VANAKREEKA TEATER Tähtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli Dionysose kultusel. Märtsis-aprillis korraldati suured dionüüsiad, veinijumala auks peetud pidustused. Rongkäigus ja Dionysose altari ümber lauldi jumalale ditürambe ehk ülistuslaule. Lauljad riietusid sokkudeks, et kehastada ulakaid ja purjus saatüreid. Rongkäigu ees, viinamarjadega ehitud vankris, istus Dionysos, käes viinamarjaväätidega ehitud kepp türsos. Dionysos oli looduse loovate jõudude jumal, veini- viinamarja- ja joobumusejumal, viljakusejumal. Ta kehastas instinkte, tundeid, intuitsiooni. Ditürambi teemadering hakkas vähehaaval laienema. Kui algselt austati vaid Dionysost ja kujutati tema tegemisi, siis hiljem lisati juurde heeroste lugusid, kogu mütoloogiast tuttavat ainest. Kreeka teatri alguseks loetakse aastat 534 eKr, kui Thespise-nimeline koorijuht astus oma kaaslaste seast esile, hakkas kooriga dialoogi ...
Tallinn 2011 Sissejuhatus on esimee lõik peale annotatsiooni. Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib *Seletus, kuidas nende segajatega toime tulla Kirjatöö eesmärgid: *Teadvustada inimesi, kuidas erinevad faktorid meie aega raiskavad *Õpetada inimestele, kuidas aega paremini kasutada ja mitte laiskuse ohvriks jääda *Kirjatöö lahkab probleeme, mille põhjustajaks on tänapäeva lai valik meelelahutusvõimalusi. Kirjatöö põhisõnum: *Leevendus aja raiskamise probleemile peitub igas indiviidis endas Plussid ja miinused: *Kõik näited on arvutiga seotud, meelelahutusvõimalusi on kõvasti rohkem.
Ohjeldamatu tarbimine kuidas see mõjutab maailma arengut. Suur osa tänapäeva majandusest on suunatud inimlikele nõrkustele. Inimesed langevad pidevalt reklaami ohvriks ning tarbivad järjest enam. Ohjeldamatu tarbimine mõjutab ka maailma arengut. Inimesed tarbivad väga palju. Kui erinevaid asju ostes ja kasutades ei mõelda kunagi, kuidas see mõjutab terve maailma arengut. Üheks suureks probleemiks tänapäeval on maavarade kasutamine. Inimesed raiskavad neid üha rohkem. Erinevaid asju kasutades ei mõelda kunagi, palju selleks läheb vaja nt. elektrit. Kahjuks on tarbijatel ükskõik sellest, kuidas meie põlevkivivarud tasapisi ammenduvad. Inimesed raiskavad ka meeletult palju puhast joogivett. Keegi ei mõtle sellele, et kusagil arengumaades on samal ajal tohutult palju lapsi, kes surevad veepuudusesse. Neil alakaalulistel ja näljas lastel ei ole puhast joogivett, samal ajal kui arenenud riikides elanikud puhast
Rohkem kui miljardil inimesel tuleb elada ilma puhta joogiveeta. ÜRO hinnangul kannatab aastaks 2025 kaks kolmandikku maailma elanikkonnast joogivee puuduse käes. Veepuudust halvendavad veelgi: ulatuslik metsade hävitamine, mis vähendab pinnase veemahutavust; kliimamuutused, mis mõjutavad sademete jaotumist maapinnal, sama ala võib vaheldumisi kannatada põuda ja üleujutuste poolt põhjustatud tugevaid vihmasadusid; vee kulu, suuremates linnades läheb kuni 40 % vett raisku. Veel raiskavad vett suured firmad, nagu näiteks Coca-Cola. Nad kasutavad 2,7 liitrist puhtast veest 1 liitri toote jaoks ja 1,7 liitrit pudelite ning tehnika puhastamise jaoks, millest jääb järgi reovesi. Lahendusi nende probleemide jaoks on mitu. Tehakse juba präegu palju reklaami, et tuleb vett kokku hoida. Näiteks, kui hambaid pestakse tuleks kindlasti kraan vahepeal kinni panna, et vähem raisata. Sellest on kindlasti kasu aga mitte küllalt, et probleemi lahendada. Kõige rohkem kasu
Sageli on just vale toitumine põhjuseks hilisematele südameprobleemidele. Väga tähtis on, et sa sööd igapäev korralikult ja saad kätte oma igapäevased vitamiinide normid. Söömise juures ei ole mitte probleemiks ainult ülesöömine vaid ka mitte söömine. Nälgimisi esineb rohkem tüdrukutega, nad arvavad, et on paksud ja tänu sellele otsustavad enam mitte süüa. Edasijõudnud inimkond jaguneb üldiselt kaheks: need, kes raiskavad sööki seda söömata jättes, ja need, kes seda ära süües ennast raiskavad seda sõnas Kalev Kesküla. (http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/söök). Iga inimesel on oma maitse, kuid oluline on jälgida, et Sinu igapäeva toit oleks tasakaalustatud ja mitmekesine. Selleks on loodud toidupüramiidi, kus on järjestatud olulised toiduained nende tähtsuse ja koguse järgi. Selle kohaselt on oluline tarbida teraviljasaaduseid, puu- ja juurvilju, piimasaaduseid, liha, kala ja muna
20%-hoiab millegi suure ostmiseks 3.Oled sa ise kunagi raha teeninud? 100%-Jah 4.Mida raha sinujaoks tähendab? 80%-Väga tähtis 20%-On tähtsamaid asju kui raha 5.Kui näed maas 20 senti ,kas võtad selle 20%-Ei maast ära ? 60%-Jah 20%-vahel Uurimustöö kokkuvõte Nooremad õpilased ei tea veel kust see raha ikkagi tuleb ja raiskavad raha mingite mõtetuste peale .Nagu minu uurimustöös välja tuli raisatakse oma raha väga palju riietele ,eriti teismelised kes tahavad ilusad olla ja poistele ennast näidata.Suuremad aga juba teavad ,et raha on väga hinnaline ja igat ninni- nänni nad ei osta.Suuremad aga raiskavad oma raha toidule, sest koolides peavad gümnaasiumi õpilased endale ise lõuna ostma ja sellest tõusiski minu uurimuses suuretel sõõk.
