Sissejuhatus Germaani Filoloogiasse (3)

Kordamisküsimused (2009)
Sissejuhatus germaani filoloogiasse
Mõisted:
ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne ) – ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm ; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes;
kvalitatiivne ablaut – kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped – pedestrian, 2) o-aste, nt IE pod – podium, 3) nullaste - ø
kvantitatiivne ablaut – täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o
afrikaat – häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile
analüütiline keel – keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid
artikkel – abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil – üks auto; bilen – konkreetne auto.
aspiratsioon – h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute järel
assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne ) – assimilatsioon on nähtus, kus kõrvuti olevad häälikud sarnastuvad täielikult või osaliselt; võib esineda sõna sees või nt sõnu kokku hääldades (handbag, hot potato ); progressiivne assimilatsioon on kui häälik sarnastub eelneva häälikuga, regressiivne assimilatsioon tähendab, et häälik sarnastub järgneva häälikuga
aste – astmevaheldusliku morfeemi teisend
bislama keel – inglise keelel põhinev kreoolkeel , mis ühendab melaneesia grammatika inglise sõnavaraga, räägitakse Vanuatus; emakeelseid kõnelejaid 6200 (Vanuatus 5000, Uus-Kaledoonias 1200); Lingua franca kuni 200 000-le inimesele; Vanuatu parlamendi töökeel, kuid lastele antakse algharidus inglise või prantsuse keeles
Sai alguse sellest, kui 1870-80ndatel sunniti tuhandeid Vanuatu elanikke töötama Queenslandi ( Austraalia ) ja Fidži istandustes. Seal segunes inglise keele sõnavara ja melaneesia keelte grammatika.
Vastastikku mõistetav tokpisini keelega, mida kõneldakse Paapua Uus- Guineas
dekreoolistumine – nähtus, kus kreoolkeel muutuks tagasi keeleks , millest ta arenes (pole siiamaani veel täielikult juhtunud)
duaal – kaksus , kasutatakse selliste sõnade puhul nagu silmad, käed, püksid, käärid
esimene häälikunihe – Grimmi seadus – helitutest häälikutest said aja jooksul helitud frikatiivid (p>f, t>th, k>h); helilistest häälikutest said helitud häälikud (d>t, b>p, g>k); helilistest aspireeritud häälikutest said helilised häälikud (bh>b, dh>d, gh>g)
frikatiiv – hõõrdhäälikud j, v, f, s, š, ž
germaani keelerühm - islandi, fääri, norra, taani, rootsi, inglise, friisi , jidiši, afrikaani, alamsaksa, hollandi, flaami, letseburgi, saksa, gooti
germaani keelte liigitus – põhjagermaani keeled, idagermaani keeled, läänegermaani keeled
Hansa Liit – Skandinaavia, Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Madalmaade poliitiline ja kaubanduslik liit; 13-17 sajand; põhilised linnad Novgorod, Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg, Brugge, London
Algas Saksa kaupmeestest, kes tegid äri võõrastes linnades ja moodustasid gilde . Kaubeldi soola, raua, heeringa , soolakala, tekstiilide , vaha, nahkade, teravilja ja õllega. Tähtis alamsaksa keele levimise poolest.
