Tänu kanalitele saab kiiremini kohale ei pea tegema ringe, 10. Kuidas on side areng mõjutanud töökohtade paiknemist? Ei pea töökohad paiknema teineteise lähedal,telefoni ja internetti on võimalik kasutada peaaegu kõikjal 11. Millist rolli mängib side maailmamajanduse globaliseerumises? Infovahendus on kiirem 12. Too näiteid teenustest, mis kuuluvad finantsteenuste alla? Laen,liising,hoiustamine,nõustamine 13. Millega tegelevad börsid, kus maailma suuremad börsid? Aktsiad,võlakirjad,osakud,fondid New York 14. Millised tegurid on põhjustanud turismi kiiret arengut? Transport,sissetulek,infolevik 15. Loetle põhjusi miks inimesed reisivad? Moe,kultuuri,vaatamisväärsused. 16. Miks on turism muutunud kaasajal üheks olulisemaks majandusharuks?
9. Kuidas on side areng mõjutanud töökohtade paiknemist? Vahemaad pole enam nii tähtsad, paljudel erialadel on tekkinud kodus töötamise võimalus 10. Millist rolli mängib side maailmamajanduse globaliseerumises? Infovahendus on kiirem, areng on toimunud tänu kommunikatsioonivahenditele 11. Too näiteid teenustest, mis kuuluvad finantsteenuste alla? Laen,liising,hoiustamine,nõustamine 12. Millega tegelevad börsid, kus asuvad maailma suuremad börsid? Aktsiatega,võlakirjadega,,fondidega,osakutega ; New York, Tokyo, London 13. Millised tegurid on põhjustanud turismi kiiret arengut? Transpordi areng,sissetulek,infolevik, reklaam, elatustaseme tõis, turismiteenuste pakkumine, erinevad paketid, soodustused 14.Miks on turism muutunud kaasajal üheks olulisemaks majandusharuks? Toob riigile raha sisse, luuakse uusi töökohti 14. Milliseid keskonnaprobleemid võivad kaasneda massiturismiga?
2) tärkava tööstusharu argument et kodumaiseid vastrajatud tööstusharusid välismaise konkurentsi eest kaitsta 3) kaitsetoll vastumeede teise riigi poolt rakendatud tollile. Importtooted kallinevad, väliskaubandust piiratakse see kahjustab tarbija huve. Maailma Kaubandusorganisatsioon- WTO 140 liiget Kõiki partnereid koheldakse võrdselt, kaubandusbarjäärid minimaalsed, praktiliselt kaotatud eksporditoetused RAHVUSVAHELISED FINANTSTURUD Börsid-toimub kapitali ost ja müük Rahvusvahelised finantsturud jagunevad: 1) rahaturud 2) väärtpaberiturud New Yorgi, Londoni ja Tokio väärtpaberibörs ja valuutaturg Võlakirjad ettevõte laenab raha ja kohustub selle intressidega tagasi maksma teatud aja möödudes Aktsiad sellega omandatakse osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõtte arendamisel. Rahvusvaheline Valuutafond- IMF- eesmärk: · Soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd,
liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Sisukord [peida] * 1 Majandus o 1.1 Väliskaubandus + 1.1.1 Eksport + 1.1.2 Import o 1.2 Tööjõud ja tööhõive o 1.3 Börsid o 1.4 Põllumajandus o 1.5 Metsamajandus o 1.6 Mäetööstus o 1.7 Töötlev tööstus o 1.8 Teenindus * 2 Ajaloo lühikokkuvõte * 3 Liidumaad * 4 Vaata ka * 5 Viited [redigeeri] Majandus Austria on turumajanduslik arenenud tööstusriik. See võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja Austria schillingu. Pärast Teist maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses on
Tallinna Börs *Tallinna Börs on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis. *Börs viib kokku raha paigutavad investorid, täiendavat kapitali kaasata soovivad ettevõtted ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis. *Tallinna Börs kasutab Põhja- ja Baltimaade kauplemisplatvormi SAXESS, kuhu lisaks Tallinnale on ühendatud veel seitsme riigi börsid: Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island ja Läti ning alates 2005. a. maikuust ka Leedu. *Tallinna Börs on alates 2004. aastast Põhja- ja Baltimaade börsideliidu NOREX liige. *Ühiste standardite kasutuselevõtt on osa Balti ja Põhjamaade väärtpaberiturgude ühtlustamisest ning lihtsustab oluliselt noteeritud ettevõtete rahvusvahelist võrdlemist. AS Eesti Väärtpaberikeskuse 100% aktsiate omanik on AS Tallinna Börs. *Sündmused: 1995 - Loodi Tallinna Börs. 1996 31
lennuk Pentagoni hoonet. · 9.45-alustati Valge Maja ja Kapitooliumi evakueerimist. · 9.50-alustati päästetöid Pentagoni hoonest · 10.07- valises kokku lõunatorn · 10.10-kukkus alla neljas kaapertatud lennuk · 10.13 algas ÜRO peahoone töötajate evakueerimine · 10.27 varises kokku põhjatorn · 12.39- presidendi kõne rahvale · 13.50 Washingtoni linnapea kuulutas välja eriolukorra. Otsus evakueerida Manhattani ühe piirkonna elanikud. · 14.00 USA börsid suleti kaheks päevaks · 17.20 varises kokku keskuste kõrval asunud väiksem büroohoone · 19.00 president saabus Valgesse Majja · 21.00 Bushi otseülekanne ovaalsaalist · Terrorirünnak al-Qaida poolt. · 19 terroristi kaapertasid 4 reisilennukit. · Hukkus 2973 inimest, 24 jäi kadunuks. · USA kuulutas välja terrorismivastase sõja, tungis Afganistani, et kukutada Taliban, kelle reziimi all olid terroristid tegutsenud. · http://www.youtube.com/watch