Taavi Kuusk Rahvastiku kasv Probleem: Rahvastiku kasv on üks suuremaid keskkonnaprobleeme, mis seab planeet Maad ohtu. Inimesed reostavad keskkonda, toituvad, raiskavad ressursse ja sekkume ökosüsteemide toimimisse. Oma esimese miljardini jõudis rahvastik alles 19.sajandi algul ning tänaseks on maailma rahvastikuarv küündinud juba üle 7 miljardi. Kriitilisemad keskkonnakaitsjad on rahvast võrrelnud vähkkasvajaga. Lahendus: Kui tahame Maad olevat elu säilitada, peaksime õppima uut moodi elama ning muutusi tuleks läbi viia juba täna. Tuleks panna ka suuremaid määre laste sünnile, liigsele tarbimisele ja
· Ümber jumala silma on seitse surmapattu. · Kõik tegelased teevad pattu. Lõbude aed Lõbude aed · Ei kujuta taevast täiusliku kohana. · Põrgus piinavad inimesi maapealsed loomad. · Kujutab inimesi alasti. Heinakoorem Heinakoorem · Heinakoormat tõmmatakse deemonite poolt põrgusse. · Järel käivad paavst, keisrid ja rüütlid. · Kritiseeris paavsti ja ühiskonda. Narrilaev · Näitab kuidas inimesed raiskavad oma elu lõbude peale. · Kritiseerib vaimulikke. Mõju renessanssile · Näitas, et igal inimesel on jumalast oma enda kujutus. · Inspireeris paljusid kunstinikke oma deemonite kujutamisega, · Andis Madalmaade kirikule surmajärgsest elust uue vaatepunkti. Kasutatud materjal · Wikipedia · Google · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessan · http://web.zone.ee/marjukodukas1/MadalmaadejaEestikun · http://www.abcgallery.com/B/bosch/bosch.html
Sest tootjad ei julge lasta teha reklaami, mis oleks uuem ja huvitavam. Nad kardavad, et inimestele ei meeldi sellised reklaamid ning seepärast lastaksegi teha ikka samu vanu ja igavaid reklaame. 5. Mis on kuldne langevari? Suur summa, mis saadakse lahkumishüvitisena. 6. Kas inimestel on parim-enne tähtaeg? Jah, nii kaua kui inimene ei näe välja vana nii kaua on ta kõlblik. 7. Mis oli filmi mõte? Et inimesed raiskavad suuri summasid reklaamimise peale, kuid nad võiks selle asemel hoopis aidata inimesi.
minevikku? Aeg peatub. Mitte kell ei lõpeta tiksumist, vaid me ei saa edasi minna, kui p ole lasknud lahti oma süümepiinadest või vihast. Minu jaoks on elus kõik mööduv ja ka ov. Me oleme kõigest inimesed, me teeme vigu ning kuskil pole kirjas, et peaksime ilmtingimata kahetsema neid. Peame vaatama kaugemale, küsima endalt: „Mida ma sellest õppisin?“ , ja siis näeme, kuidas elu läheb ainult edasi. Eriti nooreeas me ei kontrolli oma aega. Tänapäeval paljud istuvad internetis ja raiskavad mõtetult aega selle peale kuigi võiks minna õue, hingata värsket õhku ja suhelda inimestega, aga ikkagi paljud inimesed eelistavad jääda arvuti taha. Kokkuvõtteks peab ütlema, et aega ei saa tagasi võtta aga me saame teha kõik selleks, et seda tulevikus mõistlikult kasutada.
Kuidas lahendada inimkonna toiduprobleem? Inimkonna suureks probleemiks on saanud toidu puudus. Rahvaarv maailmas pidevalt kasvab ning toidust jääb paljudele inimestele puudu. Kuigi maailma põldudelt, karjamaadelt ning merest saadud toiduainetega peaks kogu maailm söönuks saama, ei suudeta neid kõigile inimestele toimetada. Esimeseks lahenduseks peaks minu arust olema inimeste toiduvarude võrdsustamine kogu maailmas. Kuna paljudes riikides(N: USA) raiskavad inimesed toitu ning söövad üle, siis peaksid need varud minema hoopis nälgivatele inimestele. Tuleks luua mingi süsteem, kus riigi toiduülejäägid saadetaks sinna kus seda vajatakse. Praegu on põldude all 11% ja karjamaa all 10% kogu maakera maast. Põllumaid ei oleks nii kerge juurde teha, kuna napib vastavat pinnast. Samas saaks aga karjamaade alasid laiendada. Eksperdid väidavad, et on võimalik kasutusele võtte ka seni
panid teda tundma, et ümberringi on kõik masendav. Hispaania eluga oli peategelane väga rahul, kuid tundus, et ta ei soovinudki mingeid puudusi sealse elu juures näha. Näiteks teoses puudub Hispaanias täielikult kuritegevus, mis tegelikult seal kindlasti palju esineb, kuna seal on palju sisserändajaid. Kindlasti ei ole reaalne see, et kõikidel Hispaania meestel on väga tasuvad töökohad ja nende naised istuvad päevad läbi kodus ning raiskavad raha. Tegelikult elu siin ja seal pool piiri ei olegi nii erinev , kõik sõltub inimesest endast, mida ta soovib ja kas ta selle nimel ka pingutab. Raamatus kirjeldatud elu Hispaanias oli pigem läbi huumori kirjutatud (meelega äärmuslik), kui reaalset elu kirjeldav reisikiri.
