RAHANDUSE ARVESTUS (0)

RAHA JA RAHASÜSTEEMID  1. Rahandus  - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja  kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks 2. Raha põhifunktsioonid: 1) vahetusvahend 2) arvestusühik 3) rikkuse akumuleerimise funktsioon (väärtuse säilitamise vahend) 3. Raha liigid:  1) kaupraha - kaup, millel on väärtus ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana  (bartertehingud, metallraha/metallmündid) 2) kaupa esindav raha - ei saa kasutada muul otstarbel kui rahana (vaegväärtuslik  metallraha – kaalult kergem, madalama prooviga, paberraha – ajendiks asjaolu, et ei  jaksatud münte kaasas kanda) 3) krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus,  äratuntavus 5. Raha likviidsuse püramiid:  (likviidsemat raha saab kiiremini  rahaomaniku suva kohaselt kasutada) 6. Kullastandardi olemus – valuutade väärtused maailmas kehtestati teatud kulla  hulgaga. Süsteem, mille puhul ringlev paberraha oli täielikult kaetud kullareservidega.  (kehtis 19. sajandi lõpust I maailmasõjani) 1 Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara


7. Bretton Woods’i süsteemi olemus - peale II maailmasõda loodud rahvusvaheline  rahakursside süsteem, mis toetus kullale ja dollarile ning mille peamisteks tunnusteks  olid fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ning dollari kasutamine põhivaluutana 8. Raha ajalugu Eestis: 1) 1918. a – Eesti Mark  2) 1928. a – Eesti Kroon 3) 1940. a – Vene Rubla 4) 1941. a – idamark 5) 1944. a – Vene Rubla 6) 1992. a – Eesti Kroon 7) 2011. a – Euro  9. Rahasüsteemide liigitus  Raha vormi alusel 1) Metallrahasüsteem – aluseks mingi väärismetall (bimetallism, monometallism) 2) Paberrahasüsteem – käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava  asutuse määratud paberist rahasedelid ehk paberraha. 3) Arveldus –ehk kontorahasüsteem – elektrooniline ehk e-raha. 4) Muu - kinkekaardid, taaratsekid Tagatuse alusel 1) Kullastandard 2) Kullastandardi taastamise ajajärk 3) Bretton Woodsi süsteem  4) Kaasaegne süsteem Valuutakursi alusel 1) Rahvuslik maksevahend (traditsiooniline kursside sidumine) 2) Rahvusliku maksevahendi puudumine (nn dollariseerimine) 3) Valuutaliit (riigis tegutsev keskpank loobub ise rahapoliitikast) 4) Valuutakomitee (sõltumatu emiteerija süsteem) 10. Lääne rahasüsteemi toimimise põhimõte – VT. TÖÖLEHT 2


RAHAPOLIITIKA 11. Rahapoliitika olemus, eesmärgid - ehk monetaarpoliitika, eesmärk on reguleerida  rahapakkumist. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi  muutmisega 12. Leebe ja karm rahapoliitika  13. Rahapoliitika teostamise vahendid, erakorralised meetmed - Rahapoliitikat  teostatakse rahapakkumise kaudu ehk ringleva rahamassi juhtimise kaudu  (intressimäärade kujundamine)  AVATURUOPERATSIOONID – Keskpanga algatatud tehingud. Põhilised (ja  pikaajalised) refinantseerimisoperatsioonid, regulaarsed (iganädalased, igakuised)  PÜSIVÕIMALUSED - Hoiustamise püsivõimalus, laenamise püsivõimalus   KOHUSTUSLIK RESERV - Keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa, mis tuleb  hoida reservina keskpangas (kuni kaheaastastest tähtajalistest kohustustest kantakse  reservi 1%) Erakorralised meetmed   REFINANTSEERIMISTINGIMUSTE LEEVENDAMINE – Jaotamispiiranguta ja  fikseeritud intressimääraga laenurežiim, refinantseerimisoperatsioonide tähtaegade  pikendamine, valuutavahetuslepingud juhtivate keskpankadega  STRESSIS OLEVATE RIIGIVÕLATURGUDE TOETAMINE  – Väärtpaberituruprogramm, rahapoliitiliste otsetehingute programm 14. Eesti Panga ülesanded:  1) osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises 2) osaleb finantsstabiilsuse tagamises 3) hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme 3 Raha pakkumise 
piiramine  Raha pakkumise kasv, 
madalad intressimäärad


4) korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta  toimimise tagamises 5) hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses  olevaid finantsvarasid 15. Hinnastabiilsuse kasulikkus 1) Hinnad muutuvad läbipaistvamaks  2) Toetab elatustaseme tõusu 3) Vähendab intressimäärade inflatsiooniriski 4) Väldib tarbetut riskide maandamist  16. Eurosüsteem - euroala keskpankade süsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank  (EKP) ja nende 19 ELi liikmesriigi keskpangad, kes on kasutusele võtnud euro Ülesanded:  1) Rahapoliitika määratlemine ja rakendamine 2) Valuutaoperatsioonide teostamine 3) Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine 4) Valuutareservi hoidmine ja haldamine 5) Rahvusvaheline koostöö Eurosüsteemi keskpankade tegevus:  1) Teostavad rahapoliitilisi operatsioone 2) Haldavad Euroopa Keskpanga valuutareserve 3) Emiteerivad pangatähti koostöös Euroopa Keskpangaga 4) Koguvad mitmesuguseid majandus- ja finantsandmeid 5) Täidavad Euroopa Keskpankade Süsteemi välised ülesanded 17. Maastrichti kriteeriumid  1) Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3%  SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema  sellele mõõduka kiirusega. 4


2) Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis  ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. 3) Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes  kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 4) Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse  mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist  intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. 5) Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist  eurosüsteemiga. 18. Euroala kujunemine  I etapp – Euroopa Ühenduse loomine  1951 – Pariisi leping (Euroopa Söe- ja Teraseühendus) 1957 – Rooma lepingud (Euroopa Majandusühendus, Euroopa  Aatomienergiaühendus) II etapp 1973-1986 – Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise põhimõtted  ühenduse alal 1986 – Ühtne Euroopa Akt (luua ühisturg) III etapp 1986-2004  1990 – Schengeni leping (loobuti piirikontrollist) 1992 – Euroopa Liidu leping (ühisraha kasutuselevõtu ettevalmistamine)  19. Valuutaliidu positiivsed ja negatiivsed aspektid  1) Mikroökonoomilise efektiivsuse paranemine: Valuuta vahetusriski vähenemine Arvestuskulude vähenemine (ümberarvutamine, haldamiskulu) 2) Makromajandusliku stabiilsuse ja majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasv: Kaovad valuutade vahelised börsispekulatsioonid 5


3) HEAOLU KASV! 4) NEG: Iseseisva rahapoliitika puudumine (ühise rahapoliitikaga ei ole võimalik  lahendada samaaegselt erinevaid probleeme) 20. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (intressikanali näitel) 1) Protsess, mille kaudu rahapoliitilised otsused mõjutavad kogu majandust ja  eelkõige hinnataset. 2) Rahapoliitika ülekandemehhanismi all mõistetakse viisi, kuidas keskpanga  rahapoliitiliste sammude – näiteks intresside või rahapakkumise muutmise – mõju  kandub majandusse edasi. 3) Intressikanali kaudu kandub keskpanga rahapoliitiliste intresside muutuse mõju  rahaturule, sealt edasi laenuintressidesse ning läbi laenude reaalsektori  investeerimis- ja tarbimisaktiivsusesse. 21. Euroopa stabiilsusmehhanismide olemus ja toimimise põhimõte - rahvusvaheline  finantseerimisasutus, loodud euroala riikide poolt, nö euroala riikide ühistupank EESMÄRK - anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud liikmetele rangetel majanduspoliitilistel tingimustel toetust. Riigid võivad olukorras, kus nende  olukord ähvardab kogu euroala majanduslikku ja finantsilist julgeolekut, ESM-ilt  laenu võtta. 6


RAHANDUSPOLIITIKA 22. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused  eelarvest   Tulud  1) nn heaolumaks - suurus sõltub riigi majanduslikest näitajatest (SKP)  2) Traditsioonilised omavahendid - tolli- ja põllumajandusmaksud. Tollimakse ja  põllumajandusmaksu kogutakse kaupade ja põllumajandustoodangu  importimisel kolmandatest riikidest. (75% EL eelarvesse, 25% riigile) 3) Käibemaksul põhinevad omavahendid - liikmesriigid omavahenditena teatud  osa ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasidest. 4) Töötajate tulumaksud 5) Hilinenud maksete intressid   Kulud  1) Säästev kasv – konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika  arendamiseks (erinevad struktuurifondid) (Eestis üle 70% avaliku sektori  investeeringutest EL abil – teedeehitus, prügilad jm) 2) Otsetoetused – põllumajandustootjatele (ÜPT jne) 3) Maaelu areng – maapiirkondade arenguks suunatud vahendid (a la külakiikude 4) ehitus) 5) Kodakondsus, vabadus, turvalisus - nt immigrantide toetuseks, varjupaigad;  kodanike osaluse edendamine (kultuuriline, keeleline mitmekesistamine) 6) EL kui ülemaailmne partner – EL osalemine erinevates rahvusvahelistes  programmides 7) Haldus – Euroopa Liidu haldusaparaadi ülalpidamiskulud, töötasud (tõlgid*!)  Osatähtsused (kulud) 1) Säästev kasv – 47% 2) Otsetoetused – 29% 3) Loodusvarad, maaelu areng – 11%  Osatähtsused (tulud) 1) Heaolumaks – 74% 7


2) Traditsioonilised omavahendid – 15% 3) Käibemaksul põhinevad omavahendid – 10% 23. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu 1) täielikkus – kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves (kirjutatakse täielikult  lahti); 2) selgus – tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk  oleks üheselt määratletud (klassifikaatorid) – tulude ja kulude läbipaistvus; 3) ühtsus – kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kõik kulud tehakse riigikassa  kaudu. Eeldab seda, et kõik rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud  ning kulude ja tulude klassifikatsioon oleksid sarnased ka erinevatel eelarve  perioodidel; 4) täpsus – tulud ja kulud prognoositakse võimalikult reaalsetena eelarveperioodi  kohta, põhjendatakse arvutustega; 5) eelnevus – eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks; 6) kvalitatiivne – võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette  nähtud; 7) kvantitatiivne – kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb; 8) avalikkus – eelarvedebatid riigikogus, avalikustatakse eelarveprojekt ja  eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne; 9) reaalsus - kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete  arvutustega 24. Rahanduspoliitika funktsioonid  Allokatsioon – piiratud ressursside jaotamine eri kaupade, tootmisvajaduste või  erisuguste inimrühmade vahel Jaotusfunktsioon – jaotatakse ümber sissetulekud, peamiselt kodumajapidamiste tulud,  maksud rikkamatele/abirahad vaesematele Stabiliseerimine – fiskaalpoliitiliste otsustega nõudluse mõjutamine, eelarve- ja  maksupoliitika kasutamine kõrge tööhõive, vastuvõetava hinnastabiilsuse ja majanduse  arengutempo tagamiseks 8


25. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused  Riigieelarve – riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik  eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada 26. Eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted Eelarve defitsiit – kulud ületavad tulusid Eelarve ülejääk – tulud ületavad kulusid  Sissetulekud – maksude suurendamine, riigilaenude võtmine, riigivarade müük Väljaminekud – kulude vähendamine 27. Riiklikud maksud Eestis   Üksikisiku tulumaks 58%  Maamaks 100%  nn ressursimaks ehk loodusvara kasutamisõiguse tasu (põlevkivitööstus,  veemajandus) 28. Suuremad kulu- ja tululiigid riigieelarves, osatähtsus. Kolme suurima kulu- ja  tululiigi % tähtsused Eesti riigieelarvest 2018.a  Kulude poolelt läheb enim raha sotsiaalse kaitse ja majanduse tarbeks, tulude poolelt on  esirinnas maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. 9


