· Tutvu fondide hinna, tootluse ja riskitasemega · Külasta finantsinspektsiooni kodulehekülge · võta ühendust fondivalitsejate esindajatega 3/19/18 4 Investeerimisfondide liigitus 1. avalikud ja mitteavalikud 2. avatud ja kinnised fondid. 3. Eurofondid 3/19/18 5 Fondide juhid, väärtus, tasud ja varahoidmine 1. Investeerimisfonde valitsevad fondivalitsejad 2. Depoopank 3. Osaku puhasväärtus 4. Fondiosaku ostuhind 5. Fondi tasud ja kulud (valitsemistasu, depootasu, maaklertasud ja muud fondi varaga tehingute tegemisega seotud kulud) 6. Märkimis- ja lunastustasud 7. Tulumaks 3/19/18 6 Investeerimisfondide tüübid 1. Börsidel kaubeldavad fondid 2. Aktsiafondid 3. Kasvufondid ja väärtusfondid 4. Aktiivselt juhitud fondid ja indeksfondid 5. Fondifondid 6
5. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid: Kindlustusselts on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamine. Kindlustuse põhiliigid: a) Kahjukindlustus - lepingud riskide maandamiseks; b) Elukindlustus - lepingud nii riskide maandamiseks, kui ka säästude kogumiseks. Kindlustusvahendaja - Kindlustusmaakler - esindab kindlustusvõtja huve; Kindlustusagent - esindab konkreetse kindlustusseltsi huve 6. Fondivalitsejad ja fondid Fondivalitsejad - Fondivalitseja on aktsiaselts, mille põhiliseks tegevusalaks on fondide või väärtpaberiportfellide valitsemine. Fondi valitsemine:• fondi aktsiate või osakute väljalaske korraldamine; • fondi vara investeerimine; • fondi vara üle arvestuse pidamine jm. Investeerimis- ja pensionifondid: Lepingulised investeerimisfondid on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogumid, mille vara valitseb fondivalitseja.
Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kommertspangad Kindlustusseltsid Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud laenuühistud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate
Kindlustusmaakler(36) - esindab kindlustusvõtja huve Kindlustusagent - esindab konkreetse kindlustusseltsi huve 5.Väärtpaberiturgude tüübid Väärtpaberiturgude tüübid Võlakirjade turg Aktsiaturg Tuletisinstrumentideturg Esmane turg Järelturg Reguleeritud turg (s.h. börs) Reguleerimata turg (Over the counter) 6. Väätpaberituru osalised Väätpaberituru osalised Emitendid - raha hankijad Investorid - raha paigutajad • Otseinvestorid • Portfelliinvestorid Kutselised investorid • Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements) • Maaklerifirmad (brokerages) • Kommertspangad • Kindlustusseltsid • Investeerimisfondid, pensionifondid jt. Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. Tänapäeval: tehinguid tehakse läbi interneti automaatsetes elektroonilistes süsteemides maakler - finantsvahendaja, kelle kaudu toimub
PENSIONISÜSTEEM EESTIS *Pensionifond on vara kogum, mis on kogutud eesmärgiga tagada fondis osalevatele isikutele sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral. Fondidesse sissemakseid tegevad inimesed koguvad endale ise pensioni. Isikliku osaluse suurust pensionifondis kajastavad pensionifondi osakud. Pensionifondid jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks. Kolme samba pensionisüsteem ...jaguneb kolmeks erinevaks, omavahel hästi haakuvaks osaks I sammas riiklik pensionikindlustus Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub riikliku kohustusliku pensionikindlustuse vormis st selle pensionikindlustusega on kohustuslikult hõlmatud kõik Eestis töötavad isikud ja füüsilisest isikust ettev...
o Siemens Financial Services AB Eesti filiaal o Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal · Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste esindused o HSH Nordbank AG Tallinna esindus http://www.hshnordbank.ee o OKO Bank Tallinna esindus http://www.okobank.fi o "Rietumu Banka" AS Eesti esindus o AP Anlage & Privatbank AG Eesti esindus Fondivalitsejad · Eestis tegutsevad fondivalitsejad o Avaron Asset Management AS http://www.avaroncapital.com/ o Hansa Investeerimisfondid AS http://www.hansa.ee o Kawe Kapital AS http://www.kawe.ee o LHV Varahaldus AS http://www.lhv.ee o SEB Ühispanga Fondid AS http://www.seb.ee/fondid o Trigon Alternative Funds AS http://www.trigon.ee/en o Trigon Funds AS http://www.trigon.ee
12 FINANTSSÜSTEEM 36. Finantssüsteemi ülesehitus – rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel Finantseerimine (rahaasutused) – krediidiasutused, krediidiandjad, krediidivahendajad, makseasutused Riskijuhtimine (kindlustus) – kindlustusandjad, kindlustusvahendajad Investeerimine (investeerimisasutused) – fondivalitsejad, investeerimisühingud Riiklikku järelvalvet teostab Finantsinspektsioon 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused KREDIIDIASUTUS – institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (AS LHV Pank, Bigbank AS) 1) hoiustamisteenused 2) krediiditeenused 3) väärtpaberiteenused 4) arveldusteenused KREDIIDIANDJA – annab krediiti, pakub tasulist maksetähtpäeva, liisingut või muud abi
Võimalik on ka ise fondi vahetada ja leping katkestada enda äranägemise järgi. Täiendav kogumispension annab 21% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15% sinu brutosissetulekust. 4 Kolmas pensionisammas Vabatahtliku pensiosüsteemi teostavad vastavat tegevusluba omavad elukindlustusseltsid või fondivalitsejad kas kapitalkogumiskindlustusena või osalemisena pensiofondides. Kuna tegmist on vabatahtliku kogumispensioniga, siis sissemakseid teeb koheselt füüsiline isik (töövõtjale või füüsilisest isikust ettevõtjale) ja füüsilisel isikul pole mingeid piiranguid ega sunde. Pensioniosaku omanik võib oma osa pensionifondi varast üle kanda ühest pensionifondist teise,vahetades ühe pensionifondi osakud teise pensionifondi osakute vastu. Kontrolli kindlustusseltside
Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal Scania Finans AB Eesti filiaal Siemens Financial Services AB Eesti filiaal Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste esindused HSH Nordbank AG Tallinna esindus (http://www.hshnordbank.ee) OKO Bank Tallinna esindus (http://www.okobank.fi) "Rietumu Banka" AS Eesti esindus AP Anlage & Privatbank AG Eesti esindus Eestis tegutsevad fondivalitsejad : Avaron Asset Management AS (http://www.avaroncapital.com) Hansa Investeerimisfondid AS (http://www.hansa.ee) Kawe Kapital AS (http://www.kawe.ee) LHV Varahaldus AS (http://www.lhv.ee) SEB Ühispanga Fondid AS (http://www.seb.ee/fondid) Trigon Alternative Funds AS (http://www.trigon.ee/en) Trigon Funds AS (http://www.trigon.ee) ERGO Varahalduse AS (http://www.ergofondid.ee) Sampo Baltic Asset Management AS (http://www.sampo.ee) Eestis tegutsevad investeerimisühingud:
1. Rahandus Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend. 3. Raha liigid Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara. 6. Kullastandard ja selle olemus Selle puhul oli ringluses olev paberraha täielikult kaetud kullareservidega. Süsteem eeldas inflatsiooni puudumist. Kestis 1919-1939. 7. Bretton woodsi süsteem ja selle olemu...
o Rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel o turuosalised o Finantseerimine Riskijuhtimine. Investeerimine o INVESTEERIMISASU o RAHAASUTUSED o KINDLUSTUS TUSED o · Krediidiasutused o · Kindlustusandjad · Krediidiandjad · o · Fondivalitsejad · Kindlustusvahendaj · Investeerimisühingud Krediidivahendajad ad o 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused. o Krediitiasutused o Krediidiandjad o Krediidivahendajad o Votab vastu rahalisi o Annab krediiti o vahendab tarbjate tasu hoiuseid ja annab omal eest krediidi andmist voi
3 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes ning viiteid teistele Raamatupidamise Toimkonna juhenditele, kus on põhjalikumalt käsitletud antud objektide arvestust. Spetsiifilised bilansiskeemid 12. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi. 13. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul tuleb lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal; riigiraamatupidamiskohustuslase puhul ka
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats Annaliisa Orro TH2 II SAMBA PENSIONIFONDID Uurimistöö Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. II SAMBA PENSIONIFONDID JA NENDE PAKKUJAD....................................5 1.1 II samba pensionifond......................................................................................................5 1.2 AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifondid..................................................................................................