Heliline – häälik, mida hääldades häälepaelad vibreerivad
Helitu – häälik, mida hääldades häälepaelad ei vibreeri
indoeuroopa keelkond – maailma suurima kõnelejate arvuga keelkond, ala ulatub Indiast Euroopani; jaguneb rühmadeks: keldi, germaani, balti, romaani, indoiraani + albaania , kreeka ja armeenia keel
i- umlaut – nt Saksa keeles on paljudel sõnadel algne i/j kadunud ja taastatav ainult rekonstrueerimise või keelevõrdluse teel; tähistab ka diakriitikut (täpitähte), nt Buch  Bücher
kirjakeel – keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil; ei esine üksi vaid alati täiendusena kõnekeelele, kuigi mõnest surnud keelest on säilinud ainult kirjakeel; keele ühtseim kuju
klusiil – sulghäälik (g, b, d, k, p, t), moodustatakse õhuvoolu täieliku sulgemise abil
konversioon – nähtus, kus sõna võib kuuluda mitmesse sõnaliiki, kusjuures sõna ise ei muutu (zero-derivation)
kreoolistumine – kreoolistumine algab pidžinist; nt inimesed transporditakse vastu tahtmist teisele maale, nad kaotavad kontakti oma emakeelega kuid ei suuda ka uue kogukonna keelt selgeks õppida. Algeline grammatika. Pidžini arengut kreoolkeeleks nimetatakse kreoolistumiseks
kreoolkeel – keel, mis on tekkinud mitme keele koosmõjul (nt kolonisatsiooni tagajärjel); erineb pidžinkeelest, sest kreoolkeel on saanud naturaalseks keeleks ja seda õpitakse esimese keelena, sellel on väljaarenenud grammatika; esimese keelena omandamine on üks loomuliku keele olulisemaid tunnuseid
ladina tähestik – tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks, kutsutakse ka rooma tähestikuks, arenes välja kreeka tähestikust ja on tänapäeval levinuim tähestikusüsteem
läänemeresoome keeleliit ( Circum - Baltic linguistic area) – läänemeresoome keeled on liivi (30, Läti), eesti (1 000 000, Eesti), vadja (50, Venemaa), soome (5 000 000, Soome), isuri/ingeri (300, Venemaa), karjala (40 000, Soome, Venemaa), aunuse (30 000, Venemaa), lüüdi (5000, Venemaa), vepsa (6000, Venemaa)
metatees – häälikumuutus, mis muudab foneemide järjekorda sõnas; nt sõnad bird ja horse olid varem bryd ja hros, seega metatees muutis need selleks, mis need tänapäeval on; three > third, thirteen ;
murdumine (breaking) – kui täishäälikut hääldatakse nii, et see koosneb tegelikult kahest täishäälikust; üks on seega algne täishäälik ja teine tuleb juurde selleks, et oleks kergem öelda järeltulevat konsonanti
nullaste – kvalitatiivse vahelduse kolmas vokaalivaheldus
nõrk verb – regulaarne verb; lihtmineviku ja mineviku kesksõna lõppu lisatakse germaani keeltes –d või –t (play, played, played; pack , packed, packed)
Pennsylvania Dutch – germaani rahvaste järeltulijad, kes emigreerusid enne 1800 aastat peamiselt Saksamaalt ja Šveitsist Pennsylvaniasse; räägivad dialekti, mida kutsutakse Pennsylvania Dutch või Pennsylvania German
Pidžinkeel – keel, mis kujuneb välja erinevate rahvuste vahel, kui on nt toimunud kolonisatsioon, inimestel on vaja omavahel suhelda, kuid pole aega üht keelt tervenisti ära õppida. Tavaliselt koosneb sotsiaalse eliidi sõnavarast ja „vähemtunnustatud“ keele grammatikast, on väga lihtsustatud, sõnu on vähe, kasutus piirdub mingite kindlate situatsioonidega nagu äri, laevandus
Reformatsioon –
1517 – Wittenbergis arvustab munk Martin Luther katoliku kirikut, mis vallandab usupuhastuse ehk reformatsiooni.
1521 – Usupuhastus jõuab Riiga .
1523 – Usupuhastuse algus Tallinnas ja Tartus.
1524 – Pildirüüste Tallinnas. Rüüstatakse dominiiklaste kloostrikirik, Pühavaimu ja
Oleviste kirikud. Tartusse saabub rändköösner Melchior Hoffmann , kes saavutab oma jutlustega poolehoiu lihtrahva hulgas ning mängib hiljem tähtsat rolli pildirüüste esilekutsumisel.
