Kõige üldisema hunniku programmeerimisvõimalusi leiab GNU enda tööriistade alt. Mõned keeled: Ada, C, C++, Java, Fortran, Perl, Ruby, Python, C#, Novell, Scheme, Java Virtual Machines. 7 Kasutused Need on kavandatud üldotstarbeliseks kasutamiseks lauaarvutites ja serverites, kuid on võimalik spetsialiseeruda ka muudeks eesmärkideks, sealhulgas: arvuti arhitektuuri toetus, manussüsteemid, stabiilsus, julgeolek, lokaliseerimine konkreetsesse piirkonna või keeled, konkreetsete kasutajarühmade suunamine, reaalaja rakenduste toetamine. Enamus Linuxi versioone sisaldavad ainult tasuta tarkvara. Praegu on juba mitusada erinevat Linuxi versiooni, neist umbes 10 kasutatakse kõige enam. Serverid ja superarvutid Linuxit on alati põhiliselt kasutatud serverite operatsioonisüsteemidena ja on selles valdkonnas üks tähtsaimatest
sünkroniseerimist · Unsynchronized Objects ühelõimeliste programmide korral pole vaja sünkroniseerimist · Sünkroniseerimismehhanismide lisamine objektidele lisab koodi, mida pole vaja, kui sünkroniseerimist ei kasutata näit. class library tegemisel lisab koormust 71. Millal on reaalajasüsteemide programmeerimisel parem kasutada objektorienteeritud keeli, millal protseduurorienteeritud keeli? Protseduur vs OO: · Sõltub olukorrast Manussüsteemid - enamasti OO ei sobi 1. Programmi töökiirus 2. Ajaline ettemääratus 3. Programmi suurus PC (ja analoogilised) süsteemid OO eelistatud 1. Arendamise mugavus 2. Arendamise kiirus [Objektorienteeritud keeled: Võimaldavad suurendada programmeerija efektiivsust, koodi usaldatavust, koodi korduvkasutatavust RAS korral Smalltalk, C++, Java, C#, Ada 95 toetavad abstraktseid andmeid, kapseldumist,
annaabi.ee 