29. Riigieelarves kulude jaotus 1) KINDLAKSMÄÄRATUD KULU – kulusummat ei tohi ületada ega kanda üle  järgmisesse aastasse 2) ARVESTUSLIK KULU – kulu, mida võib üle kulutada eeldusel, et ülekulu kaetakse    tulude ülelaekumisest või valitsuse reservist 3) ÜLEKANTAV KULU – võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse, kuid  kulusummat ei tohi ületada (nt investeeringud) 30. Riigieelarve menetluse protsess 2018 I kvartal  II kvartal – rahandusministeerium kogub ministeeriumide eelarvetaotlused III kvartal – esitatakse valitsusele esialgne riigieelarve, parandatakse ja täiendatakse IV kvartal – 1.okt valitsus esitab eelarve projekti riigikogule, kus läbib 3 põhjalikku  arutelu, vastuvõtmine enne eelarveaastat 2019 31. Eelarve täitmise protsess (kes ja kuidas korraldab) – tulude koondamine, kulude  tegemine  2020  1.juuni eelarve täitmise aruanne riigikogule, riigikontrollile hiljemalt 30.juuni  Bilanss  Tulude ja kulude aruanne  Reservfondi kasutamise aruanne  Ülevaade riigiettevõtete majandustulemuste kohta  Laenud, laenugarantiid  Muud  10


32. Eelarve koostamise meetodid, nende eelised ja puudused STATISTILINE MEETOD – iga järgmise aasta eelarve koostatakse eelmise põhjal  Puudused:  1) eelarved kasvavad 2) võimaldab mittevajalikke tegevusi 3) muutuvad üha vähem ülevaatlikuks 4) valitsused kulutavad üha enam raha NULLMEETOD – igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult eelmisest Puudused:  1) nõuab palju aega  2) kokkuhoid võib jääda saavutamata  33. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus 2017 I – III kvartal käib arutelu ning tehakse parandusi ja täiendatakse eelarvet IV kvartal – valla- või linnavalitsus esitab eelarve projekti valla (linna)volikogule  hiljemalt 1.detsembriks, vastuvõtmine enne eelarveaastat 2018 Eelarve täitmine – tulude koondamine, kulude tegemine (kui eelarveaasta alguseks pole  eelarvet vastu võetud, võib teha kulutusi kuni 1/12 eelmise aasta mahust) 2019  31.maiks esitab valitsus aruande volikogule allkirjastamiseks  Bilanss  Tulude ja kulude aruanne  Reservfondi kasutamise aruanne  11


 Laenud, laenugarantiid   Muud  Volikogu kinnitab hiljemalt 30.juuniks  34. Kohalikud maksud, nende sisu  Loomapidamismaks – maksavad loomade omanikud, maksustatakse tavaliselt  koduloomade pidamist linnades, loomade, kelle pidamine valla või linna alal on  maksustatud   Mootorsõidukimaks - maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki  omanikud või kasutajad, kui maksumaksja asub maksu kehtestanud kohaliku  omavalitsusüksuse territooriumil  Lõbustusmaks - maksavad valla või linna territooriumil tasuliste  meelelahutusürituste korraldajad ja seal asuvate meelelahutusasutuste omanikud  Reklaamimaks - maksavad füüsilised ja juriidilised isikud omavalitsusüksuse  territooriumil paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt  Teede ja tänavate sulgemismaks - maksavad füüsilised ja juriidilised isikud  demonstratsioonide, rongkäikude ja muude ürituste korraldamise, samuti ehitus-  või remonttööde puhul, kui sellega kaasneb üldkasutatava tee, tänava, väljaku,  pargi, puhkeala või selle osa sulgemine  Parkimistasu - tasu, mis kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise  korraldamiseks 100% KOV eelarvesse  35. Suurimad kulu- ja tululiigid KOV eelarvetes 1) põhitegevuse tulud – maksutulud, riigieelarvelised vahendid, muud tulud 2) põhitegevuse kulud – haridus, tervishoid, kultuur  12


FINANTSSÜSTEEM 36. Finantssüsteemi ülesehitus – rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma  teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel Finantseerimine (rahaasutused) – krediidiasutused, krediidiandjad, krediidivahendajad,  makseasutused Riskijuhtimine (kindlustus) – kindlustusandjad, kindlustusvahendajad Investeerimine (investeerimisasutused) – fondivalitsejad, investeerimisühingud Riiklikku järelvalvet teostab Finantsinspektsioon 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused KREDIIDIASUTUS – institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal  vastutusel laenu (AS LHV Pank, Bigbank AS) 1) hoiustamisteenused 2) krediiditeenused 3) väärtpaberiteenused 4) arveldusteenused  KREDIIDIANDJA – annab krediiti, pakub tasulist maksetähtpäeva, liisingut või muud abi  finantseerimisel, sõlmib krediidilepinguid (teeb toiminguid oma arvel ja nimel) KREDIIDIVAHENDAJA – vahendab tarbijale tasu eest krediidi andmist või osutab  krediidilepingu sõlmimise võimalusele (Omaraha OÜ, Ühisraha OÜ) 38. Krediidiasutuste tulud ja kulud  Tulud:  Intressitulu  Dividenditulu  Teenustasutulu 13


 Tulud finantstehingutelt  Kulud:   Intressikulu  Teenustasukulu  Halduskulud  Vara väärtuse langus  39. Investeerimisasutuste liigitus  FONDIVALITSEJAD – AS, mille põhiline tegevusala on fondide või väärtpaberiportfellide  valitsemine   Fondi aktsiate või osakute väljalaske korraldamine   Fondi vara investeerimine   Fondi vara üle arvestuse pidamine  INVESTEERIMISÜHINGUD – AS, mille püsiv tegevus on osutada investeerimisteenuseid  (Admiral Markets AS, AS Cresco Väärtpaberid) 40. Tagatisfondi olemus  Hoiused on tagatud Tagatisfondi määratud summa ulatuses. Hoiused hüvitatakse 100%  ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. 41. Investeerimishoiuse olemus, riskid  Hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Tähtajaline  hoius, mille intressimäär sõltub alusvara väärtuse muutusest. Hoiustatud summa paigutatakse teatud alusvarasse (aktsiad, valuuta) Investeerimishoius on kõige riskantsem hoiuse liik, kuna intresside teenimine ei ole kindel ning see sõltub täielikult alusvara väärtuse liikumisest, seetõttu on võimalik teenida  intresse üldse mitte või hoopistükkis teenida tunduvalt rohkem. 14


Hoiuse põhisumma on aga kaitstud ning selle kaotamist kartma ei pea – investeeritud  summa tagastatakse igal juhul hoiuperioodi lõpus. 42. Investeerimisfondi olemus, liigitus, riskid Paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab raha  väärtpaberitesse. Tulu teenitakse osaku hinnatõusust. RISKID  Investoril puudub kontroll investeeringute üle  Investor ei saa mõjutada fondivalitseja investeerimisotsuseid  Investor ei saa oma vara turuväärtuse muutumist reaalajas jälgida, kuna fondiosaku puhasväärtus arvutatakse vaid kord päevas  Osaku puhasväärtus pole ennustatav  Algne hoiusumma ja tootlus pole garanteeritud      LIIGITUS      Aktsiafondid  Võlakirjafondid  Rahaturufondid  Segafond  Fondifond  Riskikapitalifond  Sektori fond  Hedge-fund 43. Aktsiate liigitus ja olemus  Kasvuaktsiad – iseloomustab konkurentidest suurem müügitulu ja kasumi kasv,  dividende ei maksta  Dividendiaktsiad – makstakse turu keskmisest paremaid dividende, investeeritakse  dividendi saamise eesmärgil 44. P/E suhtarv = Hind ühe aktsia kohta / Puhaskasum ühe aktsia kohta 15


P – hind ühe aktsia kohta E – puhaskasum ühe aktsia kohta  Saab hinnata aktsiat võrreldes aktsiahinda ettevõtte tulususega 45. Dividenditootlus (reaalne, jooksev)  REAALNE (%) = dividend aktsia kohta / aktsia soetushind  JOOKSEV (%) = dividend aktsia kohta / aktsia turuväärtus  46. Pikaks ja lühikeseks müümine  Pikk positsioon – panustamine hinna tõusule, aktsiate ostmine  Lühike positsioon – panustamine hinna langusele, laenatud väärtpaberi müük lootuses, et  selle hind langeb  47. Võlakirjade olemus ja liigitus – väärtpaber, mis näitab, et laenuvõtja võlgneb  laenuandjale teatud summa  LIIGITUS EMITENDI JA TÄHTAJA JÄRGI  Valitsuse võlakirjad 1) lühiajalised – kuni 1a  2) keskmise pikkusega – kuni 7a 3) pikaajalised – kuni 30a  Munitsipaalvõlakirjad  Ettevõtete võlakirjad  1) kommertspaber – kuni 270 päeva  LIIGITUS TAGATISE ALUSEL 16