majandamine ( võeti liiga palju laene, et kiiresti rikastuda või et osta tarbekaupu, kuid laenukoorem kasvas kiiresti ülepea). Majanduskriis algas USA-st ja kuna paljud teised riigid olid USA-ga seotud, siis tabas ka neid majanduskriis. 24. Oktoober 1929.haaras börsi tõeline kriis. Kõik soovisid oma aktsiaid maha müüa, selle ajendiks oli see, et riik otsustas suurendada laenuprotsente. Hinnad langesid väga järsult. 5. Päeva pärast meenutasid USA börsid hukkuvat laeva. Paljud tehased ja vabrikud sulgeti. Inimesed jäid tööta. Kriis tõi esile palju tundmatuid hädasid. Uued tootmisviisid (tehti liiga palju tooteid, inimesed ei suutnud neid ära tarbida), suur tööpuudus , mis tõi kaasa nälja (Kuigi vahel hävitati suurte vagunite kaupa vilja ja muid toiduaineid, et suurendada põllumajandustootjate sissetulekuid ja ostujõudu.), vaesuse , mässude ohu ning muud sotsiaalsed probleemid. See kõik aitas
härjad: ostavad suurtes kogustes aktsiaid kokku ja siis müüvad karud: müüvad suurtes kogustes ning hiljem ostavad kokku. Maakler ja diiler Maakler tegutseb börsil kliendi huvides, sissetulek sõltub kokkuleppest kliendiga. Diiler tegutseb iseseisvalt, enda huvides. Saab kasu väärtpaberite ostu ja müügihindade vahest. Mis on börs? Börs on kauplemissüsteem, mis pakub efektiivset ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja vahendajatele Maailma suuremad börsid ja börsiindeksid Doco Jones- USA, Nasdaa-USA, Nikkei-Jpn Investeerimisfondid kollektiivne investeeringute kogum, mida haldavad professionaalid. (nt pensionifond) Kes on insider? On mingi ettevõtte siseinfo valdaja. Eelisseisundis võrreldes teiste investoritega. Nimetada 5 aktsiat Tallinna börsi põhinimekirjast. Google, GoldmanSach.. 165 2 B. Petroleum 9 2 Deutsche Ba.. 54 2 France Tele. 63 2
Brasiilia ja Aafrika riigid. Tööstusühiskond - vähemarenenud põhjariigid. Infoühsikond arenenud põhjariigid nt Lääne Euroopa · Alepõllundus-algeline maaharimisviis, maa väetamine põlenud puude tuhaga rändkarjundus-loomakasvatusvorm, kus inimesed rändavad oma karjaga ühest kohast teise · Tehnoloogia uuenedes, uueneb ka majandus ja ühiskond. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) · Kolooniate tekkimis põhjused: emamaadel oli vaja toorainet ja rahvast oli liiga palju keda toita. · Kolooniad:Suurbritannia -Ameerika, India, Austraalia ,Portugal - Brasiilia ,Hispaania - Ladina-Ameerika ,Prantsusmaa -Aafrika põhjaosa + Indo-Hiina ,Holland - Indoneesia ,Belgia - Kongo piirkond ,Venemaa- liitis piirkonnad, tekkis tsaaririik. · Industrialiseerimine sai alguse 18.saj
1) võimaldab vahendada erinevate firmade vahel kontakte, hea koht kus oma firmat reklaamida, midagi müüa, info kergesti kättesaadavus, rahaülekanded, 2) internet on ülemaailmne (üksiküritajal kergem turule tulla, ruumiline eraldatus on väheoluline. 3) Kogunemine suurlinnadesse suudavad kiireneva tehnoloogilise arenguga kaasa minna. 11. Nimeta teenuseid, mis kuuluvad finantsteenuste alla, millega tegelevad börsid, kus paiknevad maailma tähtsamad börsid? hoiustamine laenanamine arveldamine investeerimine börs: finantsturu ettevõte, kus läbi organiseeritud kauplemissüsteemi sõlmitakse kauba ja väärtpabertehinguid (aktsiad, fondiosakud, võlakirjad) New Yorgis, Londonis ja Tokyos 12. Millised tegurid on põhjustanud turismi kiiret arengut? 1) inimeste sissetulekud on kasvanud 2) rohkem vaba aega
· Aitab kohalikel tavadel, turismipiirkonnast välja tõrjuda käsitöövormidel ja kultuurisündmustel säilida 3. Nimeta keskkonnaprobleeme, mis võivad kaasneda massiturismiga mereäärsetes piirkondades. Õhu ja vee reostus, sest sõidetakse palju autodega ning loobitakse prügi maha. Teede ehitus kahjustab pinnast. 4. Kus paiknevad maailma suuremad ja tähtsamad börsid? New York, Pariis, Luxembourg, Brüssel 5. Millisteks etappideks jaguneb veoprotsess? Milliste ettevõtete koostöö moodustab veondusklastri? Koosta skeem. 6. Kuidas on transpordi areng aegade jooksul mõjutanud ettevõtete paiknemist ja majanduse arengut? Enam ei sõltu ettevõtte asukoht tarbijaskonnast, sest valmis kaupa saab transportida igale poole, ka teistesse riikidesse. Seetõttu on ka kiiresti edasi arenenud. 7
NEWTON (16431727) gravitatsiooni seadus MAGALHÄES (14801521) 1. ümbermaailmares 15191521 DARWIN (18091882) 1. evolutsiooniteooria looja SCHWANN rakuteooria looja MENDEL geneetika rajaja WEGENER (18801930) mandrite triiviteooria (1912 laamtektoonika) Tehnoloogilsed murrangud I industrialiseerimine XV saj. põllumaj. levib väljavaheldussüsteem, leiutati metallisulatamisviisid, tulirelvad jne., tekkisid pangad, börsid, manufaktuurid http://www.abiks.pri.ee II varaindustriaalne tootmisviis XVIII lõpp XIX saj. aurumasin, vedur, aurik, kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstused, masinate valmistamine III hilisindustrialiseerimine XIX saj. lõpul sisepõlemismootor, telefon, raadioside, elekter IV postindustrialiseerimine 1960a.tuuma ja kosmosetehnika, arvutid MAA teke ja areng 1
uurimis- ja arendustegevus detailide ja sõlmede tootmine toote kokkumonteerimine müük ja hooldus Tootmisprotsessis on omavahel seotud väga palju ettevõtteid nii horisontaalselt kui vertikaalselt (tooteahela lülid) On tekkinud võrgustikupõhine maailmamajandus. Finantssfääri rahvusvahelistumine · Välisinvesteeringud kasvavad kiiresti. Peamised rahavood USA, EL ja Jaapani vahel. Tekkinud on suured rahvusvahelised finants- keskused (börsid), kus kaubeldakse ööpäevläbi. · Globaalsete investeeringutega, kus kapitali liigub kiiresti ühest riigist teise, võib kaasneda riigi majandusliku tasakaalu nõrgenemine. Majanduspoliitika ei ole enam kohalikult tasandilt kontrollitav, riigi tähtsus väheneb ja suurmonopolide võimalus riikide majandust ja poliitikat mõjutada, suureneb. Globaliseerumine majanduses · kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus · Rahvusvaheliste ettevõtete järjest suurenev