aastaaruandes jätkuvalt kasutama käesoleva seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi ja ühte lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Bilansi ja kasumiaruande skeemide kirjeid võib täiendavalt liigendada ning lisada uusi kirjeid, kui see suurendab aruande informatiivsust. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu, võib raamatupidamiskohustuslane (sealhulgas krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud, riik ja riigiraamatupidamiskohustuslased) kasutada erinevaid bilansi- ja kasumiaruande skeeme. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja
Bilansikirjetenimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjetealaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudesolulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi. [2] Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeksja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisivarasid nimetatakse põhivaraks. Käibevarana kajastatakse järgnevaid varasid:
Finantsvahendajad jagunevad: · emiteerivad finantsvahendajad · mitteemiteerivad finantsvahendajad 14. Finantsvahendus (ingl k financial intermediation) Finantsvahendus on ühiskondlik institutsioon, kus ühtede majanduse subjektide raha ülejääk korvab teiste subjektide raha puudujäägi. Finantsvahendusega tegelevad kindlustusandjad ja pensionifondid ning finantsvahenduse abiteenuseid osutavad ettevõtted. Finantsvahenduse abitegevusega tegelevad fondivalitsejad, börsid, valuutavahetajad, kindlustusagendid ja maaklerid. 2008. aastal oli vaatluse all 838 ettevõtet, neist 740 andsid oma tegevusest regulaarselt ülevaate statistilise vaatluse "Finantsvahendus ja finantsvahenduse abitegevus" raames. Peaaegu kõik Eestis tegutsevad finantsettevõtted on rahvusvaheliste standardite järgi väiksed, alla 50 töötajaga ettevõtted. Finantsvahenduse järel tehakse ka statistikat, mis iseloomustab ettevõtete finantsmajanduslikku tegevust
o Hüpoteekpangad o Hoiupangad Hoiuseid mitte-vastuvõtvad: Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni- ja investeerimisfondid Fondivalitsejaid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel Välisriigi krediidiasutuste filiaalid: tegutsevad krediidiasutused: 1
Raha ja pangandus Arvestustöö nr 1 MÕISTED 1. Finantssüsteem (financial system)( )- süsteem, mis koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Esmased finantssüsteemi alged on toiminud juba pikka aega. Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 2. Finantsinstitutsioon (financial institution)( )- on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, ...
Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul tuleb lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning rahvusvahelisest tavast antud
aastast 20. jaan, jõustus krediidiasutuste seaduse esimene redaktsioon. Räägiti esimest korda rahapesu tõkestamisest. Üksi teine ei pidanud midagi tegema rahapesu tõkestamiseks kommertspangad ja krediidiasutused. Rahapesu tõkestamine oli keelatud, mitte rahapesu ise. 2. 1999 algas teine periood. 1.07.1999 jõustus rahapesu tõkestamise seadus. Lisaks pankadele on ka muid isikuid, kes peavad tõkestama rahapesu: lisaks pankadele muud finantsasutused, fondivalitsejad, investeerimisasutused, ja muu ettevõtja, kes võtab omavahel seotud tehingutega sularahas 100 000 ja ülekandega 200 000 krooni. Kes need tänapäeval olla võivad? Automüüjad, ehitusmaterjalide müüjad, mööbli- ja sisustuse müüjad, põllumajandusmasinate müüjad. 3. 2004. 1. jaanuarist jõustus rahapesu tõkestamise seaduse uus redaktsioon. Nüüd oli seadusel selline pealkiri: rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. Watergate afäär
Finantsinspektsiooni pädevusalas. See erineb suuresti kehtivatest tegevuslubade lahenditest, mis on kasutusel krediidiasutuste, kindlustusandjate, investeerimisühingute ja fondivalitsejate puhul ja kus tegevusloa fookus on eelkõige kapitaliseerituse tagamisel (koos vastava pädevusnormistikuga Finantsinspektsioonile) (nt krediidiasutus, kindlustusandja) või asuvad tarbijale suunatud tegevusnõuded Finantsinspektsiooni pädevust reguleerivates eriseadustes (nt fondivalitsejad, investeerimisühingud). See 29 Antud juhul ei tuleks tegevusloanõuet käsitleda vormilises mõttes, vaid see peab hõlmama sisulisi nõudeid ja järelevalvehinnanguid nendele. See omakorda eeldab õigusloome tegevuses sisenemispiirangute, tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluste jmt läbimõtlemist. 55
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