1554 – Pikendatakse vaherahu Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuid Moskva nõuab nüüd Tartu piiskopkonnalt nn Tartu maksu.
1558 – Vene vägede sissetungiga Tartu piiskopkonda algab Vene-Liivi sõda. Mai – Venelased vallutavad tormijooksuga Narva.
1560 sügis – Eestlaste ülestõus Läänemaal, mis surutakse Koluvere lossi juures maha.
1561 juuni – Tallinna linn ja Harju-Viru ning Järvamaa aadel annavad ustavusvande Rootsi kuningale. November – Liivi Ordu alistumine Poola kuningas Sigismund II Augustile, mis tähistab Vana-Liivimaa keskaegse korralduse lõppu.
1578 – Ilmub Balthasar Russowi kroonika esmatrükk.
1600–1629 – Rootsi-Poola jätkusõda ülemvõimu pärast Läänemerel, mis lõpeb Altmargi
vaherahu ja Eesti mandriosa minekuga Rootsi võimu alla.
1645 – Brömsebro rahuga läheb Taani käest Rootsi valdusesse ka Saaremaa
ruunitähestik – koosneb 24 häälikust, tekkis esimestel sajanditel pKr, loodud germaani rahvaste poolt ja ladina tähestiku eeskujul
sonorant – heliline kaashäälik, mis on vähemheliline kui täishäälik ja võib esineda silbilisena. Inglise keeles on sonorandid l, r, w, y, m, n, nj (nagu palataliseeritud)
supletiivsus – tüveasendus, mis tähendab, et pmst sama tähendusega sõnadel on erinev tüvi. Inglise keeles nt be, was, were, been ja go went gone
sünteetiline keel – kasutab palju morfeeme abisõnade ja partiklite asemel
tokpisin – inglise keelel põhinev kreoolkeel, mida räägitakse Paapua Uus-Guineas ja mis on seal ka üks riigikeeltest
tsitaatlaen – puhtvõõrkeelsed sõnad eestikeelse teksti sees. Hääldus võiks olla originaalile lähedane
tugev verb – üldmineviku ja mineviku kesksõnad moodustatakse ablaudi abil (nt sing, sang , sung); tugevate verbide klassis on paarisaja ringis verbe ja neid kergesti juurde ei teki
tõlkelaen – teise keele eeskujul moodustunud omakeelne sõna või väljend
umlaut – umlaut ehk metafoonia - Umlaut on rõhulise vokaali muutus, mille tingib järgsilbi vokaal samas sõnas. (i-umlaudi puhul toob eesvokaal i/j kaasa tagavokaali muutuse esimeses silbis (muutes tagavokaali eespoolsemaks).
Wulfila – piiskop, misjonär, piibli tõlkija, tõlkis piibli kreeka keelest gooti keelde, moodustas gooti tähestiku
ühendverb (phrasal verb) – sõnaühend, mis moodustab eraldi tähendusliku üksuse
Keeled:
afrikaani – umbes 6 miljonit kõnelejat, räägitakse Lõuna-Aafrika vabariigis, kus see sai 1925 aastal riigikeele staatuse. Pärineb Hollandi keelest/ –y ja –sk holladi keele –ij ja –sch asemel
friisi – vähemuskeel Saksamaal ja Hollandis, umbes 410 000 kõnelejat. Euroopa liidus ametlik vähemuskeel. Ainult 10% friislastest oskavad keelt ka kirjutada, seega põhiliselt räägitav keel
fääri – räägitakse fääri saartel; 48 000 kõnelejat; pärineb Vana-Norra keelest. Fääri keel on väga varieeruv , kuid alati saadakse üksteisest siiski aru
gooti keel – Gootid emigreerusid Lõuna-Skandinaaviast Ida- ja Kagu-Euroopasse ja Musta mere äärde. Kaks dialekti: ostrogooti ja visigooti. Wulfila tõlkis piibli visigooti keelde. Säilinud u 2500 sõna ja 60% on kasutuses germaani keeltes
hollandi – 15 miljonit kõnelejat Hollandis ja 6 miljonit Belgias (aga kutsutakse flaami keeleks). Räägitakse ka vanades hollandi kolooniates Lõuna-Ameerikas. Jidiš on avaldanud mõju hollandi keelele sest üsna palju juute kolis Amsterdami usuvabaduse tõttu. 1637 tuli välja esimene hollandikeelne piibel , kirjaoskus paranes .
