Käänded Euroopa keeltes (0)

Albu Põhikool

Käänded Euroopa keeltes

Emakeeleolümpiaadi I vooru töö

Albu 2003

SISUKORD
SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 3
1. KÄÄNDE DEFINITSIOON 4
2. EUROOPA KEELED 5
2.1. Euroopa keelte räägitavus 5
2.2. Euroopa keelte grupid 5
3. EESTI KEELE KÄÄNDED 6
3.1. Toomas Helpi põhjendus, miks eesti keeles ei ole 14 käänet 7
4. SOOME KEELE KÄÄNDED 8
5. INGLISE KEELE KÄÄNDED JA EESSÕNAD 11
5.1. Peamised inglise keele eessõnad koos näitega 11
6. HISPAANIA KEELE EESSÕNAD 13
6.1. Hispaania keele eessõnade võrdlus inglise keele eessõnadega 14
6.2. Levinumad hispaania keele eessõnad 15
7. SAKSA KEELE KÄÄNDED JA EESSÕNAD 17
8. ERI KEELTE KÄÄNAMISE VÕRDLUS TABELINA 19
LISA 1 20
LISA 2 21
INDO-EUROOPA KEELED 21
LISA 3 21
kASUTATUD MATERJAL 22
SISSEJUHATUS
Käesoleva uurimistöö eesmärk on võrrelda erinevate Euroopa riikide keelte käänamissüsteeme, tuua välja erinevusi ning luua paralleele. Materjalina on kasutatud enamasti keeleõpikuid, kuid samuti mitmeid Interneti veebisaite. Keeli tutvustatakse peatükkide kaupa eraldi, töö lõpus on tabelvormina kõikide keelte käänamise võrdlus.
Peaaegu kõik Euroopas räägitavad keeled kuuluvad Indo-Euroopa keelkonda , eranditeks on vaid Uurali keelkonna keeled (eesti, soome ja ungari keel) ning baski keel. Koguni seitse kümnest maailmas enim kõneldud keelest on indoeuroopa keeled. Need jagunevad Romaani, Germaani, Balti, Slaavi , Keldi ning mõneks väiksemaks keelerühmituseks.
Indoeuroopa keeltest räägitakse kõige enam Romaani keeli (ligi 600 miljonit inimest), mille alla liigituvad teiste seas ka itaalia, hispaania ja prantsuse keel. Kõik indoeuroopa keeled on tulenenud ladina keelest. Inglise ja saksa keel ning ka skandinaavia keeled kuuluvad Germaani keelte alla. Balti keelkonda liigitub nii läti kui ka leedu keel.
Oma uurimistöös võtsin vaatluse alla järgnevad viis keelt: eesti, soome, saksa, inglise ning hispaania keel. Neist igas ühes antakse käändeid edasi erinevalt, mida see uurimistöö ka põhjalikumalt lahkab.
1. KÄÄNDE DEFINITSIOON
Kääne1 – kaasus, paljude keelte käändsõna grammatiline kategooria; selle kategooria iga vorm, mis näitab sõna süntaktilist ja semantilist, s.t. lauseehituslikku ja tähenduslikku vahekorda lause teiste sõnadega.
Käänet väljendavad tüvele lisatavad käändelõpud (nt. puu-sse, puu-ni, puu-ga), sõnatüve muutused (jõgi, jõe, jõge, jõkke; sünteetilised käänded) ja abisõnad (saksa keeles – der Vater , dem Vater; vene keeles – ο книге; analüütilised käänded). Käändeid jaotatakse ka otse- ja direktkäändeiks (eesti keeles nimetav kääne) ja kaud - ehk obliikvakäändeiks (kõik muud käänded).
Käänete arv erineb keeliti suuresti: inglise keeles 2, ungari keeles 25-28, tabassaraani keeles (Kaukaasias) 46. Eesti keeles on praeguste kooligrammatikate järgi 14 käänet, viimasel ajal on võimalikuks peetud eristada ka aditiivi ehk suunduvat (seni sisseütleva lühivorm: vette, linna). Vähestest sõnadest moodustatava instruktiivi ja ekstsessiivi vorme käsitatakse määrsõnadena.
Eesti keele käändesüsteem on kujunenud põhiliselt läänemeresoome keeleühtluse ajal, hiljem on lisandunud ainult rajav (terminatiiv) ja kaasaütlev (komitatiiv).
1 “Kääne” - EE nr. 5, Tallinn, 1990, lk 315.
2. EUROOPA KEELED
2.1. Euroopa keelte räägitavus
1. Inglise keel – 322 miljonit kõnelejat.2
2. Hispaania keel – 266 miljonit kõnelejat.
3. Portugali keel – 170 miljonit kõnelejat.
4. Vene keel – 170 miljonit kõnelejat.
5. Saksa keel – 98 miljonit kõnelejat.
6. Prantsuse keel – 72 miljonit kõnelejat.
(vt. LISA 3)
2.2. Euroopa keelte grupid

