Kindla ja mitte kindla kõlaga löökpillid Löökpillid jagunevad ehituse järgi kahte rühma - idiofonid ja membrafonid. Idifonid on niisugused löökpillid, mille valmismaterjal on ise helitekitajaks, aga membrafonidel tekitab mingi pingule tõmmatud kile heli. Need mõlemad jagunevad kahte rühma : häälestatavad ja mittehäälestuvad. Häälestuvad pillid tekitavad ühe või mitu kindla kõrgusega heli, nendega saab ka mingit viisijuppi mängida. Mittehäälestuvad löökpillid ei anna kindla kõrgusega heli, vaid tekitavad nt tilinat, kilinat-kolinat, mütse, sahinaid ning klõbinaid. Mõned mittehäälestuvad : Suure trummi pillikere puust silindrile on mõlemale poole pingule tõmmatud nahk või ka mõnest muust materjalist kile. Nahka pingutatakse kruvidega, vastu pingulolevat nahka lööb trummimees nuiaga ja trumm teeb madalat ja mütsuvat häält. Väike trumm on ehitatud sama moodi nagu suur trumm. Lisaks on tal vastu ühte nahka pinguletõmma...
TAPA GÜMNAASIUM Sandra Paulus 11.b klass KUIDAS VÄRVID MÕJUTAVAD INIMEST Uurimistöö Juhendaja: Eve Allsoo TAPA 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.VÄRVIDE AJALOOST.......................................................................................................... 4 2.PROFIILIVÄRVID..................................................................................................................6 2.1 Sinine isiksuse tüüp..........................................................................................................8 2.2 Roheline isiksusetüüp..........................................
XI ÜLDLAULUPIDU Eesti Vabariigi 20. aastapäeva laulupidu toimus president Konstantin Pätsi patronaai all. Suurejooneline rahvusliku muusikakultuuri demonstratsioon. Esimest korda oli dirigendipuldis Gustav Ernesaks, juhatades naiskoorilaulu "Noor kevade" ja meestelaulu "Hakkame mehed minema". ÜLDJUHID Evald Aav, Juhan Simm (üldmeeskoorid) : Juhan Aavik, Verner Nerep (üldnaiskoorid) Tuudur Vettik (üldsegakoorid, Tallinna erisegakoorid) Raimund Kull (üldpuhkpilliorkestrid). Osales 569 kollektiivi 17 501 laulja-mängijaga. Külalistena olid kohal esinduskoorid Soomest, Lätist, Leedust, Ungarist, Rootsist, Norrast, Taanist, Poolast. ISAMAALISED ÜHISLAULUD E. Aav "LAUL KODUMAAST" M. Saar "MU RANNIKMAA" ÜLDSEGAKOOR R. Tobias "EKS TEIE TEA" Juhatas Juhan Simm K. Türnpu "PRIIUSE HOMMIKUL" M
mille oli põhjustanud Petsorini ja Azbeti hobuseröövi plaan. Petsorini ja Grusnitski vahel oli teeseldud sõprus. Tegelikkuses Grusnitski ei sallinud Petsorinit, sest Petsorin oli taibanud, kes Grusnitski tegelikult on (Grusnitski püüdis veenda teisi ja ennast, et ta on olend, kes pole loodud selle maailma jaoks ning on määratud kannatama). Petsorini surm tegi autorile rõõmu, sest siis sai ta avalikustada "Petsorini päeviku". Verner oli Petsorini hea tuttav. Just tuttav mitte sõber, sest Petsorini arvates kahest sõbrast on üks alati teise ori. Verner mõistis Petsorinit kõige paremini võrreldes ülejäänud tegelastega. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Verner on vene arst, kes töötab tervisvetel. Ta on kõhn ja nõrga kehaehitusega ning ta üks jalg on teisest lühem. Tal on tohutu pea ning ta juuksed on lühikeseks lõigatud. Ta kannab maitsekaid ja korralikke riideid.
ja näiteks ka kaalust paremini alla võtta. Ma ei oleks varem arvanud, et värvid võivad meie elu nii palju muuta. Värvid on paljudel juhtudel meile negatiivsed ja võivad olla ka väga positiivsed. Lisaks uurisin ja sain teada kuidas saab värvidega ravitseda, kuidas saab luua kontorile sobiv meeleolu ja mis on täiendvärvid. 18 Kasutatud kirjandus [1] "Värviteraapia" Lilian Verner, Egmont 2003, lk 54 [2] "Värviteraapia" Lilian Verner, Egmont 2003, lk 8-9 [3] "Värviteraapia" Lilian Verner, Egmont 2003, lk 12 [4] "Värviteraapia" Lilian Verner, Egmont 2003, lk 16-17 [5] http://et.wikipedia.org/wiki/Punane [6] http://travel.webshots.com/photo/1095597417031963949WxUgMb [7] http://corriolst.wordpress.com/2009/03/31/la-egiptologia-un-universo-en-la-red/ [8] http://www.harmoonikum.ee/?p=352 [9] http://www.hullumaja.com/?pg=main&i=83505
Charlie Parker { Jan Verner Pulles Üldine Tegeles Cool Jazziga Oli USA Jazzsaksofonist ja –helilooja 19201955 1940. aastatel jazzmuusika üks eestvedajaid Hüüdnimi oli „Yardbird“ Muusika Keeruline rütm Väga hoogne Improviseeris tihti Algus Sündis Kansases Alustas Muusika ühingust Üheteist aastaselt alustas saksofoni mängimisega Rentis saksofoni kooli kaudu Isa oli suur eeskuju muusikaga Karjäär Harjutas igapäev umbes 15 tundi Mängis Kansase pubides õhtuti. 1938 ühines Jay McShanni bändiga, millega sai kuulsaks ülemaailmselt. Kuulamine Charlie Parker I've Got Rhythm http://www.youtube.com/watch?v=3fgxy yrqZI Materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Charlie_Parker http://en.wikipedia.org/wiki/Charlie_Parker Google Pictures AITÄH ...
