Sissejuhatus germaani filoloogiasse (0)

Kordamisküsimused (2009)
Sissejuhatus germaani filoloogiasse
Mõisted:
ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne ) – Ablaut on vokaalivahetus. Ablaut on iseloomulik kõigile indo-euroopa keeltele, mitte ainult germaani keeltele. Germaani keelte tugevates verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium-foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 ( sing - sang - sung , kus sung on 0 aste ja lisatud on u).
Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda.
afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „th“ (ð, þ) (the thing ), saksa keele pf (Pferd), tz ( Zeit )
alamsaksa laen eesti keeles – Alamsaksa keel oli Hansa liidu kaubanduskeel. Eesti keeles on 1000-2000 alamsaksa laenu, nende hulgas töökohaga seotud sõnad (meister, sell, gild , amet, teenistus ), tööriistad ( haamer , höövel, kruvi, viil), kristlik kiriku sõnavara (Saatan, altar , paradiis, koor), administratiivsõnavara (ordu, keiser, krahv ), rahvuste nimed (kreeklane), päevade-kuude nimed (mai, juuni, reede), linnaelusõnavara (naaber, raad , summa, tosin , taaler), transpordi ja merendus-sõnavara (pootsman, kipper , praam, tüürima, reis, prii ). Tõlkelaenud verbiühendites nt ’üles kirjutama’ aufschreiben, inglise keeles write down (alla kirjutama, mitte allakirjutama, see on juba kolmas asi).
analüütiline keel – Analüütiline keel on sünteetilise keele vastand . Nendes keeltes kasutatakse tähenduse loomiseks grammatilisi sõnu ( eessõnad nt) või partikleid käänete asemel. Nendes keeltes on üldiselt väga fikseeritud sõnade järjekord. nt Eesti keele ( sünteetiline ) siilidelegi on inglise keele (analüütiline) even to the hedgehogs, kus ainuke sünteetiline element on mitmust tähistav ’s’.
artikkel – artikkel on nimisõnaga kaasnev abisõna. Inglise keeles on a/an, soolist eristamist ei toimu, kuid mitmes germaani keeles võib artikkel näidata nimisõna sugu ja arvu.
aspiratsioon – Aspiratsioon ehk hõngus tekib helitute sulghäälikute järel
assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne) – Assimilatsioon on protsess, mille käigus lähestikku hääldatavad häälikud täielikult või osaliselt sarnastuvad. Progressiivne assimilatsioon on see, kui eelnevad häälikud mõjutavad järgnevat ning regressiivne assimilatsioon on see, kui järgnevad häälikud mõjutavad eelnevaid.
aste –
bislama keel – inglise keele põhine kreoolkeel . Üks Vanuatu Vabariigi riigikeeltest. Emakeelena kõnelejaid ~10 000 (2011).
dekreoolistumine – Dekreoliseerumine toimub siis, kui kontaktis on kreoolkeel ja keel, millest see kreool välja kujunes. See toob kreoolkeele originaalkeelele lähemale.
duaal – ehk kaksus . Kasutatakse paaris nimisõnade puhul. käed, silmad.
esimene häälikunihe – EHK Grimmi seadus. Esimese hääliku nihke kapitaalsus seisneb selles, et ta eristab germaani keeled muudest indoeuroopa keeltest. I häälikunihe toimus ühisgermaani keele ajal umbes 11 saj eKr. I häälikunihe mõjus klusiilidele.
1) helitud klusiilid -> helitud frikatiivid k-h, p-f, t-th
2) helilised klusiilid -> helitud klusiilid g-k, b-p, d-t, gw-kw
3) aspireeritud helitud klusiilid -> helilised klusiilid gh-g, bh-b, dh-d
I häälikunihkel on ka kolm erandit .
1) häälikunihet ei toimu kaashäälikuühendites sp, sk, st. See tähendab et ld.k aster on star ja Stern mitte sdar ja Sdern.