• Romaani keeled on välja arenenud Ladina keelest. Neid räägivad maailmas ligi 600 miljonit inimest. Sinna gruppi kuuluvad itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse ja rumeenia keel.3 4
  

• Germaani keeled jagunevad kaheks: põhjagermaani (rootsi, taani, norra, islandi ja fääri keel) ning läänegermaani keeled (inglise, saksa, friisi, hollandi ja flaami keel).
  

• Slaavi keeli räägitakse suuremas jaos Ida-Euroopas. Levinuim on vene keel. Teised sellesse gruppi kuuluvad keeled on valgevene, ukraina , poola, tšehhi, slovaki, bulgaaria , serbia- horvaatia , sloveeni ja makedoonia keel.
  

• Balti keeled – läti ja leedu keel.
  

• Kreeka keelkonna moodustavad kaasaegne kreeka keel ja selle vanemad variandid.
  

• Keldi keeli räägiti kunagi üle kogu Euroopa, nüüd kuuluvad sellesse gruppi ainult mõned vähemlevinud keeled, nagu bretooni, iiri, kõmri, ja gaeli keel.
  

• Turgi keele grupp, kuhu kuuluvad türgi, aserbaidžaani, turkmeeni ja usbeki keel ning mitmed väiksemad keeled.
  

• Soome-Ugri keeled - soome, eesti, saami, ja ungari keel.
  

• Baski keel - räägitakse baski-regioonis Põhja-Hispaanias ja Edela-Prantsusmaal. Baski keelel puuduvad sugulaskeeled .
  