inglise – kujunes välja Inglismaal anglosakside valitsemisajal. 380 miljonit räägib emakeelena, 600 miljonit esimese võõrkeelena. Räägitakse Inglismaal, Uus- Meremaal , Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Kanadas ja Lõuna-Aafrika vabariigis
islandi – 265 000 kõnelejat. 9. sajandil asustasid norralased Islandi ja keel arenes välja norra keelest. 12. sajandil sai norra keelest eraldi seisva keele staatuse.
jidiš – u 3 miljonit kõnelejat USAs, Venemaal, Iisraelis, Ukrainas. Segu ülemsaksa, semiidi ja slaavi keeltest. Kirjutatakse heebrea tähestikus
letseburgi keel – kõnelejaid u 400 000, 275 000 neist sünnipäraselt, ülejäänud välismaalased; ajalooliselt saksa keele dialekt . 19. sajandil esimene piibel
norra – 4,2 miljonit kõnelejat. Kaks varianti – nynorsk ja bokmål. Üks on pigem talurahva keel, teine haritute (aga ei pruugi alati nii olla). Nynorskikeelse hariduse saab u 25% norralastest, kuid regulaarseid kasutajaid on vähe. 70-75% norralastest räägib dialektides. Tähestikus lisaks tähed æ, ø, å.
rootsi – kõnelejaid u 8,3 miljonit, räägitakse Rootsis ja Soomes. Taani ja Norra keelega lähedalt suguluses, nii kirjas kui kõnes mõistetav. Tähestikus lisaks täht å, ä, ö.
saksa – u 100 miljonit inimest Saksamaal, Austrias, Lichtensteinis, Belgias, Šveitsis, Luksemburgis
taani – 5,2 miljonit kõnelejat. Emakeel Taanis , esimene võõrkeel Fääri saartel ja Gröönimaal. Tähestikus lisaks tähed æ, ø, å. Taani keeles on kolm dialekti: jysk, ømål, bornholmsk.
Germaani keelte iseloomulikud jooned
esimene häälikunihe (Grimmi seadus) – algselt oli germaani keeltes palju klusiile, kuid u 1000 eKr toimus nihe, kus klusiilid nihkusid (vaata ülevalt)
minevikuoleviku verbid – (Can/ could etc...) preterite-present verbs – neil on nii tugevate kui nõrkade verbide tunnused ja nad on enamasti modaalverbid. Seega:

Olevikuajad moodustatakse tugevate tegusõnade paradigma järgi (ablaudi abil)

Minevikuajad moodustatakse nõrkade tegusõnade paradigma järgi

Infinitiiv on nullastmes
omadussõnade tugev ja nõrk käänamisviis – Omadussõnad ei ole ei tugevad ega nõrgad, vaid nende kasutusviis on tugev või nõrk. Nende tugevus seisneb süntaksis ehk oleneb artiklist. Definiitne(the happy man) ja umbmäärane (a happy man). Omadussõnadel on võrdlusaste: blind, blinder, blindest. Omadussõnade tugevust näeb tänapäeval skandinaavia keeltes: rootsi keeles en god rän a good friend ja min goda rän my good friend.
