Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad (1)

1 Hindamata
Punktid
Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Esitatud küsimused

  • Millised reaalajalised nõuded määravad RAS tarkvara koostamise eripära?
  • Millal kasutatakse reaalajasüsteemides pseudokernelit?
  • Mis on pollitav tsükkel polled loop millal seda kasutatakse?
  • Kuidas saab vältida programmis mehaanilise lüliti lülitamisel tekkivat häiret ?
  • Mis on tsükliliselt täidetavad programmid cyclic executives millal neid kasutatakse?
  • Mis on seisunditega juhitav kood state-driven code millal seda kasutatakse?
  • Mis on kaasprogrammid millal neid kasutatakse?
  • Kuidas töötavad katkestustega juhitavad programmid nende eelised ja puudused?
  • Mis on konteksti lülitamine context switching kuidas seda realiseeritakse?
  • Kuidas töötab järjestikplaanur round-robin?
  • Mis on tõrjuva prioriteediga süsteemid millal neid kasutatakse?
  • Mis on hübriidsüsteemid milliseid variante teate?
  • Mis on tegumi juhtimise blokk-mudel task-control block model - TCB?
  • Milline on tüüpiline TCB struktuur?
  • Miks ja millal on vaja tegumeid sünkroniseerida?
  • Millise süsteemi ressursid vajavad tavaliselt sünkroniseerimise kasutamist?
  • Mis on programmi kriitilised piirkonnad?
  • Mis on ringpuhvrid kuidas neid kasutatakse?
  • Mis on kirjakastid mailbox kuidas neid kasutatakse?
  • Mis on semaforid kuidas neid kasutatakse?
  • Mis on loenduvad semaforid milleks neid kasutatakse?
  • Mis on ummik deadlock?
  • Millised tingimused peavad olema täidetud ummiku tekkimiseks?
  • Kuidas vältida ummiku tekkimist?
  • Mis on prioriteetide inversioon selgitada selle tekkimist?
  • Kuidas töötab päritava prioriteediga protokoll priority inheritance protocol?
  • Millised eeltingimused peavad olema täidetud tegumi lihtsustatud analüüsiks?
  • Mida sealjuures kasutatakse?
  • Millistest faasidest koosneb manussüsteemide arendustsükkel?
  • Millised on RAS spetsiifilised nõuded tarkvarale?
  • Mis peab olema ära toodud spetsifikatsioonis?
  • Kuidas riistvara lisamine mõjutab olulisi parameetreid töökindlus energiatarve?
  • Mis on tarkvara usaldusväärsus?
  • Mis on protseduur-orienteeritud disain selle puudused ja eelised?
  • Mis on objekt-orienteeritud disain selle puudused ja eelised?
  • Kui kiiresti programm töötab?
  • Kaua võtab aega koodist täidetava programmi saamine?
  • Kui palju vaeva on vaja keele õppimiseks?
  • Milliseid programmeerimiskeele omadusi on vaja teada ja arvestada RAS korral?
  • Milles seisneb programmeerija efektiivsuse mõõtmismetoodika KLOC mis on delta KLOC?
  • Mida mõõdab McCabe meetrika cyclomatic compexity kuidas seda rakendatakse?
  • Mille poolest erinevad terminid bug" error" fault" ja failure"?
  • Mis on tarkvara musta kastina testimine black-box testing?
  • Mis on tarkvara valge kastina testimine white-box testing?
  • Milliseid sisseehitatud teste reaalajasüsteemides tavaliselt kasutatakse?
  • Mis on agendid millised omadused eristavad neid tavalistest" objektidest?
  • Mis on agendi agentprogrammi a autonoomsus b reaktiivsus c proaktiivsus?
  • Mis on reaalajasüsteem?
  • Mille poolest ta erineb teistest arvutisüsteemidest?
  • Mis teeb arvutisüsteemist reaalajas töötava arvutisüsteemi?
  • Mille poolest erinevad funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded tarkvarale?
  • Millest lähtudes määratakse olekumuutuja väärtustele kehtivusintervall?
  • Kui üks kehtivusintervall?
  • Mida kujutab endast eriolukordade töötlus?
  • Mille poolest erineb aja poolt juhitud süsteem sündmuste poolt juhitud süsteemist?
Vasakule Paremale
RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #1 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #2 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #3 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #4 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #5 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #6 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #7 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #8 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #9 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #10 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #11 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #12 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #13 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #14 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #15 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #16 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #17 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #18 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #19 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #20 RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnettS Õppematerjali autor
Tartu Ülikooli aine Reaalajasüsteemid eksami kordamisküsimused ja vastused aastal 2014 kevad semestril

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Arvutid II teooria eksam

Käitumuslik hierarhia module p2: Tarkvara on saadaval: SINTEF, Telelogic, Näited: olekud, protsessid, protseduurid. ............ Cinderella Mitmed sardsüsteemid peavad vastama reaalaja Struktuurne hierarhia end module (www.cinderella.dk). nõudmistele Näited: Protsessorid, räkid, trükkplaadid Siin on mitmeid Ei ole täiesti deterministlik ja ei ole sünkroonne