Heavy rock Jan Verner Pulles Kristian Karel Ööpik 8.B Tartu Kommertsgümnaasium Üldine • Jõuline muusikastiil • Hakkas arenema 1960 aastal • Sarnaneb Heavy metaliga • Populaarne tänaseni Tunnusjooned • Jõuline • Võimendatud kitarr • Trummipartii – rõhutakse 2. ja 4. lööki • Agressiivsust küündiv laulustiil • Virtuoossed kitarrisoolod Laulutekst • Seksuaalse alatooniga • Müstiline seikluslik fantaasia • Tegelaste fantaasia Pillid • Kitarr • Basskitarr • Elektrikitarr • Trummid • Klaver Elektrikitarr Basskitarr Trummid • Austraalia päritolu • Rajatud vendade Malcolmite ja Angus Young Sydneysi poolt aastal 1973 • Tegutseb tänaseni • Müüdud üle 200 miljoni eksemplari • Hetkel 25 albumi Muusika kuulamine • AC/DC – T.N.T http://www.youtube.com/watch?v =aX...
Jan Verner Pulles 9.B Secondary School of Tartu The volcano is fed by a magma chamber. Neighbouring Katla volcano (25km) Volcano height is 1666 meters Beginned on 14 April 2010 The eruption was over in October 2010 About 20 countries closed their airspace and it affected more than 100,000 travellers. The ash plume rose to a height of approximately 9 kilometres. A scientist at the University of Iceland Institute of Earth Sciences, stated that the eruption was officially over, although the area was still active and might erupt again http://en.wikipedia.org/wiki/Eyjafjallaj %C3%B6kull http://www.photovolcanica.com/VolcanoInfo/ Eyjafjallaj%C3%B6kull/Eyjafjallaj %C3%B6kull.html Google Pictures Thanks for watching !
●Töötasid vabrikutes (sõjavabrikutes) ●Nõudsid võrdsed õigused meestega ●Olid edukad paljudel aladel ●Paljudes maadel naisi nähti pereemadena Pilt Naiste õiguste laienemine ● Naised said ülalpidamise (1922) ● Naine sai õiguse omada (1926) ● Margaret Bonfield (1929) ● Naised said täielikult käsutada oma vara(1935) Pilt Naised Eesti parlamendis ● Anvelt Ostra ● Emma Asson ● Johanna Andreesen ● Rosalie Verner ● Marie Reisik ● Julie Steinmann ● Linda Marie Eenpalu ● Mood ● Seelikud lühemaks (1920) ● Poisilik stiil ● Pikkad püksid, svootrid ja trikoo ● Lühikesed juuksed (1920) ● Viltkübar Ülesanne klassile ● Vasta küsimusele nr 4 ja 2 lk õppikust 83.
Jan Verner Pulles Tartu Kommertsgümnaasium 9B Asukoht I maailmasõda ja Palestiina 1917-1918 - Briti Egiptuse Ekspeditsioonikorpuse vallutasid Palestiina piirkonna. 1917 – Võeti vastu otsus, et juudid said territoorumi endale, mis vallutati Brittide poolt. 1920 – Kaotanud Iraak, Süüria ja Liibüa saavad osalise iseseisvus. 1923 - Juutidele anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida poole jääv osa Iisraeli riigi väljakuulutamine 14. mai 1948 – Iisraeli riigi väljakuulutamine Pealetung Iisraelile peale iseseisvumist. 1949 – Lõppes Iseseisvus sõda 1950 – Iisrael Annekteeris Transjordaania Läänekalda ametlikult 1967 - Mobiliseerisid Egiptus, Jordaania ja Süüria oma armeed Iisraeli piiri äärde. 1973 - Lühike Jom Kippuri sõda Iisraeli riigi väljakuulutamine ...
