Finants Eksami-kordamisküsimused (0)

Eksami kordamisküsimused Eksamitöö teooria test annab 25 punkti (testis on 40 küsimust, 45 min. Moodle-i põhine,
üks katse). Test hõlmab loengute ja õpikute materjali (vt. Moodle-s iga teema juures 
kirjas). 
Eksamitöö ülesanded annavad 20 punkti (4 ülesannet, 50 min. Moodle-i põhine, üks 
katse). Eksamitöö tüüpülesanded on lahendatud seminarides 7, 8, 10, 11, 12. 1. Peamised põhjused, mis tekitavad ettevõtete poolse finantsteenuste ja –instrumentide 
nõudluse.  Innovatsiooni ning arendustega seotud algsed kulutused
Käibe- ning põhivara soetamiseks vajalik kapital
Äritegevusi toetavate teenuste rahastamine
Riskide juhtimiseks/maandamiseks
Ettevõtte kapitalistruktuuri muutmiseks/restruktureerimiseks ning tootluse parandamiseks. 2. Peamised põhjused, mis tekitavad üksikisikute ja kodumajapidamiste poolse 
finantsteenuste ja –instrumentide nõudluse. 
Nende eesmärgid, eelistused ja nõudlus erinevate tarbitavate kaupade, teenuste järele. 
(Tarbimine)   3. Milles seisneb koordinatsiooniprobleem majanduses. 
Majandussüsteemi eesmärgiks on pakkuda ning tagada tooteid ning teenuseid rahuldamaks 
ühiskonna nõudlust nende järele. Milliseid vajadusi ning millal aga tuleb rahuldada, ning kes 
ja kuidas seda otsustavad ongi koordinatsiooniprobleemiks. 4. Finantssüsteemi põhikomponendid 
Finantssüsteemi moodustavad pangad jt rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma 
teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel ( kus raha liigub nendelt , kellel on selle 
ülejääk neile kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk) Ülejäägi ja puudujäägi vahendamine (laenamine)
Finantsteenused nagu kindlustus ja pensionid
Maksmise mehhanism
Portfelli haldamise võimaldamine (finantsturud) 5. Finantsinstitutsioonid ja nende tegevuse põhisuunad. 
Pangad, kindlustusseltsid, pensionifondid, investeerimisfondid 6. Finantsturud ja nende tüübid. 
Aktsiaturg, võlakirjaturg ja Alternatiivturg First North  Rahaturg  - Rahaturg on lühiajaliste finantsinstrumentide turg, kus äriga tegelevad finants- ja 
mittefinantsettevõtted, valitsused ja keskpangad. Selle kõige olulisem ülesanne on pakkuda 
tõhusaid vahendeid nende likviidsuspositsioonide kohandamiseks vajaduse korral.
Selle teenuse nõudluse olulisemad majanduslikud põhjused on lõhe sularaha laekumiste ja 
väljaminekute vahel ning ettevõtete rahavoogude muutuv ajaline struktuur. 


Rahaturg:
1) annab ettevõtete käibekapitalivajaduste katmiseks lühiajalisi laene;
2) finantseerib kaubandust nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, kasutades peamiselt 
instrumente, mida nimetatakse veksliteks;
3) pakub kasumlikke investeeringuid (enamasti kommertspankadele);
4) aitab kommertspankasid nende likviidsuse juhtimisel;
5) näitab keskpangale raha- ja pangandustingimuste muutusi; 
Rahaturul on võrgustruktuur ja see koosneb eraldiseisvate finantsinstrumentide mitmest 
allturust. Erinevalt enamikust teistest turgudest on rahaturg hulgiturg, kus tehingud on suured. Kapitaliturg - Finantsturg, kus kaubeldakse väärtpaberitega, mille tagasimaksmise tähtaeg on 
vähemalt üks aasta; institutsioon, mille kaudu majanduses kogutud säästud antakse edasi 7. Panga bilansi komponendid. 
Aktiva: raha ja reservid, rahaturu väärtpaberid, antud laenud, finantsinvesteeringud
Passiva: hoiused, laenud pankadelt, omakapital. 8. Vastandlikud eesmärgid finantsjuhtimises.   Ettevõtte väärtuse maksimeerimine  Riskide minimeerimine läbi likviidsuse tagamise  Leidmaks parima võimaliku kombinatsiooni riskist, likviidsusest & ettevõtte 
väärtusest, peab tegema kompromisse. 9. Likviidsuse juhtimine panganduses.   Krediidiasutuse likviidsus peab olema igal ajahetkel piisav tema kohustuste täitmiseks  Krediidiasutus peab kehtestama ühe osana oma üldisest riskijuhtimise raamistikust 
usaldusväärselikviidsusriski juhtimise raamistiku.  Likviidsusriski juhtimise eesmärk on tagada krediidiasutuse võime täita õigeaegselt ja
täies mahus oma kohustusi ning tulla võimalikultpika perioodi kestel toime 
likviidsuskriisi tingimustes.  Krediidiasutuse likviidsusriski juhtimise raamistik peab hõlmama kõiki tegevusi, mis 
on vajalikud likviidsusriski usaldusväärseks tuvastamiseks, mõõtmiseks, 
kontrollimiseks ja jälgimiseks.   Krediidiasutus peab piisava operatsioonilise iseseisvuse tagamiseks tuvastama, 
mõõtma, kontrollima ja jälgima oma likviidsusriski eraldi teistesjurisdiktsioonides 
asuvatestsamagrupi üksustestning ei tohi likviidsusriski juhtimist täies ulatuses 
delegeerida teistesjurisdiktsioonides asuvatele samagrupi üksustele.  Krediidiasutus peab likviidsusriski juhtimisel võtma arvesse likviidsusriski erinevaid 
avaldumisvorme, sealhulgas:
1)finantseerimisriski ehk riski, et krediidiasutus ei suuda kaasata ressurssi ilma 
negatiivselt mõjutamata omaigapäevast tegevust või finantsseisundit;
2)turulikviidsuse riski ehk riski, et krediidiasutus ei suuda madala 
kauplemisaktiivsusevõi turuhäire tõttu realiseerida finantsinstrumenti ilma olulisi 
kahjusid kandmata.  Krediidiasutus peab pidevalt hindama likviidsusriskiningteiste riskide, eriti krediidiriski, 
tururiski, operatsiooniriski ja reputatsiooniriskikoosmõju. 10. Bartermajanduse probleemid. 