2) Kaashäälikuühendite kt, pt korral toimub nihe vaid esimeses klusiilis. seega ld. k nox/noctis on Nacht mitte Nachd. k läheb h aga t ei muutu. Also neptis – nift mitte nifd.
3) Toimib Verneri seadus.
frikatiiv – hõõrdhäälik. Häälik mille hääldamisel on õhuvoolul osaline takistus.
germaani keelerühm – Germaani keelerühm on indo-euroopa keelte alarühm. Seda iseloomustab I häälikunihke olemasolu.
germaani keelte liigitus – Germaani keeled jagunevad põhja-, lääne- ja idagermaani keelteks .
1) põhja – rootsi, taani, norra, islandi, fääri .
2) lääne – inglise, saksa, alamsaksa, letseburgi, hollandi, afrikaani, friisi , fääri, jidiši
3) ida – gooti
Hansa Liit – rahvusvaheline kaubandusvõrgustik ja esimene mereimpeerium, mis põhines kaubandusel. Alamsaksa keel oli selle liidu peamine keel ja jättis liidu oma keeltele mitmeid pärandeid.
heliline ja helitu – häälikute liigid. Helilised häälikud on täishäälikud ning mõned kaashäälikud nagu sonorandid (n,m,r,l) aga ka v ja z. Helitud häälikud on need, mille puhul häälepaelad ei vibreeri. p,k,t,s,f
häälikunihe – protsess ajaloos, mille käigus on mingi grupp häälikuid läbi teinud sarnase nihke. Germaani keeltes I häälikunihe, saksa keeles II häälikunihe.
indoeuroopa keelkond – suur keelkond, mille keeltel on ühised jooned. Selle alla kuulub suur osa Euroopa keeltest kuid mitte Uurali keeled (ka eesti) ja isolaatkeel baski . Indoeuroopa keeltel on mitmeid keelkondi, nt germaani, romaani, slaavi , keldi , balti aga ka indoiraani ja armeenia .
i- umlaut – Umlauti levinum versioon. Tagumises silbis olev i/j hakkab mõjutama esimeses silbis olevat täishäälikut nii, et see muutuks eesvokaaliks. Eesti keeles on umlauti eelne laen kuningas, kus ku-nin-gas sõna teise silbi i ei ole mõjutanud esimese silbi u’d, mis on jäänud tagavokaaliks. Vanainglise ja saksa keeles on vastavalt muutunud y(ü)-ks (cyning) ja ö-ks (König)
kirjakeel – Kirjakeel on suulise keele vastand, see keel, mida pannakse kirja. Sellel on kindel vorm ja reeglid. Tihti juhtub aga seda et suuline keel hakkab mõjutama kirjakeelt ning reegleid kohandatakse.
klusiil – klusiil on sulghäälik. Õhuvool on täielikult takistatud. gbdkpt
konversioon – Konversioon on sõna lõppude kadumine. See annab inglise keelele võimaluse kasutada üht sõna väga mitmes kontekstis, üks sõna võib olla mitu sõnaliiki korraga. Nt sõna right võib olla omadussõna right hand , nimisõna it is my right to do sth, määrsõna right behind me, tegusõna right a wrong või hüüdsõna right!
kreoolistumine –kreoolistumine on pidžinkeele muutumine kreoolkeeleks.
kreoolkeel – kreoolkeel on pidžinkeel mida inimesed räägivad emakeelena.
ladina tähestik
läänemeresoome keeleliit (Circum- Baltic linguistic area) – Keeleliidu põhimõte on see, et keeled ei ole sarnased vaid selle pärast, et neil on ühine põlvnevus vaid selle pärast et neid räägitakse geograafiliselt üksteise lähedal. See tähendab et nt läti ja eesti keeles on sarnaseid morfoloogilisi, süntaktilsi ja sõnavaralisi keele elemente mis sest et üks on indoeuroopa ja teine uurali keel.