"Sabina" · K A. Hermann ja tema "lauleldused" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907) · Estonia avas 1929. aastal oma sügisese hooaja uudisooperiga Artur Lemba "Kalmuneid" PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID · Otto Hermann (19061908) · Adalbert Wirkhaus (19081912) · Raimund Kull (19121925) · Juhan Aavik (19251933) · Verner Nerep (19331944) · Priit Nigula (19441951) · Kirill Raudsepp (19511963) · Neeme Järvi (19631975) · Eri Klas (19751994) · Paul Mägi (19952002) · Jüri Alperten (20022004) · Arvo Volmer (2004-2012) TEATER ESTONIA · Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. · 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche" · 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja
13.Mis oli tüdruku nimi, kes hakkas Aarnele meeldima, ja mis linnast ta Tartusse kolis? 14.Kus kohas Aarne tutvus selle tüdrukuga lähemalt? 15. Miks Aarne tädiga tülli läks? 16. Missugust ainet õpetas Aarne klassijuhataja? 17.Miks klassijuhataja riidles poistega, ja mida nad vastasid enda õigustamiseks? 18. Miks teose pealkiri on „Hüvasti, kollane kass“? 19. Millesse tahtis Aarne Maiat uskuma panna? 20. Missugust üritust korraldas õpetaja Verner? Mida pidid õpilased sellel üritusel tegema? 21. Mis teemal oli teatraliseeritud kohtu „Ma tahan elada“?
,,Meie aja kangelane" ja Jevgeni Onegin" Mis on ühist Onegini ja Petsorini elus? *Mõlemad on haritud *Mõlemad on aadlikud Peterburist *Spliin *Tüdimus tüdisid kiirelt *Ei suutnud vastata armastusele *Mõlemal oli duell, kus vastane hukkus *Sõbrad, kes muutusid nende vaenlaseks Lenski ja Grusnitski *Naistele meeldisid, sarmikad *Võrgutasid naise justkui oma lõbuks -Mary ja Olga *Lahkusid ühest naisest ise Tatjana ja Mary *Kaotasid naise Veera jättis Petsorini, Tatjana oli truu oma abikaasale *Mõlemad olid uhked, enesekindlad *Mõlemad arvasid, et peavad kannatama *Sõbrad ei mõistnud neid Onegini sõbrad Peterburist, Maksim Maksimõts Mis on erinev Onegini ja Petsorini elus? *Onegin hakkas lõpuks armastama, Petsorin mitte *Petsorini saatus oli teada, Onegini oma mitte *Petsorin oli sõjaväes, Onegin mitte *Petsorin põgenes saatuse eest, Onegin mitte (ei uskunud saatusesse) *Veera jättis Petsorini maha, Ta...
New York Jan Verner Pulles Hanna-Lisett Lubi Secondary School of Tartu 9B New York • Population: ≈ 19,5 million (2011) • Largest City: New York City • Spoken Languages: English (only) ≈ 72% Spanish ≈ 14% Others ≈ 14% Geography • New York covers 141,300 square miles and ranks as the 27th largest state by size. • New York is the only state that touches both the Great Lakes and the Atlantic Ocean, and is the second-largest of the original Thirteen Colonies. Statue of Liberty • The Statue of Liberty is a colossal neoclassical sculpture on Liberty Island in New York Harbor. • The statue, a gift to the United States from the people of France. • The statue is an icon of freedom and of the United States. New York State Capitol • The New York State Capitol is the capitol building of the U.S. state of New York • The building, com...
Eesti Kirjanike Liidu ja Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige, ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte, Luuletusi 5000 ringis. Lapsepõlv Sündis 1974. aastal agronoomi ja raamatupidaja pojana. 1981-1984 õppis Urvaste Algkoolis. 1984-1989 õppis Kuldre 9-klassilises koolis. 1989-1992 õppis Antsla Keskkoolis. 1993-1994 viibis sõjaväeteenistuses. Kirjutas esimese luuletuse 17. november, 1989. aastal. Eraelu 2 poega, Verner (7) ja Herbert (9). Töötas postiljonina. Meeldivad "jooksufilmid, kus jooksjaid ei tulistata". Esimene luuletus Valmis 15. Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar aastasena. Nina otsas higitilk Kannab nime "Miks Kangest töötamisest vist me ei jõudnud Ei see on vaid puskarist... kommunismini?". Mäletab seda siiani peast. Luuletusi:
Eesti erakonnad Verner Silberk Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub koos Reformierakonnaga Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Minevikus kuulus sellesse ühendusse ka Koonderakond. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse aren damine. Liikmete arvult on Keskerakond 2008. aasta jaanuari seisuga suurim partei Eestis. Novembris 2006 ületas Keskerakonna liikmete arv 10 000. Alates 18. augustist 1999 ilmub erakonna kuukirja "Seitse Päeva" kõrval ka laiale lugejaskonnale mõeldud nädalaleht "Kesknädal". Keskerakond Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Reform...
Urvastes ja 1996-1999 oli Urvaste postiülem. Pärast populaarses Hommiku TV saates luuletava postiljonina esinemist ka meediastaar. Pärast seda vabakutseline stsenarist ja kirjanik. 2004-228 Urvaste Valla Lehe toimetaja. NAK liige aastast 1997 ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997, Tuleviku Eesti Erakonna 1999, seltsingu Roheline Urvaste 2004 liige Abikaasaks on tal Airi Hallik-Konnula ning neil on ka kaks poega:Herbert ja Verner. Looming Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure. Olles pärit Võrmuaalt kasutab ta oma luules võru keelt ja kõneleb seda esmase keelena. Kõik tema kirjandusteosed on väljastatud Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud.