(vt. LISA 1 ja 2)
2 F. Karlsson , Ühiskonna mitmekeelsus . – Üldkeeleteadus, Tallinn, 2002, lk 314.
3 F. Karlsson, Indo-Euroopa keeled. – Üldkeeleteadus, Tallinn, 2002, lk 297-298.
4 European Languages . - http://www.ielanguages.com/eurolang.html
3. EESTI KEELE KÄÄNDED
1.
nimetav 5
nominatiiv
siil
abstraktsed ehk grammatilised käänded
2.
omastav
genitiiv
siili
3.
osastav
partitiiv
siili
4.
sisseütlev
illatiiv
siilisse
sisekohakäänded
kohakäänded
konkreetsed ehk semantilised käänded
5.
seesütlev
inessiiv
siilis
6.
seestütlev
elatiiv
siilist
7.
alaleütlev
allatiiv
siilile
väliskohakäänded
8.
alalütlev
adessiiv
siilil
9.
alaltütlev
ablatiiv
siililt
10.
saav
translatiiv
siiliks
11.
rajav
terminatiiv
siilini
12.
olev
essiiv
siilina
13.
ilmaütlev
abessiiv
siilita
14.
kaasaütlev
komitatiiv
siiliga
5 Eesti keele käsiraamat. - http://julia.eki.ee/books/ekkr/m48.html
3.1. Toomas Helpi põhjendus, miks eesti keeles ei ole 14 käänet
[---]
“Mul on juba praegu esitada viis konkreetset ettepanekut, kuidas “uus õige” eesti keele grammatikakirjeldus võiks põhimõtteliselt erineda “vanast valest”6. Ma pean senise eesti grammatikakirjelduse põhiliseks ja põhimõtteliseks veaks seda, et eesti keelt on käsitletud soome keelekirjandusest laenatud mõistestiku liiga mehaanilise ülevõtmise teel, eesti keele jaoks sobimatute soome mallide abil, ja oma viies ettepanekus astun ma eelkõige vastu just sellele.”
[---]
“Kolmas ettepanek. Soome keele viieteistkümnele käändele ei vasta eesti keeles neljateistkümmet käänet (teisisõnu, eesti keeles ei ole neliteist käänet), vaid mitu kolme erisuguse “käändelise” nähtuse ilmingut: esiteks on kõik kõnealused eesti vormid kas nominatiivi või obliikva “primaarkäändes”, teiseks on mõningate vormid puhul obliikva “primaarkäändes” vormid lisaks ka “sekundaarkäändes” (partitiivis, kuues kohakäändes või translatiivis; samamoodi esineb ühes sõnavormis “kahekordset käänet”, nt paljudes dagestani keeltes) ning kolmandaks on mõningate kõnealuste vormide puhul obliikva “primaarkäändes” sõnadele kliitikuna lisandunud postpositsioonid ni, na, ta ja ga.”
[---]
6 T. Help, Eelistame enda oma. – Keel ja Kirjandus 1998, nr 12.
4. SOOME KEELE KÄÄNDED
Soome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles. Täiesti erinev on kaasaütleva moodustamine, kuid vähe sarnasust on ka mõnedel teistel mitmuse käänetel.7
Rajav kääne (kelleni? milleni?) puudub soome keeles. Sellele vastab tavaliselt sisseütlev või alaleütlev + saakka ~ asti , näit. metsään saakka (~asti), ‘metsani’, iltaan saakka (~asti) ‘õhtuni’, rajalle asti ‘ piirini ’.
Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel.
Soome keele käänded8:
Kääne
Ainsus
Käändelõpp
1.
nimetav
nominatiiv
lahjakas tyttö
-
2.
omastav
genitiiv
lahjakkaa/n tytö/n
-n
3.
sihitav *
akusatiiv
lahjakas tyttö
lahjakkaa/n tytö/n
-
-n
4.
osastav
partitiiv
lahjakas/ta tyttö/ä
-a, -ä
-ta, -tä
5.
sisseütlev
illatiiv
lahjakkaa/ seen tyttö/ön
suu/hun
1) tüvevok. + n
2) h-n, 3) -seen
6.
seesütlev
inessiiv
lahjakkaa/ssa tytö/ssä
-ssa, -ssä
7.
seestütlev
elatiiv
lahjakkaa/sta tytö/stä
-sta, -stä
8.
alaleütlev
allatiiv
lahjakkaa/lle tytö/lle
-lle
9.
alalütlev
adessiiv
lahjakkaa/lla tytö/llä
-lla, -llä
10.
alaltütlev
ablatiiv
lahjakkaa/lta tytö/ltä