metatees - üksuste ümbertõstmine sõnas. Seda juhtub tihti l või r liikumisega sõnas seega ld.k granum läks corniks. r, mis enne oli enne täishäälikut liikus kohale peale täishäälikut. Sama moodi ladina plenum ja inglise full, siin on l liikunud peale täishäälikut ja toimunud on ka esimene häälikunihe p->f, primus –> Frau -> first, I häälikunihe muutis p->f ja metateesi tõttu liikus r teiselt kohalt kolmandale.
minevikuolevikuverb (preterite- present verb ) – Tegusõnad jagunevad tugevateks ja nõrkadeks. Minevikuolevikuverbid paistavad silma sellega, et neil on nii nõrkade kui tugevate tegusõnade tunnused. Suur osa neist on modaalverbid.
Oleviku ajad moodustatakse ablauti abil ja mineviku vormid dentaali abil. tegevusnimed ( infinitiiv ) on 0 astmes – lisatakse u.
murdumine (breaking) –
nullaste – ablauti vokaalivahetuse kolmas aste, seda märgitakse sümboliga ø
nõrk verb – nõrk verb on see, mille minevik moodustatakse dentaali lisamisega. See on germaani keelte uuendus, sest tänapäeval ei ole mineviku moodustamine ablauti abil produktiivne . Selle asemel on lihtsam moodustada uusi verbe nimiõnadest ja mineviku tähistada dentaali lisamisega. See tähendab et nimisõna on näiteks click, tegusõna samamoodi click ja mineviku vorm on clicked. Samamoodi ka play- played jne. Dentaal pärineb indoeuroopa sufiksist mis on inglise keelde üle kandunud sõnana do-did- done ja d sõnas did annab teistele sõnadele mineviku tähenduse. pmst nagu click(did), play(did).
Pennsylvania Dutch – Saksa keel (! mitte hollandi), mida rääkisid germaani (Saksa ja Šveitsi ) aladelt USAsse emigreerunud inimesed. Tänapäeval kasutatakse seda veel mõnedes amišite kogukondades.
Pidžinkeel – segakeel, mis on tekkinud suhtlemisvahendina erinevate keelerühmade regulaarsel kokkupuutel, tihti ärilistel/kaubanduslikel eesmärkidel. See laenab osi mõlema poole keeltest. Samas tekivad pidžinkeeled ka koloniaalses kontekstis. Keel on tavaliselt lihtsa grammatilise struktuuriga.
reformatsioon – Reformatsioon ehk usupuhastus . Martin Luther väitis, et katoliiklus on ummikusse jooksnud ning samuti, et varasema süsteemi asemel, kus inimese ja jumala vahendajaks oli kirikupea , pidi iga inimene ise jumalani jõudma. See tõi kaasa suure laine, kus piiblit tõlgiti erinevatesse keeltesse ning inimesed hakkasid seda ise lugema, seega see tõi ka kaasa laialdasema kirjaoskuse.
rootsi laen eesti keeles – Rootsi kalamehed paiknesid eestis juba 13. sajandil. Kuna alamsaksa ja rootsi keel on sarnased, siis on raske eristada täpselt kumma keele laenuga on tegu. Rootsi laenud on suuresti merendussõnavara aga ka muu loodus+ riided ja peresuhted .
nt. lant (e õng ), hiivama, (tuule)iil, pank (rannik), viik (e. lahesopp), pöök , türn (puu), viiger (hüljes), tasku , kelk ja käru , moor (rootsi mor on ema), vaar (as in vaarema, vaarisa , far on rootsi isa)
ruunikiri – Kiri mis on kirja pandud ruuni sümbolitega. Materjalideks olid kivi või puu. Tegu ei olnud väga produktiivse kirjaviisiga, ei saanud kirja panna väga pikki tekste .
ruunitähestik - sümbolid , millega algselt pandi kirja germaani keeli. Tänapäeval on islandi keeles säilinud ruuni sümbol þ mis on selleks et tähistada th häälikut sõna alguses. 24 sümbolit.