meelelahutuskäive 10.Selgita Interneti mõju majanduse arengule ja paiknemisele? võimaldab vahendada erinevate firmade vahel kontakte, hea koht kus oma firmat reklaamida, midagi müüa, info kergesti kättesaadavus, rahaülekanded, internet on ülemaailmne (üksiküritajal kergem turule tulla, ruumiline eraldatus on väheoluline. Kogunemine suurlinnadesse – suudavad kiireneva tehnoloogilise arenguga kaasa minna. 11.Nimeta teenuseid, mis kuuluvad finantsteenuste alla, millega tegelevad börsid, kus paiknevad maailma tähtsamad börsid? hoiustamine laenanamine arveldamine investeerimine börs: finantsturu ettevõte, kus läbi organiseeritud kauplemissüsteemi sõlmitakse kauba ja väärtpabertehinguid (aktsiad, fondiosakud, võlakirjad) New Yorgis, Londonis ja Tokyos 12.Millised tegurid on põhjustanud turismi kiiret arengut? inimeste sissetulekud on kasvanud rohkem vaba aega transpordi areng (võimaldab kiirelt ja mugavalt reisida) erinevate reisipakettide pakkumine
Brasiilia ja Aafrika riigid. Tööstusühiskond vähemarenenud põhjariigid. Infoühiskond rohkemarenenud põhjariigid. Lääne-Euroopa. 5. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja selgita nende mõju majanduse arengule. 1. XV saj. levis väljavaheldussüsteem, uued loomatõud ja taimesordid. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) 2. XVIII saj lõpp XIX algus Masinate valmistamine ja kasutamine aurumasin, vedur, aurik, Kivisöe laialdane tarbimine. (hilisindust. Tootmisviis) 3. Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, hiljem lennuk, telefonside, mineraalväetis, raadio. (hilisindustr. Tootmisviis kujunes lõplikult. 4. Alagas 1960. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80-ndatel sidetehniline pööre. (postindustriaalne tootmisviis)
tsitrusviljad). Nüüd 2.põlvkonna ettevõtted toimetavad omapäi ja riigist enam nii palju ei hooli, riigi toetus väheneb. 3) 3. põlvkonna ettevõtted hakkavad tegelema maavarade ümbertöötlemisega, nt Ford - valdavalt masina-, keemia- ja kergetööstusettevõtted. 3. põlvkonna ettevõttetel kujuneb välja tööjaotus, eredamalt masinatööstuses. 4) Kaasaegsed rahvusvahelised ettevõtted: valdavalt infotehnoloogia, side ja kommunikatsioon, nt IKEA; börsid, pangad, finants (mittemateriaalne toode); müüakse kaubamärki või brändi - need maksavad. Soodustatakse tarbimist. Valdkonnad, kus RVE-d on tegevad: 1) kõrgtehnoloogia: tehnika, arvutid, telekommunikatsioon, geenitehnoloogia, ravimid. 2) suuremahulised tarbekaubad: autod; 3) masstootmise brändikaubad: toiduained, rõivad, jalanõud, kodukeemia, tubakatooted. Valdavalt on need ettevõtted Euroopas (alguse sai Eur-st), lisandunud on USA ja Jaapan. RVE näde: Elcoteq
odava töö maades, sest nii riide kui ka valmistoodangu transport on suhteliselt kiire ja odav). Veondusprotsessi etapid 1. Hankimine 2. Tootmine 3. Jaotamine FINANTSTEENUSED Finantsteenuste struktuur:Hoiustamine; Laenamine; Arveldamine kohalikud pangad, hoius- laenuühistud, liisingufirmad, kindlustusasutused(fondi);Investeerimine valdavalt rahvusvaheline (võlakirjad, aktsiad, fondiosakud börsidel ehk väärtpaberiturgudel);Tuntumad börsid New Yorkis, Londonis, Tokyos;Välisvõlg Finantsteenuste geograafia 1. On kohaga vähe seotud 2. Ülikõrge koondumine enim globaliseerunud teenusteliik 3. Maailma suurimad finantsressursse käsutavad keskused paiknevad New Yorkis, Londonis, Tokyos, aga ka Chicagos, Frankfurdis, Los Angeleses, Pariisis, Brüsselis 4. Pangateenuste liidrid on USA, suurbritannia, Sveits 5. Väikeriikides rahandusteenus peamine majandusvaldkond Luksemburg, Liechtenstein, Hongkong,
o TV, raadio, film, internett o Ajalehed, ajakirjad, raamatud 33. Mis mõjutab meelelahutustööstust? o Tarbijatel peab olema aega ja raha o Iseloomulik arenenud riikidele o Vajab võimekaid ja oskuslikke töölisi 34. Milliseid teenuseid osutavad finantsasutused? o Elukinduslustusseltsid o Pensionifondid o Börsid o Investeerimispangad o Investeerimisfondid 35. Milliseid linnu võib nimetada maailma finantskeskusteks? o New- York o London o Tokyo 36. Kuidas infotehnoloogia areng on finantsasutusi mõjutanud? Finanstteenuste osutamine on muutunud tõhusamaks ja tarbijatele kättesaadavamaks. Rahvusvahelised finantsturud on omavahel infotehnoloogia abil
Linna koos selle tihedalt seotud tagamaaga nimetatakse linnaregiooniks. Hiidlinnad jalinnastud, maailmalinnad. Kogu maailma hiidlinnad on omavahel seotud tihedate ärisidemetega. Need seovad hiidlinnastud globaalseks võrguks, millest eristuvad paarkümmend maailmalinna, sh. New York, Chicago, Los Angeles, London, Pariis, Tokyo, Moskva, Frankfurt, Rio de Janeiro, Hongkong, Singapur, Sydney jt. Neis pakutakse väga mitmekesiseid teenuseid, seal asuvad maailma tähtsamad pangad ja börsid ning suurimate rahvusvaheliste firmade peakorterid. Üleilmne mõju ei sõltu niivõrd linna suurusest, kuivõrd linnaregiooni positsioonist teiste seas. Maailmalinnadest madalamatele astmetele jäävad nn. Rahvuslikud või regionaallinnastud, näiteks Stockholm, Barcelona, Lyon, Viin ja Varssavi ning ka Riia ja Tallinn. Nendeski on mitmekesised teenused, kuid globaalsesse võrku kuuluvad nad siiski vaid tipplinnade kaudu.