Barteri majanduse peamine probleem on see, et vahetuseks on vaja "soovide kahekordset 
kokkulangemist". Näiteks lihunik, kes soovib uusi kingi, peab leidma kingategija, kes praegu 
toitu vajab. Kes selle asemel korterit otsib, ei vahetaks jalatseid vorsti vastu, sest ta ei tea, kas
lähitulevikus on edasine korteri vastu vahetamine võimalik. 11. Kaks põhiteed bartermajanduse probleemidest ülesaamiseks.  1) Messid, laadad, mille käigus kogunevad enamasti regulaarselt ja teatud asukohas 
müüjad ja ostjad, kes nõuavad teatud piisavalt mitmekesist kaubavalikut, vähendades 
tehingukulusid (vahetuspartneri otsimine, ladustamine); üks kitsendusi on siin 
transpordikulud, mis suurenevad kiiresti, kui suureneb vahemaa messi asukoha ja 
võimalike kauplejate päritolukohtade vahel; väärtpaberi- ja kaubaturge võib vaadelda 
kui tänapäevaseid konkreetsete toodete laata;
2) Vahetusvahend (raha), mida aktsepteerivad nii ostjad kui ka müüjad erinevates 
kohtades ja aja jooksul. 12. Raha defineerimise viisid. 
Kaupraha – kaup, millel on väärtust ka siis kui seda ei saa kasutada rahana. 
Kaupa esindav raha on siis kui teda ei saa kasutada rahana ja on väikese väärtusega või 
väärtusetu. Nt kinkekaart mida saab vahetada kauba vastu poes. Tehinguga seotud keskpank.
Dekreetraha – paberraha või odav metal mis on valitsuse dekreediga kuulutatud täitma raha 
funktsioone
Krediitraha – Kaupa esindavast rahast samm edasi on krediitraha, mille vahetamise kohustust
keskpank endale ei võta. Krediitraha on ökonoomne ja odav. Krediitraha ringlusesse andmine
ja ringluses hoidmine on võimalik raamatupidamiskannetega. Krediitraha nõuab usaldust raha
emiteeriva institutsiooni vastu (keskpank).  
E-raha – elektrooniline kontoraha – väga levinud tänapäeval. Maksekorraldused mis liigavad 
pangasiseselt või pankadevaheliselt. Odav. 
Alternatiivraha – täiendraha, paralleelraha, rööpraha, kogukonnaraha on maksevahend, 
mida kasutatakse alternatiivina riikliku või rahvusvahelise valuuta asemel. Sageli hakatakse 
alternatiivraha kasutama, kui riigis on majanduskriis ja riiklik valuuta on oma 
usaldusväärsuse kaotanud. Inimestel on vaja kuidagi oma elu korraldada, kaupu-teenuseid 
vahetada. Alternatiivraha kasutamise põhjuseks võib olla ka inimeste soov vastavas 
piirkonnas sotsiaalseid probleeme lahendada või majanduselu elavdada.  13. Raha funktsioonid. 
Vahetusvahend – ühiskondlik või kogukondlik kokkulepe, et seda sellena kasutatakse. 
Kokkulepe on kas otsene, kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha saab vahetusvahendina 
kasutada vaid siis kui see on väärtuslik kõigi kasutajate silmis. 1.Raha kui akumulatsioonivahend – väärtuse säilitaja, väärtpaber
2.Raha kui vahetusvahend – raha on kõigist väärpabereist likviidsem, kuna teda saab kergesti 
vahetada ükskõik milise kauba vastu.
3. Raha kui väärtusmõõt ehk arvestusühik – võimaldab lihtsustada raamatupidamist ning teeb
võrreldavaks erinevate majandusüksuste tegevuse tulemused.Raha väärtus on seda 
kõrgem,mida madalam on hüvise hind 14. Rahaagregaadid. 
Rahaagregaadid:
M0 ehk baasraha MB/B ehk rahaagregaat M0


MB (M0)koosneb sularahast ringluses ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide 
summa. (kohustusted krediidiasutuste ees)
Rahaagregaat M1 – sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused 
rahaloomeasutustes
Rahaagregaat M2 – M1 + residentide alla 2a tähtajaga hoiused, kuni koolme kuulise 
ettetähtamistähtaiaga hoiused rahaloomeasutustega, säästuhoiused
Rahaagregaat M3 – M2 + residentsete rahaturufondide osakud, repo-tehingud ning alla 2a 
tähtajaga emiteeritud võlakirjad, investeerimisfondide summad. 15. Inflatsioon ja selle mõõtmine. 
Inflatsioon – üldise hinnataseme tõus, mis viib raha ostujõu vähenemisele 16. Käibekapitali ja arvelduste tooted pankades. 
Impordiakreditiiv
Ostja faktooring
Pangagarantii
Impordiakreditiivilaen
Laen dokumentaalsete inkassode vastu
Ekspordiakreditiiv 
Pangagarantii (garantiiaja)
Faktooring (siseriiklik, välis-ja krediidikindlustusega)  Akreditiiv: maksekäsund mille alusel kohustub ostja ehk akreditiivi avaja pank maksma 
müüjale ehk akreditiivi saajale välja akrediitiivi summa, kui müüja täidab määratud 
tingimused, esitab dokumendid. 17. Finantsturgudega seotud teenused pankades. 
FX|Vahetage valuutasid ja maandage valuutakursi muutusest tingitud riske
 TradingStation| Platvorm reaalajas valuutakursside nägemiseks, valuutavahetuseks ja  tulevikutehinguteks
 Telefoni teel kauplemine| Meie diilerid abistavad Teid spot-ja derivatiividetehingutega  Internetipank| Automaatselt madalamad hinnavahed spottehingutele üle 10 000 euro  Instrumendid| Spot, forward, swap, optsioonid, struktuurid  TOORAINED |Fikseerige sisendi ning lõpptoodangu hinnad
 Alusvarad | Nafta, elekter, gaas, metallid, süsi, teraviljad, tselluloos, CO2, jms  Instrumendid| Swap-id, optsioonid, futuuride koopiad, struktuurid  Sularahas arveldus | Tooraine füüsilist kohale toimetamist ei toimu; pangaga arveldatakse  fikseeritud hinna ja turuhinna erinevus rahas 1. Acceptance of deposits and other repayable funds
2. Lending including, inter alia: consumer credit, mortgage credit, factoring, with or without
recourse, financing of commercial transactions (including forfeiting)
3. Financial leasing
4. Money transmission services
5. Issuing and administering means of payment (e.g. credit cards, travellers' cheques and
bankers' drafts)


