Hispaania ehk kastiilia keel on üks laialdaseimalt räägitud Romaani keel. See on Hispaania ametlik riigikeel ning seda räägib emakeelena enamik elanikkonnast. Järgnev hispaania keele häälikusüsteemi ülevaade on tehtud artikli Martķnez-Celdrįn, Eugenio; Fernįndez-Planas, Ana Ma.; Carrera-Sabaté Josefina 2003. Castilian Spanish – Journal of the International Phonetic Association: Volume 33, 255–299 põhjal. Artiklis on vaatluse alla võetud formaalne hispaania keel, mida räägitakse haritud keskealiste inimeste poolt Kesk-Hispaanias. 1. Konsonandid Selle keele sulghäälikud on /p/, /b/, /t/, /d/, /k/ ja /g/. Foneemid /p/ ja /b/ on hääldatud bilabiaalselt ehk kahe huulega, /t/ ning /d/ on dentaalid ehk hammashäälikud ja /k/ ja /g/ velaarid, pehme suulae häälikud (/k/ häälduse alla läheb ka häälik /c/ näiteks sõnas ´kasa casa ‘maja’). Selles keeles on kolm nasaali ehk ninahäälikut: /m/, /n/ ja /ɲ/. Foneemid /m/ ja /n/ on hääldatud vastavalt...
nõrk verb – nõrk verb on see, mille minevik moodustatakse dentaali lisamisega. See on germaani keelte uuendus, sest tänapäeval ei ole mineviku moodustamine ablauti abil produktiivne. Selle asemel on lihtsam moodustada uusi verbe nimiõnadest ja mineviku tähistada dentaali lisamisega. See tähendab et nimisõna on näiteks click, tegusõna samamoodi click ja mineviku vorm on clicked. Samamoodi ka play- played jne. Dentaal pärineb indoeuroopa sufiksist mis on inglise keelde üle kandunud sõnana do-did-done ja d sõnas did annab teistele sõnadele mineviku tähenduse. pmst nagu click(did), play(did). Pennsylvania Dutch – Saksa keel (! mitte hollandi), mida rääkisid germaani (Saksa ja Šveitsi) aladelt USAsse emigreerunud inimesed. Tänapäeval kasutatakse seda veel mõnedes amišite kogukondades. Pidžinkeel – segakeel, mis on tekkinud suhtlemisvahendina erinevate keelerühmade
Klass 6- kvalitatiivne- kvantitatiivne ablaut, pikenenud ō-aste mineviku mitmuses ja ainsuses faran fōr fōrum farans ō ō 7 Klass 7- reduplikatsioon haldan haihald haihaldum haldans redup. redup. Nõrgad tegusõnad on germaani keele uuendus. Need moodustatakse, pannes sõna lõppu kas dentaal ning see sõltub allomorfidest. Neid verbe on aja jooksul väga palju juurde tekkinud. play+ed /d/ (lõpeb vokaaliga), plan+ned /d/ (lõpeb helilise konsonandiga), talk+ed /t/ (helitu konsonant), pat+ted /id/ (sõna lõppeb samasuguse häälikuga) played= play did? The weak verbs are classified according to the final vowel of the infinitive ending: 1) –en teilen ‘divide’ (OS –ian) 2) –ôn mahhôn ‘make’ (OS –o(ia)n 3) –ên habên ‘have’
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi ...
FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte. Kõik kolm suurt foneetika alljaotust püüavad selgitada hääldamisliigutuste, akustiliste tunnus...
Keel kui süsteem
HÄÄLDUS JA HÄÄLDUSTEADUSED
3. Häälikute moodustumise foneetilised alused. Konsonandid ja vokaalid
3.1. Konsonantide klassifikatsioon (skeem 5)
3.1.1. Liigitus moodustuskoha järgi (vt tabeli veerud):
labiaalid ehk huulhäälikud (k.a dentilabiaalid ehk labiodentaalid: f, v)
dentaalid ehk hammashäälikud ja alveolaarid ehk hambavallihäälikud
palataalid ehk kõvasuulaehäälikud
velaarid ehk pehmesuulaehäälikud
uvulaarid ehk nibuhäälikud
farüngaalid ehk neeluhäälikud
larüngaalid ehk kõrihäälikud (ka: glotaalid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