milliseid sidevahendeid kasutad sina kõige enam info hankimiseks kuidas aitab internet sind koolitöös ja igapäevaelu probleemide lahendamisel arutlege kas on tõsi et meedia mõjutab üha enam inimeste elulaadi ja väärtushinnanguid finants teenused krediidi asutused pangad hoiu ja laenu ühistud liisingufrmad jt kindlustusasutused elukindlustusseltsid kahjukindlustusseltsid kindlustusvahendajad pensionifondid jt väärtpaberivahendajad investeerimis pangad börsid investeerimisfond börsimaaklerid Turism miks on turistide arv viimasel ajal kiiresti kasvanud? transport on arenenud, parem elatustase, vaba aja suurenemine eestit külastas 1999 aastal ligi 1,4 mln turisti millistest riikidest saabub enamik turiste ja millised on kõige külsatatavamad kohad? milliseid riike külastavad eestlased kõige enam? mis võiks olla selle põhjuseks?s alates 1960 aastatest on massiturism spetsialiseerunud. nimeta turismiliiike jahiturism, ...
Tööstuslik areng saab alguse Euroopast : 1) Haridustase kõrge 2) Vaba poliitiline olukord. Industriaalsed murrangud mis kiirendasid tööstuse arengut: 1) Levis vaheldussüsteem, hakati looma uusi tõugusid ja sorte, levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati uued metallisulatus viisid, kellad, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniriistad. Tekkisid pangad, börsid ja aktsiaseltsid. See tõi kaasa varaindustriaalse tootmisviisi arengu Itaalias, Inglismaal, Madalmaades ja Prantsusmaal. 2) Aurikud, aurumasinad, vedurid, kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstuse levik, masinate valmistamine ja kasutamine. Tagajärjeks oli hilisindustriaalse tootmisviisi aluste välja kujundamine Suurbritannias, USA-s ja Lääne-Euroopas. 3) Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, lennuk, mineraalväetised, telefonside, raadio jpm levik ja leiutamine
19 .sajandil oli vaja loodusvarade tooraineks, sest oma enda loodusvarad olid otsas; toiduks (põllumajanduse areng oli maas), kergetööstuse toorainet; turgu toodetele, eriti tarbekaubale. 9. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule. 1) XV saj. levis väljavaheldussüsteem, uued loomatõud ja taimesordid. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) 2) XVIII saj lõpp XIX algus. Masinate valmistamine ja kasutamine aurumasin, vedur, aurik, Kivisöe laialdane tarbimine. (hilisindust. Tootmisviis) 3) Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, hiljem lennuk, telefonside, mineraalväetis, raadio. (hilisindustr. Tootmisviis kujunes lõplikult.) 4) Alagas 1960. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80-ndatel sidetehniline pööre. (postindustriaalne tootmisviis) 10
tähtaegade, elutsükli ja liikide järgi. 4. Finantsinstrument (financial instrument)( Finanzinstruments )( )- nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. 5. Finantsasutus (financial institution)( )( Das Finanzinstitut )- on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). 6. Finantsvahendaja (financial intermediary)(der finanzintermediär)( )- on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur, kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega. Ka asutus, kes ühelt poolt koondab ajutiselt vabu vahendeid ehk sääste ja teiselt laenab omalvastutusel välja. 7
*suurte linnastute e.aglomeratsioonide teke, see tähendab tuumiklinna ja läheduses olevate asulate koostoimimis protsess. Nende vahel kujuneb välja ühine infrastruktuur. *Megalopoliste e.hiidlinnade teke, lähestikku paiknevate suurte tõmbekeskuste omavaheline seostumine. *Globaliseerumis protsessiga kaasneb domineerivate linnade e.maailma linnade teke. Nendesse on koondunud rahvusvahelised pangad, börsid ja firmade peakorterid. *välja on kujunenud ja regionaalsed tõmbekeskused. (õp lk 57 diagramm) LINNADE SISESTRUKTUUR Erinevate funktsioonidega linna osad e.sektorid. 1) Kesklinn- Euroopa riikides on vana linn ja seda ümbritseb ärila e. City.Ameerika kesklinn on ajalooliselt noor ning siin vanemad ehitised ja uuemad ärila ehitised segunevad. 2) Segvöö-endine tööstuspiirkond ja töölisasulate e.agulite ala, mis on ümber kujundatud kontoriteks,
kaubandust. OECD-majandusliku koostöö ja arenguline organisatsioon. On arenenud tööstusriikide foorum asukohaga Pariisis. 30 liikmesriiki, Eesti on viimases liitumisjärgus. IMF- rahvusvaheline valuutafond. · Soodustab rahvusvahelist rahanduskoostööd · Toetab valuutade stabiilsust · Nõustab riike majanduslike probleemide korral ja annab oma tingimustel laene. Rahvusvahelised finantsturud e. börsid reguleerivad kapitali liikumist. Börs-rahaturg, kaubeldakse erinevate riikide valuutaga: 1. väärtpaberiturg-kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega.(võlakiri, aktsia) võlakiri-selle abil laenab ettevõte raha ja kohustub selle intressidega tagasi maksma. Risk on väiksem, rahatagasi maksmine on tagatud. Aktsia-selle abil omandatakse osa ettevõttest, risk on suurem, ettevõte võib pankrotistuda ja aktsia kaotab väärtuse.