6. Guarantees and commitments
7. Trading for own account or for account of customers in:
a) money market instruments (cheques, bills, certificates of deposit, etc.);
b) foreign exchange;
c) financial futures and options;
d) exchange and interest -rate instruments; or e) transferable securities.
8. Participation in securities issues and the provision of services related to such issues
9. Advice to undertakings on capital structure, industrial strategy and related questions and
advice as well as services relating to mergers and the purchase of undertakings
10. Money broking
11. Portfolio management and advice
12. Safekeeping and administration of securities
13. Credit reference services
14. Safe custody services. 18. Riski juhtimisega seotud teenused pankades. 
NÕUSTAMINE & ANALÜÜTIKA |Hindame Teie riske
 Riski ulatus | Mõõdame teie valuuta-, intressi-ja toormeriske  Tundlikkusanalüüs| Tururiskide mõju Teie kasumlikkusele ja finantsnäitajatele  Riskide raamistik| Tururiskide tuvastamine ning riskimaandamise põhimõtete koostamine  Strateegiate testimine | Riskimaandamise strateegiate hindamine ajaloo põhjal  Korrelatsioonanalüüs| Hedge-itavateturuindeksite ning füüsilise turu vahelised seosed 19. Eraklientidele pakutavad teenused pankades.  20. Intressiarvutuse meetodid. 
INTRESSID |Fikseerige või seadke lagi laenu intressile
 Indeksid| EURIBOR 1M, 3M, 6M; välisintressid  Instrumendid| Ujuv-fikseeritud swap-id, valuutaülesed swap-id, optsioonid, struktuurid  Lahendused| Hindade fikseerimine ja lae seadmine, kohene või tulevikus algavad tehingud,  osaline või täielik laenu hedge-imine, jms.


21. Finantsinstrumentide tüübid. 
22. Finantsinstrumentide karakteristikud.  23. Ettevõtete loodud väärtuse jaotumine huvigruppide vahel. 
Huvigruppide teooria järgi (ingl k stakeholder theory) saab ettevõte eksisteerida ainult 
huvigruppide vajadusi rahuldades. Seega peab ettevõte oma jätkuvuse seiskohalt arvestama ja
looma väärtust kõikidele huvigruppidele, mitte ainult ettevõtte omanikele. 24. Väärtpaberite väärtust mõjutavad faktorid. 
Makromajandus, ettevõtte tegevus, psühholoogiline mõju, finantsnäitajad, 
inflatsioon/deflatsioon jms... 25. Valuutakursside paljusus. 
26. Ristkursid. 
27. Oluliste valuutade vaheliste valuutakursside väärtused. 
28. Arbitraaž.  Arbitraaž on väärtpaberite või kauba samaaegne ostmine ja müümine erinevatel turgudel 
eesmärgiga teenida riskivaba kasumit turuhindade erinevuselt. Arbitraaž on kauplemisstrateegia. Eesmärk on saada kasumit sarnaste või identsete varade 
väikestest hinnaerinevustest. Tavaliselt hõlmab see vara ostmist ühest kohast ja selle 
viivitamatut müüki kusagil mujal, müües seda tavaliselt kõrgema hinnaga. 29. Ostujõu pariteetsuse tingimus. 
Ostujõu pariteedi teooria väidabki lähtuvalt ühe hinna seadusest, et riigi valuutakurss 
muutub koos hinnataseme suhtelise muutumise ehk inflatsiooniga.
Ostujõu pariteedi teooria ei käsitle mitte ühe kauba, vaid üldise hinnataseme muutumist. See 
tähendab, et kui ühes riigis hinnad tõusevad, toob see ostujõu pariteedi teooria kohaselt kaasa 
selle riigi valuuta väärtuse vähenemise; kui aga üldine hinnatase langeb, siis valuuta väärtus 
suureneb. 30. Intressimäärade pariteetsuse tingimus.  31. Big Mac indeks.
Big Maci indeks annab enamikes riikides müügil olevat burgerit aluseks võttes hinnangu selle
kohta, kui palju ühe või teise riigi valuuta võiks olla üle- või alahinnatud. Väärtpaberite teejuht 
http://www.nasdaqomxbaltic.com/files/tallinn/bors/koolitus/Vaartpaberite_teejuht.pdf 
lk.152-154
1.Eesti väärtpaberite keskregistri osad
Eesti väärtpaberite keskregister koosneb kolmest olulisest osast:aktsiaraamatute registrist, 
kogumispensioni registrist ja väärtpaberite arveldussüsteemist. 2. Aktsairaamatute registrisse kohustuslik ja vabatahtlik kandmine 


KOHUSTUSLIK: kõik Eestis registreeritud aktsiaseltside aktsiad, kõik pensionifondide 
osakud ning kõik avalikult kaubeldavad võlakirjad ja investeerimisfondide osakud. 
VABATAHTLIK: osaühingute osad, mittekaubeldavad võlakirjad ja fondiosakud ning muud
väärtpaberid. Investeeringute teejuht. 
http://www.nasdaqomxbaltic.com/files/tallinn/bors/koolitus/Investeerimise_teejuht.pdf 
lk.72-75 ja 142-149
3. Avaliku pakkumise protsessis osalejad  Avalikus pakkumises osalevad emitendi juhtkond, peakorraldaja ning vajadusel teised 
sündikaadi liikmed, nii ettevõtte kui ka peakorraldaja ja sündikaadi juriidilised nõustajad, 
audiitorfirmad, avalike suhete nõustajad ja reklaamibürood. Avaliku pakkumise läbiviimiseks
palkavad emitent ja müüvad aktsionärid pakkumise peakorraldaja, kelle ülesanne on tagada, 
et ettevõtte aktsiakapitali laiendamine ja/või aktsiate müük õnnestuks. Mahukate pakkumiste 
korral on tõenäoline, et peakorraldaja kaasab tehingusse ka teisi korraldajaid ja moodustab 
sündikaadi. Sündikaadi moodustamise eesmärk on tutvustada ettevõtet enamatele 
investoritele eri turgudel või kaasata oskusteavet, et korraldada näiteks jaepakkumist. 4. Avaliku pakkumise protsess: ettevalmistamise faas, prospekt, märkimisperiood, 
esitlusturnee, hinna kujunemine (bookbuilding meetod)  Ettevalmistamise faas: Ettevalmistamise faasis analüüsib pakkumise peakorraldaja ettevõtte 
strateegiat ja äriplaani, seejärel pannakse koostöös ettevõttega paika aktsia positsioneering 
ehk lugu sellest, miks peaks investor just selle ettevõtte aktsiat ostma. Kõige töömahukam 
ülesanne ettevalmistavas etapis on juriidilise, finants- ja ärilise auditi korraldamine ettevõttes.
Tuginedes auditi materjalidele ning juhtkonnaga peetud intervjuudele, koostavad ettevõte, 
peakorraldaja ja juriidiline nõustaja avaliku pakkumise prospekti. Samuti laseb peakorraldaja 
selles etapis teha ettevõtte aktsia esialgse hindamise, kasutades diskonteeritud rahavoogude 
analüüsi ja sarnaste ettevõtete suhtarvude võrdlust. Järgnevalt toimub potentsiaalse huvi 
väljaselgitamine kutseliste investorite hulgas. Selleks teeb peakorraldaja kutseliste investo-
rite seas eeltutvustuse, mille käigus selgitatakse välja võimalikud probleemid seoses ettevõtte 
aktsia positsioneeringuga ning investorite arvamus eeldatavast aktsia hinnast. Lähtudes 
eeltutvustuse käigus saadud kutseliste investorite tagasisidest, täpsustub aktsia hinnavahemik.