-lta, -ltä
11.
saav
translatiiv
lahjakkaa/ksi tytö/ksi
-ksi
7 P. Alvre, Käänamine. – Soome keele õpik isehakkajaile, Tallinn, 1971 , lk 44-45.
8 T. Roos, I.Tamm, Käändsõna. – Puhutteko Suomea, Tallinn, 1981, lk 213-214.
12.
olev
essiiv
lahjakkaa/na tytö/nä
-na, -nä
13.
ilmaütlev
abessiiv
lahjakkaa/tta tytö/ttä
-tta, -ttä
14.
kaasaütlev**
komitatiiv
-
-
15.
viisiütlev***
instruktiiv
jalan
-n
Kääne
Mitmus
Tunnus
Ainsusest erinev lõpp
1.
nimetav
nominatiiv
lahjakkaa/t
tytö/t
( ains . tüvi)
-t
2.
omastav
genitiiv
lahjakkai/den (-tten)
(lahjakas/ten)
tyttöj/en
tyttö/in
äiti/en
-i, -j
(ains. tüvi)
- “ -
-en, -den (-tten), -in (-en), -ten
3.
sihitav*
akusatiiv
lahjakkaa/t
tytö/t
- “ -
-t
4.
osastav
partitiiv
lahjakkai/ta
tyttöj/ä
-i, -j
5.
sisseütlev
illatiiv
lahjakkai/siin
tyttöi/hin
silmi/in
-i
-in, -hin, -siin
6.
seesütlev
inessiiv
lahjakkai/ssa
tytöi/ssä
7.
seestütlev
elatiiv
lahjakkai/sta
tytöi/stä
8.
alaleütlev
allatiiv
lahjakkai/lle
tytöi/lle
9.
alalütlev
adessiiv
lahjakkai/lla
tytöi/llä
10.
alaltütlev
ablatiiv
lahjakkai/lta
tytöi/ltä
11.
saav
translatiiv
lahjakkai/ksi
tytöi/ksi
12.
olev
essiiv
lahjakkai/na
tyttöi/nä
13.
ilmaütlev
abessiiv
lahjakkai/tta
tytöi/ttä
14.
kaasaütlev**
komitatiiv
lahjakkai/ne
tyttöi/ne/en
-ne-
(+ poss. suf.)
15.
viisiütlev***
instruktiiv
paljai/n käsi/n
* – Akusatiivil ehk sihitaval9, mis on täissihitise kääne, puudub iseseisev käändelõpp. Sihitav on ainsuses nimetava - või omastavakujuline, mitmuses nimetavakujuline.
** – Tegelikult on soome komitatiiv (kaasaütlev) eesti komitatiivi üks vaste. Vormilt on komitatiiv alati mitmuslik, sest sisaldab mitmuse tunnust –i. Võib aga tähendada nii ainsust kui ka mitmust. Enamasti selgub tähendus kontekstist. Igapäevases kõnes kasutatakse komitatiivi harva.
*** – Instruktiiv ehk viisiütlev vastab küsimusele kuidas? Ainsuse viisiütlevat, mis langeb vormilt kokku omastavaga, esineb äärmiselt harva (nt. jala/n – jalgsi ). Mitmuse viisiütlevat kasutatakse rohkem (nt. paljai/n jaloi/n – paljajalu ).
9 T. Roos, I.Tamm – Puhutteko Suomea, Tallinn, 1981, lk 59-60.
5. INGLISE KEELE KÄÄNDED JA EESSÕNAD
Inglise keeles on nimisõnadel kaks käänet10. Need on üldkääne (the common case; nimetav kääne), mis on käändelõputa, ja omastav kääne (the genitive case), millel on oma kindel käändelõpp. Ainsuses olevate nimisõnade omastav kääne moodustatakse üldiselt lõpu –‘s (ülakoma + s) abil, ent sõnades, mis juba ainsuse üldkäändes on s-lõpulised, võidakse ainsuse omastav kääne moodustada ka üksnes ülakoma abil (witness’s või witness’).
Liitnimisõnade ainsuse omastav kääne moodustatakse –‘s lisamise teel liitnimisõna viimasele elemendile: the commander-in-chief’s order . Nimisõnadel, mille mitmuse üldkääne on s-lõpuline, moodustatakse mitmuse omastav kääne ainult ülakoma lisamisega (the boy’s books ), nimisõnadel, millel ei ole s-lõpulist mitmust, -‘s (ülakoma + s) lisamise teel:
1. Reeglipärase mitmusega sõnad:
ainsus mitmus
nimetav girl (tüdruk) girls (tüdrukud)
omastav girl’s (tüdruku) girls’ (tüdrukute)
2. Ebareeglipärase mitmusega sõnad:
ainsus mitmus
nimetav child (laps) children (lapsed)
omastav child’s (lapse) children’s (laste)
Inglise keeles on ligikaudu 50 eessõna, millel on päris palju funktsioone11:

• Tavaliselt moodustab eessõna koos talle järgneva nimisõnaga aja-, koha- või viisimääruse.
  
• Inglise keeles on väga palju selliseid omadus- ja tegusõnu, mille järel tarvitatakse kindlat eessõna.
  
• Samuti saab tegusõnu ja eessõnu kombineerides moodustada uue tähendusega tegusõnu.
  

5.1. Peamised inglise keele eessõnad koos näitega

ABOUT: He told us about his trip. (‘Ta rääkis meile oma reisist.’)12
ABOVE : The plane flew above the clouds. (‘Lennuk lendas pealpool pilvi.’)
ACROSS : He ran across the street . (‘Ta jooksis üle tänava.’)
AFTER: They arrived after supper. (‘Nad saabusid pärast õhtusööki.’)
AGAINST: I am against the proposal . (‘Ma olen ettepaneku vastu.’)
ALONG : They walked along the shore . (‘Nad kõndisid mööda kallast.’)
10 H. Liiv, A. Pikver, Omastav kääne. – Inglise keele grammatika, Tallinn, 1991, lk 167.
11 Eessõnad inglise keeles. - http://www.hot.ee/eess6nad/sissejuhatus.ht m.
12 Peamised inglise keele eessõnad. - http://hot.ee/eess6nad/peamised.ht m.
AMONG : Divide the sweets among the boys . (‘Jaga maiustused poiste vahel ära.’)
AT: We met at a party . (‘Me kohtusime ühel peol.’)
BEFORE: I'll be back before 3 o' clock . (‘Ma olen tagasi enne kella kolme.’)
BEHIND : He sat behind me. (‘Ta istus minu taga.’)
BELOW : He signed his name below mine. (‘Ta kirjutas oma nime minu nime alla.’)
BESIDE: He likes to sit beside Mary . (‘Talle meeldib Mary kõrval istuda.’)
BESIDES : I have three other hats besides this. (‘Mul on peale selle veel kolm kübarat.’)
BETWEEN : She sat between Harry and Toby. (‘Ta istus Harry ja Toby vahel.’)
BEYOND: The church is beyond the river . (‘Kirik on teisel pool jõge.’)
BY: It's made by hand. (‘See on käsitsi tehtud.’)
DOWN: We ran down the hill . (‘Me jooksime mäest alla.’)
DURING : I visited him during my stay in London. (‘Ma külastasin teda Londonis viibimise ajal.’)
EXCEPT: We get up early every day except Sunday. (‘Me tõuseme vara iga päev, välja arvatud pühapäev.’)
FOR: He stayed there for three days. (‘Ta jäi sinna kolmeks päevaks.’)
FROM: I took it from the box. (‘Võtsin selle kastist.’)
IN: In summer they stayed in town. (‘Suvel jäid nad linna.’)
IN FRONT OF: He stopped in front of the house. (‘Ta peatus maja ees.’)
INSIDE: They are inside the house. (‘Nad on majas .’)
INTO: Let him into the house. (‘Lase ta majja.’)
NEAR : Our house is near the postoffice. (‘Meie maja on postkontori ligidal.’)
OF: He bought a bar of chocolate . (‘Ta ostis tahvli šokolaadi.’)
OFF: Dick fell off the ladder . (‘Dick kukkus redeli pealt maha.’)
ON: Put it on the table. (‘Pane see lauale.’)
OUT OF: She took her purse out of her pocket. (‘Ta võttis taskust rahakoti.’)
OVER: He climbed over the fence . (‘Ta ronis üle aia.’)
PAST: He went past the house. (‘Ta läks majast mööda.’)
ROUND : The earth turns round the sun. (‘Maa tiirleb ümber päikese.’)
SINCE : I haven 't seen her since Monday. (‘Ma pole teda esmaspäevast saadik näinud.’)
THROUGH : The river flows through the town. (‘Jõgi voolab läbi linna.’)
TILL ( UNTIL ): We'll wait for you till 2 o'clock. (‘Me ootame sind kella kaheni.’)
TO: Have you been to Spain? (‘Oled sa Hispaanias käinud?’)
TOWARDS: The plane flew towards the north . (‘Lennuk lendas põhja poole.’)
UNDER: She sat under the tree. (‘Ta istus puu all.’)
UP: He ran up the stairs. (‘Ta jooksis trepist üles.’)
WITH: Come with me. (‘Tule minuga.’)
WITHOUT : Don't go out without your coat . (‘Ära mantlita välja mine.’)