sonorant – häälik mida hääldades ei ole hääldusorganites õhutakistust saame neid nii-öelda pikalt laulda . Vokaalid aga ka nasaalid mn, poolvokaalid wj ja r, l.
supletiivsus – nähtus kui ühe sõna paradigmas esinevad erinevad sõnajuured. Nt be-was-were-been, go- went - gone .
sünteetiline keel – keel mis kasutab sõna tähenduse loomiseks morfoloogilisi elemente (mitte grammatilisi sõnu) Siil -i-de-le-gi.
teine häälikunihe – Teine häälikunihe toimus ülemsaksa keeles kuskil 5-7 sajandil. Tekitas sulghäälikutele veel lisamuutusi.
1) Helitud klusiilid -> frikatiivid k-h, p-f, t-ss. Seega brikan-break->brechen. slepan-sleep-> schlafen . itan-eat-> essen .
2) Helitud klusiilid -> afrikaadid p->pf, t->ts (k->kh toimus ainult mõnes murdes). Seega piper- pepper ->Pfeffer. twai-two->zwei, hairto- heart ->Herz.
3) Helilised klusiilid -> helitud klusiilid b->p, g->k, d->t, þ->d. Seega rib-Rippe. bridge – Brück. beard-> Bart , middle-> mittel , cold->kalt, good-gut. þat-that->das, airþa-earth ->Erde.
tokpisin – üks inglise keele kreoolidest. Paapua Uus- Guinea üks riigikeel .
tsitaatlaen – puhas võõrkeelne sõna teksti sees, mis ei ole selles keeles.
tugev verb – tugev verb on germaani keeltes see, mille ajavormid moodustatakse ablauti abil. sing-sang-sung. Selle vastand on nõrk verb, mille mineviku moodustatakse dentaali lisamisega.
tõlkelaen – tõlkelaen on sõna või sõnaühend, mis laenatakse teisest keelest ja tõlgitakse sõna-sõnalt ning võetakse üle ka tähendus. nt seebiooper või verbiühendid nagu üles kirjutama.
umlaut – umlaut on sisuliselt assimilatsioon. See on vokaali muutus, mille tingib samas sõnas järelsilbis olev teine vokaal. Germaani keeltes kõige levinum on i-umlaut, mis tingis selle et teise silbi i muutis eelneva vokaali eespoolsemaks. Päris tihti on i/j sõnast aja jooksul kadunud ja taastatav ainult keelevõrdluse või rekonstruktsiooni teel. Umlaut sõna kasutatakse ka märkena, mis pannakse umlaudistunud hääliku kohale. Buch -Bücher, kus u on muutunud eespoolsemaks ja saanud ü-ks. Täpid seal peal ongi umlaut.
Verneri seadus – rõhuga seotud grupp sõnu millest Grimmi seadus läbi ei näinud.
Wulfila – gooti piiskop, kes tõlkis visigooti keelde neli evangeeliumit. See on ka ainuke tekst, mis meil gooti keeles kirjapanduna säilinud on. Tõlkes kasutas ta kreeka tähestikul põhinevat gooti tähestiku. Selle teksti järgi näeme me sõnu aga ei saa kindlad olla täpses gooti sõnade järjekorras, sest Wulfila oli tõlkides väga kreeka keele ehitusega järge pidanud.
ühendverb ( phrasal verb) – Ühendverb on verb millel on täienduseks juures abimäärsõna, mis näitab nt suunda või seisundit. Eesti keeles nt maha kukkuma, ära minema, üles märkima, üles tõusma, kinni panema. Inglise keeles run off, wake up, write down, go away. Saksa keeles aufscheiben, ankommen, ausgehen, mitfahren.