Paralleelselt kulgeb avaliku pakkumise registreerimiseks vajalik koostöö 
Finantsinspektsiooniga ning aktsiate noteerimiseks vajalik dialoog börsiga. Samuti 
valmistatakse ette ettevõtte profiili ja eesmärkidega kooskõlas olevat turunduskampaaniat, 
mille eesmärk on tagada, et sõnum avalikust pakkumisest jõuaks suhteliselt lühi-kese ajaga 
(märkimisperiood kestab enamasti kuni kaks nädalat) kõikide potentsiaalsete 
investoriteni.Ettevalmistava faasi pikkus on ettevõtteti erinev ja sõltub sel-lest, kuivõrd hästi 
on ettevõte börsile minekuks valmis. Enamas-ti on ettevalmistava faasi pikkuseks kaks kuni 
neli kuud, kuid see võib kujuneda ka oluliselt pikemaks. Prospekt: Dokument, mille peab avaldama väärtpaberite avalikku pakkumist korraldav 
ettevõte. Prospekt kirjeldab ettevõtte ühingujuhtimise põhimõtteid, sisaldab ettevõtte 
äritegevuse analüüsi, konkurentsieeliseid ja strateegiat, organisatsioonilist ülesehitust ja 
aktsionäride struktuuri, tulevikusuundumusi, dividendipoliitikat, finantsnäitajaid ning 
ettevõtte ja väärtpaberite pakkumisega seotud riskifaktoreid. Aga samuti seotud pooltega 
tehtud tehinguid ja muid olulisi ettevõttega seotud asjaolusid. Esitlusturnee: Väärtpabereid pakkuva ettevõtte juhtkonna esitlusturnee, mille käigus on 
juhtkonnal võimalus kohtuda kõigi oluliste institutsionaalsete investoritega ning selgitada 
ettevõtte strateegiat, finantsseisu jne. Bookbuilding: Müügihinna määramise metoodika aktsiate avalikul pakkumisel. Aktsia hind 
määratakse siin pakkumisperioodi lõpus tulenevalt  nõudluse ja pakkumise vahekorrast 
ehk ülemärkimise tasemest. Bookbuilding’u metoodika on enam levinud viis hinna 
määramiseks, sest nii saab arvesse võtta investorite hinnangut ettevõttele (märkimise tase) 
ning institutsionaalsete investorite seisukohti.Alternatiivne, harvem kasutamist leidev 
võimalus on oksjoni-põhine hinna kujundamine, mille puhul valitakse hinnaks näiteks 
oksjonil kujunenud kõrgeim hind. A.Roos, M.Nurmet, P.Sander, N.Ivanova Finantsturud ja –institutsioonid. 
http://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RRS/Finantsjuhtimine.pdf 
lk. 58, 62-69 
5. Valuutaturu hetkekurss, tähtajakurss, ristkurss 
Hetkekurss: ostu, müügi ja ristkurss on kõik hetkekursid, millega antud ajahetkel (nt päeval, 
tunnil, minutil, sekundil) ostetakse ja müüakse valuutat. Hetkekurssi nimetatakse ka 
spotkursiks. 
Tähtaja- ehk forvardkursiks nimetatakse seevastu kurssi, millega sooritatakse 
kokkulepitult etteostu- või ettemüügitehing tuleviku mingil ajahetkel.
Ristkurss: Ristkursiks nimetatakse valuutakurssi, mis on leitud kahe teise valuutakursi järgi. 6. Ostujõu pariteedi teooria 
Ostujõu pariteedi teooria väidabki lähtuvalt ühe hinna seadusest, et riigi valuutakurss 
muutub koos hinnataseme suhtelise muutumise ehk inflatsiooniga.
Ostujõu pariteedi teooria ei käsitle mitte ühe kauba, vaid üldise hinnataseme muutumist. See 
tähendab, et kui ühes riigis hinnad tõusevad, toob see ostujõu pariteedi teooria kohaselt kaasa 
selle riigi valuuta väärtuse vähenemise; kui aga üldine hinnatase langeb, siis valuuta väärtus 
suureneb. 7. Fisheri efekt: intressimäärade erinevus 


