Sissejuhatus germaani filoloogiasse
Sissejuhatus germaani filoloogiasse
Mõisted:
ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline
vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes;
kvalitatiivne ablaut – kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped – pedestrian, 2) o-aste, nt
IE pod – podium, 3) nullaste - ø
kvantitatiivne ablaut – täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o
afrikaat – häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile
analüütiline keel – keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel
spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid. Sõnajärg lauses range Boy ate
soup- vaid 1 võimalus!
artikkel – abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil
– üks auto; bilen – konkreetne auto.
aspiratsioon – h-häälik, mis tekib vahel...