supletiivsus – e. Tüveasendus kui ühel sõnaparadigmal on erinevad juured. Inglise keeles on supletiivsed verbid näiteks be was were
been ’olema’ ja go went gone ’minema’
Verbi go puhul esineb teine tüvi vormis went. Huvitav on märkida, et went on ebareeglipärane nõrk minevikuvorm verbist wend , mis esineb väljendis wend one’s way. Verb be aga on ebaharilik selle poolest, et selle verbi paradigmas esineb neli erinevat juurt (American Heritage Dictionary of the English Language on CD-ROM):
1) vormide be ja been aluseks on indoeuroopa bheu -
2) vormide is ja am aluseks on indoeuroopa es-
3) Vormid was ja were pärinevad indoeuroopa juurest wes-
4)Vorm are tuleneb indoeuroopa juurest er-
teine häälikunihe – toimus ülemsaksa keeles V ja VII sajandi vahel. T, p ja k vokaalide järel muutusid vastavalt häälikuteks ss, f ja h. T ja p sõna algul ja pärast kaashäälikut muutusid vastavalt ts ja pf. Helilised klusiilid d, b, g muutusid helituteks klusiilideks
tugevad ja nõrgad nimisõnad – vokaaltüved e tugevad – käändelõpud lisati vokaaliga lõppevale tüvele; konsonanttüved e nõrgad – tüvi lõppes konsonandiga tugevad – stones / nõrgad – oxen. Eyes/augen
tugevad ja nõrgad tegusõnad – tugevatel tegusõnadel moodustatakse üldmineviku (preteeritumi) ja mineviku kesksõna ablaudi abil. Algselt oli tugevatel verbidel olemas neli vormi: infinitiiv, preteeritumi ainsus, preteeritumi mitmus ja mineviku kesksõna. Praegu on see säilinud ainult verbil be, millel on ainsuse ja mitmuse vormid was ja were.
Nõrgad tegusõnad on germaani keele uuendus. Need moodustatakse, pannes sõna lõppu kas –d või –t. neid verbe on aja jooksul väga palju juurde tekkinud.
tugevate tegusõnade liigitus (7 klassi) - Tugevate tegusõnade liigitus (7 pöördkonda ehk klassi). Esimese viie klassi puhul kombineeruvad astmed (i – a – ø – ø) ja klassitunnused (esimesel klassil i, teisel u, kolmandal ja neljandal sonorant ja viiendal obstruent (kpt/gbd). (6 on kvalit, kvant. Ablaut ja 7 reduplikatsioon e. Tüvekordus).
umlaut ehk metafoonia - Umlaut on rõhulise vokaali muutus, mille tingib järgsilbi vokaal samas sõnas. (i-umlaudi puhul toob eesvokaal i/j kaasa tagavokaali muutuse esimeses silbis (muutes tagavokaali eespoolsemaks). Sisuliselt on umlaut regressiivne assimilatsioon. Olulisim umlaudi esinemisvorm germaani keeltes on i-umlaut. Paljudel juhtudel on algne i/j sõnast kadunud ning on taastatav ainult keelevõrdluse või rekonstruktsiooni teel. Saksa keeles, kus umlaut on tavaline, tähistab sõna ka diakriitlist märki, mis pannakse umlaudistunud hääliku kohale, nt Buch ~ Bücher. (kuningas, kus poolvokaal i mõjutab eelpoolset vokaali enda sarnaseks) Rõhu kadumine, umlaudi kaudu fikseerib rõhk esimese vokaali. Vene keeles nt. rõhk varieerub .