Fisheri efekt seisneb selles, et inflatsioonitaseme erinevusest tulenevad ka riigiti erinevad 
intressimäärad. Raha liikumisel riigist riiki on jäänud piiranguid vähemaks kui neid oli 
eelmisel sajandil ning käesoleva sajandi alguses. Eeldades, et eri valuutades väljaantud 
võlainstrumendid on võrdse riski ja likviidsusega, võib järeldada, et raha liigub kiiresti just 
sinna riiki, kus intressimäärad on kõrgemad.   8. Intressimäärade pariteedi tingimus, kattega ja katteta arbitraaž 
Kaetud arbitraaz - arbitreerimise alustamisel on juba ette teada teenitav kasum.
Katteta intressiarbitaaz - selline olukord, kus panus tehakse hetkekursi muutumisele 
investorile soodsas suunas. Erinevalt kaetud intressi-arbitraažist on see strateegia seotud 
riskiga, sest valuuta vahetamine kasumit tagava kursiga ei ole garanteeritud.  lk. 115-123, 128-130 
9. Eesti Panga esmane eesmärk ja ülesanded 
Eesti Panga esmane eesmärk on hindade stabiilsuse säilitamine. 
ÜLESANDED: 
1)Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga 
nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine.
2)Ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine.
3)Maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine. 
4)Maksesüsteemide ning finantssüsteemi arendamisel osalemine. 
5)Raharingluse korraldamine, europangatähtede emiteerimisele kaasaaitamine ja euromüntide
emiteerimine.
6)Eesti maksebilansi koostamine.
7)Oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine. 
8)Muud seadusega Eesti pangale pandud ülesanded. 10. Keskse otsustamise ning hajutatud teostamise põhimõte Euroopa Keskpanga 
rahapoliitika elluviimisel 
Eesti pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitikat nn keskse otsustamise ning hajutatud 
teostamise põhimõttel. See tähendab, et otsus langetatakse Euroopa Keskpangas, kuivõrd 
EKp nõukogu tegeleb kõigi rahapoliitika küsimustega ning kehtestab reegleid ja võtab vastu 
otsuseid, mis antakse täitmiseks liikmesriigi keskpangale. Rahapoliitika raamistiku 
kujundamisel ja rahapoliitika eesmärkide määratlemisel teeb EKp nõukogu koostööd 
liikmesriikide keskpankadega. Kõik olulised otsused arutatakse läbi komiteedes ja 
töörühmades.  11. Europaberraha ja euromünte emiteerimine 
Europaberraha emiteerimise juriidiline õigus on nii EKp-l kui ka euroala keskpankadel. 
Müntide emiteerimise juriidiline õigus on euroala keskpankadel. Euroala tasandil 
kooskõlastab müntide emiteerimisega seotud küsimusi Euroopa Komisjon. Tegelikult 
emiteerivad pangatähti ja münte ning kõrvaldavad neid ringlusest ainult euroala keskpangad


sel lihtsalt põhjusel, et EKP-l endal puudub sularahakassa. Seetõttu ka 
raamatupidamislikult pole ringluses olev eurosularaha mitte EKp, vaid kohalike keskpankade
bilansiline kohustus. EKp on siin vaid reeglite kehtestaja, järelevalve teostaja ning 
koordinaator. 12. Eesti osakaal EKP kogukapitalis: 145,9miljonit eurot 13. EKP välisvaluutareservid:
EKP ülekantav välisvaluutareservi suurus on üldjuhul proportsionaalne liikmesriigi osaga 
EKP kapitalis. Euroalaga liitumise otsuse kinnitamise hetkel oli Eesti panga 
välisvaluutareservide maht ligi 40 mld krooni, millest valdava osa moodustas valuutakomitee 
raames Eesti krooni kattevara. Enne euroalaga liitumist vähenesid välisreservid rahapoliitilise
raamistiku muudatuse tõttu – alanes pankadele määratud kohustuslik reserv 15 protsendilt 2 
protsendile. Eesti pank kandis EKP välisvaluutareservi kokku umbes 145.9 mln eurot, sellega
seoses tekkis Eesti panga bilanssi nõue EKP vastu. Sellelt summalt tasub EKP Eesti pangale 
ka intressi.   EKP välisvaluutareservid koosnevad:
1)USA dollarist,
2) jaapani jeenist,
3)kullast,
4)SDR-ist 14. Eurosüsteemi avaturuoperatsioonide kategooriad 
1.Peamised refinantseerimistehingud on regulaarsed pangandussüsteemi likviidsust 
suurendavad iganädalased tehingud finantssektorile täiendava likviidsuse pakkumiseks. 
Kasutatakse kahenädalase tähtajaga standardtingimustega pöördrepo-tehinguid. Need 
operatsioonid toimuvad vastavalt ette tea-daolevale ajagraafikule ning neid viivad läbi 
liikmesmaade keskpangad.
2.Pikema tähtajaga refinantseerimistehingud on igakuised tehingud finantssektorile täiendava
likviidsuse pakkumiseks. Kasutatakse kolmekuulise tähtajaga standardtingimustega pöörd-
repotehinguid. Need tehingud toimuvad vastavalt ette teadaolevale ajagraafikule ning neid 
viivad läbi liikmesmaade keskpangad.
3.Turgu tasandavad tehingud viiakse läbi vastavalt vajadusele. Nende peamine eesmärk on 
siluda ootamatutest likviidsus-olukorra muudatustest tingitud intressitaseme kõikumisi. 
Eelkõige kasutatakse pöördinstrumente, kuid välistatud pole ka nt valuuta vahetustehingud ja 
tähtajaliste hoiuste kaasamised. lepingu tingimused sõltuvad valitud instrumendist ja seatud 
eesmärkidest. Reeglina sooritavad neid operatsioone liikmes-maade keskpangad, kuid 
erandlikes tingimustes võib Euroopa Keskpanga nõukogu teha ka otsuse teostada need 
tehingud EKp-s otse.
4.Operatsioonidel, mis on suunatud eurosüsteemi struktuurse likviidsuspositsiooni 
parandamisele finantssektori suhtes, kasu-tatakse nii võlakirjade emiteerimist, 
pöördrepotehinguid kui ka muid instrumente. Need operatsioonid võivad toimuda regulaar-
selt või üksiktehingutena. lk. 133-134 


