Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Tee annetus täna Sulge
Add link

RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad (1)

1 Hindamata
Punktid
Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Esitatud küsimused

  • Millised reaalajalised nõuded määravad RAS tarkvara koostamise eripära?
  • Millal kasutatakse reaalajasüsteemides pseudokernelit?
  • Mis on pollitav tsükkel polled loop millal seda kasutatakse?
  • Kuidas saab vältida programmis mehaanilise lüliti lülitamisel tekkivat häiret ?
  • Mis on tsükliliselt täidetavad programmid cyclic executives millal neid kasutatakse?
  • Mis on seisunditega juhitav kood state-driven code millal seda kasutatakse?
  • Mis on kaasprogrammid millal neid kasutatakse?
  • Kuidas töötavad katkestustega juhitavad programmid nende eelised ja puudused?
  • Mis on konteksti lülitamine context switching kuidas seda realiseeritakse?
  • Kuidas töötab järjestikplaanur round-robin?
  • Mis on tõrjuva prioriteediga süsteemid millal neid kasutatakse?
  • Mis on hübriidsüsteemid milliseid variante teate?
  • Mis on tegumi juhtimise blokk-mudel task-control block model - TCB?
  • Milline on tüüpiline TCB struktuur?
  • Miks ja millal on vaja tegumeid sünkroniseerida?
  • Millise süsteemi ressursid vajavad tavaliselt sünkroniseerimise kasutamist?
  • Mis on programmi kriitilised piirkonnad?
  • Mis on ringpuhvrid kuidas neid kasutatakse?
  • Mis on kirjakastid mailbox kuidas neid kasutatakse?
  • Mis on semaforid kuidas neid kasutatakse?
  • Mis on loenduvad semaforid milleks neid kasutatakse?
  • Mis on ummik deadlock?
  • Millised tingimused peavad olema täidetud ummiku tekkimiseks?
  • Kuidas vältida ummiku tekkimist?
  • Mis on prioriteetide inversioon selgitada selle tekkimist?
  • Kuidas töötab päritava prioriteediga protokoll priority inheritance protocol?
  • Millised eeltingimused peavad olema täidetud tegumi lihtsustatud analüüsiks?
  • Mida sealjuures kasutatakse?
  • Millistest faasidest koosneb manussüsteemide arendustsükkel?
  • Millised on RAS spetsiifilised nõuded tarkvarale?
  • Mis peab olema ära toodud spetsifikatsioonis?
  • Kuidas riistvara lisamine mõjutab olulisi parameetreid töökindlus energiatarve?
  • Mis on tarkvara usaldusväärsus?
  • Mis on protseduur-orienteeritud disain selle puudused ja eelised?
  • Mis on objekt-orienteeritud disain selle puudused ja eelised?
  • Kui kiiresti programm töötab?
  • Kaua võtab aega koodist täidetava programmi saamine?
  • Kui palju vaeva on vaja keele õppimiseks?
  • Milliseid programmeerimiskeele omadusi on vaja teada ja arvestada RAS korral?
  • Milles seisneb programmeerija efektiivsuse mõõtmismetoodika KLOC mis on delta KLOC?
  • Mida mõõdab McCabe meetrika cyclomatic compexity kuidas seda rakendatakse?
  • Mille poolest erinevad terminid bug" error" fault" ja failure"?
  • Mis on tarkvara musta kastina testimine black-box testing?
  • Mis on tarkvara valge kastina testimine white-box testing?
  • Milliseid sisseehitatud teste reaalajasüsteemides tavaliselt kasutatakse?
  • Mis on agendid millised omadused eristavad neid tavalistest" objektidest?
  • Mis on agendi agentprogrammi a autonoomsus b reaktiivsus c proaktiivsus?
  • Mis on reaalajasüsteem?
  • Mille poolest ta erineb teistest arvutisüsteemidest?
  • Mis teeb arvutisüsteemist reaalajas töötava arvutisüsteemi?
  • Mille poolest erinevad funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded tarkvarale?
  • Millest lähtudes määratakse olekumuutuja väärtustele kehtivusintervall?
  • Kui üks kehtivusintervall?
  • Mida kujutab endast eriolukordade töötlus?
  • Mille poolest erineb aja poolt juhitud süsteem sündmuste poolt juhitud süsteemist?
Vasakule Paremale
RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #1 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #2 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #3 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #4 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #5 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #6 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #7 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #8 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #9 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #10 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #11 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #12 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #13 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #14 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #15 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #16 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #17 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #18 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #19 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #20 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnettS Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

39
doc

Microsoft Operatsioonisüsteemid

Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37

Microsofti...
42
docx

Operatsioonisüsteemide alused

...........................11 Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid...................................................................15 Tänapäev.........................................................................................................................................19 Kasutatud allikad:............................................................................................................................21 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad

Operatsioonisüsteemid
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames

Logistika alused
23
docx

Operatsioonisüsteemi alused

Operatsioonisüsteemi alused · http://codex.cs.yale.edu/avi/os-book/ · http://physinfo.ulb.ac.be/cit_courseware/cscourse.htm · http://www.cs.ut.ee/~varmo/OS2004/slides/ Referaat · Tähtaeg 1. Mai · Teema kooskõlastada õpetajaga · Laadida üles õpetaja serverisse hot.ee/llesurk · Edasi E-õpe · Registreerida ennast keskkonda · E-mail õpetajale · Õpetaja kinnistab teid õigele kursusele · Parooli mitte unustada (küsige e-maili teel õpetajalt) Mõiste Operatsioonisüsteem (OS) ­ see on süsteemi- ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti (riistvara) vahel ­ programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval efektiivsel viisil.

Operatsioonisüsteemide alused
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf)

Esmaabi
555
doc

Programmeerimiskeel

http://java.sun.com/docs/books/tutorial/ Vaata näited ja proovi ka muuta: http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xTurtleLab3.html http://math.hws.edu/TMCM/java/xTurtle/index.html Tutvu Tanel Tammeti näidetega: http://www.lambda.ee/images/7/77/Itsissejuhatus_calc.html http://www.lambda.ee/images/6/61/Itsissejuhatus_xmcssjscriptnaited.zip Tutvu e-Government Academy´ga: http://www.ega.ee/?lang=ee kuula helisalvestisi: http://www.tehnokratt.net/2006/06/09 Kas JavaScript on W3C standard? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. Jah 0% 2. Ei 100% Score: 0/10 2. Milline allolevatest tagidest defineerib tabeli välja? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. 100% 2. 0% 3. 0% 4. 0% Score: 0/10 3.

Infotehnoloogia
575
docx

Nimetu

Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks

Informaatika
50
doc

Exami materajal

realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide arv) reas on antud kõikvõimalikud argumentide väärtused kombinatsioonid ja tabeli paremas veerus igale argumendikombinatsioonile vastav funktsiooni väärtus. AND (JA, loogiline korrutamine, konjuktsioon)

Arvutid



Lisainfo

Tartu Ülikooli aine Reaalajasüsteemid eksami kordamisküsimused ja vastused aastal 2014 kevad semestril

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

Gumnaasium15 profiilipilt
A A:
00:19 29-01-2017





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun