· Tutvu fondide hinna, tootluse ja riskitasemega · Külasta finantsinspektsiooni kodulehekülge · võta ühendust fondivalitsejate esindajatega 3/19/18 4 Investeerimisfondide liigitus 1. avalikud ja mitteavalikud 2. avatud ja kinnised fondid. 3. Eurofondid 3/19/18 5 Fondide juhid, väärtus, tasud ja varahoidmine 1. Investeerimisfonde valitsevad fondivalitsejad 2. Depoopank 3. Osaku puhasväärtus 4. Fondiosaku ostuhind 5. Fondi tasud ja kulud (valitsemistasu, depootasu, maaklertasud ja muud fondi varaga tehingute tegemisega seotud kulud) 6. Märkimis- ja lunastustasud 7. Tulumaks 3/19/18 6 Investeerimisfondide tüübid 1. Börsidel kaubeldavad fondid 2. Aktsiafondid 3. Kasvufondid ja väärtusfondid 4. Aktiivselt juhitud fondid ja indeksfondid 5. Fondifondid 6
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru kutselised osalised; Väärtpaberituru kauplemiskohad; E-raha asutused; Makseasutused. 3. Eesti krediidiasutused Pangad ja ühistupangad. 4
Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kommertspangad Kindlustusseltsid Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud laenuühistud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate
Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis tegutsevate krediidiasutuste,
Aastast 2012 jätkub senine 2+4% süsteem. III sammas- vabatahtlik kogumispension III sammas (98) on sissemaksete poolt määratud ja kogumisprintsiibile rajatud era- lisapension, mille tuluallikaks on vabatahtlikud sissemaksed ja mille peamine eesmärk on võimaldada täiendavat säästmist. Täiendava kogumispensioni sissemaksed on teatud piirides maksustatavast tulust mahaarvatavad. Pensionisüsteemi III sammast teostavad vastavat tegevusluba omavad elukindlustusseltsid või fondivalitsejad kas kapitalikogumiskindlustusena või osalemisena pensionifondides. Sissemaksed kuuluvad koheselt füüsilisele isikule (töövõtjale või füüsilisest isikust ettevõtjale) ja kindlustuse teostaja valikul pole füüsilisel isikul mingeid piiranguid ega sunde. Pensioniosaku omanik võib oma osa pensionifondi varast üle kanda ühest pensionifondist teise,vahetades ühe pensionifondi osakud teise pensionifondi osakute vastu.
o Scania Finans AB Eesti filiaal o Siemens Financial Services AB Eesti filiaal o Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal · Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste esindused o HSH Nordbank AG Tallinna esindus http://www.hshnordbank.ee o OKO Bank Tallinna esindus http://www.okobank.fi o "Rietumu Banka" AS Eesti esindus o AP Anlage & Privatbank AG Eesti esindus Fondivalitsejad · Eestis tegutsevad fondivalitsejad o Avaron Asset Management AS http://www.avaroncapital.com/ o Hansa Investeerimisfondid AS http://www.hansa.ee o Kawe Kapital AS http://www.kawe.ee o LHV Varahaldus AS http://www.lhv.ee o SEB Ühispanga Fondid AS http://www.seb.ee/fondid o Trigon Alternative Funds AS http://www.trigon.ee/en o Trigon Funds AS http://www
12 FINANTSSÜSTEEM 36. Finantssüsteemi ülesehitus – rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel Finantseerimine (rahaasutused) – krediidiasutused, krediidiandjad, krediidivahendajad, makseasutused Riskijuhtimine (kindlustus) – kindlustusandjad, kindlustusvahendajad Investeerimine (investeerimisasutused) – fondivalitsejad, investeerimisühingud Riiklikku järelvalvet teostab Finantsinspektsioon 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused KREDIIDIASUTUS – institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (AS LHV Pank, Bigbank AS) 1) hoiustamisteenused 2) krediiditeenused 3) väärtpaberiteenused 4) arveldusteenused KREDIIDIANDJA – annab krediiti, pakub tasulist maksetähtpäeva, liisingut või muud abi
Võimalik on ka ise fondi vahetada ja leping katkestada enda äranägemise järgi. Täiendav kogumispension annab 21% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15% sinu brutosissetulekust. 4 Kolmas pensionisammas Vabatahtliku pensiosüsteemi teostavad vastavat tegevusluba omavad elukindlustusseltsid või fondivalitsejad kas kapitalkogumiskindlustusena või osalemisena pensiofondides. Kuna tegmist on vabatahtliku kogumispensioniga, siis sissemakseid teeb koheselt füüsiline isik (töövõtjale või füüsilisest isikust ettevõtjale) ja füüsilisel isikul pole mingeid piiranguid ega sunde. Pensioniosaku omanik võib oma osa pensionifondi varast üle kanda ühest pensionifondist teise,vahetades ühe pensionifondi osakud teise pensionifondi osakute vastu. Kontrolli kindlustusseltside
Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal Scania Finans AB Eesti filiaal Siemens Financial Services AB Eesti filiaal Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste esindused HSH Nordbank AG Tallinna esindus (http://www.hshnordbank.ee) OKO Bank Tallinna esindus (http://www.okobank.fi) "Rietumu Banka" AS Eesti esindus AP Anlage & Privatbank AG Eesti esindus Eestis tegutsevad fondivalitsejad : Avaron Asset Management AS (http://www.avaroncapital.com) Hansa Investeerimisfondid AS (http://www.hansa.ee) Kawe Kapital AS (http://www.kawe.ee) LHV Varahaldus AS (http://www.lhv.ee) SEB Ühispanga Fondid AS (http://www.seb.ee/fondid) Trigon Alternative Funds AS (http://www.trigon.ee/en) Trigon Funds AS (http://www.trigon.ee) ERGO Varahalduse AS (http://www.ergofondid.ee) Sampo Baltic Asset Management AS (http://www.sampo.ee) Eestis tegutsevad investeerimisühingud:
kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad ( mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid) 38. Krediidiasutuste tulud ja kulud Krediidasutuste tuludest moodustavad suurima osa Intressid ja kuludest moodustavad suurima osa Halduskulud. 39. Investeerimisasutuste liigitus Fondivalitsejad - on AS, mille põhiline tegevusala on fondide või väärtpaberiportfellide valitsemine. Investeerimisühingud Investeerimisühing on AS, mille püsiv tegevus on osutada investeerimisteenuseid. Peab olema vastav tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon. 40. Tagatisfondi olemus Eesmärk on tagada investorite poolt investeerimisasutuste kaudu paigutatud vahendite kaitse investeerimisasutuste maksejõuetuse korral. Investeeringud hüvitatakse täies ulatuses. 41
o Rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel o turuosalised o Finantseerimine Riskijuhtimine. Investeerimine o INVESTEERIMISASU o RAHAASUTUSED o KINDLUSTUS TUSED o · Krediidiasutused o · Kindlustusandjad · Krediidiandjad · o · Fondivalitsejad · Kindlustusvahendaj · Investeerimisühingud Krediidivahendajad ad o 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused. o Krediitiasutused o Krediidiandjad o Krediidivahendajad o Votab vastu rahalisi o Annab krediiti o vahendab tarbjate tasu hoiuseid ja annab omal eest krediidi andmist voi
3 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes ning viiteid teistele Raamatupidamise Toimkonna juhenditele, kus on põhjalikumalt käsitletud antud objektide arvestust. Spetsiifilised bilansiskeemid 12. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi. 13. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul tuleb lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal; riigiraamatupidamiskohustuslase puhul ka
Swedbank Pensionifond 0% 1% 1,19% K1 SEB Konservatiivne Pf. 0% 1% 0,95% Allikas: Pensionikeskus, fonditasude võrdlused 2011. (Autori koostatud) Tabelist selgub, et kõigi konservatiivsete kogumispensionide fondide väljalasketasu ehk osakute väljalaskmisel fondivalitseja poolt võetav teenustasu on 0%. Tagasivõtmistasu ehk osakute lunastamisel fondivalitseja poolt võetav teenustasu on 1%. Antud fondivalitsejad erinevad üksteisest valitsemistasu poolest. Kõige suurem on see Swedbank Pensionifond K1 puhul, mis on 1,19%. Väikseim valitsemistasu on LHV Pensionifond XS'l 0,9%. Fondid sobivad eelkõige madala riskitaluvusega investorile, kellel on pensionieani jäänud vaid mõned aastad. Samuti sobivad fondid neile, kelle jaoks on oluline kogunenud pensionivara väärtuse väike kõikumine kogumisperioodi vältel. Kuna
aastaaruandes jätkuvalt kasutama käesoleva seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi ja ühte lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Bilansi ja kasumiaruande skeemide kirjeid võib täiendavalt liigendada ning lisada uusi kirjeid, kui see suurendab aruande informatiivsust. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu, võib raamatupidamiskohustuslane (sealhulgas krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud, riik ja riigiraamatupidamiskohustuslased) kasutada erinevaid bilansi- ja kasumiaruande skeeme. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna
Bilansikirjetenimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjetealaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudesolulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi. [2] Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeksja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisivarasid nimetatakse põhivaraks. Käibevarana kajastatakse järgnevaid varasid:
Finantsvahendajad jagunevad: · emiteerivad finantsvahendajad · mitteemiteerivad finantsvahendajad 14. Finantsvahendus (ingl k financial intermediation) Finantsvahendus on ühiskondlik institutsioon, kus ühtede majanduse subjektide raha ülejääk korvab teiste subjektide raha puudujäägi. Finantsvahendusega tegelevad kindlustusandjad ja pensionifondid ning finantsvahenduse abiteenuseid osutavad ettevõtted. Finantsvahenduse abitegevusega tegelevad fondivalitsejad, börsid, valuutavahetajad, kindlustusagendid ja maaklerid. 2008. aastal oli vaatluse all 838 ettevõtet, neist 740 andsid oma tegevusest regulaarselt ülevaate statistilise vaatluse "Finantsvahendus ja finantsvahenduse abitegevus" raames. Peaaegu kõik Eestis tegutsevad finantsettevõtted on rahvusvaheliste standardite järgi väiksed, alla 50 töötajaga ettevõtted. Finantsvahenduse järel tehakse ka statistikat, mis iseloomustab ettevõtete finantsmajanduslikku tegevust
o Hüpoteekpangad o Hoiupangad Hoiuseid mitte-vastuvõtvad: Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni- ja investeerimisfondid Fondivalitsejaid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel Välisriigi krediidiasutuste filiaalid: tegutsevad krediidiasutused: 1
Finantsvahendajad jagunevad: · emiteerivad finantsvahendajad · mitteemiteerivad finantsvahendajad 14. Finantsvahendus (ingl k financial intermediation) Finantsvahendus on ühiskondlik institutsioon, kus ühtede majanduse subjektide raha ülejääk korvab teiste subjektide raha puudujäägi. Finantsvahendusega tegelevad kindlustusandjad ja pensionifondid ning finantsvahenduse abiteenuseid osutavad ettevõtted. Finantsvahenduse abitegevusega tegelevad fondivalitsejad, börsid, valuutavahetajad, kindlustusagendid ja maaklerid. 2008. aastal oli vaatluse all 838 ettevõtet, neist 740 andsid oma tegevusest regulaarselt ülevaate statistilise vaatluse "Finantsvahendus ja finantsvahenduse abitegevus" raames. Peaaegu kõik Eestis tegutsevad finantsettevõtted on rahvusvaheliste standardite järgi väiksed, alla 50 töötajaga ettevõtted. Finantsvahenduse järel tehakse ka statistikat, mis iseloomustab ettevõtete finantsmajanduslikku tegevust
Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul tuleb lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning rahvusvahelisest tavast antud
aastast 20. jaan, jõustus krediidiasutuste seaduse esimene redaktsioon. Räägiti esimest korda rahapesu tõkestamisest. Üksi teine ei pidanud midagi tegema rahapesu tõkestamiseks kommertspangad ja krediidiasutused. Rahapesu tõkestamine oli keelatud, mitte rahapesu ise. 2. 1999 algas teine periood. 1.07.1999 jõustus rahapesu tõkestamise seadus. Lisaks pankadele on ka muid isikuid, kes peavad tõkestama rahapesu: lisaks pankadele muud finantsasutused, fondivalitsejad, investeerimisasutused, ja muu ettevõtja, kes võtab omavahel seotud tehingutega sularahas 100 000 ja ülekandega 200 000 krooni. Kes need tänapäeval olla võivad? Automüüjad, ehitusmaterjalide müüjad, mööbli- ja sisustuse müüjad, põllumajandusmasinate müüjad. 3. 2004. 1. jaanuarist jõustus rahapesu tõkestamise seaduse uus redaktsioon. Nüüd oli seadusel selline pealkiri: rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. Watergate afäär
Finantsinspektsiooni pädevusalas. See erineb suuresti kehtivatest tegevuslubade lahenditest, mis on kasutusel krediidiasutuste, kindlustusandjate, investeerimisühingute ja fondivalitsejate puhul ja kus tegevusloa fookus on eelkõige kapitaliseerituse tagamisel (koos vastava pädevusnormistikuga Finantsinspektsioonile) (nt krediidiasutus, kindlustusandja) või asuvad tarbijale suunatud tegevusnõuded Finantsinspektsiooni pädevust reguleerivates eriseadustes (nt fondivalitsejad, investeerimisühingud). See 29 Antud juhul ei tuleks tegevusloanõuet käsitleda vormilises mõttes, vaid see peab hõlmama sisulisi nõudeid ja järelevalvehinnanguid nendele. See omakorda eeldab õigusloome tegevuses sisenemispiirangute, tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluste jmt läbimõtlemist. 55
annaabi.ee 