- Proto-Indo-European voiceless stops change into voiceless fricatives. - Proto-Indo-European voiced stops become voiceless stops. - Proto-Indo-European voiced aspirated stops become voiced stops or fricatives (as allophones). Grimm himself already noticed that there were many words that had different consonants from what his law predicted. These exceptions defied linguists for a few decades, but eventually received explanation from Danish linguist Karl Verner in the form of Verner's law. VERNER'S LAW Verner's law, stated by Karl Verner in 1875, describes a historical sound change in the Proto- Germanic language whereby voiceless fricatives *f, *, *s, *h, *h, when immediately following an unstressed syllable in the same word, underwent voicing and became respectively the fricatives[1] *b, *d, *z, *g, *g. Significance: Karl Verner published his discovery in the article "Eine Ausnahme der ersten Lautverschiebung" (an
4 poisil olid keemia ülesanded tegemata. Harril ei tulnud välja, Jaagule ja Aarnele ei meeldi keemia, Ainolt ei küsitutki. 18. Miks teose pealkiri on „Hüvasti, kollane kass“? Tädi Ida elas kollases majas ja kui Aarne tädi majast lahkus, lamas kollane kass päikese käes. 19. Millesse tahtis Aarne Maiat uskuma panna? Ta tahtis, et Maia hakkaks uskuma, et tüdruk joonistada oskab. 20. Missugust üritust korraldas õpetaja Verner? Mida pidid õpilased sellel üritusel tegema? Korraldas koolis liiklusnädala, kus õpilased pidid liikuma vahetunnil koridoris kahekaupa, sest põrandale olid joonistatud valged triibud, millele astuda ei tohtinud. 21. Mis teemal oli teatraliseeritud kohtu „Ma tahan elada“? Sõja teemal.
TEADLASED Erna Villmer "Estonia" lavajõud Ernst Öpik asrtonoom Ants Lauter "Estonia" lavajõud Paul Kogerman põlevkivikeemik Paul Sepp Draamateatri eesotsas Ludvig Puusepp neurokirurg Liina Reiman Draamateatri näitleja Teodor Lippmaa botaanik Aleksander Teetsov Draamateatri näitleja Edgar Kant majandusgeograaf Ruut Tarmo Draamateatri näitleja Johannes Aavik eesti keele uuendaja Mari Möldre Draamateatri näitleja Johannes-Voldemar Veski õigekeelsuse korrastaja Priit...
hoiatatud. Majas elab vana naine, pime poiss ja noor tüdruk. Õhtupimeduses lähevad poiss ja tüdruk mere äärde, et kohtuda Jankoga mehega, kes aitab salakaupa üle vete vedada. Kui Petsorin jõuab nende tegevusele jälile hakkab tüdruk teda võrgutama ja proovib uputada, kuid ei saa hakkama. Järgmine öö tüdruk ja Janko põgenevad, pime poiss jääb maha. Petsorini asjad on varastatud. 5. Vürstitar Mary Petsorin Grusnitski doktor Verner - Leena Petsorin jõuab uude linna. Grusnitski Petsorini vana tuttav armub vürstitar Marysse. Petsorin käitub vürstitariga kohatult, kuid võrgutab neidu salamisi. Mary armubki Petsorinisse ja Grusnitski on Petsorini peale vihane. Linnas peatub ka tüdruk Leena, kes on Petsorini ammune armastatu. Kord, kui Petsorin kohtub salaja Leenaga, põrkab ta pimedas Grusnitski ja mõne mehega veel kokku, kes peavad teda vargaks. Petsorin lööb üht meest ja põgeneb
Minu autori lugu Kerttu Rakke Rodny Verner Reeder 12D Võru Gümnaasium 2017 Kerttu Rakke On sündinud 16.septembril 1970 Võru linnas > 46-aastane Kodanikunimega Kadi Kuus Haridustee Lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keele filoloogina Kerttu Rakke õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris Ilukirjandusliku tegevuse algus Kerttu alustas raamatute kirjutamisega aastal 1987, mil ta kirjutas loo "Let's go" Sealt sai ta ka oma kirjanikunime Kerttu on töötanud reklaami- agentuurides korrektori ja copywriterina > Postimees (2005-2008) > Oma Maitse (2005-2007) > Delfi (2011) Kuulsust toonud teosed ja/või ülesastumised Suurema tuntuse saavutas Rakke "Kodu keset linna stsenaristina" (2003- 2010) Sellest on ta ka kirjutanud oma raamatus "Seitse aastat seebiselt" 2004.aastal teenis Kerttu16235 Eesti krooni (~1040) 2005. aastal päl...
loodusseadustele." 5 huvitavamat fakti UNESCO statistika põhjal on Jules Verne maailma kõige enam tõlgitud kirjanik peale Agatha Christiet; tema teoseid on avaldatud 148 keeles. 9. märtsil 1886. aastal külastas Vernerit tema õe/vennapoeg, kes kannatas paranoilisuse all ning tulistas Julesi kaks korda ,üks kuul tabas Verneri vasakut jalga, mille tagajärjel oli tema jalg halvatud. 1888 aastal astus Jules Verner poliitikasse ning oli Amiensi linna nõukogu liige 15 aastat. 1905 aastal suri Jules Verne suhkruhaigusesse oma kodus(44 Boulevard Longueville), ta maeti Amiensi linna kuid nüüd tahetakse ta über matta Panthéoni linna kuna sinna on maetud ka teised prantsuse kuulsad kirjanikud. Jules Verne'i raamat Jules Verne'i novellikogumik Fresko raamatule "Maalt kuule"
Nakkushaigused Eestis aastatel 1918 - 1945 Jan Verner Pulles Jaan Poska gümnaasium 10D Sissejuhatus Inimene on iidsest ajast elanud nähtamatutset mikroorganismidest ümbritsetuna ning kasutanud nende elutegevuse produkte. Nähtamatud mikroorganismid põhjustasid inimeste haigestumist ning toidu riknemist. Tähtsad inimesed - Hippokrates Hippokrates keda peetakse "meditsiini isaks" , kirjeldas levinud nakkushaigusi. Tema arvates põhjustasid katku õhu haigusesekreedid ehk
Walt Disney High School Musical Keskkoolimuusikal See aasta jõudis Eesti Nuku-ja Noorsooteatri lavale välismaal laineid lööv ,,High School Musical" Mingi ime läbi sattus mu kätte võimalus seda päriselt ka näha. Etendus toimus 10. augustil, kell 12:00 päeval Nuku- ja Noorsooteatris, aadressil Lai 1(Tallinn) Libreto David Simpatico Laulud Matthew Gerrard ja Robbie Nevil; Ray Cham; Grag Cham ja Andrew Seeley; Randy Petersen ja Kevin Quinn; Andy Dodd ja Adam Watts; Bryan Louiselle; David N. Lawrence ja Faye Greenberg; Jamie Houston. Muusikaseaded Bryan Louiselle Põhineb Disney kanali originaalfilmil, autor Peter Barsocchini Libreto tõlkija Andres Roosileht Laulusõnade tõlkija Kelli Uustani Lavastaja Andres Dvinjaninov Muusikajuht ja dirigent Kaire Vilgats Kunstnik Riina Degtjarenko Koreograafid Jelena Bubon, Eva-Lena Raenok, Madli Teller, Mihkel Ernits Orkester Georg Otsa nimelise Muusikakooli õpilased Tantsijad Tallinna Ülikooli koreo...
22.03.1974 Meila Kamp 11a Contra (kodanikunimi Margus Konnula) on sündinud Võrumaal Urvastes Vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina Urvaste Algkool 19811984 Kuldre 9klassiline kool 1984 1989 Antsla Keskkool 19891992. Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994 1994. aastal inglise keele õpetajaKuldre koolis Postiljon Urvastes 19961999 Urvaste postiülem Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008 Vabakutseline kirjanik ja stsenarist Alates 1997. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige Alates 1997 Eesti Kirjanike Liidu liige ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenarist ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht Alates 2008. aastast ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Ei ole mina su raadio" (1998) Aabits kaardipaki k...
22.03.1974 Meila Kamp 11a Contra (kodanikunimi Margus Konnula) on sündinud Võrumaal Urvastes Vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina Urvaste Algkool 19811984 Kuldre 9klassiline kool 1984 1989 Antsla Keskkool 19891992. Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994 1994. aastal inglise keele õpetajaKuldre koolis Postiljon Urvastes 19961999 Urvaste postiülem Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008 Vabakutseline kirjanik ja stsenarist Alates 1997. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige Alates 1997 Eesti Kirjanike Liidu liige ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenarist ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht Alates 2008. aastast ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Ei ole mina su raadio" (1998) Aabits kaardipaki k...
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Tsernobõli katastroof Uurimistöö Koostaja: Regina Verner Juh. Õpetaja: Inga Erhpas Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...............................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................3 Ajalooline õiend..............................................................................................4 Pildid....
39 2 Stephane LAMBIEL SUI 238.54 3 Brian JOUBERT FRA 236.45 4 Michal BREZINA CZE 224.74 5 Samuel CONTESTI ITA 221.33 6 Yannick PONSERO FRA 219.52 7 Alban PREAUBERT FRA 207.61 8 Javier FERNANDEZ ESP 204.83 9 Stefan LINDEMANN GER 203.95 10 Tomas VERNER CZE 203.18 11 Kevin VAN DER PERREN BEL 195.48 12 Adrian SCHULTHEISS SWE 188.79 13 Anton KOVALEVSKI UKR 186.84 14 Sergei VORONOV RUS 185.38 15 Kristoffer BERNTSSON SWE 183.10 16 Paolo BACCHINI ITA 181.42 17 Viktor PFEIFER AUT 178.41
Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)). Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda on olümpiamängudel kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis 1906 vaheolümpia Verner Järvinen, Soome kuulsama odaviskaja Matti Järvineni vend. 1.2. Kettaheite omapärast Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,9–22,1 cm ja naistel 18,0–18,2 cm. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul
Poksi Gümnaasium Astala Vista 10 h klass Värvide Psühholoogiast Referaat Kolga 2009 Värvid übritsevad meid sünnihetkest alates. Värvus moodustab osa nii sellest, mida me sööme, joome või puutume, kui ka kõigest, mis meid übritseb. Värvusi kasutame kirjeldamaks oma meeleolu, tundeid ja isegi oma vaimseid või hingelisi kogemusi.Värvus on meie olemuse lahutamatu osa , kuigi tavaliselt me sellele ei mõtlegi. Aga värvide suhtes pole me suutelised jääma ka ükskõikseks. Nad mõjutavad me kodust keskonda, nagu ka haigla, kontor ja kooli miljööd. Isegi inimese riiete värv peegeldab tema isiksust ja mõjutab tema psüühikat, värvid avaldavad otsest mõju kõigile inimsuhetele. Valgus on elu aluseks. Kõik värvid saavad alguse valgusest ning, igaühel neist on oma kindel mõju meie organismile. Nii mõnedki meie tervisehädad võivad leida kergendust värvidest, mis taastavad vaimse ning kehalise harmoonia ja tasakaa...
Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema abikaasa on Airi Hallik-Konnula ja ka kaks poega: Herbert ja Verner. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellmä tasapisi ka proosat ja kolumne ja midä kõikõ. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd
iga viie aasta tagant: 1923., 1928., 1933., ja 1938. a. Viimane, mis oli seostatud Eesti Vabariigi 20. Aastapäeva tähistamisega, kujunes eriti võimsaks: sellel osales 569 koori 17500 esinejaga; kuulajaid oli 150 000. · Tegevust jätkasid tuntuks saanud heliloojad Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mart Saar, Peeter Süda. · Tallinna ja Tartu kõrgematest muusikakoolidest võrsusid helikunstnikud nagu Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Verner Nerep, Riho Päts, Enn Võrk. · 1928. a. sai lavaküpseks esimene ooper Evald Aava ,,Vikerlased''. Kuulsust võitsid Artur Kappi oratoorium ,,Hiiob'' ja Cyrillus Kreegi ,,Reekviem''. · 1930. a. levis seoses filmikunsti arenguga kerge ajaviitemuusika. Samast zanrist algas Artur Rinne ja Raimond Valgre muusikaline tegevus. · Alates kümnendi keskpagiast võibki rääkida teatrikunstis uuesti maksvusele pääsenud
Analysis Direction Fiction 20.02.2012 Monday Student: Regina Verner Instructor: Arvo Iho Baltic FIlm and Media School Film ''Down by the law''by Jim JArmuch is a black and white comedy/drama/crime. His main idea about the film was to create and develop a style to follow realistic and imperfect characters through familiar environments. The scene begins with a long shot, panoramic view of a city/town called New Orleans,
Arne Jacobsen: Munakoore tool, 1958 Eriti populaarne suurkorporatsioonide konverentsiruumi sisustuses mugavalt ,,endasse mähkiva" ning samaaegselt mõjuvõimsa välimuse tõttu. George Nelson: Kookospähkli tool, 1957 Omapärane kiilukujuline tool, mille ühest tükist iste, seljatugi saavutasid veenvalt taotletava visuaalse terviku. 8 Poul Henningsen'i PH-5 valgustid ja Verner Panton'i plastikust pinutatavad toolid, 1957 9 Charles Eames Eames on vaieldamatult 20. sajandi Ameerika mööblidisaini särav täht. Ray Kaiser Eames, tema abikaasa ja asendamatu koostöö partner, on jäänud paratamatult varju. Mitte, et ta selle üle kunagi kurtnud oleks: ,,Charles oli geenius. Ma poleks kunagi suutnud seda kõike üksi teha." Vahest võiks arvata, et ka Charles mitte.
Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett ,,Koreograafiliste etüüdide õhtu" , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Hetkel kuulub Eesti Rahvusballeti truppi 61 tantsijat 10 erinevalt maalt. Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir ja paljud teised. Estonia ballett on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Süürias, Filipiinidel, Jordaanias, Kuveidis, Ungaris, Bulgaarias, Walesis ja mujal. Eestis saab balletti õppida vanemuise tantsu- ja balletikoolis, Kaie Kõrbi balletistuudios, Eesti
1. India keeleteadus India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Sakatayana väitis, et verbid on primaarsed ning kõik nimisõnad on neist tuletatud. Yaska väitis, et lausete tähendused on esmased, neist tuleneb ka sõnade tähendus; eristas nelja sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, eeltegusõnad ja partiklid. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). Nyaya suutrate järgi on kolm tähenduse tüüpi: in...
Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)). Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda on olümpiamängudel kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis 1906 vaheolümpia Verner Järvinen, Soome kuulsama odaviskaja Matti Järvineni vend. Kettaheite omapärast Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,922,1 cm ja naistel 18,018,2 cm. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis
SISEJUHATUS Värvid ümbritsevad meid sünnihetkest alatest. Me koguni sünnime teatud värvuse sees, mis saadab meid kogu elu. Värvus moodustab osa nii sellest, mida me sööme, joome või puudutame, kui ka kõigest, mis meid ümbritseb. Värvus on meie olemuse lahutamatu osa, kuigi enamasti me sellele ei mõtlegi. Aga teisalt ei ole me suutelised jääma värvide suhtes ükskõikseks. Nad mõjutavad me kõigi kodust keskkonda, nagu ka vabriku, kontori, kooli või haigla miljööd. Küsimused ja kontseptsioonid värvide kohta mis need on, kuidas me neid tajume, mida need tähistavad või väljendavad, mis teeb nad meie jaoks nii kütkestavaks, kuidas saavutada nende omavahelist kooskõla- on huvitanud inimesi läbi aegade. VÄRVIRING Värviring on lihtsaim värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse enamasti vaid värvi ühte mõõdet- värvitooni, mis on esitatud võimalikult suurimas puhtuses a antud värvitoonile iseloomulikus keskmises heleduses. K...
Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett ,,Koreograafiliste etüüdide õhtu" , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Hetkel kuulub Eesti Rahvusballeti truppi 61 tantsijat 10 erinevalt maalt. Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir ja paljud teised. Estonia ballett on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Süürias, Filipiinidel, Jordaanias, Kuveidis, Ungaris, Bulgaarias, Walesis ja mujal. Balletti tantsukoolid eestis: Eestis saab balletti õppida vanemuise tantsu- ja balletikoolis, Kaie Kõrbi balletistuudios, Eesti
Ajakirja vastutav toimetaja oli 1940. aasta suveni Jaan Ots, viimasena ilmus sama aasta aprillis Akadeemia nr. 3. Ajakiri muutus kohe Tartu Ülikooli ümber koondunud demokraatliku ja aatelise haritlaskonna vaba mõttelaadi häälekandjaks, milles kirjutasid Tartu ja Tallinna tippautorid. 1938. aasta XI üldlaulupidu Tallinnas. 23.-25. juunil osales XI laulupeol Tallinnas 569 koori ja orkestrit, kokku üle 17 500 esineja. Koore juhatasid dirigendid Evald Aav, Juhan Aavik, Gustav Ernesaksa, Verner Nerep, Tuudur Vettik ja Juhan Simm. Orkestreid juhatas Raimund Kull.Üldlaulupeo repertuaar valiti Eesti heliloojate loomingust. Sümfooniaorkestrit juhatas dirigent Olav Roots. 1940. aasta Suri A. H. Tammsaare. 1. märtsi õhtul suri Tallinnas 62-aastasena südamerabandusse kirjanik A. H. Tammsaare. Ta elas murelikult ärevatele aegadele kaasa ja enne surma põletas oma dokumentatsiooni. A. H. Tammsaarele korraldati riiklikud matused ja Eesti ajakirjanikku saatis 5
elukaaslaseks aastast 1986. Eesti Teatriliidu liige aastast 1952. -3- Estonias Väino Aren jäi silma koreograaf Anna Ekstonile, kes tegi talle ettepaneku tööle tulla Estonia teatrisse. Aren tuli Estoniasse tööle 1950. aastal, kui ta oli alles 16-17. Sellest minekust algas Väinol tõsine eriala töö. Estonia loominguline kollektiiv, kuhu nüüd ka Väino kuulus, oli tugev ning esinduslik. Meestantsjad olid Artur Koit, Verner Hagus ja Boris Blinov, naissolistid Liia Vink, Juta Arg, Zoja Kalve, Inge Põder jt. Sageli nad tantsisid-mängisid ooperi- ja operetikoosseisu kuuluvate inimestega. Väino Arenil avanes võimalus töötada parimate proffessionaalide suurepäraste koreograafide juhendamisel. Kohe 1950. aastal, kui külalislavastaja Boriss Fenster lavastas balletti ``Dr. Aibolit´´, sai Väino tantsida koguni kolme tegelast Karu, Suurt Ahvi ja Röövlit.
Sixtuse kabeli laemaalid Madalmaad (Holland, Belgia) ● Õlivärvid, peenmaal ● Jan van Eyck “Genti altar”, “Arnolfinide abielupaar” Barokk “Kõik liigub ja lainetab” 17. saj Barokk ● Sügavate tunnete kujunemine Skulptuur: Bernini “Apollo ja Daphne”, “Püha Teresa ekstaas” Lossiehitus: arh F. Borromini - Versailles loss - Talvepalee Peterburgis - Kadrioru loss Maalikunst: M. da Caravaggio (Itaalia), P.P.Rubenns (Belgia), Verner van Delft, Tim’s Vermer Versailles loss Talvepalee Maalikunst ● Itaalias M. da Caravaggio ● Belgias P.P.Rubens ● Vermer van Delft ● Tim’s Vermeer P.P.Rubens “Leukippose tütarde röövimine” Vermeer van Delft “Tütarlaps pärlkõrvarõngaga” M. da Caravaggio “Õhtusöök Emmause juures” Rokokoo 18. sajand - Õukonnakunst - Esines maalikunstis, skulptuurides, moekunstis - Peoplatsid, nt Zwinger Dresdenis
Med sitt genombrott Röda rummet kritiserade och förlöjligade han samhällets etablerade institutioner, med Utopier i verkligheten förespråkade han en anarkism som varken tilltalade socialister eller konservativa och 1910 utlöste han med en debattartikel den så kallade Strindbergsfejden - en hetsig kulturdebatt som varade i ett par år i skuggan av unionsupplösningen, storstrejken och den framväxande socialdemokratin. Hans främsta mål var nittiotalisterna, då främst Verner von Heidenstam, Oscar Levertin och Ellen Key och förhärligandet av bland andra Karl XII, men även den svenska militären, monarkin, Sven Hedin och Svenska Akademien angreps i artiklar. Kvinnofrågan ”Kvinnans rättigheter”, programförklaring tryckt i förordet till Giftas, 1884, framträder August Strindberg som en tidig förespråkare av kvinnlig rösträtt. Åttiotalet är en litteraturhistorisk term för 1880-talets svenska litteratur och författare, men har också