Arvutid ii
thumbnail
38
docx

Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ

Kordamisküsimused aines IAY0520 1. Mõisted arvuti, arvutisüsteem, arvuti riistvara iseloomustavad näitajad. Arvuti on tarkvarast ja riistvarast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvutisüsteem on täies töökorras arvuti, kuhu kuuluvad arvuti, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti tööks. Arvuti riistvara iseloomustavad näitajad: protsessor – aritmeetika-loogikaüksus (funktsionaalsus; info töötluse kiirus ja täpsus); juhtüksus (paindlikkus; kiirus; keerukus); mälusüsteem – mälusüsteemi hierarhiline korraldus; mälude infomahutavus; mälude kiirus; maksumus; sisend-väljundsüsteem – infoläbilaskevõime (sh reaktsiooniaeg); S/V-süsteemi (SVS) struktuurne korraldus; S/V-süsteemi talitluse korraldus (programselt juhitav SVS; katkestuste süsteemi rakendav SVS; otsemällupöörduse (DMA) rakendamine; kanalite (selektro, multipleks) rakendamine; S/V-protsessorite ehk preprotsessorite (eel

Arvuti arhitektuur
thumbnail
23
docx

Operatsioonisüsteemi alused

Superarvuti · Kümned tuhanded protsessorid Klasterarvuti (cluster) · Mitu arvutit töötavad korraga Suurarvuti (mainframe) · Kümned/sajad protsessorid Tööjaam · Mitu protsessorid Personaalarvuti · Üks protsessor (mitme tuumaline) PC · Lauaarvuti · Kokkupandav arvuti · Märkmikud · Palmtop · Sisseehitatudsüsteem Esimene põlvkond Riistvara ­ mehaanilsed releed, elektronlambid Tarkvara ­ Programmeerimine masinkoodi, puudusid nii operatsioonisüsteemid kui ka süsteemi tarkvara. Teadlased ­ Howard Aiken, John von Neumann, J. Presper Eckert, William Mauchley, Konrad Zuse Selle ajastu arvutid olid: elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured, tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andis elektrijaam OS eelnesid · Teenindusprogrammid ­ laadurid, monitorid. Teine põlvkond Riistvara ­ transistorid, suurarvutid Tüüpilised OS ­ FMS, IBSYS 1952.a. ­ Esimene operatsioonisüsteem loodi firma General Motors uurimislaboris

Operatsioonisüsteemide alused
thumbnail
9
doc

Sissejuhatus Reaalajatarkvaratehnikass e

muudatuse tõttu ümbritseva keskkonna olekus, mis toimuvad juhuslikel ajahetkedel. Aja poolt juhitud süsteemides on kõik interaktsioonid algatatud aja kulgemise järgi. Arvutisüsteem kontrollib vahetult möödunud ajaintervallis toimunud sündmuseid ja valib redigeerimiseks nende hulgast välja olulised. Lisaraskus tekib kellade sünkroniseerimisega. 32. Sardsüsteemid kitsamas ja laiemas mõttes Kitsamas mõttes tähendab sardsüsteem reaalaja süsteemi, mis on ehitatud seadme sisse ja ei ole tavakasutajale üldse märgatav. Sellistes rakendustes on tavaliselt tegemist mikroprotsessoritega ja spetsiaalsete kiipidega, mis on nii sisendi, kui väljundi poolt vahetult ühendatud juhitava/jälgitava objektiga. Laiemas mõttes tähendab sardsüsteem suvalist reaalajasüsteemi, kus vähemalt osa sisendeid ja väljundeid on vahetult ühendatud objektiga. 33. Mille poolest on tarkvaratehnika erinev ja raskemini hallatav?

Sissejuhatus reaalajatarkvaratehnikasse
thumbnail
55
pdf

Google App Engine

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010 Google App Engine ­ Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus.......................................................................................................

Veebiprogrammeerimine
thumbnail
64
docx

Arvutiarhitektuuri eksami teooriaküsimused vastustega

 Arhitektuuris loobuti suletud arhitektuurist ning mindi üle avatud arhitektuurile. Ilmusid omavahel ühilduvaid arvutipered  Osade arvuti põhimäludes asendasid kiired pooljuhtmälud aeglasemaid ferriitmälusid  Arvutite juhtimine toimus valdavalt mikroprogrammjuhtimise printsiibil  Hakati kasutama käskude konveiertöötlust, multitegumtööd ja tööd ajajaotusrežiimis  Laia leviku omandasid operatsioonisüsteemid, kujunes välja tarkvaratööstus standarttarkvara loomiseks  Kõrvuti suurarvutitega arendati intensiivselt miniarvuteid. Viimaseid kasutati sageli juhtarvutina, sh reaalajasüsteemides Esindajaid: IBM System 360 (S/360), CDC 6600, ILLIAV-IV, LINC, PDP-8 Neljas põlvkond (1971 – 1981) Iseloomulikud jooned:  Keskmise ja kõrge integratsioonitasemega mikrolülituste massiline kasutamine

Süsteemiteooria
thumbnail
21
docx

Tarkvara kvaliteet ja standardid

1. Tarkvaratoode ­ mis siia kuulub? Tarkvara arenduse tulem (toode, teenus) hõlmab mitmesuguseid komponente, mis kõik võivad olla kvaliteedihalduse objektid, näiteks arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideseadmed arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine vahendid hoolduseks, muudatusteks, arenduseks teadmised projekti tulemuste kasutamisest; objektsüsteemist (süsteemianalüüs või vajalikud muudatused seadusandluses); projektist; aren

Tarkvara kvaliteet ja standardid
thumbnail
62
pdf

Tarkvaratehnika konspekt eksamiks

Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini arendatavad süsteemid. Insener suuda

Tarkvaratehnika




Meedia

Kommentaarid (1)

Gumnaasium15 profiilipilt
A A:
00:19 29-01-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun