Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 (0)

Q: Miks viiakse börsile aktsiad ja võlakirjad?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014

Q: Millest sõltub Euribori suurus?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Raha ja pangandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks viiakse börsile aktsiad ja võlakirjad?
Millest sõltub Euribori suurus?

Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad
Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad ; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu -tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad , ühistupangad, hoiu-laenuühistud
Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid ; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad ; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid.

Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg )
Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis - ja pensionifondid ; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru kutselised osalised; Väärtpaberituru kauplemiskohad ; E-raha asutused; Makseasutused.

Eesti krediidiasutused
Pangad ja ühistupangad.

Hoiu-laenuühistute eripärad kommertspankadega võrreldes
a) Hoiused ja laenud: ainult ühistu liikmetele; b)Liikmetel võrdne hääleõigus ; c)Seadusandlus: Hoiu-laenuühistu seadus; d)Hoiused ei ole Tagatisfondi kaitse all e) Eraisiku hoiuse intressitulu maksustatakse tulumaksuga; f)Palju kõrgemad hoiuste intressimäärad - kõrgema riski kompenseerimiseks.

Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad
Kindlustusseltsid: Kindlustusselts on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamine . Kindlustuse põhiliigid : a) Kahjukindlustus - lepingud riskide maandamiseks; b) Elukindlustus - lepingud nii riskide maandamiseks, kui ka säästude kogumiseks.
Kindlustusvahendaja - Kindlustusmaakler - esindab kindlustusvõtja huve; Kindlustusagent - esindab konkreetse kindlustusseltsi huve

Fondivalitsejad ja fondid
Fondivalitsejad - Fondivalitseja on aktsiaselts , mille põhiliseks tegevusalaks on fondide või väärtpaberiportfellide valitsemine. Fondi valitsemine:• fondi aktsiate või osakute väljalaske korraldamine; • fondi vara investeerimine; • fondi vara üle arvestuse pidamine jm.
Investeerimis- ja pensionifondid: Lepingulised investeerimisfondid on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogumid, mille vara valitseb fondivalitseja. Aktsiaseltsina asutatud fondid (1 fond); Lepingulised investeerimisfondid (42 fondi); Kohustuslikud pensionifondid (23 fondi); Vabatahlikud pensioonifondid (12 fondi).

Investeerimisühingud ja investeerimisteenused
Investeerimisühingud - Investeerimisühing on vastava tegevusloaga aktsiaselts, mille püsivaks tegevuseks on investeerimisteenuste osutamine. Eestis tegevusloa alusel tegutsevad investeerimisühingud: 1. Admiral Markets AS; 2. AS Cresco Väärtpaberid; 3. AS KIT Finance Europe; 4. Evli Securities AS.
Peamised investerimisteenused: • väärtpaberitega tehingute tegemine kliendi nimel ning arvel; • väärtpaberitega oma arvel kauplemine; • väärtpaberitest moodustatud kliendi portfelli valitsemine; • väärtpaberite emiteerimise korraldamine ja tagamine.

Väärtpaberiturgude tüübid
Võlakirjade turg ; Aktsiaturg; Tuletisinstrumentide turg; Esmane turg; Järelturg; Reguleeritud turg (s.h. börs ); Reguleerimata turg (Over the counter )

Väätpaberituru osalised
a) Emitendid - raha hankijad
b) Investorid - raha paigutajad (• Otseinvestorid; • Portfelliinvestorid)
c) Kutselised investorid: • Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements); • Maaklerifirmad (brokerages); • Kommertspangad; • Kindlustusseltsid; • Investeerimisfondid, pensionifondid jt.
d) Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja

Balti väärtpaberituru emitentide nimekirjad
• Balti põhinimekiri - Väärtpaberibörs (34 aktsiat); • Balti lisanimekiri - Reguleeritud turg (44 aktsiat); • First North Baltic - Alternatiivturg (2 aktsiat); • Balti võlakirjade nimekiri (umbes 10 emitendi, sh. Leedu riik); • Balti vabaturg (peatatud)

Finantsinstrument ja väärtpaber
Finantsinstrument on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument.
Väärtpaber on finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet (aktsia, fond), võlasuhet ( võlakiri ) või õigust omandisuhtele ( tuletisväärtpaber ).
Väärtpaberituru seadus § 2. Väärtpaber on järgmine varaline õigus või kohustus või leping: 1) aktsia või muu samaväärne kaubeldav õigus; 2) võlakiri, vahetusväärtpaber või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus; 3) märkimisõigus, mis annab õiguse omandada punktis 1 või 2 nimetatud väärtpabereid ; 4) investeerimisfondi osak ; 5) rahaturuinstrument; 6) tuletisväärtpaber; 7) kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus.

Investeerimisfondid: tüübid, NAV
Investeerimisfondide tüübid:
a) Kasvufond ( growth fund) – paigutab investorite raha kasvuaktsiatesse; kõrge riskitasemega fond.
b) Tulufond ( income fund) – paigutab investorite raha võlakirjadesse või stabiilsete dividendiga kvaliteetaktsiatesse; väiksema riskitasemega fond.
c) Väärtusfond ( value fund) – paigutab investorite raha fundamentaalselt allahinnatud väärtpaberitesse. (Aktsiafond - keskmisest kõrgema riskitasemega fond; Võlakirjafond (intressifond, fixed income fund) - madala riskitasemega fond; Segafond - paigutab raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui deposiitidesse; Rahaturufond ( money market fund) - madala riskitasemega ja kõrgele likviidsusega fond, paigutab raha rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse; Indeksfond (index fund, börsil kaubeldav indeksaktsia) – paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu; Regionaalne fond - paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse; Majandussektori fond - paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse).
NAV - fondi osaku puhasväärtus (Net Asset Value)

Börsil kaubeldavad fondid, indeksaktsiad
1. Börsil kaubeldav suletud investeerimisfondid (closed-end investment funds, CEF) - aktiivselt juhitud , fondijuht otsib pidevalt huvitavaid investeerimisvõimalusi. Fondi halduskulud on 1-2% mahust. CEF-d on noteeritud börsidel alates 1920 -st
2. Indeksaktsiad (index- shares ) - eesmärgiks järgida teatud indeksi (portfelli) liikumist ; passiivselt juhitud (saab hakkama ka hea arvutiprogramm ). Juhtimiskulud on madalad, 0,3-0,5% mahust. Indeksaktsiad on noteeritud börsidel alates 1990 –st.

Balti börside arengutee
1993-1996 Kauplemise algus Tallinna, Riia ja Vilniuse börsidel
2001 Helsingi börs (HEX) omandas strateegilise osaluse Tallinna börsil ning aasta hiljem ka Riia börsil Soome kauplemissüsteemi HETI kasutuselevõtt
2003-2004 HEX ja Stockholmi börs ühinesid, moodustati OMX Group Rootsi kauplemissüsteemi SAXESS kasutuselevõtt, Emaettevõte noteeriti Helsingi ja Stockholmi börsidel
2004 Tallinna ja Riia börsid moodustasid ühtse Balti väärtpaberituru: ühine indeks ja börsiettevõtete nimekiri, ühine turuinfo veeb ja muud infokanalid , ühtlustatud reeglistik ja lihtne ligipääs
2005 Vilniuse börs võttis kasutusele kauplemissüsteemi SAXESS ning ühines Balti turu põhimõtetega
2008 NASDAQ OMX Group Inc. moodustamine
2010 Kauplemissüsteemi INET kasutuselevõtt 7 börsil

Miks viiakse börsile aktsiad ja võlakirjad ?
Aktsiad: Lisavõimalus võtmetöötajate paremaks motiveerimiseks. Klientide sidumine ettevõttega läbi aktsionäri staatuse. Ettevõtte turuväärtuse kujunemine (ülevõtmiseks?). Järelturu loomine ettevõtte aktsiatele. Kaubeldavad aktsiad kui maksevahend ülevõtmistel. Väljumisvõimalus senistele investoritele.
Võlakirjad: Ettevõte kehtestab ise võlakirjatingimused – fikseeritud või ujuva intressimäära, maksete sageduse, lunastamistingimused, tagatise jms. Nõuded võlakirjaemitentidele on madalamad. Võlakirjade noteerimine annab ettevõttele tähtajalise börsikogemuse. Osalust investoritele ei loovutata, kasumit ei jagata. Võlakirjadega järelturul kauplemise võimalus avardab võimalike investorite ringi ja suurendab nende huvi võlakirjadesse investeerimise vastu. Ettevõttel on võimalus võlakirjad enne lunastamistähtaega järelturult tagasi osta, suurendades finantsjuhtimise paindlikkust.

Avalikuks mineku võtmeaspektid

Turumanipulatsioonid ja kauplemisjärelevalve
Kauplemisjärelevalve: MIKS? a) Õiglane hinnakujunemine; b) Näpuvigade likvideerimine; c) Manipulatsioonide vältimine . KUIDAS? a) SMARTS (eelseadistatud alarmid); b) Market Replay; c) Online-jälgimine; d) Volatiilsuslimiidid. MIS EDASI? a) Tehingute tühistamine , reputatsiooni kaotus; b) Maakleri litsentsi tühistamine; c) Kriminaalvastutus .

Info avalikustamine ja insaiderid
Avalikustamine
Teabe avalikustamise põhimõtted - Avalikustada tuleb kogu teave, mis võib oluliselt mõjutada ettevõtte väärtpaberite hinda. Avalikustamine peab toimuma ilma põhjendamatute viivitusteta. Teave peab olema õige, täpne, täielik ja üheselt mõistetav.
Erandid avalikustamisest - kohese avalikustamise reeglid ei rakendu, kui: • on õigustatud huvi (läbirääkimised jmt); • viivitamine ei ole avalikkust eksitav; • konfidentsiaalsus on tagatud (konfidentsiaalsuskohustus). Viivitamine toimub omal vastutuse. Börs võib teha erandi põhjendatud taotluse alusel.
Insaider: • isik, kes omab siseteavet või juurdepääsu siseteabele; • isik, kes loetakse siseteavet omavaks: – emitendi juhid, – emitendi olulised aktsionärid ja olulised tütred ning nende juhid. Insaideri lähikondne: Insaideri kooselav abikaasa, alaealine laps, vähemalt aasta ühist majapidamist omav isik, samuti mõne loetletud isiku poolt kontrollitav äriühing.

Raha loome , raha pakkumine, rahaloomeasutused
Raha loome (raha pakkumine, money supply). Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: • Keskpank - laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha ) ja annab pankadele laenu; • Krediidiasutused – korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha).
Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. Eesti rahaloomeasutused: •Eesti Pank , •krediidiasutused, •hoiu-laenuühistud, •rahaturufondid.
Raha pakkumine

Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja

Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika)

Rahamassi suhtarvud

Intressimäära kujunemise teooriad

Võlakirjade hind ja intressimäär

Euroopa Keskpanga peamised reguleeritavad intressimäärad
• nn. Baasintressimäär: Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär – need operatsioonid tavaliselt annavad pangandussüsteemi likviidsuse põhiosa.
• Hoiustamise intressimäär - pangad võivad seda intressimäära kasutada üleööhoiustamisel Eurosüsteemis
• Laenamise intressimäär – üleöölaenude intressimäär pankadele Eurosüsteemi poolt

Euribor ja euro-rahaturu intressimäärade indeksid
Euribor on intressimäär, millega suurpangad üksteisele raha laenavad. • See on Euribor´i pankade paneeli kuuluvate pankade poolt teatatud laenupakkumiste intressimäärade keskmine.
• Pankadevahelisel turul pakutakse tähtajalised hoiused ja laenud eurodes ühest prime -pangast teisele prime-pangale. Millest sõltub Euribori suurus? - a) Euroopa Keskpanga intressipoliitikast; b) Suurpankade ootusest Euroopa Keskpanga intressipoliitika suhtes
Teised euro-rahaturu tähtsamad intressimäärade indeksid: • EONIA (Euro OverNight Index Average ) - tagatiseta üleöö laenutehingute kaalutud keskmine määr pankadevahelisel turul, mis on koostatud Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ( EFTA ) riikide 36 paneelpankade reaalajas tehingute põhjal. See on reaalselt teostatud üleöö-tehingute keskmine intressimäär. • Eurepo tagatisiostu müügilepingute (repo-tehingute) kaalutud keskmine määr pankadevahelisel turul (European repo market).

Intressikõver (tulususkõver)
Näitab erineva tähtajaga võlainstrumetide tulususi. Harilikult on intressikõver tõusev (sama krediidiriskiga pikemaajalised võlainstrumendid pakuvad kõrgemat tootlust kui lühemaajalised võlainstrumendid). Intressikõver ei pruugi olla horisontaalselt-tõusev, sest erinevate tähtaegadega võlakirjade tulusused muutuvad erineval määral.

Võlakirjade intressitundlikkus ja võlakirja duratsioon
Võlakirjade intressitundlikkus - üldreegel: intressimäära tõusu tagajärjel võlakirja hind väheneb. Väiksemat tundlikkust turu intressimäära muutuste vastu demonstreerivad: A. Ujuva kupongimääraga võlakirjad (vs. Fikseeritud kupongimääraga võlakirjad); B. Lühiajalised võlakirjad (vs. Pikaajalised võlakirjad); C. Kõrge kupongimääraga võlakirjad (vs. Madala kupongimääraga võlakirjad).
Võlakirja duratsioon

Pikas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid

Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid ja finantsvarade nõudluse teooria

Likviidsusrisk
Likviidsusrisk - risk, et pank ei suuda täita oma maksekohustusi tähtaja saabumisel (võimalus, et pank ei suuda õigeaegselt rahuldada klientide nõudeid ilma kahjumit kandmata). • Likviidne vara – kui vara õiglase hinna (turuhinna) ja kiirmüügihinna erinevus on madal. • Likviidsusriski allikas: panga varade ja kohustuste tähtajalisuse mittevastavus (see on seotud finantsvahendajate põhifunktsiooniga – finantsvarade tähtaegade muundamisega). Näiteks, pikaajaliste laenude finantseerimine likviidsete hoiustega (nõudmiseni hoiused, lühiajalised hoiused).

Finantsjärelevalve eesmärgid ja selle vajalikkus
Järelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad kliendi ees võetud kohustused tulevikus täita: • Krediidiasutused – suudavad maksta välja hoiused, • Kindlustusseltsid – suudavad katta kindlustuskahjud,• Pensionifondid - suudavad maksta välja kogutud pensioni jmt. • Järelevalve tööks on ka selgitada, millised riskid eksisteerivad finantsturul tarbijate jaoks. • Tarbijatele on vajalik pakkuda teavet ning tuge finantsteenuste valimiseks.
Vajalikkus: a) Finantsturgude ebastabiilsus ja paanikate oht; b) Informatsiooni asümmeetria : kui tekivad informatsiooni asümmeetria situatsioonid (andmete salastamine, informatsiooni ebavõrdne kättesaadavus jne.), siis turumehhanismid ei toimi ja hind ei peegelda vara tegelikku väärtust; c) Agendi – volitaja konflikt (agentuurikonflikt): huvide konflikt, mis võibtekkida, näiteks, finantsvahendaja ja investori vahel; d) Moraalirisk - kui eksisteerib mingi institutsioon , kelle abile võib alati loota (näiteks Tagatisfond), siis isikul puudub majanduslik ajend hoiduda liigsete riskide võtmisest.

Rahapesu tõkestamise järelevalvemeetmed
Finantsinspektsioon töötab koostöös Rahapesu andmebürooga (Kriminaalpolitsei).

Järelevalvesubjekti kohapealne kontroll - näiteks, kahtlastest tehingutest teatamine, andmete säilitamine
Järelevalvesubjekti kaugkontroll (off-site) - ettevõtjale esitatakse ettekirjutusega küsimused, mille vastustest selgub, kas ettevõtja teab ja täidab Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõudeid.
Regulaarne aruandlus ja aruannete analüüs
Koostöömemorandumid Soome, Läti, Leedu, Saksa, Taani, Rootsi ja Vene vastavate järelevalveasutustega.

Rahandusministeeriumi, Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ülesanded finantskriisi olukorras
Finantsinspektsiooni ülesanded: • hindab kriisiolukorra; • jälgib probleemse krediidiasutuse finantsolukorda ning hindab võimaliku likviidsusabi ja kapitalivajaduse
Eesti Panga ülesanded: • annab probleemsele krediidiasutusele erakorralise likviidsuslaenu maksejõulisuse taastamiseks; • teavitab makse- ja arveldussüsteemi tõrgetest, mis omavad olulist mõju finantssüsteemi toimimisele
Rahandusministeeriumi ülesanded: • juhul, kui Vabariigi Valitsus või Riigikogu otsustab tervendada süsteemse kriisi tunnustega krediidiasutuse, korraldab vajalike finantsvahendite eraldamise, näiteks omakapitali vormis, laenu või laenugarantii vormis.

Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid ja panga neto omavahendid
Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid: a) Aktsiakapitali minimaalsuurus panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus: 5 mln €, Euroopa Keskpanga üldine normatiiv (algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni). b) Kapitali adekvaatsus – see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse. EKP poolt - minimaalne nõue 8%, Eestis 10%. c) Kohustusliku reservi määr – likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012 a. - 1%. d) Riskikontsentratsiooni piirmäär – kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta. e) Investeerimispiirangud – (Krediidiasutuste seaduse §81 alusel).
Panga neto omavahendid
1. Esimese taseme omavahendid: • sissemakstud aktsiakapital ja ülekurss; • kasumi arvel moodustatud reservid ; • eelmiste aastate jaotamata kasum/ kahjum ; • jooksva aruandeperioodi auditeeritud kasum; • omaaktsiad (miinusega); • immateriaalne põhivara (miinusega); • jooksva aruandeperioodi kahjum (miinusega)
2. Teise taseme omavahendid: • allutatud kohustused (kohustused, mis pankroti korral kuuluvad rahuldamisele sel juhul, kui kõigi teiste võlausaldajate nõuded on rahuldatud); • ümberhindluse reservid; • kumulatiivsed tähtajalised eelisaktsiad; • esimese taseme omavahendeid ületav summa (miinusega).
3. Kolmanda taseme omavahendid: • allutatud kohustused tagasimakse tähtajaga 2 aastat ja rohkem, mille tagastamine on võimalik edasi lükata, kui ei ole piisavalt omavahendeid.

Keskpanga sõltumatus
• Juriidiline sõltumatus – keskpanga tegevust reguleerivaid õigusakte peaks olema küllaltki keeruline muuta. Mitmetes riikides (sh. Eestis) on keskpank põhiseaduslik institutsioon.
• Finantsiline sõltumatus – keskpank peaks suutma oma kulud ise katta, ta ei tohiks sõltuda riigieelarvest.
• Personaalne sõltumatus – keskpanga tippjuhtkond ei tohiks olla tagasikutsutav (ega tagasivalitav) poliitikute poolt. Reeglina kehtestatakse ka kõrged nõudmised keskpanga juhtide kvalifikatsioonile. Mitmete keskpankade tippjuhtkonna liikmetel on keeld asuda vahetult pärast ameti maha panemist tööle kommertspanka.

Euroopa Keskpanga rahapoliitilised tavapärased meetmed

Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine
Euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%, kuid selle lähedal.
Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks
Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades.
Muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Muutused kogunõudluses avaldavad omakorda mõju inflatsioonile.
Kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsiooni eesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest (ehk intressimäärade muutmisest)

Euroopa Keskpanga rahapoliitilised erakorralised meetmed

Võlakirjade ostuprogrammid (SMP, CBPP, CBPP2, OMT)
Refinantseerimisoperatsioonides oksjonimenetluselt piiramatu mahuga pakkumismenetlusele üleminek
Eelkommunikatsioon (on muutumas korraliseks meetmeks)
Kohustusliku reservimäära alandamine
Tagatiste ringi laiendamine
Erakorralise likviidsusabi pakkumine (ELA

Erakorralised rahapoliitilised meetmed on keskpanga sammud, mis on suunatud sellele, et probleemid finantssektoris ei takistaks rahapoliitika mõju majandusele. Nendeks meetmeteks on näiteks: piiramatu mahuga rahapoliitilised oksjonid, väga pikaajalised rahapoliitilised laenud, erasektori ja valitsuse võlakirjade ost.Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest ehk intressimäärade muutmIne ei pruugi mõjutada ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ning seeläbi kogunõudlust ja inflatsiooni. Erakorralised meetmed on seega ajutised ja täiendavad tavapäraseid meetmeid

Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse

Kullastandard
Kullastandard on toorainel põhinev rahasüsteem , kus koduvaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud.
Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. Kuld oli ainuke keskpanga reservvahend. 19. sajandi keskpaigani kehtisid paralleelselt kuld- ja hõberahad. Riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Kullastandardi tingimuseks oli see, et kuld saaks vabalt liikuda süsteemis olevate riikide vahel. Valuutade vahetuskursid olid fikseeritud kulla suhtes (näiteks, vahetuskurss 20,67 USD = 1tr. unts = 31,1gr kehtis 100 aastat kuni 1933 aastani). Kullastandardil püsinud rahvusvaheline rahasüsteem lagunes 1914 a. esimese maailmasõja alguses. Kullastandardi nõrgem koht: kriisiolukordades ei jätkunud tavaliselt keskpanga kullavarudest ja ainsaks võimaluseks suurte kulutuste eest tasuda (kui välismaalt laenata ka ei õnnestunud) oli raha juurde trükkimine , mille tulemuseks oli raha väärtuse langus ning kullastandardist loobumine.
Kullastandardi kasutuselevõtt eri maades: 1844 aastal – Suurbritannia; 1870 aastates – Saksamaa, Belgia, Itaalia, Šveits, Prantsusmaa, USA , Taani, Norra, Rootsi, Holland, Hispaania , Austria jt; 1890 aastates – Venemaa, Jaapan , India jt.

Bretton Woods ´i süsteem (1944-1970) - sõjajärgne maailma majandus– ja kaubandusmudel, oli asutatud teise maailmasõja liitlaste poolt USA linnas Bretton Woodsi (kokku osales 44 riigi esindajat) Bretton Woodsi süsteem põhiidee : USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga (35 USD = 1 unts). Fikseeritud kursside põhimõte aitas sõja läbielamistest välja tulla. Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abil. Vahetuskursi lubatav kõikumine oli +/-1%.Riigi maksebilansi olulise defitsiidi korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta (nn. “kohandatav-fikseeritud” valuutakursside süsteem)

Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem (nn. hübriidsüsteem, Jamaika süsteem) Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem sai alguse peale Bretton Woodsi süsteemi lagunemist rahvusvahelistel valuutakonverentsidel (alates 1971 , sh. Jamaica konverents 1976) 1971 a. dollari kullasisalduse vähendamine 1972.a -inglise nael viidi ujuvale kursile 1973. a -dollari järgnev devalveerimine 1973 a. –kõik peamised valuutad lasti ujuvale kursile Tänapäeval eksisteerivad kõrvuti igasugused valuutakursside kujunemisvõimalused: • vabalt ujuvad kursid ; • fikseeritud valuutakursid; • reguleeritult ujuvad kursid; •ühisvaluuta süsteemid

Ühisvaluutaga kaasnevad eelised ja puudused
Ühisvaluutaga kaasnevad eelised:
• Euroala riikide kindlamad majandussuhted , EL ühisturu tekitamise põhitegur
•Euroala riikide valuutariski kõrvaldamine
•Valuutavahetamise kulude vähenemine
•Ühtlustatud intressimäärad ja inflatsioon (investeeringute stimuleerimine)
•Euroopa Liidu sisese hinnakonkurentsi kasv ja EL konkurentsivõimelisuse kasv
Ühisvaluutaga kaasnevad negatiivsed küljed
• Usaldusväärsus : stabiilse valuuta ajalugu on liiga lühike, see on esimene mastaapne ühisvaluuta kogemus maailmas
•Ühine rahapoliitika sageli ei võimalda spetsiifiliste majandusprobleemide lahendamist erinevates euroala riikides
•Liiga suur Eurosüsteemi mehhanism : ühise rahapoliitika elluviimine on raskendatud
erinevatest pangandusmudelitest tulenevate vastuolude tõttu
•Uute rahaühikutega kohanemine tekitab inimestel psühholoogilisi probleeme
•Hindade ümberarvestamine eurodesse soodustab inflatsiooni

R.Mundelli optimaalse vahetuskursi piirkonna teooria
Teooria kohaselt vastastikune vahetuskursi fikseerimine või ühise valuuta kasutamine on kasulik siis, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1. Riikidel on sümmeetrilised majandusšokid.
Majandusšokid tabavad ühisvaluuta ala riike üheaegselt ja ühesuguselt. Need riigid teostaksid šokkidest ülesaamiseks niikuinii ühesugust makromajanduspoliitikat
2. Riikidel on asümmeetrilised šokid, kuid toimivad tootmistegurite mobiilsus ning hindade paindlikus. Kui majandusšokid on erinevad, siis ühise valuuta kasutamine oleks võimalik juhul, kui tootmistegurid oleksid mobiilsed ja nende hinnad paindlikud. Sellisel juhul liiguksid tootmistegurid iga kord negatiivse šoki puhul riigist, kus on majanduslangus , parema majandusseisuga riiki. Sellega ei ole vajalik majanduse reguleerimiseks kasutada valuutakursi muutmist ja see võimaldab oma valuutast loobuda

Maailampanga allasutuste funktsioonid
Eesmärk: arengumaade majanduse edendamine pikaajaliste laenude ja strateegilise nõustamise abil, vaesuse vähendamine.
Maailmapanga allasutused:
1. Rahvusvaheline Rekonstrueerimis-ja Arengupank (International Bank for Reconstruction and Development , IBRD) -annab välja investeerimis-ja arengulaene: •Investeerimislaene antakse tootmise rahastamiseks sotsiaalmajanduslike projektide raames. •Arengulaene (struktuurimuutuste laene ) antakse poliitiliste ja institutsiooniliste reformide jaoks
2. Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon(International DevelopmentAssociation, IDA) -annab intressita laene eriti vaestele riikidele kustutusajaga kuni 40 aastat
3. Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (International Finance Corporation , IFC) -soodustab arenguriikide eraettevõtlust
4. Mitmepoolsete Investeeringute Kaitse keskus (Multilateral Investment GuaranteeAgency, MIGA ) –pakub poliitilise riski vastu kindlustust poliitiliselt ebastabiilsetesse riikidesse otseste välisinvesteeringute ja laenude suunamisel
5. Rahvusvaheline Investeerimisdispuutide Lahendamise Keskus (ICSID)

Rahvusvahelise Valuutafondi ülesanded ja laenud
Kuni 1970. Aastateni: Rahvusvahelise kullastandardi säilitamine Bretton WoodsI süsteemi näol
•Praegu : Riikidel jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. IMF jälgib, kuidas riigid peavad kinni rahvusvahelistest rahandus -ja kaubanduslepetest IMF laenab nendele riikidele, Millel on ajutisi raskusi maksebilansi tasakaalustamisel. Riigi majanduspoliitika seire Eesti majanduse seire toimub kord aastas majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames kestusega umbes 2 nädalat. IMF missioon kohtub Eesti Pangaga, valitsusasutustega, poliitikutega, erasektori ettevõtete ja majandusanalüütikutega.
IMF-lt laenu saamiseks kasutatakse valmiduslepet. Valmiduslepe alusel avab IMF riigile krediidilimiidi teatud osa riigi kvoodist (nn. kvoodi tagasiost). Raskustes olev riik saab raha kätte ainult eeldusel, et
Täidab IMF-i ees leppega võetud kohustused.Laenutähtajaks enamasti5 kuni10 aastat, Arengumaadele võib IMF anda madala intressimääraga (0, 5–1% aastas) laenu pikemaajalise majandusprogrammide toetamiseks(Structural Adjustment Facility, SAF) kuni 50% ulatuses riigi kvoodist .Eesmärk: luua eeldusi maksebilansi tasakaalustamiseks Eesti ei ole alates 1995. aastast IMFi laenu kasutatud.

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga missioon ja prioriteedid
EBRD loodi 1990 aastal eesmärgiga edendada ja toetada Kesk-ja Ida-Euroopa riikide siirdemajandusi (praegu 34 siirderiiki Euroopas, Kaukaasias ja Kesk Aasias
EBRD prioriteedid:

Finantssektori ülesehitamine, mis teenib ettevõtjate huve
Väike-ja keskmise suurusega ettevõtete tekkimine ja kasv
Infrastruktuur: keskkonnainfrastruktuur, säästlik energiakasutamine, transport
Suurettevõtete restruktureerimine
Investeerimine peamiselt aktsiakapitali (oma investeeringute mõju suurendamiseks )

Tegevused:

investeerib endistesse kommunistlikesse riikidesse
võimaldab ligipääsu laenudele (sh. väikefirmadele)
parandab riigi investeerimiskliimat (osaleb poliitilistes dialoogides, aitab tõsta keskkonna-korruptsioonivastaseid-ja juhtimisstandardeid)
iga investeeritud euro kohta tõmbab ligi 2 eurot muudest allikatest

.DOCX Laadi alla originaalfail 23 lk · .docx · 69 allalaadimist

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #1

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #2

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #3

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #4

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #5

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #6

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #7

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #8

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #9

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #10

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #11

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #12

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #13

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #14

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #15

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #16

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #17

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #18

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #19

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #20

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #21

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #22

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014 #23

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

69 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pisikene18 Õppematerjali autor

Eksami kordamisküsimused. Lektor Ilzija Ahmet. TTÜ

Rahandus pangandus majandus Eesti krediidiasutused fondivalitsejad fondid

Sarnased õppematerjalid

pdf

Raha ja pangandus eksami konspekt 2014

Raha ja pangandus

docx

Raha ja pangandus

Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis t

Raha ja pangandus

docx

Raha, finantsinstitutsioonid ja turud

Raha, finantsinstitutsioonid ja turud Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Ühistu tüüpi finantsinstitutsioonid Teised spetsialiseeritud pangaliigid: o Kaubanduspangad o Hüpoteekpangad o Hoiupangad Hoiuseid mitte-vastuvõtvad: Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni- ja investeerimisfondid Fondivalitsejaid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investe

Majandus

docx

RAHANDUSE ARVESTUS

4) Valuutareservi hoidmine ja haldamine 5) Rahvusvaheline koostöö Eurosüsteemi keskpankade tegevus: 1) Teostavad rahapoliitilisi operatsioone 2) Haldavad Euroopa Keskpanga valuutareserve 3) Emiteerivad pangatähti koostöös Euroopa Keskpangaga 4) Koguvad mitmesuguseid majandus- ja finantsandmeid 5) Täidavad Euroopa Keskpankade Süsteemi välised ülesanded 17. Maastrichti kriteeriumid 1) Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. 4 2) Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. 3) Hinnastabiilsus

Rahanduse alused

docx

Rahanduse arvestus-kordamisküsimuse d

Rahanduse arvestus Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid.

Rahanduse alused

docx

Rahanduse arvestuse konspekt

Lisaks veel sellega seonduvate otsuste tegemistes ja nende elluviimises. 15. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnad on läbipaistvamad. Vähendab intressimäärade inflatsiooni riski. Väldib tarbetut riskide maandamist. 16. Eurosüsteem Eurosüsteemi eesmärk on säilidada hinnastabiilsus euroalal. Mida madalamad intressid seda kõrgemad hinnad, mida kõrgemad intressid seda madalamad hinnad. 17. Maastrichti kriteeriumid Riigi rahandus Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKP-st ja võlg 60% SKP-st. Vahetuskurss Riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ning hoidma oma vääringu euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige parema tulemuse saanud liikmesriigi inflatsioonimäära rohkem, kui 1,5 protsendipunkti võrra.

Rahanduse alused

docx

Raha ajalugu ja rahasüsteemid

Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine Eestis

Raha ja pangandus

docx

Rahanduse teooria arvestus

RAHANDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Rahandus - rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid - Arvestusühik Maksevahend Rikkuse akumulatsioonivahend Laenamisvahend 3. Raha liigid Raha liik Selgitus I Kaupraha Bartertehingud (kaup-kauba vastu) Metallraha, -mündid

Rahanduse alused

Rohkem sarnaseid