Agraarajastul kuld, hõbe Industriaalajastul riiklikud süsteemid, mida kontrollisid valitsus, keskpangad. Infoajastul finantsturg avatud välisinvesteeringutele, börsimängurid. Finantsteenuste struktuur Hoiustamine Laenamine Arveldamine kohalikud pangad, hoius-laenuühistud, liisingufirmad, kindlustusasutused(fondi) Investeerimine valdavalt rahvusvaheline (võlakirjad, aktsiad, fondiosakud börsidel ehk väärtpaberiturgudel) Tuntumad börsid New Yorkis, Londonis, Tokyos Välisvõlg Finantsteenuste kontroll ja reguleerimine Riiklik kontroll Riigi keskpangal on kontroll Finantsteenuste osutamine tugineb rahanduspoliitikale (riikide keskpangad) Keskpank laseb käibele sularaha (kontrollib otseselt/kaudselt finantsteenuste osutamist) Rahvusvahelised finantsorganisatsioonid (rahastavad suuri projekte, reguleerivad riikide koostööd) - Rahvusvaheline valuutafond IMF - Maailmapank WB - Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengu Pank EBRD
alandamine ettevõtte kasumilt, lihtne tööstusettevõtete üleviimine ühest riigist teise eesmärgiga vähendada tööjõukulu ja kulutusi loodusressurssidele. Siia kuulub ka arenenud ja arengumaad vähendavad kindlalt töötasude erinevusi, kaupade hindasid ning ettevõtete rentaablust. Kasvab kompaniide endamise arv ja mõõtmed nii riigi siseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil, millega kaasnevad radikaalsed ümberkorraldamised ning töötajate arvu vähendamised. Suurt tähtsust omavad börsid ja seal kauplemise objektiks olevad ettevõtete aktsiad ning mõnede riikide rahvusvaluutade mõju rahvusvahelise valuutade vaba vahetuse süsteemi kaudu maailma erinevate riikide majandusele. Tarbijatele krediidi andinise suurendamine, mis on platvormiks edasi selle tarbimise kasvule. Kõigis infokanalites võimas reklaami voog, mis kõrvaldab kindlad piirid informatsiooni ja reklaami vahel. Kasvav elanikkonna kihistumine sissetulekute järgi nii arenenud kui ka arengumaades, mida
võitu Tulemused: 1) kuningavõimu tugevdamine 2) tööd väärtustav protestantlik elulaad 3) alus hariduse levikule Taanis astus rahvas katoliku kiriku vastu, et vabaneda kiriku kümnisest. 1536 võeti vastu uus luterlik kiriku korraldus. Norra oli Taani ülemvõimu all ja kirik jäi Taaniga seotuks. Madalmaad Mereäärsed maad Saksamaal, Belgias, Hollandis. Koosnesid 17 provintsist. Olid Saksa- Rooma keisririigi valduses, põhjaosa oli kaubanduslikult arenenud. Tegutsesid börsid, toimis krediidi süsteem Lõunamadalmaades oli tähtsaim tegevusvaldkond kalevi(villase kanga) tootmine, palju oli ka tükikodasid ja kaevandusi. Jõukuse kasvuga suurenes rahva eneseteadvus ja taheti võõrvõimust vabaneda. 16. saj keskel läks võim madalmaades Hispaaniale. Läbimõtlemata ümberkorraldused madalmaade siseelus tõid kaasa rikka kaubanduspiirkonna allakäigu: 1) tõsteti lambavilla sisseveo tolle 2) Hispaanial olid konfliktid Inglismaaga, mis kahjustasid madalmaade
Sellest arenes infoühiskond. - Vahemerepiirkonnas üleminek tänu avastustele, leiutistele, kontaktidele. 3.AGRAALÜHISKOND(ÜLEMINEK INDUSTRIAALSEKS)(Vahemeremaades 14 16 saj.) *Esimene murrang toimus tänu leiutistele ja avastustele(kompass, püssirohi, trükikunst). *Põllumajanduses mitmeväljasüsteem | Algeline sordiaretus | Vee ja tuuleenergia kasutuselevõtt | Metalli sulatus| *Algas varaindustriaalne periood Tulemuseks olid: linnades manufaktuurid. Tekkisid esimesed pangad börsid aktiivne kaubandus. Linnade areng. Inimeste elutingimuste paranemine. Rahvaarvu kasv. Algas Euroopast väljaränne. Uute maade avastamine ning nende koloniseerimine. 4.INDUSTRIALISEERIMISE TEINE MURRANG(17- 18. saj) *Aurumasina leiutamine & söe kasutuselevõtt. Auruvedur ja laev. Vabrikutöö mehhaniseeriti. *Tähtsamateks maadeks kujunesid Prantsusmaa Inglismaa. 19.saj tekkis Euroopas tooraine puudus, mida tuli sisse vedada kolooniatest. Koloniaalsüsteem kinnistus. 5
valdab informatsiooni, valitseb maailma". Tuginedes artiklile "Valmistumine kübersõjaks", mille autor Kenneth Geers kirjutab küberterrorismi ohust ning eesmärkidest vältimaks küberrünnakuid. Küberkaitsjad ei kohta üht ja sama rünnakut kunagi kaks korda ning küberruumi hoomamatu iseloom muudab isegi võidu, kaotuse ja lahinguohvrite väljaselgitamise äärmiselt subjektiivseks. Võimalike sihtmärkide nimekiri tundub pikenevat iga päevaga: elektrivõrk,1 veevõrk, lennukontroll, börsid,2 riiklik valimiskomisjon3 ja nii edasi. (Geers 2010) 2009. aasta mais märkis president Obama, et "küberrünnakud on surunud terved linnad pimedusse" ", viidates väidetavalt ulatuslikele anonüümsetele rünnakutele Brasiilias (CBS 2009). James Lewis CSISst märkis hiljuti: "See, et [terroristid] ei ole alustanud küberrünnakut, on huvipakkuv ja intrigeeriv. See võib tähendada võimekuse puudumist, arusaama, et
Firmade teadus- ja arendustegevus toimub arenenud riikides, ja lihtsamad tööd (detailide valmistamine jne) tehakse arengumaades, sest... a) On ettevõtteid, mille tootmisettevõtted on peaaegu kõigis riikides (Coca-Cola) b) Rahvusvahelistel firmadel on peakorter emamaal, aga tootmine ja turustus paiknevad teistes riikides c) Firmade peakorterid on maailmalinnades, kus asuvad suurimad pangad, börsid ja kust on võimalik leida kõrge kvalifikatsiooniga ja spetsiifiliste oskustega tööjõudu RVE-d kujunesid alates 16.sajandist, mil hakati huvi tundma loodusvarade ligipääsule. Hiljem sai olulisemaks laienemine uutele turgudele, et toodetele uusi tarbijaid leida, kuid massiliselt hakkas rahvusvahelisi ettevõtteid tekkima alates 20.sajandist Firmade rahvusvahelistumise põhjused: a) Juurdepääs loodusvaradele
Arenenud riikides suureneb immigratsioon ja töökohad emigreeruvad Arengumaades suureneb sõltuvus RV firmadest. Arengumaades lihtsamad, odavama tulemiga tootmisetapid.Majanduse ühekylgne areng,ühekülgne ekspordistruktuur. 5. Miks on välisinvesteeringud riikidele kasulikud? Välisinvesteeringud kasvavad kiiresti.Peamised rahavood USA,EL ja Jaapani vahel. Tekkinud on suured rahvusvahelised finantskeskused(börsid), kus kaubedakse ööpäevläbi. 6. Millised tegurid võivad mõjutada välisinvesteeringute paigutust? Globaalsete investeeringutega,kus kapital liigub kiiresti ühest riigist teise, võib kaasneda riigi majandusliku tasakaalu nõrgenemine. Majanduspoliitika ei ole enam kohalikult tasandilt kontrollitav, riigi tähtsus väheneb ja suurmonopolide võimalus riikide majandust ja poliitikat mõjutada, suureneb. 7
mld ja New York 1 311 miljardiga. Kokku moodustavad need kolm osariiki ligikaudu 29 % kogu USA SKP-st. California, Texas ja New York on ka kõige rahvarohkemad osariigid ja seega suurima turuga. Peamised tööstusharud USA-s on põllumajandus, kalandus, metsandus, töötlev tööstus, turism, mäetööstus, nafta-ja gaasitööstus, energeetikasektor (30% osakaal maagaasil, 24% kivisöel, 24% naftal (sh ka naftatooted), 10% tuumaenergial ja 11% taastuvatel energiaallikatel), finantssektor (börsid, kindlustus-ja pangandussektor, USA Keskpank). 3.2 IMPORT JA EKSPORT, VÄLISMAJANDUSSIDEMED Nii USA impordi kui ka ekspordi struktuur on alates 1990. aastate algusega võrreldes oluliselt muutunud. Peamiste põhjustena võib nimetada Põhja-Ameerika Vabakaubanduspiirkonna loomist 1994. aastal, Maailma Kaubandusorganisatsiooni Uruguai vooru läbirääkimiste järel liberaliseeritud kaubandusreegleid, Hiina ja teiste Kagu-Aasia riikide järjest suurenenud osa
3 KAUPLEMINE Investeerimishuviline Eestist saab aktsiatega kaubelda kolmel viisil, esiteks panga kaudu, mis on kõige mõistlikum viis alustada investeerimisega kui pole varem seda teinud, maaklerfirma kaudu, sellega vaid peab väga ettevatlik olema, sest erinevad maaklerid pakkuvad erinevad hinnad ja nõudmised ja seega peab korralikult uurima ja võrdlema erinevaid investeerimisvõimalusi ja viimaseks on Balti börsidel. Et investorid saaksid aktsiaturu kohta ülevaatliku pildi, koostavad börsid reeglina aktsiaturu indeksi. Aktsiaturu indeks on indeks, mis iseloomustab aktsiate kursi muutumist mingi eelmise ajavahemikuga võrreldes. Eestis kasutusel olevate indeksitega saad tutvuda NASDAQ-i veebilehel. Aktsiatega kauplemisel on oluline määratleda oma sihid ning kindlasti eelnevalt kindlaks määrata oma riskijulgus. Vastavalt sellele tuleks valida edasine strateegia, kindlasti ei tohiks kogu portfelli 8
emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt..) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt..). Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks (finantstooted millega kaubeldakse turgudel) ja finantsteenuseteks (turgudel mittekaubeldavad finantstooted). Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega finantsvahendajad, mittefinantsinstitutsioonid (ettevõtted) ning eraisikud. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantsteenustest. Tuntakse kolme finantssüsteemide põhitüüpi:
Jooksevkonto bilanss (% SKT-st) -6,5 -7,1 - Üldvalitsuse netovõlg (% SKT-st) 37,0 36,6 40,2 Töötuse määr (% tööealisest 4,6 4,6 5,8 elanikkonnast) Allikad: Bureau of Economic Analysis, US Bureau of Labor Statistics, Congressional Budget Office, US Census Bureau, OECD, IMF. * - esialgne hinnang või prognoos 5 Finantssektor Börsid 4. aprillil 2007 avati ametlikult väärtpaberibörs NYSE Euronext (NYSE/New York ja Euronext/Paris:NYX), mis moodustati New Yorgi aktsiabörsi ja Pariisi Euronext N.V. liitmisega. Väärtpaberibörsil on kokku noteeritud üle 8500 väärtpaberi, mis teeb kokku tuurkapitalisatsiooniks $16,7 triljonit. Teiseks oluliseks väärtpaberibörsiks on USA suurim elektroonilise kauplemisega börs NASDAQ (National Association of Securities Dealers Automated Quotation System). Maailma suurim tooraine ja