ALATUT JA KURJA, MITTE AINULT PÜHA, VAID KA PROFAANSET, MITTE AINULT SULNIST, VAID KA RÕVEDAT, MITTE AINULT LUBATUT, VAID KA LUBAMATUT. • KÕIKIDE NENDE PAARIDE TUMEDAMAD POOLED ON SAMAVÕRD INIMLIKUD EMOTSIOONID KUI HELGED – NING NAGU KAASAEGSE KUNSTI AJALUGU ON NÄIDANUD, ON NAD MITMES MÕTTES VAST ISEGI TUGEVAMAD JA OLULISEMAD. KASUTAUD KIRJANDUS • HTTP://WWW.EETIKA.EE/ET/KUNST • HTTP:// ARVAMUS.POSTIMEES.EE/V2/3691477/TARMO-JUERISTO-MIKS-INIMESED-RAISKAVAD-OMA-ELU-AERA-PI IRIDE-UELETAMISELE • HTTPS://WWW.GOOGLE.EE/
Ökoloogiline jalajälg on mõõdupuu, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist. Ökoloogiline jalajälg hindab toote või teenuse elutsükliga kaasnevat ruumikasutust ja on mõõdetav hektarites aasta kohta . Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saab tulemuseks umbes 2 hektarit, kuid inimesed raiskavad palju rohkem. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind kui piiratud ressurss, mida inimesed kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks. · Maakera pind on jagatud kategooriateks: · haritav maa (põllu-, karja- ja metsamaa); · bioproduktiivne meri (kalapüügiks vajalik territoorium); · energiamaa (energia tootmiseks ja jaotussüsteemideks vajalik maa-ala); · täisehitatud maa (hooned, teed jms); · bioloogilise mitmekesisuse jaoks jäetud maa.
Õnn, selle algus ja lõpp Õnn... Sellest nii palju tänapäeval räägitakse... inimesed raiskavad aega selle otsimiseks ja selle ootamiseks... Vaatavad kaugele ette, tihti unustades sellest, et on vaja vaadata oma jalgade ette. Õnn on olemas igal inimesel . On vaja ainult õigeaegselt lihtsalt sellest aru saada. Olla õnnelikud tahavad kõik, aga mitte kõik suudavad seda teha. Inimesed üha rohkem mõtlevad pisimistlikult. Nad ei suuda eksisteerida ainult positiivselt mõtlemisega. See negatiivsus tungib meie ellu ning õnnest me lihtsalt unustame
Terve elu on inimesed üritanud oma elu lihtsamaks teha. Selleks on targad inimesed mõelnud välja erinevaid teid, kuidas inimeste elu lihtsamaks teha: tolmuimejad, lennukid, raadiod, telefonid ja arvutid. Arvutitehnoloogia on maailma märgatavalt muutnud, nii paremuse kuid kahjuks ka halvemuse suunas. Miks, siis ikkagi arvutimaailm inimesi muudab, sealhulgas ka mind? Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. Seda näitavad kõik uuringud. Noored raiskavad enda elu, rikuvad silmi, rühti ja kõike seda tühise arvutis istumise pärast. Kindlasti kannatab inimese vaimne pool ja suhtlemisoskus. Pidev suhtlemine Facebookis või messengeris võib rikkuda keelekasutust, teeb selle lohakaks, minul õnneks seda probleemi pole. Arvutimängud võivad rikkuda mõttemaailma, sest enamik mängudest on tapmisega seotud. Nii võib juhtudagi ühel päeval, et nooruk läheb kooli ja võtab relva kaasa ning hakkab koolis
palju energiat vee kiire voolu tõttu. Seda viimast juba kasutataksegi väga palju. Üleujutustega kaasneb ka palju prügi. Vesi toob kaugemalt kõik prügi nähtavale, mis on väga kole. See vesi on reostunud ja keegi ei taha seal kuidagi liigelda, kuigi see on sel ajal suhteliselt võimatu nagunii. Hiljem, kui vesi on ära kadunud tuleb teha suuri koristustöid. Parandada maju ja korjata prügi. Suured uputused raiskavad inimeste aega. Loodusnähtuste vastu inimesed ei saa. Keegi ei saa ju panna taeva alla kotti ette, et lund maa peale ei sajaks. Kõik tule ära kannatada ja abitumatele tuleb toeks olla selajal, kui kõik see valge vaip otsustab sulama hakata. Siiski on seal midagi positiivset ka lumi kaob ja tuleb kevad ning seejärel soe suvi.
ka inimesi, kes on loobunud töö otsimisest ning on õnnelikud tööturaha saamisel. Kuid inimestel ei jätku tööturahast, et elada elamisväärset elu. See, et inimestel ei jätku oma rahast vajalikke ravimite ostmiseks on väga halb.See rahapuudus toob omakorda kaasa uue ohu ,mille tagajärjel suureneb haigete inimeste hulk. Seda põhjustab veel see, et inimesed ei mõista vahel,kui8 tähtis üks või teine ravim on ja raiskavad raha meelelahutuste peale. Inimesed ei saa raha arvestada ainult toidu peale,kuna elamisega kaasnevad ka arved, mis vajavad õigeaegset tasumist. Rasketes tingimustes mõeldakse rohkem enda peale ja inimesed on hoolimatud teiste suhtes ning kipuvad rohkem erinevaid olmejäätmeid loodusess viima,mis reostab meie keskkonda. Rahaliste raskustega peredes ei ole võimalik vanematel last lasteaeda panna, kuna see halvendaks nende rahalist seisu veelgi
täiendamiseks küsitakse teistelt nõu ja abi või loetakse raamatuid, kus püüame saada oma küsimustele vastuseid. On mõeldud ka koolitusi neile, kes tahavad ennast peale olemasolevate teadmiste veelgi rohkem täiendada. Parim kingitus oma lastele on neile pühendatud AEG. Paljudel lastevanematel ei ole aega, mida oma lastele pühendada. Oma aja asemel maksavad nad lapsed kingituste ja taskurahaga kinni, arvates see asendab koosolemise aja. Orienteeruvalt kuni 14 aastased lapsed raiskavad ära kuus umbes 19 miljonit krooni. Tänapäevane kasvatus erineb nähtavalt varasemast ajast, selle põhjusteks võib tuua raha, hea elu, ühiskonda ja võimaluste rohket maailma- nendel lastel jääb hiljem teadmine, et miski ei tule raskelt.
midagi oodata. Minu meelest on Lucky natuke ironiseeriv nimi: just see, et tal midagi oodata pole, on just õnnetu ju. Ootajate juurde ilmub ka poiss, kes iga päev veenab ootajaid, et ta on esimest korda nedne juures, ent ometi tundub, nagu käiks igakord seesama poiss. Iga eelnev päev on samasugune-kordub. Samuti on ka puu järgmisel päeval lehtedes, kuigi peaks olema järgmine päev. See on justkui sümbol aja möödumisele, mida inimesed raiskavad ootamisele. Ootamine kellegi või milleg järgi, mida ei tule on vägagi sarnane uskumustele ja religioonile. Palju on ennustatud maailma lõppu ja viimset päeva. Samuti ka räägitakse saatusest, et sellel on tegelikult meiega suuremad plaanid ja kõik, mis juhtub, juhtub põhjusega. Tegelikult tundub see kõik inimeste kartusena vastutus enda peale võtta. Sellega ju põhjendatakse enda ebaõnnestumised ja eksimused, sest kui midagi on
Alatoitluse tõttu on lapse areng takistatud. Sotsiaalsest aspektist kahjustab toidupuudus suhteid ja tekitab häbitunnet, nii et need, kes kõige rohkem vajaksid toetust, on tihti kõige vähem võimelised seda küsima. Alatoidetud lapsed kannatavad kidura kasvu all ja nad ei arene nii hästi kui toidetud lapsed. Et rahuldada maailma sanitaar- ja toiduvajadusi , läheks maksma ainult 9,1 miljardit eurot. Sama palju raha raiskavad ameeriklased ja Euroopa liit parfüümide peale igal aastal. Pole midagi südantlõhestavamat kui näha näljas oleva lapse nägu. Probleem pole mitte söögi tootmise puuduses vaid selles, et vaestel ei ole selle jaoks raha. Juba ainuüksi aastal 2008 kasvas nälgivate inimeste hulk 40 miljoni võrra. Aafrika lapsed pingutavad, et saada kasvõi üht korralikku einet päevas, samas kui nii mõnelgi ameerika lapsel ei paista toidust küllalt saavat
samas sellega võib kaasneda hinnatõus. Plussid Palgatõus võimaldaks paremat elukvaliteeti Miinused Palgatõusuga kaasneks hinnatõus Aastas raisatakse 1,3 miljardit tonni toitu maailmamajandusel kulub sellele 570 miljardit eurot aastas raiskamise kõik tagajärjed ei pruugi veel praegu tunda anda, "neid tuleb kanda meie lastel ja lastelastel". praegu raisatava toidu arvel võiks likvideerida mitme riigi näljahäda Kõrge sissetulekuga riigid raiskavad toitu tarbimisfaasis, arenevates maades läheb aga toiduaineid kaduma tootmisfaasis "tööstuslikku Aasiat" Hiinat, Jaapanit ja LõunaKoread kus iga päev läheb raisku üle 100 kilo aedvilju ja 80 kilo teravilja inimese kohta. Miinused Paljud inimesed nälgivad samal ajal kui teised viskavad toitu minema Järgmisel aastal jääb keskmine pension maksuvabaks ja tõuseb 354 euroni Riigieelarve läbirääkimistel otsustati, et pensionite täiendav
Vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse Veehoidlate rajamine ( veevarudeks kuivadel perioodidel) Õigeaegne väetamine ja läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses Heitvete puhastamine http://2.bp.blogspot.com/_oW8s2oAvAVI/TL7w0oRut_I/AAAAAAAAAPE/SyYK0tCn8v8/s1600/india.jpg Veeprobleemid Eestis Puhast vett külluses Eesti inimestel isiklikud veevarud (kaevud , tiigid ) Veekogude reostatuse põhjuses on väetised ja reovesi Inimesed raiskavad vett liiga palju http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0c/EU_location_EST.png/800px- EU_location_EST.png Nõuanded Vett tuleb tarbida mõõdukalt Paranda tilkuvad kraanid Keera kraan peale kasutamist hoolikalt kinni Külmunud toiduained sulata veega täidetud kausis Kasuta aedviljade keetmise asemel aurutamist Käi pigem dussi all kui vannis
Kuna tööjõudu on vähe, tuleb seda osta juurde välismaalt, sest oma rahvas valgub üle maailma laiali, kas siis peale keskkooli või kõrgkooli lõpetamist või sellepärast, et paljud piirid on nüüd avatud Sellest tekkib ka järgmine probleem - haridus. Kuigi Eestis on haridustase endiselt kõrge, jätavad paljud noored kooli lõpetamata ning asuvad varakult tööle. Nendest väga paljud elavad oma vanemate arvelt, teenivad keskmiselt ning raiskavad raha lõbustuste peale, suurem osa rahast läheb aga narkootikumide ning alkoholi tarbimise peale, mis on väga suur probleem tänapäeval mitte ainult Eestis, vaid terves maailmas. Samas paljud, kes lõpetavad ülikooli, lahkuvad välismaale, kuna sealne tööpalk ning elatustase, eelkõige Põhja riikides, on tunduvamalt parem kui Eestis. Aina vähemaks on jäänud neid, kes lõpetavad ülikooli kodumaal ning asuvad siin samas ka tööle
toidujäätmeid kokku ligikaudu 92,6 tuhat tonni. See kuulub sinna 4% sisse. Kui 92 tuhat tonni on vähem kui 4%, siis mõtle, palju seda prügi ikka tegelikult tekib. 75 protsenti toidujäätmetest tekib kodumajapidamistest, 14 protsenti toitlustusasutustes, 7 protsenti kaubandusettevõtetes ning 4 protsenti toiduainetööstuses. Eesti keskmine perekond viskab toidukaona aastas ära ligikaudu 120 euro väärtuses toitu lastega leibkond isegi 200 euro eest aastas. Mis tähendab, et kokku raiskavad Eesti pered 63 miljoni euro väärtuses toitu aastas. Toidukauplustes jääb toitu müümata hinnanguliselt 22 miljonit euro eest. See tähendab, et kokku viskame toidukaona Eestis ära ligi 100 miljoni eurot aastas. Aga mida ma siis saaksin teha, sa küsid? - Novembri eelviimane nädal on kuulutatud üleeuroopaliseks jäätmetekke vähendamise nädalaks. Selle raames kutsutakse inimesi üles jäätmeteket vältima ning ressursse säästlikult kasutama
soojuseks muuta. Kui hõõgniit muutub piisavalt kuumaks, siis tekib valgus. Kuna 98% energiast läheb aga soojuse, mitte valguse tootmiseks, on suur osa elektrienergiast tegelikult raisatud. See muudab hõõglambid vähem efektiivsemaks kui LED lambid, mis vajavad vähem elektrit, et eraldada samas koguses valgust. Negatiivne keskkonnamõju - Hõõglambid on keskkonnakaitsjate poolt nimetatud kahjulikeks mitte ainult selle tõttu, et nad raiskavad valguse tootmisel energiat soojuse peale, vaid ka seetõttu, et nad eraldavad märkimisväärses koguses süsinikdioksiidi. Tänu soojuse tootmisele koormavad nad jahutussüsteeme nagu näiteks kliimaseadmeid. Paljud jahutusüsteemid saavad energiat söega töötavatest energiajaamadest, mis on tuntud kasvuhoonegaaside tekitajad. Lühike eluiga - Hõõglambi eluiga võib ulatuda 700-st kuni 1000 tunnini. See tähendab, et kui seda regulaarselt kasutada põleb see vähem kui aasta.