ülemsaksa laen eesti keeles – Ülemsaksa keel sain 17. sajandil kõrgklasside keeleks. Tähtsamad valdkonnad on hüüded, loodus, toit, riided, majandus, sõjandus ning kaashäälikuühenditega –lda-, -rda- sõnad.
nt ahoi, juhhei, hopp, hurraa, kunde, pirn , kirss, kartul , ahv, hamster , kits, šnitsel , vein, palitu , kleit+ kritseLDAma, liideRDAma. Klamber , kamber, häälduse lihtsustamiseks on mõlemal lisandunud b, saksa keeles Klammer, Kammer. Tõlkelaenud buchhalter – raamatupidaja .
Keeled:
afrikaani
Afrikaani keelt räägitakse Lõuna-Aafrikas. See on Hollandi keelest välja arenenud. Afrikaani keele kõnelejaid emakeelena ~6 miljonit. (pool neist mittevalged). Eristav tunnus on see et seal on umbmäärane artikkel ’n
friisi
Inglise keele kõige lähem sugulaskeel . kaks riiki kus räägitakse - Hollandis ja Saksamaal.
gooti keel. Kolm vormi, kõige tähtsam lääne-friisi. Kokku kõiki rääkijaid ~500 000. Eristatav tunnus: kolmnurksed katused täishäälikutel, ’t, ’e
hollandi
Räägitakse Hollandis ja Belgias, kokku ~21M rääkijad (15+6). Eristatav tunnus: topelttähed, ij koos, tihti näeb z tähte, ei ole ühegi täpiga tähti.
inglise
500M emakeelekõnelejat, teise keelena kasutus extreme. Emakeelena riikides nagu Inglismaa, Šotimaa , Iirimaa , USA aga ka India. U know it when u see it.
islandi
Rääkijaid on 260 000. Elavad Islandil. Eristatav tunnus: kasutab kahte märki et tähistada th häälikut, sõna alguses on þ ja sõna keskel edaspidi ð.
jidiš
Ainuke germaani keel mis ei kasuta ladina tähestiku ja seda kirjutatakse paremalt vasakule. Ajalooliselt saksa juutide keel, mis pärineb ülemsaksa keelest. Keel on nagu sulam germaani, heebria + aramea keele ja slaavi keelte elementidest. Rääkijaid on 400 000 ja nad on üle maailma. Eristatav tunnus: see on heebria tähestikus.
letseburgi keel
Luxemburgi suurhertsogiriigi ametlik keel. Seadusandlik keel on prantsuse. Ajalooliselt on see saksa murre. Murdest keeleks saamine on alati poliitiline otsus. Levinud kõnekeelena. 275 000 native speakers. Eristatav tunnus: e peal on täpid -
norra
Norra keelel on kaks keelekuju
Lääne-norras räägitakse islandi ja fääri pärast Nynorski, ida-norras taanipärast Bokmali. Kokku ~4 milj. kõnelejat. Eristatav tunnus: å æ ø, av, Nynorsk- ikkje, Bokmal - ikke
rootsi
~8 milj kõnelejat. Räägitakse Rootsis ja Soomes, kus see on teine riigikeel. Eristatav tunnus: eesti moodi ä ja ö, och, av
saksa
Kõnelejaid 100 miljonit, Saksamaa, austria, Liechtenstein, šveits , luxembourg, vähemuskeelena prantsusmaal, belgias, hollandis, taanis , itaalias, poolas, tšehhis, slovakias, ungaris jne. Eristatav tunnus: nimisõnad suure tähega .
taani
5 200 000 rääkijat. Ajalooliselt on taani keelel olnud oluline roll, norra keeles ja fääri saartel. Gröönimaal on taani keel teine ametlik keel. Eristatav tunnus: ø æ å, af, ikke.
germaani keelte iseloomulikud jooned
ablaut ehk apofoonia (grammatiline ja leksikaalne vokaalivaheldus)
Ablaut on vokaalivahetus. Ablaut on iseloomulik kõigile indo-euroopa keeltele, mitte ainult germaani keeltele. Germaani keelte tugevates verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium-foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u).
Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda.
esimene häälikunihe (Grimmi seadus)
Esimese hääliku nihke kapitaalsus seisneb selles, et ta eristab germaani keeled muudest indoeuroopa keeltest. I häälikunihe toimus ühisgermaani keele ajal umbes 11 saj eKr. I häälikunihe mõjus klusiilidele.