tõus.(Parts, E. 2012) 2. GLOBALISEERUMISE TUNNUSED 1.1. Majandus Majanduses rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu; kapitali liikumise kasv maailmas. Majanduse globaliseerimist iseloomustab vabakaubandus, kapitali vaba liikumine, maksude alandamine ettevõtte kasumilt, lihtne tööstusettevõtete üleviimine ühest riigist teise eesmärgiga vähendada tööjõukulu ja kulutusi loodusressurssidele. Suurt tähtsust omavad börsid ja seal kauplemise objektiks olevad ettevõtete aktsiad ning mõnede riikide rahvusvaluutade mõju rahvusvahelise valuutade vaba vahetuse süsteemi kaudu maailma erinevate riikide majandusele. Kasvav elanikkonna kihistumine sissetulekute järgi nii arenenud kui ka arengumaades, mida omakorda mõjutab tugevalt ebavõrdne elanikkonna juurdepääs haridusele. (Anttonen. P, 2012) 1.2. Kultuur Kultuuri valdkonnas on iseloomulik erinevate maailma maade äri- ja tarbekultuuride lähendamine,
suuresti on juures. New töökorraldusele suurimad ning on kogustes erinev 100- kristlus, York, Chicago, toodetakse palju. firmad ja pidevalt teravilja, 4000mm. katoliiklu Detroit, Los Varustakase börsid. See on arenev. mis Väga palju s ja Angeles, San suuresti maailma juhtiv autode, Enamasti moodustab metsasid, judaism. Fransisco teravilja, elektroonika, kasutatakse umbes loodus ümbruses loomasööda, linnu- lennukite ja transpordik pool
1. Tehnoloogilised murrangud: I Itaalias varaindustriaalne tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid,kellad,trykikunst IISuurbritanniashilisindustriaalneaurumasin,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik III Euroopas hilisindustriaalne teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja
Tõendite vormistamine Kliendi dokumentide postitamine ja edastamine Hoiulaegaste üürimine Kliendi ostjatelt tähtaja ületanud võögade inkasseerimine Finants-, pangandus- ja õigusalane nõustamine Maksekorralduse vormistamine pangatöötaja poolt kliendi palvel SMS teavitamine pangakaartidega seotud tehingutest Klienti makseteenuste üleviimine uude panka personaalangandus Muud. Teema 4 Väärtpaberid ja börsid 33. Investeeringute liigid 34. Väärtpaberite liigid ja eripärad. 35. Tegurid, mida peab arvestama investor väärtpaberitesse investeerimisel. 36. Väärtpaberitesse investeerimisstrateegiad. 37. Väärtpaberite väärtuste liigid. 38. Teoreetilise väärtuse mõiste ja arvutamise eripärad erinevatel väärtpaberitel. 39. Väärtpaberite turuhindu mõjutavad tegurid. 40. Väärtpaberitelt saadava tulu vormid ja tulususe näitajad. 41
Kulud: laen 11 Finantssüsteem 51. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 52. Finantsasutuste liigitus ja selgitused Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad). 53. Väärtpaberituru osalised Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt. börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised ( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus). 54.Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset.
-aktiivselt juhitud, fondijuht otsib pidevalt huvitavaid investeerimisvõimalusi. Fondi halduskulud on 1-2% mahust. CEF-d on noteeritud börsidel alates 1920 -st Indeksaktsiad (index-shares) -eesmärgiks järgida teatud indeksi (portfelli) liikumist ; passiivselt juhitud (saab hakkama ka hea arvutiprogramm). Juhtimiskulud on madalad, 0,3-0,5% mahust. Indeksaktsiad on noteeritud börsidel alates 1990 st. Indeksaktsiad (USA börsid) 1.USA börsiindekseid peegeldavad indeksaktsiad: SPY (S&P 500 ); DIA (DowJones 30); QQQQ (Nasdaq100) 2. USA majandussektorite liikumist peegeldavad indeksaktsiad : XLE (Energia); IBB (Biotehnoloogia); XLF (Finantssektor) jt 3. Toorainete hindade kajastavad indeksaktsiad: GLD (Kuld); USO (Nafta); SLV (Hõbe) jt. 4. Võimendusega indeksaktsiad QLD (liigub koos Nasdaq-100 indeksiga kahekordse kiirusega) jt 5. Riikide indeksaktsiad EWG (Saksamaa); XI (Hiina) jt 6. Võlakirjade indeksaktsiad:
Suured preeriad on küntud põldudeks, et teraviljakasvatust suurendada või, et pidada seal loomakarju. Tähtsaimad põllukultuurid on mais, soja, puuvill, nisu ja lina. Leidub ka banaani- ja kohviistandusi ning suuri apelsini-, kirsi- ja muid puuviljaaedu. Põllukultuurid: raps, soja, tubakas jt. Tööstus Põhja-Ameerikas asuvad mõned maailma kõige suuremad firmad ja börsid. Ainult Euroopa toodab rohkem tööstuskaupu, kui Põhja-Ameerika. Põhja-Ameeika on juhtiv autode, elektroonika, lennukite ja keemiakaupade tootja. Väga oluliseks on ka maavarad, mille pealt suuri tulusid teenitakse. Ameerika on suurim energiatootja aga samas ka suurim tarbija, puudujääv osa imporditakse peamiselt Ladina-Ameerikast. Transpordisüsteemid Väga hästi arenenud ning on pidevas arengus
koolide juhtimine (efektiivsus, paindlikkus, osapoolte kaasatus) VÄLISMAJ POLIITIKA- Väliskaubandus: kaupade ja teenuste eksport ja import. Importimiseks on vaja välisvaluutat, mida saab eksportides. Piirangud: tollimaksud (Els 14%) ja kvoodid (mahuline piirang), mittetollilised piirangud (standardid). Põhjus: tollimaks kui tuluallikas, tärkava tööstusharu argument WTO- Minimaalsed kaubandsbarjäärid. On alandatud tollimakse, kaotatud tööstustoodete eksporditoetused. RV FINANTSTURG- Börsid: eesmärk raha vajajad ja pakkujad kokku viia, toimub kapitali ost ja müük. Jaguneb: rahaturgudeks (kaubeldakse kõikvõimalike valuutadega), väärtpaberiturgudeks (kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega). Võlakirja müües laenab ettevõte raha ning võtab kohustuse see teatud aja möödudes intressidega tagasi maksta. Väärtpaberi ostmisel omandatakse osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõtte tegevuse kujundamisel