6. HISPAANIA KEELE EESSÕNAD
Hispaania keeles puudub nimisõnade käänamine. Käändelõppude funktsioone täidavad eessõnad13.
Eessõna a abil väljendatakse eesti keele alaleütleva või osastava käände vastet.
Ramon Garcia regala un libro a la senorita Teresa .
(‘Ramon Garcia kingib ühe raamatu Teresale.’)
Los estudiantes saludan a Pedro Castillo.
(‘Üliõpilased tervitavad Pedro Castillot.’)
Eessõna con abil väljendatakse eesti keele kaasaütleva käände vastet.
Los ninos pasean con Jacinta.
(‘Lapsed jalutavad Jacintaga.’)
Entro con el medico.
(‘Ma sisenen koos arstiga.’)
Eessõna de abil väljendatakse eesti keele omastava käände vastet.
Es libro de este estudiante.
(‘(See) on selle üliõpilase raamat.’)
Es carta de la profesora.
(‘(See) on professori kiri ehk kiri professorilt (tegemist on naisisikuga).’)
Eessõna a abil võib jäljendada eesti keele sisseütleva käände vastet.
Voy a la universidad.
(‘(Ma) lähen ülikooli.’)
Siempre tomo el autobus para ir a la oficina.
(‘Ma kasutan alati bussi kontorisse sõitmiseks.’)
Eessõna en abil väljendatakse eesti keele seesütleva või alalütleva käände vastet.
En la habitacion hay un receptor de television.
(‘Toas on (üks) televiisor.’)
Los libros estan en la estanteria.
(‘Raamatud on riiulil.’)
Eessõna sobre abil väljendatakse eesti keele seest- või alalütleva käände vastet.
Sapo las noticias sobre el deporte de las revistas.
(‘Spordiuudiseid saan (teada) ajakirjadest.’)
Sõnasõnalt: Ma hangin uudiseid spordist ajakirjadest.
El periodico esta sobre le mesa .
(‘Ajaleht on laua peal.’)
Seestütleva käände vastet väljendame ka eessõna de abil.
De donde saca Vd. las noticias.
(‘Kust Te hangite uudiseid?’)
13 V. Juga, Grammatika. – Hispaania keele õpik, 1979, Tallinn, lk 21-57
Eessõna desde abil väljendatakse eesti keele seest- või alaltütleva käände vastet.
Empieza a llegar el tren desde Malaga.
(‘On saabumas Malaga rong (rong Malagast).’)
Desde aqui no puedo hallar su casa.
(‘Siit (kohast) ei saa ma tema maja leida.’)
Estudiamos desde las nueve hasta les tres.
(‘Me õpime kella üheksast kuni kella kolmeni.’)
Eessõna para abil väljendatakse eesti keele saava käände vastet. Temale järgnevat infinitiivkonstruktsiooni võime tõlkida otstarbelausena.
Llega para pasar aqui unos dias.
(‘Ta saabub, et veeta siin mõned päevad.’)
Eessõna hasta abil väljendatakse eesti keele rajava käände vastet.
Quiero leer esta novela hasta el fin.
(‘Tahan lugeda selle romaani lõpuni.’)
Eessõna sin ilma, -ta abil väljendame eesti keele ilmaütleva käände vastet.
Pablo ha venido sin su amigo.
(‘Pablo tuli ilma oma sõbrata.’)
Siempre contestaba sin pensar.
(‘Ta vastas alati mõtlematult (järele mõtlemata).’)
6.1. Hispaania keele eessõnade võrdlus inglise keele eessõnadega
Ühest küljest on hispaania keele eessõnu lihtne mõista, sest nad funktsioneerivad väga sarnaselt inglise keele eessõnadele14. Samas võivad need olla hispaania keele õppimisel ka üks raskeimaid aspekte , sest pole lihtne meelde jätta, kus mingit eessõna kasutada. Ühte levinumat hispaania keele eessõna en’i võib tõlkida kui inglise keele "in,", mis on selle kõige levinum tõlgendus, kui ka "to," "by" ja "about."
Nii hispaania kui inglise keeles järgneb eessõnale sihitis , mis on tavaliselt nimisõna. Sihitiseks võib olla ka asesõna või tegusõna, mis toimib nimisõnana (inglise keeles võib eessõna vahel olla ka lause lõpus, hispaania keeles mitte). Alljärgnevalt paar näidet, kuidas hispaania keeles lauseid moodustatakse.
