri seadus toimis ulatuslikumalt sellistes grammatilistes vormides nagu mineviku mitmus ja mineviku kesksõna. Kaasaegses inglise keeles on ainult üks tegusõna , kus mineviku ainsusel ja mitmusel on eraldi vormid: was ’oli’ ~ were ’olid’. Selle puhul on näha, kuidas s muutus r-ks (s-z-zh-r). Inglise keeles on enamus Verneri seaduse näiteid kivistunud vormid. Allpool toodud kaks Verneri seaduse määratlust pärinevad Winfred P. Lehmann’ilt (1992):
’Kui indoeuroopa helitutele klusiilidele helilises ümbruses ei eelnenud rõhk, siis nad muutusid helilisteks frikatiivideks’.
’Indoeuroopa algkeele helitud klusiilid muutusid germaani algkeele helituteks frikatiivideks; helilises ümbruses need helitud frikatiivid, lisaks juba olemasolev helitu frikatiiv s, muutusid heliliseks, kui neile vahetult ei eelnenud rõhk’. s > z > r − seda nähtust kutsutakse rotatsismiks
Laensõnad läänemeresoome areaalis
germaani laenud eesti keeles – Pärinevad peamiselt Pronksiajast. Aer, raha, paat, kuningas, rõngas, leib, jõulud, laen , rikas, vald, haldjas, juust, kana, lammas, niitma, lauk , kuld, raud, tina, rooste , mõdu, õlu , sadul, rand , muld, kaunis, armas, ainus, sama, ja, sättima, käima, kaup
alamsaksa laenud eesti keeles – meister, sell, gild, amet, teenima , teener, teenistus, haamer , höövel, peitel , saag, sirkel , haak, kruvi, plaat, tangid , viil, traat , kühvel, kahvel , redel, saatan, paradiis, evangeelium , sabat, preester , prohvet, altar , koor, orel , sant, araablane , egiptlane, kreeklane , mai, aprill, reede, näärid , riik, keiser , rüütel, krahv , orden , ordu, krahvinna, soldat, vang, röövel, kelm, raad , naaber, pood , tingima, korter , vaagima, paar, summa, tosin , pootsman, kipper , praam, ankur , tüürima, tüürimees , pakk, reis, vandersell, prii , trahv, püksid. (tulid koos Hansa Liiduga)
ülemsaksa laenud eesti keeles – ahoi, halloo, hei, hoplaa, juhhei, hopp, hurraa, hertsog , kunde , pirn , kirss, kartul , hirss, kummel , liilia, ahv, hamster , kits, forell , sprott, kahhelkivi, kett, šnitsel , vein, palitu , kampsun, kittel , kleit, kritseldama, joodeldama, liiderdama, klähvima, klirisema, lürpima, bakenbardid, kamin, klots , klamber, loss, kummut, tint , lihvima, šokeerima, spioon, sirm , tulevärk, staap , veltveebel, šaht, füürer, gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa vaikselt asendus ülemsaksa keelega.
rootsi laenud eesti keeles – laensõnad hõlmavad enamasti merd , meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank , pankrannik, taldrik , pöök, türnpuu, kullerkupp, räim , viigerhüljes, kronu, kroonu, tasku , räästas, lant , liiv, hiivama, vant, kuunar , julla, hauskar, kelk, käru , küüt, kopp , märss, plasku , kepp, prunt, rahapung, tünder, kadalipp, kindral , lään, mark, moor , vaar , Norra, säng , plika, piiga , kratt, näkk , tont, pagar , malm, parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad . (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem. See oli rootsi aja tulemus mis kestis kuni 1701 aasta põhja sõjani kui vene väed vallutasid Tartu ja Narva. Enamus nendest laenudest on kalandusega seotud.)
inglise laenud eesti keeles – tim, baarmen , jacuzzi, dipp, disko, faks , gei, hit, karri , liising, lobi , rokk, veeb, mänedžer, pubi , duplikaat jne
9