Indeksaktsiad on noteeritud börsidel alates 1990 –st. 14.Balti börside arengutee 1993-1996 Kauplemise algus Tallinna, Riia ja Vilniuse börsidel 2001 Helsingi börs (HEX) omandas strateegilise osaluse Tallinna börsil ning aasta hiljem ka Riia börsil Soome kauplemissüsteemi HETI kasutuselevõtt 2003-2004 HEX ja Stockholmi börs ühinesid, moodustati OMX Group Rootsi kauplemissüsteemi SAXESS kasutuselevõtt, Emaettevõte noteeriti Helsingi ja Stockholmi börsidel 2004 Tallinna ja Riia börsid moodustasid ühtse Balti väärtpaberituru: ühine indeks ja börsiettevõtete nimekiri, ühine turuinfo veeb ja muud infokanalid, ühtlustatud reeglistik ja lihtne ligipääs 2005 Vilniuse börs võttis kasutusele kauplemissüsteemi SAXESS ning ühines Balti turu põhimõtetega 2008 NASDAQ OMX Group Inc. moodustamine 2010 Kauplemissüsteemi INET kasutuselevõtt 7 börsil 15.Miks viiakse börsile aktsiad ja võlakirjad? Aktsiad: Lisavõimalus võtmetöötajate paremaks motiveerimiseks
19. BÖRSID JA jaanuar 2012 VÄÄRTPA Väärtpaberid on dokumendid, mis annavad omanikule teatud õigused ja väärtpaberite emitentidele tekivad teatud kohustused. BERID Võrreldes deposiitidega annavad väärtpaberid võiamluse suurema tulu teenimiseks, kuid samas on nad võrreldes deposiitidega olulisemalt riskantsemad. Esmane tööjaotus mehed on jahimehed ja naised on korilased. Teine tööjaotus tekib põlluharimine ja karjakasvatus. Tekib partnerkaubandus vahetatakse kaupa kauba vastu. See aitab veelgi süvendada tööjaotust. Kuid partnerkaubandusel on ka puudused- nt. aeg,...
maapiirkondadesse. Lähestikku asuvad linnad moodustasid linnastuid ehk aglomeratsioone. Suurimad linnastud üle 100 km raadiusega. Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis. N: Tokaido (Jaapan) ja Boshwash (USA). Linna koos selle tihedalt seotud tagamaaga nim. linnaregiooniks. Hiidlinnad ja- linnastud, maailmalinnad Maailma hiidlinnad on seotud ärisidemetega, mis seob nad globaalseks võrguks. Seal pakutakse mitmekesiseid teenuseid, asuvad tähtsamad pangad ja börsid ning suurimate rahvusvaheliste linnade peakorterid. Madalamal on regionaallinnastud (Barcelona, Lyon, Tallinn, Riia) kuuluvad globaalsesse võrku tipplinnade kaudu. Linnastumine arengumaades Linnastumine algas 20.sajandi teisel poolel. Linnarahvastik kasvab arengumaades nii kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sisserände tõttu maalt. Enamikes arengumaade suurtes linnades toimub industrialiseerumine. Suur osa Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika linnade
karistatakse. "Täna hommikul ründas äraandlik argpüks vabadust ennast. Vabadust kaitstakse. Võite kindlad olla, et USA leiab ja karistab neid, kes nende argpükslike tegude eest vastutavad."(G. Bush'i sõnad.) 14. 13.50. Washingtoni linnapea kuulutas välja eriolukorra. Veidi varem oli tema New Yorgi kolleeg Rudolf Giuliani otsustanud evakueerida Manhattani ühe piirkonna elanikud. 15. Kell 14.00 suleti kõik USA börsid kaheks päevaks. 5 16. Kell 17.20 varises kokku Kaubanduskeskuse tornide kõrval asunud väiksem, 47- korruseline büroohoone. 17. Kell 19.00 maandus president Bushi kopter Valge Maja juures. Wahingtoni naasis ka hommikul Peruu-visiidi katkestanud välisminister Colin Powell. 18. Kell 21.00 kõneles president Bush rahvaga otseülekandes Valge Maja ovaalkabinetist.
liikmesriikidevahelist koostööd stabiilse valuuta ja majanduse nimel, milles ton kasu meile kõigile. 22.Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 23.Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsiioni- firmad). 24.Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. 25.Väärtpaberituru osalised. Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt. Börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised ( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus). 26
), linnakeskuste taaselustamine, keskkonnaprobleemid. · Globaallinnad (S. Sassen) Maailmamajanduse põhikeskused (Sassen 1991; 2001), suured linnad, kuhu koonduvad kõrgema taseme teenused ja töökohad. Sasseni arvates on suurlinnadel (u. 35 linna) oluline roll globaliseerumise tootmises kasvanud rahvusvaheliste tehingute mastaap ja keerukus nõuab neid kõrgtasemel multinatsionaalseid peakortereid. Peamised tunnused: mitmekesised teenused; maailma tähtsaimad pangad ja börsid; suurimate rahvusvaheliste firmade peakontorid. · Kohaturundus. Koht kui bränd: identiteet ja imago. Brändi identiteedi funktsionaalsed, emotsionaalsed ja eneseväljenduslikud hüved Kohaturundus tähendab koha kujundamist-arendamist, viisil mis rahuldab selle sihtturgude vajadused. Kohaturundus on õnnestunud, kui linnaelanikud ja ettevõtted on rahul ja õnnelikud oma elupaigaga ning külastajate ja investorite ootustele vastatakse (Kotler & Hamlin & Rein & Haider 2002: 183)
annaabi.ee 