Verneri seadus - Verneri seadus selgitab rida esimese häälikunihke erandeid. Seadus tuleneb taani keeleteadlase Karl Verner’i (1846−1896) nimest. Verneri seadus näitab, et algul oli germaani rõhusüsteem samuti liikuv, kuid seejärel fikseerus rõhk esisilbil. Ajalooliselt oli see oluline Grimmi seaduse täiendus, mis näitas, et rõhk on oluline tegur keelemuutustes. Indoeuroopa keeltes on rõhk liikuv, kuid germaani keeltes fikseerus rõhk esimesel silbil . Verneri seadus toimis nende sõnade keskel ja lõpus, kus algselt oli indoeuroopa rõhk olnud teisel silbil. Verneri seadus toimis ulatuslikumalt sellistes grammatilistes vormides nagu mineviku mitmus ja mineviku kesksõna. Kaasaegses inglise keeles on ainult üks tegusõna, kus mineviku ainsusel ja mitmusel on eraldi vormid: was ’oli’ ~ were ’olid’. Inglise keeles on enamus Verneri seaduse näiteid kivistunud vormid. Allpool toodud kaks Verneri seaduse määratlust pärinevad Winfred P. Lehmann’ilt (1992):
’Kui indoeuroopa helitutele klusiilidele helilises ümbruses ei eelnenud rõhk, siis nad muutusid helilisteks frikatiivideks’.
’Indoeuroopa algkeele helitud klusiilid muutusid germaani algkeele helituteks frikatiivideks; helilises ümbruses need helitud frikatiivid, lisaks juba olemasolev helitu frikatiiv s, muutusid heliliseks, kui neile vahetult ei eelnenud rõhk’. s > z > r − seda nähtust kutsutakse rotatsismiks
laensõnad läänemeresoome areaalis
germaani laenud eesti keeles – Pärinevad peamiselt Pronksiajast. Aer, raha, paat, kuningas, rõngas, leib, jõulud, laen , rikas, vald, haldjas, juust, kana, lammas, niitma, lauk , kuld, raud, tina, rooste , mõdu, õlu, sadul, rand , muld, kaunis, armas, ainus, sama, ja, sättima, käima, kaup
alamsaksa laenud eesti keeles – meister, sell, gild, amet, teenima, teener, teenistus , haamer , höövel, peitel , saag, sirkel , haak, kruvi, plaat, tangid , viil, traat , kühvel, kahvel , redel, saatan, paradiis, evangeelium , sabat, preester , prohvet, altar , koor, orel , sant, araablane , egiptlane, kreeklane , mai, aprill, reede, näärid, riik, keiser , rüütel, krahv , orden , ordu, krahvinna, soldat, vang, röövel, kelm , raad, naaber, pood, tingima, korter, vaagima, paar, summa, tosin, pootsman, kipper, praam , ankur, tüürima, tüürimees, pakk, reis, vandersell , prii, trahv , püksid. (tulid koos Hansa Liiduga)
ülemsaksa laenud eesti keeles – ahoi , halloo, hei, hoplaa, juhhei, hopp, hurraa, hertsog , kunde, pirn , kirss, kartul , hirss, kummel , liilia, ahv, hamster , kits, forell , sprott, kahhelkivi, kett, šnitsel, vein, palitu , kampsun, kittel , kleit, kritseldama, joodeldama, liiderdama, klähvima, klirisema, lürpima, bakenbardid, kamin, klots , klamber, loss, kummut, tint , lihvima, šokeerima, spioon, sirm , tulevärk, staap , veltveebel, šaht, füürer, gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa vaikselt asendus ülemsaksa keelega.
rootsi laenud eesti keeles – laensõnad hõlmavad enamasti merd , meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank , pankrannik, taldrik , pöök, türnpuu, kullerkupp , räim, viigerhüljes, kronu, kroonu , tasku, räästas, lant, liiv, hiivama, vant, kuunar, julla, hauskar, kelk , käru, küüt, kopp, märss, plasku , kepp, prunt, rahapung, tünder, kadalipp, kindral , lään, mark, moor , vaar, Norra, säng, plika, piiga , kratt, näkk, tont, pagar, malm , parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad . (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem. See oli rootsi aja tulemus mis kestis kuni 1701 aasta põhja sõjani kui vene väed vallutasid Tartu ja Narva. Enamus nendest laenudest on kalandusega seotud.)
inglise laenud eesti keeles – tim, baarmen , jacuzzi, dipp, disko, faks , gei, hit, karri , liising, lobi , rokk, veeb, mänedžer, pubi , duplikaat jne