erilist tähelepanu, kuna jaama kompleks tunnistati 20. sajandi alguses arhitektuuriliselt kauneimaks tööstusehitiseks Eestimaal ja on hetkel Eesti suurim hüdroelektrijaam, mille toodang on suurem, kui teiste täna töötavate hüdrojaamade elektrivõrku müüdav elektrienergia kokku. Jaam asus 1,5 km kaugusel Jägala jõe suudmest. Jaama projekti koostas juba 1917. aastal Helsingi Ülikooli professor Axel Verner Juselius. Raskete aegade tõttu lükkus jaama ehitamine aastaid edasi ja alles 1922. aastal alustati ehitustöid. Jaama aastatoodanguks nähti ette 5 000 000 kWh. Jaam alustas tööd 17. aprillil 1924. aastal. Paisurinde tüüpi jaama ehitiste kompleksi kuulusid pais, jaamahoone, liigveelask, kalatrepp ja ülevoolupais koos voolurahustiga. Kalatrepp liitus 40 m pikkuse ülevoolupaisuga. Paisu kogupikkuseks oli 170 m ning kõrgus jõe põhjast 11,8 m
KIRJANDUS Antiik: Klassitsism: Barokk: * Jumalad/jumalakultus * Mõistuse kultus/ * Sidus vastandeid tähtsustamine * Kangelased olid tähtsal * Mitmemõtteline kohal. * Kultuse algus * Reeglite puudumine Prantsusmaal * Gilgamesi/Odüsseuse * Parimad näited Hispaania seiklused * Sümmeetrilisus kirjandusest * Lepiti surmaga * Must-valge vastandamine ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kristiina Mokanu K10C KOHVI uurimustöö Juhendaja: Mariina Madisson ...
Kui suuri kulutusi see nõudis? 5. Vigastused. Kas ja milliseid vigastusi põhjustas teile motokrossiga tegelemine? 6. Seltsielu. Kas ja kuidas olete seotud täna motokrossiga Raplamaal (mujal)? Kui suur on motokrossihuviliste seltskond, kellega täna suhtlete? Tänan koostöö eest! Tanel Turro Lisa 2 Foto Elmet Varblasest 15 Elmet Varblane, 1972 Rapla Kross, Verner Puhm 16 Lisa 3 Foto Mati Tagaperest Mati Tagapere, 2013, Käthrin Kaurson 17 Lisa 4 Foto Juss Laansost Juss Laansoo, 2010, Valvoline Estonia 18
Eesti kunstiakadeemia Getri Mitt Moestilistika I kursus Värvipsühholoogia Referaat Juhendaja Alvar Reisner Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. Värvimõjud 4 2. Värvipsühholoogia 9 3. Värviteraapiast 20 4. Kokkuvõte 21 5. Kasutatud kirjandus 22 2 3 1.Värvimõjud Värvimõju kujutab endast radikaalselt erinevat lähenemist värvipsühholoogiale: see on selge, loogiline süsteem, mille 1980te alguses töötas välja värvipsühholoog Angela Wright. See kehtib sisekujunduse, tootekujunduse, võrgulehekülgede ja kaubamärkide kohta. Süsteemi on edukalt rakendatud 16 aastat ja suured korporatsioonid tunnistavad selle tõhusust, kuna see on aidanud kasvatada müüki ja hoidnud kokku väärtuslikku disainile kuluvat aega. On inimesi, kes väidavad, et see on muutnud nende elu. Seda, et v...
Suurteos- freskomaalid Helsingi ülikooli raamatukogus. Sümbolistlik maalija. Kuldaja (1890ndad) omapäraseim kunstnik Hugo Simberg. Samuti sümbolist. Pekka Halonen ja Juho Rissanen kujutasid oma töödes sajandivahetuse soome talupojaelu ja loodust. Halonen sümbolist. Modernistid: Alvar Caweni, Yrjö Ollila, Jalmari Ruokokoski. 20 saj. alguse kunstis olid elujõulised suunad impressionism ja sümbolism. Impressionistid: Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila. Ekspressionistide rühmitus 1917. 1920. rahvuslik suletus, kubism ja uusrealism. 22. soome arhitektuur Soome arhitektuur ja soome disain on teatud määral mõisted. Kui öeldakse soome arhitektuur, siis mõealdakse palju avatust ja seotust loodusega. Neljakandiline, palju aknaid. Enamus elamuid on puumaju, alles hiljuti on hakatud ehitama kivimaju. Eliel Saarinen, Alvar Aalto ja Reima Pietilä on soome arhitektuuri viinud maailmasse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
