Mille poolest erinevad süsteemitehnika ja tarkvaratehnika ? Sarnasused? Tarkvaratehnika on süsteemitehnika konkretiseering tarkvaratoodete
tegemise valdkonda. Tarkvaratehnika on tugevalt seotud
arvutiteadusega., erinev on suhtumine reaalsesse maailma.
Tarkvaratehnika tunneb rohkem huvi tarkvara loomise protsessi
administratiivsele ja tehnilise korraldamisele ning juhtimisele.
Tarkvaratehnika peab ideaalis oluliseks, et töötluseks kasutatav
lähteinfo vastaks võimalikult täpselt tegelikkusele.
Tarkvaratehnika toode valideeritakse näidates tema vastavust reaalse
maailma vajadustele. Tarkvaraprojekti lähteülesanne tuleneb
vahetult süsteemile esitavatest nõuetest, lahendus sõltub
oluliselt kogu süsteemile ja süsteemi arendamisele seatud
kitsendustest ning konkreetsetest nõuetest. Süsteemitehnika on tehnokäsitluse rakendamine süsteemide
projekteerimiseks ja loomiseks.
Mida tuleb silmas pidada süsteemi tükeldamisel alamsüsteemideks? Süsteem on kogum omavahel ühendatud, interaktsioonis olevaid
alamsüsteeme. Süsteemi tükeldamisel peaks iga alamsüsteem
säilitama oma funktsionaalsuse. Alamsüsteemid peavad suutma töötada
ka üksi. Üksikute alamsüsteemide omaduste ja funktsioonide
kombineerimisel saadakse teenuse uus kvaliteet.
Alamsüsteemide ühendamisel tekkiva sünergismi põhjused Alamsüsteemid eraldi ei suuda tagada teenuse kvaliteeti.
Alamsüsteemid võivad oma kitsast funktsiooni täita perfektselt,
kuid see alamsüsteem ei suuda hõlmata kogu käsitletavat
funktsionaalsust. Alles alamsüsteemide sünergism üheks suuremaks süsteemiks annab oodatud tulemuse. Süsteem ei saa olla alati
optimaalne iga üksiku alamsüsteemi mõttes, küll aga peaks olema
kõikide nõudmiste suhtes võimalikult hästi funktsioneeriv.
Omadused, mis põhjustavad reaalajasüsteemide klassi ja modelleerimissüsteemide klassi erinevuse Modelleerimissüsteemid tegelevad reaalsemaailma nähtuse
modelleerimisega kasutades mudeleid . Esmaseks probleemiks on tagada
olemasolevate matemaatiliste teooriate ja nende
arvutirealisatsioonide võimalikult täpne vastavus. Süsteemide
realiseerimisel on raskuseks mittetäielikult kirjeldatud nõuete spetsifikatsioon . Reaalajasüsteemid on tegelikkuse uus komponent , mis toimib
iseseisvalt reaalses maailmas, on interaktsioonis teda ümbritsevate
maailma osadega ja võib aktiivselt mõjutada nende käitumist.
Reaalajasüsteem toimib sageli üsna pika aja jooksul sõltumatult
oma kasutajast.
Miks on vaja süsteemi elutsüklit jagada etappideks ? Tarkvara on toode ja tema loomise protsess on oma suure keerukuse
tõttu mitte kuigi hästi juhitav. Süsteemi loomise protsessi
lihtsustamiseks on see jagatud etappideks. Läbitud etappide käigus
liigutakse mitte formaalsest tegelikust maailmast formaalsema poole.
Süsteemide spetsifitseerimine, projekteerimine , analüüs, verifitseerimine ja osaliselt testimine toimub (pool)formaalses
maailmas. Lõpliku realiseerimise käigus viiakse süsteem tagasi
tegelikult eksisteerivasse maailma. Etappideks jagamisega saab igat
sammu kirjeldada sama skeemiga – probleemi fikseerimine, täiendava
info otsimine, meetodi ja tööriistade valik, probleemi lahendamine,
saadud kogemuse analüüsimine ning meetodite ja tööriistade
modifitseerimine.
Erinevus süsteemi spetsifikatsiooni ja tegeliku süsteemi vahel Süsteemi spetsifitseerimine toimub (pool)formaalses maailmas,
tegelik süsteem eksisteerib aga mitteformaalses maailmas.
Miks ei saa süsteemile esitatavad kasutajanõuded kunagi täielikult kirjeldada süsteemi soovitavat funktsioneerimist? Süsteem toimib reaalses maailmas, kus objektidel on loendumatu arv
omadusi. Arvuti kaudu tekib suletud juhtimisahel, mis võib oluliselt
muuta esialgselt hinnatud (ilma arvutita eksisteerinud) süsteemi
omadusi ja temale esitatud nõudeid ja kitsendusi.
Tarkvarasüsteemi funktsionaalsed nõuded Mittefunktsionaalsed nõuded tulenevad vajalikest ajalistest
kitsendustest ning töökindluse, ohutuse, hooldatavuse, turvalise
jms nõuetest.
Mis on reaalajasüsteem? Reaalajasüsteemi võib vaadelda kui loodus- või tehiskeskkonda
sisseehitatud arvutisüsteem, mis muudab oluliselt esialgse keskkonna funktsioneerimise kvaliteeti ja/või vormi. Reaalajasüsteem
moodustab liidese kolme valdkonna – juhitav või jälgitav objekt,
arvutisüsteem ja inimene – vahel.
Mis teeb arvutisüsteemist reaalajas töötava süsteemi? Arvutisüsteem töötab reaalaajas, kui süsteemi töö õigus on
defineeritud mitte ainult algoritmi täitmisel saadud
arvutustulemuste alusel, vaid oluline on ka ajahetk, millal need
tulemused saadi. Reaalajas töötav arvutisüsteem on vahetult
ühenduses lähteinformatsiooni allikaga, sageli ka arvutustulemusi
kasutava objektiga.
Termodünaamiliselt avatud ja suletud süsteemid Andme- ja infotöötlussüsteemid on suletud – lähteinfo liigub
arvutist sisse ja tulemused välja läbi väga rangelt tsenseeritud kanalite , hästi defineeritud kujul. Reaalajasüsteemid on avatud.
Sel on kaks liidest – inimliidese kaudu liigub enamus infot hästi
defineeritud kujul, läbi protsessiliidese liigub väga erinevatesse
esinemisvormidesse kodeeritud informatsioon. Lisaks puudub arvutil valida info vastuvõtu hetke (infovahetus toimub tihti peale
keskkonna initsiatiivil).
Erinevus paralleelsete ja sundparalleelsete programmide vahel Sundparalleelsus on paralleelsus, mis on tarkvara insenerile peale
surutud ümbritseva keskkonna poolt. Vajalik reaalajasüsteemide
nõuete täitmiseks.
Funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete erinevus Funktsionaalsete nõuete all mõistetakse inim-operaatori ja
juhitava/jälgitava kobara poolt arvutikobarale esitatavaid nõudeid.
Funktsionaalsed nõuded iseloomustavad kasutaja
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui
laed faili alla
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
120 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kõik kommentaarid