1) helitud klusiilid -> helitud frikatiivid k-h, p-f, t-th
2) helilised klusiilid -> helitud klusiilid g-k, b-p, d-t, gw-kw
3) aspireeritud helitud klusiilid -> helilised klusiilid gh-g, bh-b, dh-d
I häälikunihkel on ka kolm erandit.
1) häälikunihet ei toimu kaashäälikuühendites sp, sk, st. See tähendab et ld.k aster on star ja Stern mitte sdar ja Sdern.
2) Kaashäälikuühendite kt, pt korral toimub nihe vaid esimeses klusiilis. seega ld. k nox/noctis on Nacht mitte Nachd. k läheb h aga t ei muutu. Also neptis – nift mitte nifd.
3) Toimib Verneri seadus.
minevikuoleviku verbid
Tegusõnad jagunevad tugevateks ja nõrkadeks. Minevikuolevikuverbid paistavad silma sellega, et neil on nii nõrkade kui tugevate tegusõnade tunnused. Suur osa neist on modaalverbid.
Oleviku ajad moodustatakse ablauti abil ja mineviku vormid dentaali abil. tegevusnimed (infinitiiv) on 0 astmes – lisatakse u.
omadussõnade tugev ja nõrk käänamisviis
supletiivsus
On nähtus kus ühe mõiste paradigmas ehk vormide kogus esineb mitu tüve. go-went-gone. Inglise keeles on supletiivsed be/been, was/were, are ja kõik on pärit mingist erinevast indoeuroopa tüvest.
teine häälikunihe
Teine häälikunihe toimus ülemsaksa keeles kuskil 5-7 sajandil. Tekitas sulghäälikutele veel lisamuutusi.
1) Helitud klusiilid -> frikatiivid k-h, p-f, t-ss. Seega brikan-break->brechen. slepan-sleep->schlafen. itan-eat->essen.
2) Helitud klusiilid -> afrikaadid p->pf, t->ts (k->kh toimus ainult mõnes murdes). Seega piper-pepper->Pfeffer. twai-two->zwei, hairto-heart->Herz.
3) Helilised klusiilid -> helitud klusiilid b->p, g->k, d->t, þ->d. Seega rib-Rippe. bridge – Brück. beard->Bart, middle->mittel, cold->kalt, good-gut. þat-that->das, airþa-earth ->Erde.
tugevad ja nõrgad nimisõnad
Kui on tüvi lõppeb vokaaliga, siis on tugev nimisõna ja kui lõppeb kaashäälikuga siis on nõrk käändkond . Tugevad nimisõnad on need mille mitmus moodustub –s abil. Eye- eyes , kusjuures vanainglise keeles oli see sõna nõrk nimisõna eage – eagan. Nõrk nimisõna on see mille mitmus ei ole -s, inglise keeles seda väga palju ei ole, ox-oxen/criteria-criterion.
tugevad ja nõrgad tegusõnad
nõrk verb on see, mille minevik moodustatakse dentaali lisamisega. See on germaani keelte uuendus, sest tänapäeval ei ole mineviku moodustamine ablauti abil produktiivne. Selle asemel on lihtsam moodustada uusi verbe nimiõnadest ja mineviku tähistada dentaali lisamisega. See tähendab et nimisõna on näiteks click, tegusõna samamoodi click ja mineviku vorm on clicked. Samamoodi ka play- played jne. Dentaal pärineb indoeuroopa sufiksist mis on inglise keelde üle kandunud sõnana do-did-done ja d sõnas did annab teistele sõnadele mineviku tähenduse. pmst nagu click(did), play(did).
tugev verb on germaani keeltes see, mille ajavormid moodustatakse ablauti abil. sing-sang-sung. Selle vastand on nõrk verb, mille mineviku moodustatakse dentaali lisamisega.
tugevate tegusõnade liigitus (7 klassi)
Tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda.