15. 
Rahvusvaheliste Arvelduste Pank: BIS asub Šveitsi linnas Baselis ning tegutseb 
formaalselt Šveitsi kommertspanga litsentsiga. Rahvusvahelise kokkuleppe järgi on BIS-ile 
antud aga eristaatus ning seetõttu ei käsitle ka Šveitsi võimud panka tavalise 
kommertspangana. BIS näeb enda eesmärgina võimaldada ja süvendada keskpankade 
rahvusvahelist rahanduslikku koostööd. 2011. a seisuga kuuluvad BIS-i liikmeskonda 58 
riigis asuvad keskpangad. Vajadus keskpankade tegevust koordineeriva organisatsiooni järgi 
tekkis pärast I Maailmasõda, mil keskpankadel ilmnes vajadus stabiliseerida oma valuutasid 
ning Saksamaa reparatsioonid võitjariikidele muutsid riikidevahelisi arveldusi 
intensiivsemaks. Enne BIS-i loomist keskpangad aktiivselt regulaarset koostööd ei teinud.  Baseli Pangajärelevalve Komitee: See on mitteformaalne ühendus, mille ettepanekud on 
soovituslikud. Komitee tuleb kokku kolm-neli korda aastas. Komitee loomise ajend oli 
omaaegse lääne-Saksa Bankhaus Kerstadti pankrot, mis destabiliseeris tõsiselt rahvusvahelisi 
rahaturge ning juhtis keskpankade tähelepanu vajadusele hakata pangajärelevalves tihedamalt
koostööd tegema. Tänapäeval on koostöövajadus eriti tähtsaks muutunud. Üha sagedamini 
esineb rah-vusvahelises panganduses olukordi, kus näiteks USA panga Baseli põhimõtteid 
kohaldatakse läbi siseriiklike regulatsioonide. Üldiselt on komitee lubanud ka mõningast 
paindlikkust selles osas, mil moel kohalikud ametivõimud soovitusi ellu viivad. Seetõttu 
varieerub Baseli-kohane seadusandlus mõnevõrra liikmes-riigiti. Euroopa liidus on 
kohaldatud Basel I, II ja III põhimõtted oma direktiividega, mille kohaldamine on alates 
2007. a kohustuslik kõikidele liikmesriikidele. lk. 241-252 (lisaks: Väärtpaberite teejuht lk. 67-82) 
16. Investeerimisfondide eelised ja puudused 17. Fondide tüübid: avatud, kinnised, kasvufondid, väärtusfondid, tulufondid  AVATUD: 
•tegemist pole iseseisva juriidilise isikuga;
•fond on kohustatud igal ajahetkel, kui investor seda soovib, oma osakuid tagasi ostma;
•osaku tagasiostmisel peab fond maksma investorile osaku puhas-väärtuse (net asset value – 
NAV), millest võib olla maha lahutatud fondi tingimustes välja toodud osaku tagasivõtu tasu;
•potentsiaalsetel investoritel on alati võimalik fondiga liituda, ostes fondilt uusi osakuid. 
KINNISED:
•tegemist on juriidiliselt iseseisva isikuga;
•fond ei ole kohustatud investoritelt aktsiaid tagasi ostma;
•fond ei ole peale asutamist avatud uutele investeeringutele, st ta ei ole kohustatud uusi 
aktsiad emiteerima, kui mõni potentsiaalne investor neid osta soovib;
•investoritevahelistes tehingutes erineb fondi aktsia hind sageli aktsia puhasväärtusest 
(NAV), olles sellest kas kõrgem (preemia) või madalam (diskonto).


18. Fondiosaku puhasväärtus NAV 
Investeerimisfondide ja privaatportfellide tulemuslikkuse hindamist(performance 
measurment) alustatakse tavaliselt tulususe mõõtmi-sest. Mõõtmisel tuleks lähtuda kas fondi 
aktsia/osaku turuväärtusest 
 (kui fond on väärtpaberiturul kaubeldav) või lepingulise fondi puhul osaku puhasväärtusest 
(net assets value — NAV). Fondi osaku (aktsia) puhasväärtuse arvutamisel lähtu takse  järgmisest üld valemist: 19. Indeksfond, ETF, hedge-fond 
Indeksfond: indeksfondi näol on tegemist passiivselt juhitud fondiga, mille eesmärgiks on 
oma portfelli koostamisel ja juhtimisel järgida võimalikult täpselt mingit indeksit. Kuna 
eesmärgiks pole turgu lüüa, siis pole portfelli juhtimisel vaja teostada põhjalikku analüüsi 
ning tehinguid tehakse üksnes tagamaks indeksfondi vas-tavus aluseks võetud indeksiga ning 
siis, kui investorid soovivad fondiosakuid osta või müüa. Nimetatud fonditüüpi 
iseloomustavad väga madalad halduskulud (tüüpiliselt 0.09–0.6% aastas). Siiski ei suuda 
indeksfondid täiuslikult järgida oma alusindeksit.  ETF: Börsil kaubeldav fond on tüüpiliselt börsil kaubeldav avatud indeksfond (nn 
indeksaktsia), kuigi eksisteerib ka aktiivselt juhitavaid kinniseid ETF-e. Nendepeamine eri-
nevus indeksfondidest seisnebki selles, et nad on börsil noteeritud. See loob olulise eelise, 
sest kui tüüpilise avatud investeerimisfondi puhul tähendab investori soov väljuda oma 
investeeringust vajadust müüa osa fondi varadest (mis lisaks tehingukuludele võib tekitada 
fondile maksukohustuse), siis ETF-i puhul saab investor oma investeeringust väljumiseks 
müüa aktsiad börsil ja fonditasandil puudub vajadus tehingute tegemiseks. ETF-de kaudu on 
väikeinvestoritele muutunud võimalikuks investeerimine turgudele, kuhu neil muidu oleks 
raske investeerida. Kuna ETF-dega kaubeldakse börsil, on nende baasil võimalik võtta 
lühikesi positsioone või kasutada finantsvõimendust. Hedge-fond: Riskifondi näol on tüüpiliselt tegemist äriühinguga, mis on asutatud 
kollektiivsete investeeringute tegemiseks. juriidilises mõttes pole tegemist 
investeerimisfondiga ning seetõttu ei pea riskifondid lähtuma ka investeerimisfondidele 
seatud üsnagi rangetest investeerimispiirangutest. Sageli kasutavad riskifondid oma portfelli 
juhtimisel samaaegselt nii lühikeste kui ka pikkade positsioonide võtmist. 
Struktuurilt ja ka läbipaistvuselt ning nõutava alginvesteeringu miinimumsumma poolest on 
riskifondid suhteliselt sarnased riskikapitalifondidele. Enamasti on riskifondidest väljumiseks
ette nähtud pikk etteteatamisaeg ning seega pole tehtud investeeringud likviidsed. Järelevalve
puudumise tõttu on ka fondide läbipaistvus väike ning oht usalduse kuritarvitamiseks üsna 
suur.  lk. 261-263, 266-272, 284-292 
20. Krediidiasutuse põhifunktsioonid 
•säästude ja rahaliste tulude akumuleerimine ning nende inves-teeringutesse paigutamine, 
•krediitide vahendamine, 
•maksete vahendamine, 
•rahakäibes kasutatavate krediidiinstrumentide loomine, 
•konsulteerimine ning majandusliku ja finantsinformatsiooni pakkumine.


