kõva suulae häälik. Hispaania keeles on üks tremulant /r/, mis hääldub hambasompudes ja üks häälik, mis kuulub tap or flap ehk riiv- ja hõõrdhäälikute klassi ning selleks on /ɾ/, selle häälduskoht on sama, mis eelmisel. Viimane on näiteks sõnas ´peɾo pero ‘aga’, kus /r/ ei ole nii intensiivselt hääldatud nagu näiteks sõnas pero ´perro ‘koer’. Keeles on neli frikatiivi: /f/ (labiodentaal), /θ/ (dentaal), /s/ (alveolaar) ja /x/ (velaar). /x/ hääldatakse pehmel suulael ning sõnades, milles on /j/, hääldub see hoopis /h/-ks, näiteks sõnas xa´ron jarr´on ‘vaas’. /θ/ hääldust kasutatakse siis, kui sõnas on häälik /z/ nagu näiteks sõnas ´θona zona ‘tsoon, piirkond’. Hispaania keelest võib leida kaks lateraalset poolvkaali. Esimene neist on alveolaarne lateraal /l/ ja teine palataalne /ʎ/, mida kasutatakse sõnades, kus on kõrvuti kaks /j/-i.
nõrk verb – nõrk verb on see, mille minevik moodustatakse dentaali lisamisega. See on germaani keelte uuendus, sest tänapäeval ei ole mineviku moodustamine ablauti abil produktiivne. Selle asemel on lihtsam moodustada uusi verbe nimiõnadest ja mineviku tähistada dentaali lisamisega. See tähendab et nimisõna on näiteks click, tegusõna samamoodi click ja mineviku vorm on clicked. Samamoodi ka play- played jne. Dentaal pärineb indoeuroopa sufiksist mis on inglise keelde üle kandunud sõnana do-did-done ja d sõnas did annab teistele sõnadele mineviku tähenduse. pmst nagu click(did), play(did). Pennsylvania Dutch – Saksa keel (! mitte hollandi), mida rääkisid germaani (Saksa ja Šveitsi) aladelt USAsse emigreerunud inimesed. Tänapäeval kasutatakse seda veel mõnedes amišite kogukondades. Pidžinkeel – segakeel, mis on tekkinud suhtlemisvahendina erinevate keelerühmade
Klass 6- kvalitatiivne- kvantitatiivne ablaut, pikenenud ō-aste mineviku mitmuses ja ainsuses faran fōr fōrum farans ō ō 7 Klass 7- reduplikatsioon haldan haihald haihaldum haldans redup. redup. Nõrgad tegusõnad on germaani keele uuendus. Need moodustatakse, pannes sõna lõppu kas dentaal ning see sõltub allomorfidest. Neid verbe on aja jooksul väga palju juurde tekkinud. play+ed /d/ (lõpeb vokaaliga), plan+ned /d/ (lõpeb helilise konsonandiga), talk+ed /t/ (helitu konsonant), pat+ted /id/ (sõna lõppeb samasuguse häälikuga) played= play did? The weak verbs are classified according to the final vowel of the infinitive ending: 1) –en teilen ‘divide’ (OS –ian) 2) –ôn mahhôn ‘make’ (OS –o(ia)n 3) –ên habên ‘have’
assimilatsioon e. sarnastumine, foneetilise mõjustamise kõige tavalisem vorm assotsiatiivsed e. konnotatiivsed tähendused- kõrvaltähendused atribuut e. täiend- annab oma põhisõnaga tähistatava referendi iseloomustamiseks iseenesesr huvitavat, ent lause struktuuri seisukohast teisejärgulist infot auditiivne foneetika- kuulmist uuriv foneetika binaarne- kahendvastandusel olev bitt- informatsiooni statistiline ühik denotatsioon- välismaailmale viitav suhe dentaal- kui sulg ja müratekitav koht on esihammaste piirkonnas deontiline modaalsus- viitab välisele sunnile, kohustusele või loale determinatiivsed liitsõnad- liitsõna, millel on erineva tähtsusega osad, põhiosa ja täiendosa diakrooniline käsitlus- ajaloolisi arenguetappe jälgiv dialektsed teisendid- inimesest endast ja tema taustast tingitud variatiivsus üksikisikute vahel diatüüpsed teisendid- kui sama inimese keel varieerub sõltuvalt olukorrast
[labiaalne] (ümar). Kaks eesti keele liiasusreeglit: 1) eesti keeles ei ole labiaalseid madalaid vokaale: [-konsonant +madal]-> [-labiaalne] 2) eesti keeles ei ole illabiaalseid kõrgeid tagavokaale: [-konsonant +kõrge +taga]- >[+labiaalne]. Konsonantfoneemide olulisemad fonoloogilised tunnused: [koronaalsus] keelelabaga moodustatav, [anterioorsus] e. eespoolsus labiaalsus või dentaal-alveolaarsus, [pidevus] suus ei ole täielikku sulgu, [lateraalsus] õhk voolab välja piki keelekülgi, [sisisevus], [helilisus], [larüngaalsus]. Segmentaalfoneemid - vokaalid: kõik 9 - konsonandid: kõik 17 Suprasegmentaal- e. prosoodilised foneemid on seotud häälikutest suuremate üksustega (rõhk) rõhuastmed pearõhk, kaasrõhk, nõrk rõhk ja (välde) eriline silbikvantiteet III välde.
meil erineb palataalidest prantsuse, itaalia või läti keeles jne.) Ka moodustuskoha poolest võivad analoogilised konsonandid eri keeltes omavahel erineda. Nii on siinses tabelis dentaalid ja alveolaarid toodud ühtses lahtris, üksnes sümboli asukoht ees- või tagapool viitab erinevale moodustuskohale (kas hammaste või hambavalli vastas, vrd ingl / s/z, vn , samuti eesti n võrrelduna eesti t-ga vene seevastu on tüüpiline dentaal). Samas on keeli, kus sel alusel on võimalik häälikute tähendust eristav (fonoloogiline) vastandumine. Teine näide: eesti keele häälikuvarasse on palataal [] (s) tulnud vene ja saksa vahendusel, kus ta moodustub harilikult keelekülgi tahapoole, vastu kõvasuulage toetades, paljudes keeltes aga (nt inglise, prantsuse, tsehhi) on vastav häälik koos oma helilise vastega [] pigem postalveolaar moodustatakse vastu hambavalli tagaserva ja kõlab pehmemalt
annaabi.ee 