I KLASS
TUNNUS: i
INFINITIIV (TEGEVUSNIMI): i+i
MINEVIKU AINSUS : a+i
MINEVIKU MITMUS: ø+i
MINEVIKU KESKSÕNA : ø+i
Dreiban (driiban)
Draib
Dribum
Dribas
II KLASS
TUNNUS: u
INFINITIIV (TEGEVUSNIMI): i+u
MINEVIKU AINSUS: a+u
MINEVIKU MITMUS: ø+u
MINEVIKU KESKSÕNA: ø+u
Kiusan
Kaus
Kusum
Kusans
III KLASS
TUNNUS: sonorandid – l,r,m,n
INFINITIIV (TEGEVUSNIMI): i+sonorant
MINEVIKU AINSUS: a+sonorant
MINEVIKU MITMUS: ø+sonorant
MINEVIKU KESKSÕNA: ø+sonorant
Driggkan (drinkan)
Draggk
Druggkum
Druggkans
IV KLASS
TUNNUS: sonorandid – l,r,m,n
INFINITIIV (TEGEVUSNIMI): i+sonorant
MINEVIKU AINSUS: a+sonorant
MINEVIKU MITMUS: ē+sonorant
MINEVIKU KESKSÕNA: ø+sonorant
Bairan
Bar
Bērum
Baurans
V KLASS
TUNNUS: obstruendid – k,p,t,g,b,d
INFINITIIV (TEGEVUSNIMI): i+obstruent
MINEVIKU AINSUS: a+obstruent
MINEVIKU MITMUS: ø+obstruent
MINEVIKU KESKSÕNA: -
Mitan
Mat
Mētum
Mitans
VI KLASS
TUNNUS: kvalitatiivne/kvantitatiivne ablaut
INFINITIIV (TEGEVUSNIMI): -
MINEVIKU AINSUS: pikenenud ō
MINEVIKU MITMUS: pikenenud ō
MINEVIKU KESKSÕNA: -
Faran
Fōr
Fōrum
Farans
VII KLASS
TUNNUS:
INFINITIIV (TEGEVUSNIMI): -
MINEVIKU AINSUS: reduplikatsioon
MINEVIKU MITMUS: reduplikatsioon
MINEVIKU KESKSÕNA: -
Haldan
Haihald
Haihaldum
haldans
umlaut ehk metafoonia
umlaut on sisuliselt assimilatsioon. See on vokaali muutus, mille tingib samas sõnas järelsilbis olev teine vokaal. Germaani keeltes kõige levinum on i-umlaut, mis tingis selle et teise silbi i muutis eelneva vokaali eespoolsemaks. Päris tihti on i/j sõnast aja jooksul kadunud ja taastatav ainult keelevõrdluse või rekonstruktsiooni teel. Umlaut sõna kasutatakse ka märkena, mis pannakse umlaudistunud hääliku kohale. Buch-Bücher, kus u on muutunud eespoolsemaks ja saanud ü-ks. Täpid seal peal ongi umlaut.
Verneri seadus
rõhuga seotud grupp sõnu millest Grimmi seadus läbi ei näinud. Karl Verneri 19. sajandi kirjateosest. Indoeuroopa keeltes on rõhk sõnas liikuv, germaani keeltes aga kinnitub esimesele silbile. Verneri seadus toimis nende sõnade keskel ja lõpus, kus algselt oli indoeuroopa rõhk olnud teisel silbil . Verneri seadus toimis ulatuslikumalt sellistes grammatilistes vormides nagu mineviku mitmus ja mineviku kesksõna. Kaasaegses inglise keeles on ainult üks tegusõna, kus mineviku ainsusel ja mitmusel on eraldi vormid: was ’oli’ ~ were ’olid’. Inglise keeles on enamus Verneri seaduse näiteid kivistunud vormid. Verneri seadus näitab, et algul oli germaani rõhusüsteem samuti liikuv, kuid seejärel fikseerus rõhk esisilbil. Ajalooliselt oli see oluline Grimmi seaduse täiendus, mis näitas, et rõhk on oluline tegur keelemuutustes.