21. Krediidiasutuste tüübid 22. Nõuded Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiakapitalile 
Krediidiasutusel on tavaettevõttest kõrgem nõue omakapitali miinimumsummale, nt Eestis 
krediidiasutuse asutamisel peab sisse-makstud aktsiakapital olema ekvivalentne vähemalt 5 
mln euroga, mis vastab Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2006/48/EÜ. 
Aktsiakapitalina võib näidata ainult reaalselt rahas sissemakstud summasid. Rahalised 
sissemaksed tasutakse asutamisel oleva krediidiasutuse nimele Eesti pangas avatud kontole 
või Eesti krediidiasutuses avatud kontole.
 •krediidiasutuse asutamine ei või toimuda aktsiate avaliku märkimisega;
•aktsiad võivad olla ainult nimelised ja vabalt võõrandatavad, üld-juhul ilma aktsionäri 
ostueesõiguseta;
•peale aktsiate võib krediidiasutus välja lasta eelisaktsiaid, kus-juures nende nimiväärtuste 
summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist; 
•krediidiasutus võib välja lasta ka nimelisi vahetusvõlakirju, kus-juures nende nimiväärtuste 
summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist;
 •isik, kes kavatseb omandada olulist osalust (s.o. ≥ 10% aktsia-kapitalist või häälte arvust) 
või suurendada seda üle 20, 33 või 50% aktsiakapitalist või häälte arvust või kui 
krediidiasutus muutub tehingu tulemusel tema tütarettevõtteks, on kohustatud taotlema 
Finantsinspektsioonilt olulise osaluse omandamise luba;
•krediidiasutus võib oma aktsiaid omandada ning võtta neid taga-tiseks tingimusel, et aktsiad 
on kaubeldavad reguleeritud turul;
•laenu andmine oma aktsiate ostmiseks on keelatud;
•aktsiakapitali võib suurendada täiendavate rahaliste sisse-maksetega, jaotamata kasumi või 
aažio arvel (fondiemissioon) või vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel või 
allutatud laenu lepingust tuleneva rahalise nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise 


teel. Üldkoosoleku otsusel võib aktsiakapitali suurendamisel krediidiasutuste ühinemise 
käigus tasuda aktsiate eest mitterahalise sissemaksega. 
•aktsiakapitali võib vähendada kahjumi katmiseks, kuid mitte rohkem, kui 5 mln euroni.  23. Krediidiasutuse vara struktuur 24. Krediidiasutuse finantsressursside struktuur 25. Krediidiasutuse peamised riskid (põhivormi järgi) 
•finantsriskid hõlmavad riskitegureid, mis puudutavad nii raha-voogude stabiilsust kui ka 
aktiva-passiva ning bilansiväliste tehingute juhtimise oskust.
põhilisteks finantsriskideks on krediidirisk, likviidsuserisk, intressimäärarisk, 
välisvaluutarisk,hinnarisk 


26. Krediidiriski ja likviidsusriski maandamismeetodid  Krediidiriski maandamismeetodid:
•Finantseerimisportfelli kogumahu piiramine bilansis.
•Finantseerimisportfelli diversifitseerimine ehk riski hajutamine erinevate laenusaajate, 
majandusharude ja -sektorite ning riikide vahel, samuti eri liiki finantseerimistoodete ja 
erinevate finantseerimistähtaegade vahel.
•laenude ja investeeringute kontsentreerumise kohustuslike ja pangasiseste piirmäärade ning 
muude laenureeglite kehtestamine ja täitmine.
•Vastaspoole krediidivõime hindamine.
•Riskilisa kehtestamine laenuintressi kalkuleerimisel.
•laenude tagasimaksmise tagamine korrektselt vormistatud dokumentidega, asjaõiguslike ja 
võlaõiguslikke tagatistega, sh pantidega, garantiidega
•laenude, laenusaajate ja laenuportfelli jälgimine, ümberhinda-mine ning laenukahjumite 
katteks provisjonide moodustamine.
•probleemlaenudega tegelemine 
•Omakapitali suurendamine ootamatute kahjumite katteks
•laenude väärtpaberistumine
•Riskikindlustus krediididerivatiivide abil nagu krediidiriski vahe-tustehingud, krediidiriski 
vahetus tehingut sisaldavad võlakirjad rahaliselt kaetud ulatuses, kogutulu vahetustehingud  Likviidsusriski maandamismeetodid:
•Kõigi oluliste likviidsusnäitajate jaoks limiitide kehtestamine.
•Aktivate ja passivate põhjal tekkivate rahavoogude kooskõlasta-mine tähtaegade ja mahtude 
suhtes.
•Likviidsusreservide moodustamine (likviidsuse tagamise ees-märki täidab teatud määral ka 
kohustusliku reservi nõue), sh panga kassas piisava sularaha varu taseme määramine ja hoid-
mine.
•laenuportfelli osatähtsuse piiramine bilansis.
•Riskantsete laenude väljastamisest ja investeeringutest loobumine või nende 
edasilükkamine.
•laenusaajate krediidivõime korralik analüüsimine.
•laenude väljastamine turukõlbliku tagatisega.
•Võetavate hoiuste ja antavate laenude mahtude prognoosimine ning laenude tagasimaksmise
graafikute koostamine.
•Ressursibaasi stabiilsuse tagamine, nt konkurentsivõimeliste ja atraktiivsete 
hoiuintressimäärade pakkumine, tähtajaliste hoiuste lõpetamine 30-päevalise etteteatamisega 
vms.
•Uute hoiuste kaasamine ning laenude võtmine.
•Kohustuste tähtaegade pikendamine.
•Omakapitali suurendamine. lk. 293-310 
27. Intressimäärariski põhjused  Intressimäärariski võib põhjustada nii üldine intressimäärade muutumine kui ka 
intressimäärade struktuuri ning intressispreedide muutumine. Risk tekib siis, kui 
krediidiasutusel ei ole tasakaalus intressitundlike varade ja kohustuste summad või kestused 
ning kui varade ja kohustuste struktuur on valuutades erinev.


28. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel. 
GAP on vahe intressitundlike varade ja intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt 
GAP kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimääraga aktivad ja passivad. Mida 
suurem on abso-luutne GAP, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimäära-riskile ja 
seda suurem on turuintressimäära muutuse mõju puhtale intressitulule. Seos GAP-i, 
turuintressimäära ja puhta intressitulu vahel on toodud valemis: ∆ NIIexp = GAP × ∆ iex 29. Panga portfelli intressiriskipositsiooni immuniseerimine GAP mudeli alusel. 
GAP mudeli abil võib puhast intressitulu lühiajaliselt stabi liseerida või suurendada, muutes 
bilansis intressi tundlike varade ja/või kohus-tuste osakaalu. puhta intressitulu 
stabiliseerimiseks peab intressi-positsiooni sulgema ehk viima gAp nullini, sest siis on 
koguportfell immuniseeritud ja puhas intressitulu ei reageeri turuintressimäära muutustele. 30. Avatud intressiriskipositsioon DGAP mudeli alusel. 
DGAP=DA−DL∗U=varade kaalutud keskmine duratsioon (aastat)−kohustuste 
kaalutud keskmine duratsioon(aastat)∗kohustuste osakaal passivates (%) 31. Välisvaluuta avatud netopositsioon 
Avatus välisvaluutariskile mõõdetakse välisvaluuta avatud netopositsiooniga, mis on 
koduvaluutasse ümberarvestatud vahe bilansiliste ja bilansiväliste välisvaluutavarade ning 
bilansiliste ja bilansiväliste välisvaluutakohustuste summade vahel.  32. Pikk netovälisvaluutapositsioon ja lühike netovälisvaluutapositsioon 
Pikk neto-välisvaluutapositsioon on positiivne vahe välisvaluutavarade ja -kohustuste vahel 
(pank omab antud valuutas rohkem kui võlg-neb).
Lühike netovälisvaluutapositsioon on negatiivne vahe välis-valuutavarade ja -kohustuste 
vahel (pank võlgneb antud valuutas rohkem kui omab). 
Kui netovälisvaluutapositsioon on pikk ja välis-valuutakurss kasvab, siis pank teenib tulu. 
Vastupidi, kui netovälisvaluutapositsioon on lühike ja välisvaluutakurss kasvab, siis pank 
teenib kahjumit. lühikese netopositsiooni puhul saab tulu siis, kui välisvaluutakurss langeb. 
Välisvaluutariski mõõtmisel on tähtsal kohal ka erinevate välisvaluutade korreleeruvus. 33. Netovaluutapositsiooni suurus ja kapitali adekvaatsuse hindamine Baseli II 
raamistiku järgi. 
Vastavalt Baseli pangajärelevalve Komitee poolt välja töötatud kapitali adekvaatsuse 
hindamise metoodikale peab krediidiasutuse avatust välisvaluutariskilearvestama ka kapitali 
adekvaatsuse nor-matiivi täitmiseljuhul,kui kogu avatud netovaluutapositsioon ületab 2% 
krediidiasutuse omakapitalist. See aga nõuab krediidiasutuselt omakapitali suurendamist 
võimalike kahjumite katmiseks.  34. Välisvaluutariski ja intressiriski maandamismeetodid 
Välisvaluutariski maandamismeetodid:
•bilansi immuniseerimine ehk välisvaluutapositsiooni sulgemine;
•välisvaluutatehingute limiteerimine – krediidiasutuse, valuuta-diileri, konkreetse valuuta jt 
riski üleandmine tehingu vastas-poolele;
•riskikindlustus tuletistehingute abil nagu valuutaforvard, -futuur, -optsioon, valuuta- ja 
krediidiswap 


Intressiriski maandamismeetodid:
•portfelli immuniseerimine ehk gAp-i või DgAp-i nullini viimine;
•riskile avatud positsioonide limiteerimine, üldlimiitide kehtes-tamine teatud protsendina 
eelarvestatud aastasest netointressi-tulust, 
•riskikindlustus tuletisinstrumentide abil nagukokkulepe tule-vase forvard intressimäära 
kohta, intressiswap, valuutaswap, intressioptsioonid, swaption  Lk.330-332 
35. Panga omakapitali adekvaatsus 
Krediidiasutuse omakapitali põhifunktsioonideks on: •hoiustajate huvide kaitsmine, 
•finantsressursside baasi tagamine, •riskantsete tehingute reguleerimine ja riskide 
maandamine.
Kapitali adekvaatsuse näitaja on suhtarv, mis väljendab krediidiasutuse tegevusega seotud 
riskide kaetust tema omakapitaliga. Selle näitaja leidmiseks arvutatakse kapitalinõuded 
krediidiriski, välis-valuutariski, kaubariski, samuti kauplemisportfelli 9 positsiooniriski ning 
ülekande- ja vastaspoole krediidiriski osas.  36. Panga omakapitali adekvaatsuse tagamise strateegiaid 
Krediidiasutuse omavahendid koosnevad esimese 10, teise 11 ja kolmanda 12 taseme 
omavahenditest. Mida suurem risk, seda rohkem omavahendeid vajab krediidiasutus. Kapitali
adekvaatsuse normatiivi täitmiseks on põhimõtteliselt kaks võimalust:
•omavahendite mahu suurendamine vastavalt riskivarade kasvule 
•riskivarade mahu vähendamine konservatiivse laenu- ja inves-teerimispoliitika abil. Krediidiasutused võivad kasutada planeeritud riskivarade omavahenditega tagamiseks 
erinevaid strateegiaid. 
Nendeks on:
•varade tulukuse (ROA) suurendamine,
•jaotamata kasumi suurendamine, 
•täiendavate liht- ja/või eelisaktsiate emiteerimine, 
•allutatud kohustuste suurendamine.  Peeter Luikmeli küsimused:  1. Mis on Taylori reegel keskpanganduses?  Taylori reegel, mille kohaselt rahapoliitika eest vastutav institutsioon kasutab intressimäära 
ühe või mitme majandusnäitaja ohjamiseks. Enamasti on kontrollitavateks suurusteks 
inflatsioon ja majanduskasv. 2. Nimeta kolm peamist Euroopa keskpanga rahapoliitilist intressimäära ning  nende tasemed praegusel hetkel.   Peamiste refinantseerimisoperatsioonide (MRO) intressimäär, mis annavad 
pangandussüsteemile suurema osa likviidsusest. Praegu: 0.00  Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär, mida pangad võivad kasutada eurosüsteemis
üleööhoiuste tegemiseks. Praegu: −0.50  Laenamise püsivõimaluse intressimäär, mis pakub eurosüsteemi pankadele 
üleöölaenu. Praegu: 0.25 3. Kes otsustab euroala rahapoliitiliste intresside tasemed? Euroopa Keskpanga  nõukogu


4. Nimeta kolm peamist rahapoliitika strateegiat ehk teguviisi kuidas keskpank mõjutab  hinnastabiilsust?