soojusvaheti, välje ja aeglusti. 12. Milleks kasutatakse tuumareaktoreid? Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja laevadel ning tuumafüüsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks. 13. Millised on tuumaasjandustega seotud põhilised looduskaitseprobleemid? Radioaktiivne kiirgus on eluohtlik ja võib suuremate kiirgusdooside korral põhjustada kiiritushaigust. Suuretehnoloogia tingimused raiskavad loodusvarasid ja saastab keskkonda. 14. Millised on bioloogilistele organismidele ohtlikud kiirgused? Kahjulikud ja ohtlikud on radioaktiivsed kiirgused. Väga ohtlik on inimesele gammakiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur. Eriti ohtlik on gammakiirgus arenevatele organismidele. Alfa- ja beetakiirgustega pole probleemi seni, kuni neid ei organism ei hinga sisse või neela neid toiduainetes 15. Mis on kiirgusdoos? Millistes ühikutes seda mõõdetakse?
elamise heaks. Kindlasti mõne jaoks teeb, aga pole asi millega kiidelda. Kõige rohkem pani mind mõtlema väide ,,Meil on üles kasvanud pööraselt andekas 1825aastaste põlvkond, kelle peatsete saavutuste kõrval võib eelnenu kahvatuda. Tahan sellest osa saada." Ma ei saa sellega täiesti nõus olla, kuna päris paljud inimesed minu suhtlusringkonnast elavad lihtsat elu. Pean silmas seda, et olgugi, et nad käivad tööl või koolis, vaba aja raiskavad nad lihtsalt joomisele. Ja mind võib-olla häiribki see, et nad ei oska oma andekust rakendada. Ma ei saa nüüd väita, et kõik sellised on, mõni on vägagi aktiivne ja kasutab oma annet ja oskusi õigesti. Kui inimesed lahkuvad kodumaalt teatud olukorras, kus neil pääsu pole, siis ei tähenda see seda, et nad ei armasta kodumaad. Kindlasti vanemas eas naasevad nad siia, sest see on koht kus nad sündisid ja kasvasid. Kodumaa on kõigile armas. Ma arvan, et inimesed, kes palju
Kahjuks oleme probleeme eitades jõudnud olukorrani, kus mitmed keskkonnaprobleemid on meil üle pea kasvamas. Üheks suurimaks probleemiks võib tuua jäätmete kuhjumise. Allika 1 andmetel valisid looduskaitsjad 2008. aastal välja 7 keskkonnaprobleemi, mis on osutunud arvatust suuremaks. Esimese koha selles loetelus sai inimkonna ohjeldamatu juurdekasv, mida peetakse kõige suuremaks keskkonna mõjutajaks ja planeedi Maa ohustajaks. Inimesed toituvad, raiskavad ressursse, reostavad keskkonda ja sekkuvad ökosüsteemide toimimisse. Mõned kriitilisemad keskkeskkonnakaitsjad on inimesi võrrelnud maakera vähkkasvajaga. Kui inimkond tahab kasvava rahvastikuga toime tulla, peame õppima uut moodi elama. Globaalne keskkonnakriis ei ole kauge tulevik, vaid reaalne olevik. Elanikkonna juurdekasvu tulemusena suunduvad inimesed elama linnadesse, mille tagajärjel kasvavad linnad üha suuremaks
järjest vaenulikumaks ning ei suuda ega tahagi teiste inimeste arvamusi, tegusid ega tõekspidamisi mõista. Kui keegi erineb meist millegi poolest ja meid häirib see mingil moel, siis muutume tihtipeale vastikuks ja sallimatuks ega austa selle inimese vabadust omada omaenda maailmapilti ja uskumusi. Kristlus Kuigi Eestis on kristlus peamine usk on siiski inimesi, kes seda usku ja kristlasi omaks ei võta ja neid ei austa. Arvatakse, et inimesed usuvad väljamõeldut ja raiskavad lihtsalt selle peale oma aega, mida tegelikult ei eksisteeri. Euroopa riikides tehtud uuringu põhjal tuli välja, et kristlaste ja nende pühakodade vastu pandavaid kuritegusid ei panda eriti tähele ehk siis teistele peale kristlaste enda ei lähe nendega toimuv korda. Antisemitism Antisemitism on termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikust juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioonsele või kultuurilisele taustale. Rassismi vorm sai valdavaks 19. sajandi teises pooles
satuvad ohtu ökosüsteemid ning teatud hetkel oleme silmitsi nende täieliku hävimisega. Viimaseks tõsiseks mureks kujuneb kindlasti tulevikus ka toidupuudus. Sellega oleme pidanud tegelema juba praegu, teades, et Aafrikas on näljahäda suur probleem. Toidu transport vaesematesse riikidesse on kulukas, kuid peaksime siiski aitama ja toetama ka neid, kellel selleks endal võimalusi pole. Arenenud riikides on palju inimesi, kes toiduda pirtsutavad ning seda raiskavad, aga nad ei mõista, et kellelgi teisel oleks ära visatud toitu vaja, et elus püsida. Inimkonna suurenedes väheneb põllumaa pind ja see muudab kõigi toitumise lähiaastatel raskemaks. Samuti on aeglustunud kõlvikute viljakus. Ligikaudu 500 miljonit inimest elab riikides, kus põllumaad pole enam nii palju, et kasvatada vajaminevat toitu. Seega peavad nad sõltuma sissetoodud toidst. Aga kui riikides jätkub toidu raiskamine, siis seda ei jätku tulevikus meile kõigile.
Tallinn 2011 Sissejuhatus on esimee lõik peale annotatsiooni. Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib *Seletus, kuidas nende segajatega toime tulla Kirjatöö eesmärgid: *Teadvustada inimesi, kuidas erinevad faktorid meie aega raiskavad *Õpetada inimestele, kuidas aega paremini kasutada ja mitte laiskuse ohvriks jääda *Kirjatöö lahkab probleeme, mille põhjustajaks on tänapäeva lai valik meelelahutusvõimalusi. Kirjatöö põhisõnum: *Leevendus aja raiskamise probleemile peitub igas indiviidis endas Plussid ja miinused: *Kõik näited on arvutiga seotud, meelelahutusvõimalusi on kõvasti rohkem.
On inimesi, kellele meeldib blogide ja portaalide kaudu oma mõtteid väljendada. Osa neist ei julge inimestele kõike rääkida ja sellest internetis kirjutamine on neile kergem. Mõned tahavad, et nende mõtted saaksid teatavaks paljudele teistele, ja näevad, et internet annab neile selleks võimaluse. Üheks põhjuseks võib pidada ka ajaga kaasaskäimist ja tahet teistega sarnaneda. Kõik suhtlusportaalide kasutajad ei ole seal oma mõtete jagamiseks. Paljud neist raiskavad mitmeid tunde oma päevast lihtsalt selleks, et lugeda teiste postitatud teateid, pilte, linke või muud sellist. Paraku ei näe nad ise, et selles midagi halba oleks ja nii kulubki nende aeg eimillegi peale ära. Samuti ei mõista paljud blogijad, et nende kirjutised on kättesaadavad igaühele ja lugejatele antakse liiga palju informatsiooni oma eraelust. Vahel isegi nii palju, et lugejast saab jälitaja või identiteedivaras ning see võib lõppeda väga halvasti. Lisaks
- Energiavõsa, hakkepuit - Biogaas Eesti energeetika - Umbes 70% ulatuses kasutatakse kodumaiseid kütuseid. - 95% elektrienergiast toodetakse põlevkivist - 88,6% elektrist toodetakse Narvas, (elektrijaamades) riigi äärmises kirdeosas Põlevkivi plussid - Meie oma energiavarad, annavad sõltumatuse - Töökohad Ida-Virumaal - Pikad kaevandamised kogemused - Keemiatööstuse tooraine (vaigus, lakid, õlid) Põlevkivi miinused - Väike kütteväärtus - Taastumatu maavara - Karjäärid raiskavad maad - Põhjavee reostus ja tase muutub - Tuhamäed ja aherainemäed on koledad - Põletamine reostab õhku - Tehnoloogia vananenud Keskkonnaprobleemid - Põletamine saastab õhku - Tuhamäed, settebasseinid - Aherainemägede põlengud - Häviv põllumajanduslik maa ja mets - Langatused kaevanduste kohal - Põhjavee ja jõgede reostus
tööd. DRAM-ides on andmed salvestatud mällu bitide maatriksina. Kui algab andmevahetustsükkel, aktiveeritakse maatriksi. Vastav rida. Selleks kulub aga teatud taktide arv, on viivitus. Pärast seda aktiveeritakse vastav veerg mälus, ning mälukontroller saab lugeda või kirjutada andmeid. Niikaua kuni me tegutseme samas reas, ei teki meil enam viivitust. Kui vaja vahetada rida, peame me antud rea deaktiveerima ja aktiveerima uue rea. Need raiskavad omakorda takte, millek käigus ei toimu andmete kirjutamsit ega lugemist. SDRAM- Synchronous dynamic random access memory. Temeist on DRAM tüübiga, mis on sünkroonis süsteemi siiniga. Erinevad SDRAM-id ning nende areng: SDR SDRAM – Single Data Rate Synchronous Dynamic Random Access Memory. Eesti keeles sünkroonne dünaamiline muutmälu. Antud mälu taktsagedus on sünkroonis protsessori taktsagedusega. Andmevahetus saab toimida ainult üks kord takti jooksul, kas siis langeva või
Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................. ...............................3 1.Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed...............48 KOKKUVÕTE.............................................................................. ................................9 Sissejuhatus Üritan leida materjali siis sellest, kuidas inimesed raiskavad toitu ja samas paljud inimesed selleasemel nälgivad. Räägin ka sellest kuidas näljahädasi saaks ära hoida ja toitu vähem ära visata. 1. Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed. Kolmandik maailma toidust rändab prügikasti, kuid näljahäda, eriti Aafrika riikides, on suur. Kuidas lõpetada raiskamist ja aidata näljahädalisi? Ei ole ju võimalik Euroopas prügikasti minevaid toiduülejääke sinna saata, sest Euroopas toidu
gümnaasiumisse. Keegi ei sundinud neid sellist valikut tegema. Selle asemel, et õppida, tegeletakse terve kooliaasta lustimisega. Tulles gümnaasiumisse, peaks oma annet siiski kasutama. Praeguses eas peaks juba selge olema, et õppimine toimub enda, mitte õpetaja või lapsevanema jaoks. Teada- tuntud tõde on, et mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Vaadates ringi kaasõpilaste seas, näen neid andekaid inimesi. Väga kurb on, et kõik inimesed ei kasuta võimeid ära ja raiskavad neid. Kooli tulek on mõne õpilase jaoks teisejärguline. Toimub päevade ja nädalate kaupa puudumine, millele tuuakse põhjuseks haigestumist. Minu meelest on see rumalus tegemist on pikaajalise nähtusega nimega laiskus. Sügisel tuli meile uus kultuuriloo õpetaja, kes ütles, et igal oinal on oma mihklipäev. Kooli lõpuni on 3 nädalat jäänud. Terve kooliaasta andekust ja aega raisates on tekkinud olukord, kus õpilasel on
rohkem ja rohkem, siis ometi kui mõtlema hakata, ei ole teadmiste suurenemine Maast meie igapäevaelu muutnud. Me ei ole loodusega enam nii seotud ja võib ka öelda, et oleme ka Maast eraldunud, kuna meid eraldab asfalt ning betoonmaja seinad ja vundament. Merest oleme kaugele südalinna kolinud ja meie värskest õhust on siin linnas saanud paks sudu. Inimesed teavad selliseid asju nagu näiteks, et Maal on magevett kõigest 3% ja sellest hoolimata raiskavad nad seda ja isegi reostavad. Hommikul, kui hambaid pestakse, lastakse veel joosta selle asemel, et kraan kinni keerata kuniks vett ei kasutata. Muidugi leidub inimesi, kes oskavad vett mõistlikult kasutada ja seda säästa ja mina üritan olla üks nendest, aga paraku ma kardan, et sellest ei piisa. Peale vee raisatakse veel elektrit, kui jäetakse tulesid põlema, isegi kui toas ei viibita. Inimesed teavad väga hästi, et nad saastavad õhku, kui nad oma BMWdega tööle,
tal palju rohkem aega iga manöövri tegemiseks. Purjus juht võib tõesti ka õnnelikult koju jõuda, aga suure tõenäosusega võib ka raske liiklusõnnetuse põhjustada. Purjus inimesed unustavad ära kokkulepped ja ei vasta telefonidele, ei lase uksest sisse. Üks minu sugulane on muidu tubli töömees, aga kui jooma hakkab, siis joob nädal aega jutti. Ei ilmu õigeks ajaks õigesse kohta, ei suhtle kellegagi ja ei vasta telefonile. Küll on kahju, et tublid inimesed ennast niimoodi raiskavad. Minu arvates eriti kole on see, et alkohol lööb sageli pered lõhki. Kui isa joob liiga palju alkoholi, siis võib ta muutuda vägivaldseks. Ema kannatab, lapsed kannatavad. Võimaluse korral läheb ema koos lastega mujale elama. Siis lapsed kasvavad ilma isata. Kokkuvõtteks võib öelda, et alkohol on väga kahjulik, kui seda palju juua. Eestis on liiga palju alkoholi tarbimist. Olen kindel, et minust ei tule joodikut. Tahan elada õnnelikult ja täisväärtuslikult, olla
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Ajaloo vältel oleks inimesed ühiskonna just kui üles rajanud raiskamisele. Kunagi ennemuiste, päris alguses, ei teadvustatudki inimesed endale seda. Kuid, mida aeg edasi, seda rohkem hakati raiskama, kuni ajani, mil inimesi enam ei huvitanudki kas ja kui palju nad loodust rikuvad või selle arvelt raiskavad. Tegelikkus on see, et inimtegevuse toimel on tekkinud negatiivsed laiaulatusliku haardega keskkonnaprobleemid. Keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Kuigi meil on ehk veel kõike piisavalt, kas siis ei soovi me, et ka meie järeltulevaltel põlvedele jätkuks seda? On ka Kurt Vonnegut ju öelnud ,,Me oleme oma planeedi ressursid, sealhulgas ka õhu ja vee, maha laristanud nagu homset ei olekski, ja sellepärast homset ei tulegi"
probleemi lahendama ei hakata. Toiduliidu juht Sirje Potisepp avaldas 26. jaanuaril Vikerraadiole antud intervjuus arvamust, et toidu äraviskamine ei ole Eestis veel nii suur probleem kui Euroopa rikastes riikides. Väga hea näide on sates “Food factory”, kus näidatakse erinevaid ettevõteid, kes toodavad erinevaid tooteid inimesele söögiks. Seal räägitakse, kui palju tooraineid ettevõted raiskavad toodangule. Siin võib öelda ka seda, et toodetakse seda, mida inimene tegelikuses ei vaja tarbimiseks. Näide: selleks, et toota komme, tuleb ettevõtele kasutada päevas 50 tonni suhkrut! Inimesed ei vaja nii palju tooraine raiskamist kommidele ning peavad aeg ajalt mõtlema mitte ainult rahale, kuid ka meie maailmale, kuidas see tootmine võib mõjutada meid ja meie loodust.
Konflik on selles: venelased tahavad, et neil oleks võimalus saada informatsiioni ka vene keeles nii lektsiooni ajal ( õpetajad selgitavad ka vene keeles, kui seda oskavad), kui ka pärast seda (õppematerialid on nii eesti, kui ka vene keeles). Eestlased on muidugi vastu. Ühes aines lektsioonide ajal vaidlevad tihti eestlased ja venelased teine teisega, sest venelased paluvad õpetajat korrata, selgitada vene keeles või tõlkida mõne sõna. Eestlased ütlevad, et sellega venelased raiskavad nende ja õpetaja aega ja see segab neid keskenduda ja õppida. Nii esimestel, kui ka teistel on selles situatsioonis õigus. Aga kellel on siis see õigus suurem, seda peab lahendama õpetaja, sest just ta annab materjale ning peab selgitama või mitte selgitama venelastele nende emakeeles. Eesti üliõpilaste pool. Siin on kaks suurt põhjust. Esimene põhjus on kõikidele nähtav. Õpeasutus asub Eesti Vabariigis, kus riigikeel on eesti keel, seda teavad kõik, seda teavad ka need tudengid
Mängimise elamistoiming näitab elu, kus õpilased veedavad aega meelelahutades. Vaid hoopis see võiks olla spordiklubid, huviringid ja kõik see, mis ei ole kohustuslik nende jaoks. Töötamine täiskasvanutel mängib suur rool. Nad peavad valida õige elukutse ja töö. Samuti täiskasvanutel on ka igasugused ülesanded, mis nad peavad teha iga päev, mis on kohustuslik nende jaoks. Siit tuleb ka probleem: täiskasvanud raiskavad liiga palju aega tööle, aga mängimiseks jääb vähe. 3 1. TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING TÄISKASVANUTEL 1.1. Töötamise elamistoiming täiskasvanutel Sõna töötamine kasutatakse tavaliselt indiviidi igapäevase põhitegevuse kirjeldamiseks ja esmaselt seostatakse seda tulusa teenistusega. Töötatakse selleks, et saada sissetulekut, mille eest võib muretseda elamiseks vajaminevat nii endale kui sõltlastele
tagaks hea töökoha. Nii on alustanud ka oma teed paljud kuulsad teadlased, poliitikud ja arstid, kes tänu kooliajal nähtud vaevale lendavad nüüd kõrgelt. Neljas võimalus lennata kõrgelt võib tabada igaühte, kes mängib lotot. Kui ühel hetkel naeratab inimesele õnn ning hommikul ärgates on temast üleöö saanud miljonär, sõltub püsivalt kõrgustesse jäämine ainult ja ainult temast ning tema tarkusest. On inimesi, kes mõtlematult lihtsalt raiskavad oma miljonid aasta-paariga ära ja siis avastavad kurbusega, et nii lihtsalt nagu see tuli, sama lihtsalt on see lennanud tuulde, lisaks kõigele on võib-olla kaotatud ka sõbrad ja sugulased. Samas on kindlasti ka neid, kes investeerivad targalt tulevikku, laevad ennast positiivsete emotsioonidega näiteks täites oma unistusi reisides või annetades neile, kes kannatavad tõelise puuduse all. Kuigi miljonid iseenesest ei ole veel
Raamatu lõpptulemus oli etteaimatav, aga ei saa väita, et see jutt mulle ei meeldinud, tegevus kulges siiski põnevalt ja kiiresti. Vahelduseks oli seda väga hea lugeda ja kindlasti pani teos mind mõtlema tänapäeva noorte elude peale. Mõtlesin loo tegelastega kaasa ja püüdsin selgusele jõuda miks mõni sellise otsuse vastu võttis, sest ise oleksin teinud hoopis teistmoodi. Hale on vaadata noori või lugeda neist, kes oma nooruse lihtsalt alkoholi peale raiskavad ja seda aega tõeliselt nautida ei oska. Eelkõige soovitaksin raamatut noortele, kes on jõudnud teismeikka, kuid muidugi võivad seda lugeda kõik, kes soovivad.
Näide lihtsamast termotuumareaktsioonist 21H+31H 42He+n (vabanev energia +17,6 MeV). Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja –laevadel ning tuumafüüsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks. Tuumaasjandusega seotud põhilised looduskaitseprobleemid: radioaktiivne kiirgus on eluohtlik ja võib suuremate kiirgusdooside korral põhjustada kiiritushaigust. Suuretehnoloogia tingimused raiskavad loodusvarasid ja saastab keskkonda. Kiiritustõbi on suure radioaktiivse kiirgusannuse tekitatud haigusseisund. Kiiritustõve esmased tunnused on erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. Põhilised kiirguskaitsemeetmed: kiirgusallikaid varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid. Kui kiirgusoht on reaalne või on tekkinud kahtlus ohtliku doosi saamise
elukäiku tervikuna. Aristoteles lisab siia veel ühe tingimuse, üteldes, et päris õnnestunuks saab inimese elu pidada alles siis, kui ka tema järeltulijad elavad õnnelikku elu. KUULSAD ÜTLUSED Mis on olemine? Soov teada on inimesele loomuomane. Inimene on olemuselt poliitiline loom. Loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene. Inimesi võib jagada nendeks, kes koguvad nagu elaksid nad igavesti ja nendeks, kes raiskavad nagu sureksid nad juba homme. Kõik teavad, et surm on möödapääsmatu, aga et ta on veel kaugel, siis keegi temast ei mõtle. Tervik on rohkem, kui tema osade summa. Me sõdime selleks, et elada rahus. Hea algus on pool võitu. Vaimukus on haritud ülbus. KOKKUVÕTE Referaadiga sain ülevaate Aristotelese elust ja filosoofiast. Aristotelese vaated on väga huvitavad. Arvan, et tänu tema ning ka teiste filosoofide tööle on meie maailmapilt just selline
narkotiki.ru/experience_1543.html) Moraalsed argumendid. Riik peab mõtlema kõike inimeste peale, kes riigis elavad, sealhulgas on ka need inimesed, kellel on narkosõltuvus. Narkootikumide kasutamise keelamine võib põhjustada narkosõltlaste surma, kuna narkootikumide otsimine, leidmine ja kasutamine on raskendanud. Samuti narkootikumide keelamine tähendab ka seda, et need inimesed leiavad narkootikuid ainult ,,mustas turus", kus hinnad on väga kõrged ja narkosõltlased raiskavad rohkem raha. Narkootikumide legaliseerimine odavdab narkootikumid ja narkosõltlased võivad vähem raha raiskata. Nõndasama ,,musta turu" kasutamine tähendab ka seda, et need inimesed peavad seadust rikkuma. Narkootikumide legaliseerimine aitab neid inimesi seadust järgima. Kui Eestis legaliseeritakse narkootikume, siis narkosõltlased võivad vähem karta õiguskaitseorganeid ja see toob nendele rohkem tahmist enda sõltuvusest ravida.
Sellega tegelemine küll avardab meie maailmanägemust, annab kogemuse, kuid pole otseselt seotud meie missiooniga, sellega, sellega, mida siin elus tegema peaksime. Kõik toimib analoogiliselt sellele, kui vahel mõned kadestavad teisi, kellel on väga jõuline, atleetlik kehaehitus vms. Nad suunduvad spordisaali ning hakkavad jõuliselt tegelema oma keha muutmisega, söövad hormoone või söövad tohutuid valgulise toidu koguseid, kahtlustamata, et nad lihtsalt raiskavad aega, kuid väga kiiresti purustavad oma füsioloogilisi süsteeme, mis pole sellisteks eesmärkideks ette nähtud. Nii ka meie, valides vale ala, tegelikult purustame end. Kui tegeleme millegagi, mida armastame, siis kaotame ajataju. Selleks, et endale selline tegevusala leida, on kõige parem toetuda meile looduse poolt antud annetele. Need on olemas igaühel, kuid mitte kõik ei oska neid ära tunda. Kui miski on meile lihtne, me ei
..........................................15 Lisad...................................................................................................................................................................................................16 Sissejuhatus Meie uurimuses osales 30 14-15 aastast õpilast, millest 26 olid sobilikud uurimuse jaoks. Meie hüpoteesiks on, et noored raiskavad palju raha oma telefonide peale. Samuti uurime kui palju noored räägivad telefoniga ning kellega. Samuti milleks kasutavad noored telefoni veel peale helistamise. 3 Telefonide peale kulutatav raha 1.1.1 Keskmine kuu arve Küsitletutest 27 % jäi kuu telefoni arve vahemikku 0-100 krooni, 42 % vahemikku 101-200 krooni, 15 % vahemikku 201-300 krooni, 12 % vahemikku 301-400 krooni ning 4% vahemikku 401-500 krooni.
annaabi.ee 