Þ > d

Seethe (podisema) -> mineviku kesksõnast tulenev omadussõna „sodden“
s > r
lose -> forlorn
f > b
bedürfen -> darben
h > g
ziehen -> Zug
laensõnad läänemeresoome areaalis
germaani laenud eesti keeles
Germaani laenud tulid soome-ugri keeltesse Rootsist läbi Soome pronksiajal ja rooma raua ajal. Nende hulka kuuluvad aer (oar), raha (skraha, muidu tähendas karusnahka), paat, kuningas, leib, jõulud , rikas, haldjas , vald, juust, kuld , raud, tina, rooste , mõdu, õlu , rand, kaup, armas, sättima.
alamsaksa laenud eesti keeles
Alamsaksa keel oli Hansa liidu kaubanduskeel. Eesti keeles on 1000-2000 alamsaksa laenu, nende hulgas töökohaga seotud sõnad (meister, sell, gild, amet, teenistus), tööriistad (haamer, höövel, kruvi, viil), kristlik kiriku sõnavara (Saatan, altar, paradiis, koor), administratiivsõnavara (ordu, keiser, krahv), rahvuste nimed (kreeklane), päevade-kuude nimed (mai, juuni, reede), linnaelusõnavara (naaber, raad, summa, tosin, taaler), transpordi ja merendus-sõnavara (pootsman, kipper, praam, tüürima, reis, prii). Tõlkelaenud verbiühendites nt ’üles kirjutama’ aufschreiben, inglise keeles write down (alla kirjutama, mitte allakirjutama, see on juba kolmas asi).
ülemsaksa laenud eesti keeles
Ülemsaksa keel sain 17. sajandil kõrgklasside keeleks. Tähtsamad valdkonnad on hüüded, loodus, toit, riided, majandus, sõjandus ning kaashäälikuühenditega –lda-, -rda- sõnad.
nt ahoi, juhhei, hopp, hurraa, kunde, pirn, kirss, kartul, ahv, hamster, kits, šnitsel, vein, palitu, kleit+ kritseLDAma, liideRDAma. Klamber, kamber, häälduse lihtsustamiseks on mõlemal lisandunud b, saksa keeles Klammer, Kammer. Tõlkelaenud buchhalter – raamatupidaja.
rootsi laenud eesti keeles
Rootsi kalamehed paiknesid eestis juba 13. sajandil. Kuna alamsaksa ja rootsi keel on sarnased, siis on raske eristada täpselt kumma keele laenuga on tegu. Rootsi laenud on suuresti merendussõnavara aga ka muu loodus+ riided ja peresuhted.
nt. lant (e õng), hiivama, (tuule)iil, pank(rannik), viik (e. lahesopp), pöök, türn (puu), viiger(hüljes), tasku, kelk ja käru, moor (rootsi mor on ema), vaar (as in vaarema, vaarisa, far on rootsi isa)
inglise laenud eesti keeles
Alates 1980.-1990. aastate vahetusest on inglise keel järk-järgult saanud ka eestlaste peamiseks eeskuju- ja laenuandjaks. Monoseemilisi sõnu laenataksegi üldjuhul koos nende tähendusega, olgu tsitaatsõnana või mugandatult. Näiteks baarmen , brunch , eskaprsm,
halloween , hamburger , parameedik, piksel ja skinheed tähendavad eesti keeles sama rnida barman, brunch, escapism, Halloween, hamburger, paramedic, pixel ja skinhead inglise keeles. Suuresti on inglise keele laenud nt arvuti sõnavara - Mitmed inglise er-lõpulised tegijanirned – brauser, flaier , pleier, server aga ka fail, veeb, sait , link jne. Inglise keele mõjul on tähendused ka muutunud nt dekaad nõukaajal oli kümme päeva, nüüd kümme aastat.