inglise keel I
am going
to
the store .
hispaania keel
Yo
voy
a
la tienda.
alus
tegusõna
eessõna
eessõnaline sihitis
14 Spanish for beginners. - http://spanish.about.com/library/beginning/bl-beg-prepositions-intro.ht m.
inglise keel I
see
the shoe
under
the table.
hispaania keel
Yo
veo
el zapato
bajo
la mesa.
alus
tegusõna
otsene sihitis
eessõna
eessõnaline sihitis
Nagu ka inglise keeles, on hispaania keeles mõnikümmend eessõna. Järgnevalt kõige levinumad neist. Tasub meeles pidada, et allpool olevad tõlked pole väga põhjalikud.
6.2. Levinumad hispaania keele eessõnad
Hispaania keele eessõna
Inglise keele eessõna
Näitelaused (hisp. k. – ingl. k.) a
to, at, by means of
Vamos a la ciudad. We are going to the city.
Vengo a las tres. I am coming at 3.
Viajamos a pie. We are travelling by foot.
antes de
before
Leo antes de dormirme. I read before going to sleep.
bajo
under
El perro está bajo la mesa. The dog is under the table.
cerca de
near
El perro está cerca de la mesa. The dog is near the table.
con
with
Voy con él. I am going with him.
contra
against
Estoy contra la huelga. I am against the strike .
de
of, from, indicating possession
El sombrero es hecho de papel. The hat is made of paper .
Soy de Nueva York . I'm from New York.
Prefiero el carro de Juan . I prefer John's car (I prefer the car of John).
delante de
in front of
Mi carro está delante de la casa. My car is in front of the house.
dentro de
inside
El perro está dentro de la jaula. The dog is inside the cage .
desde
since, from
No comí desde ayer. I haven't eaten since yesterday.
Tiró el béisbol desde el carro. He threw the baseball from the car.
después de
after
Comemos después de la clase. We are eating after class .
detrás de
behind
El perro está detrás de la mesa. The dog is behind the table.
durante
during
Dormimos durante la clase. We slept during the class.
en
in, on
Ella está en Nueva York. She is in New York.
El perro está en la mesa. The dog is on the table.
encima de
on top of
El gato está encima de la casa. The cat is on top of the house.
enfrente de
in front of
El perro está enfrente de la mesa. The dog is in front of the table.
entre
between
El perro está entre le mesa y el sofá. The dog is between the table and the sofa.
fuera de
outside of
El perro está fuera de la casa. The dog is outside of the house.
hacia
toward
Caminamos hacia la escuela. We are walking toward the school.
hasta
until
Duermo hasta las seis. I'm sleeping until 6.
para
for, in order to
El regalo es para usted. The gift is for you.
Trabajo para ser rico . I work in order to be rich.
por
for, by
Damos gracias por la comida. We give thanks for the meal .
Fue escrito por Juan. It was written by Juan.
según
according to
Según el periódico, va a nevar. According to the newspaper , it is going to snow .
sin
without
Voy sin él. I am going without him.
sobre
over, about
Se cayó sobre la silla. He fell over the chair .
Es un programa sobre el presidente. It's a program about the president .
tras
after, behind
Caminaban uno tras otro. The walked one after (behind) the other.
7. SAKSA KEELE KÄÄNDED JA EESSÕNAD
Saksa keeles on neli käänet15:
Tugev käändkond
Nõrk käändkond
Naissoost nimisõnade käändkond
Ainsus
nimetav
nominatiiv
osastav
akusatiiv
-n,
-en
alaleütlev
daativ
-n,
-en
omastav
genitiiv
-s, -es
-n,
-en
Mitmus
nimetav
nominatiiv
osastav
akusatiiv
alaleütlev
daativ
-, -n
-, -n
omastav
genitiiv