 Tagatiseta – kõrge krediidireitinguga ettevõtted, kellel pole probleeme investorite  usaldusega  Tagatisega – tagatiseks on panditud vara, mis kindlustab investorile väljamaksed  kustutustähtaja saabumisel LIIGITUS LAENU PÕHIOSA MAKSMISE ALUSEL  Täies ulatuses kustutustähtajal  Osamaksete kaupa kindlatel tähtaegadel  LIIGITUS INTRESSIDE MAKSMISE JÄRGI  Kupongvõlakiri – omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul  Diskontovõlakiri – võlausaldaja saab tuju võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena 48. Nimiväärtus – võlakirja väärtus, mis tasutakse lunastamistähtajal Kupongintressimäär – võlakirja lepingus sätestatud intressimäär, väljendatud  protsendina nimiväärtuses, laenuvõtja tasub perioodiliselt intressimakseid  Lunastamistähtaeg – päev, millal võlakiri lunastatakse ja toimub viimane makse, lisaks  kupongimaksele maksab emitent võlakirja omanikule ka nimiväärtuse  49. Võlakirja tulususe ja hinna seosed – VT TÖÖLEHT Turuhinna tõus tähendab madalamat tulusust ja vastupidi 50. Võlakirjade reitingute olemus Võlakirja krediidireiting näitab emitendi rahalist võimekust teostada intressimakseid ja  tagastada täielikult laenatud raha põhisumma tähtajal, lihtsustab võlakirjade omavahelist  võrdlemist. Enne reitingu võimalikku alandamist antakse emitendile NEG reitinguväljaanne ja enne  reitingu võimalikku tõstmist POS reitinguväljaanne 17


 Lühiajalised reitingud – tähtaeg alla aasta  Pikaajalised reitingud – täitmise tähtajani on üle aasta  51. Börsiindeksi olemus  Suhtarv, mis väljendab kursside ja hindade muutumist börsil. 52. Arbitraaz – tegevus, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaup  odavalt ja müüa see teisel ajal või kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata 53. Fundamentaalne ja tehniline analüüs 1) fundamentaalseks analüüsiks nimetatakse ettevõtte analüüsimist ja hindamist  keskendudes finantsaruannetele, juhtkonnale, konkurentsile ja üldisele turusituatsioonile 2) eesmärgiks on leida alahinnatud või ootustest kiiremini kasvavaid ettevõtteid 3) tehniline analüüs – aktsiahindade edasine prognoosimine varem toimunud  hinnamuudatuste põhjal  54. Efektiivse turu olemus, omadused, eeldused Väidab, et turg reageerib kohe uuele infole, mistõttu ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult  ja pidevalt keskmisest suuremat kasumit saada 55. Likviidsus – kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata  Turu sügavus – ostu ja müüginoteeringute arv (vaadeldakse nii arvu kui kogust) 18


Volatiivsus – väärtpaberi hinna kõikumine lühikese perioodi jooksul, mida rohkem aktsia  hind lühikese aja jooksul kõigub, seda suurem on volatiivsus 56. Mulliteooria, börsibuum, börsikrahh Mulliteooria kohaselt ei väljenda väärtpaberite hinnad alati nende tegelikku väärtust Börsibuum –  Börsikrahh - hindade järsk langus börsil 57. Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus  58. Erinevate investeerimisvarade tootlus         VALUUTAKURSID  59. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid 19


60. Ostujõu pariteedi teooria Väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme  suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga. Kui inflatsioon on ühes riigis kõrgem kui teises, siis selle (kõrgema inflatsiooniga) riigi valuuta väärtus langeb seni, kuni saavutatakse  hindade tasakaal; kui inflatsioonitase on madalam, siis selle riigi valuuta väärtus tugevneb. 61. Valuutakurssi mõjutavad tegurid  Hinnataseme muutus   Tootlikkus  Impordinõudluse kasv   Ekspordinõudluse kasv   Jooksevkonto saldo  Investeerimisvõimalused  Informatsiooni roll 62. Hetketehingud (viivitamatu tarnega) – välismajandustehingud ja valuutaarbitraazi  tehingud  63. Forwardtehingud (valuutavahetustehing) – tehingu sõlmimise hetkel lepitakse  kokku tulevikus toimuva valuutatehingu maht ja kasutatav vahetuskurss Ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga  kokkulepitud päeval tulevikus 64. Valuutaoptsioon  Annab õiguse osta või müüa kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara  kokkulepitud hinnaga.  20


Tehingu hind näitab kurssi, millega pank kohustub valuutat ostma või müüma, kui klient  otsustab optsiooni kasutada.  65. Välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist PLUSSID  Välisvaluuta eest ostetavad tootmissisendid odavnevad  Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb  Paljud importkaubad muutuvad odavamaks  Suureneb tarbijate ostujõud  Inflatsioonitempo alaneb       MIINUSED   Toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise   DOKUMENDIMAKSED 66. Inkassoarveldus  21


Inkassoarvelduse puhul vahendab kontopidaja (nõudev kontopidaja) käsundiandja  korraldusel ja kulul käsundiandja jaoks kolmandalt isikult (inkassovõlgnik) teatud rahalise makse sissenõudmist. Inkasso sisuks võib olla ka muu sissenõude või maksekohustuse  tunnustamine 67. Inkasso plussid ja miinused  68. Akreditiivarvelduse olemus  Dokumendimakse, mille algatab ostja. Ostja ehk akreditiivi avaja panga kohustus maksta  müüjale ehk akreditiivi saajale välja akreditiivi summa, kui müüja täidab akreditiivis  määratud tingimused.  69. Akreditiivi plussid ja miinused  EELISED KUI OLETE OSTJA   Väldite ettemakset  Saate kauba kätte lubatud ajal  Müüja peab raha kätte saamiseks täitma ka kõik muud lepingu tingimused       EELISED KUI OLETE MÜÜJA  Saate kauba eest tasu kätte õigel ajal  MIINUS  Suured tehingutasud  22


KINDLUSTUS  70. Elukindlustus - oma lähedaste majandusliku turvalisuse tagamiseks. Juhuks kui  kindlustatuga juhtub õnnetus, mis lõpeb surmaga; raha kogumine tulevikuks endale  vanaduspõlve kindlustamiseks 23


Isikukindlustus - kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma,  õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul Kindlustusagent – esindab ühe kindlustusandja hüve, teavitab klienti kindlustuslepingu  võimalikest variantidest  Kindlustusandja - kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusvõtjale välja  lepingus ettenähtud kindlustushüvitise Kindlustusjuhtum - seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või  tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või - hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise  kohustus Kindlustusleping - kindlustusseltsi ja kindlustusvõtja vahel sõlmitav leping Kindlustusmaakler – esindab kindlustusvõtja hüve, selgitab välja kliendi kindlustushuvi  ning nõudmised, soovitab kliendile tema huvidele vastavat lepingut Kindlustusmakse - summa, mille kindlustusvõtja maksab kindlustusandjale Kindlustusperiood - aeg, mille jooksul kindlustuskaitse kehtib ning mille alusel  arvutatakse kindlustusmakseid (tavaliselt 1 aasta) Kindlustusrisk - kindlustusjuhtumi saabumise tõenäoline oht, mille tagajärgede vastu  kindlustatakse. Mida suurem on risk seda kallimad on poliisid (optsioon saada  kindlustusjuhtumi korral hüvitust) Kindlustusväärtus - kindlustatud objekti väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal.  Kindlustusväärtus on kindlustatud eseme taastamisväärtus või taassoetamisväärtus või  kokkuleppeline kindlustusväärtus vastavalt sellele, mis on märgitud toote  kindlustustingimustes või poliisil Kindlustussumma - kahjukindlustuses kõikide väljamaksete ülempiir, mille ulatuses  kindlustusandja oma hüvitamise kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel täitma peab 71. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus  I sammas – riiklik pension 1) rahvapension 24


2) tööpanusest sõltuv pension – vanaduspension, töövõimetuspension,  toitjakaotuspension, eripension II sammas – kogumispension III sammas – täiendav kogumispension 72. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad   Töötavate inimeste ja pensionärid suhe on osades riikides juba üks ühele  Sotsiaalmaksust ei piisa sotsiaalkulude katteks  I samba osakaal väheneb, kuna praegu töötajate ja pensionäride suhe on vaid veidi  üle kahe  Inflatsioon “sööb” II samba  Erinevad majanduskriisid “nullivad” III samba 25