Nominatiiv on sõna algvorm ja nimetab mingit eset, olendit või nähtust.
Akusatiiv väljendab olendit või eset, kellele või millele tegevus või tähelepanu on otseselt suunatud. Akusatiiv vastab sihitavale käändele. Eesti keeles sihitav kääne puudub, selle käände funktsiooni saab eesti keeles väljendada kolme erineva käände abil:
Kauf den Bleistift! Osta pliiats ! Nimetav.
Er kauft einen Bleistift! Ta ostab pliiatsit! Omastav.
Sie hat keinen Bleistift! Tal pole pliiatsit! Osastav.
Eessõnade rektsioon:
Genitiivi nõuavad: anstatt, auBerhalb, diesseits, halber, hinsichtlich, infolge, inmitten, innerhalb, jenseits, kraft, mittels, oberhalb, statt, um … willen, ungeachtet, unterhalb, unweit, vermöge, zeit .
Daativit nõuavad: aus, auBer, bei, entgegen , gegenüber, gemäB, mit, nach , nächst, nebst, samt, seit, von, zu, zuwider.
15 H. Andresson, M. Paivel – Saksa keele õpik algajaile, Tallinn, 1990, lk 35.
Akusatiivi nõuavad: bis, durch , für, gegen, ohne , um, wider.
Genitiivi ja daativit nõuavad: binnen, dank , längs, laut , trotz, während, wegen, zufolge.
Daativit ja akusatiivi nõuavad: an, auf, hinter , in, neben , über, unter , vor, zwischen, entlang.
8. ERI KEELTE KÄÄNAMISE VÕRDLUS TABELINA
Eesti keel
Soome keel
Saksa keel
Inglise keel
Hispaania keel
Käänete arv
14
15
4
2
Eessõnad
ei
ei
jah
jah
jah
Käänded
nimetav
omastav
osastav
sisseütlev
seesütlev
seestütlev
alaleütlev
alalütlev
alaltütlev
saav
rajav
olev
ilmaütlev
kaasaütlev
nimetav
omastav
sihitav
osastav
sisseütlev
seesütlev
seestütlev
alaleütlev
alalütlev
alaltütlev
saav
olev
ilmaütlev
kaasaütlev
viisiütlev
nimetav
osastav
alaleütlev
omastav
nimetav
omastav
Mõningad eessõnad
anstatt
halber infolge inmitten kraft
oberhalb statt unterhalb unweit vermöge zeit
bis
für
ohne
um
wider
auf
hinter
in
neben
über
unter
vor
to, at
before
under
near
with
against
of, from
inside
since, from
after
behind
in, on
on top of
in front of
between
toward
until
for
for, by
according to
without
over, about
after
a
antes de
bajo
cerca de
con
contra
de
dentro de
desde
después de
detrás de
en
encima de
enfrente de
entre
hacia
hasta
para
por
según
sin
sobre
tras
LISA 1
Euroopa poliitiline kaart
www.geo.ut.ee/kartool/karto/Temkk/MAPubl2.jpg
LISA 2
Germaani
Romaani
Slaavi
Keldi
Balti
Mitte Indo-Euroopa
Kreeka
Albaania
INDO-EUROOPA KEELED
LISA 3
EUROOPA KEELTE RÄÄGITAVUS
kASUTATUD MATERJAL
“Kääne” - EE nr. 5, Tallinn, 1990, lk 315.
Alvre, P., Käänamine. – Soome keele õpik isehakkajaile, Tallinn, 1971, lk 44-45.
Andresson, H., Paivel, M. – Saksa keele õpik algajaile, Tallinn, 1990, lk 35.
Eessõnad inglise keeles. - http://www.hot.ee/eess6nad/sissejuhatus.ht m.
Eesti keele käsiraamat. - http://julia.eki.ee/books/ekkr/m48.html
European Languages. - http://www.ielanguages.com/eurolang.html
Help, T., Eelistame enda oma. – Keel ja Kirjandus 1998, nr 12.
Juga, V., Grammatika. – Hispaania keele õpik, 1979, Tallinn, lk 21-57
Karlsson, F., Indo-Euroopa keeled. – Üldkeeleteadus, Tallinn, 2002, lk 297-298.
Karlsson, F., Ühiskonna mitmekeelsus. – Üldkeeleteadus, Tallinn, 2002, lk 314.
Liiv H., Pikver, A., Omastav kääne. – Inglise keele grammatika, Tallinn, 1991, lk 167.
Peamised inglise keele eessõnad. - http://hot.ee/eess6nad/peamised.ht m.
Roos, T., Tamm, I. – Puhutteko Suomea, Tallinn, 1981, lk 59-60.
Roos, T., Tamm, I., Käändsõna. – Puhutteko Suomea, Tallinn, 1981, lk 213-214.
Spanish for beginners. - http://spanish.about.com/library/beginning/bl-beg-prepositions-intro.ht m.
23