andmed. 3. Kust saab laenutada antud teavikut? Campbell, N. A. and Reece, J. B. (2005). Biology (Seventh Edition). Pearson Benjamin Cummings, San Francisco, USA. 4. Sisene saidile http://www.doaj.org/ ja leia üks artikkel, mis oleks seotud sinu erialaga (ärijuhtimise valdkond). Loe läbi artikli kokkuvõte, koosta refereering ja lisa töösse. (tõlkida eesti keelde) 5. Sisenege http://dspace.utlib.ee/dspace/. Leidke V. Veebeli õppevideo Rikkus ja raha, riigivõlg ja majanduskasv 2011. Tutvuge videoga. Tehke kokkuvõte, millest on juttu antud ettekandes. Tooge välja tendentsid, mida autor antud ettekandes Eestis majanduse kohta toob. Lisage need oma töösse refereeringuna. 2. VASTUSED 1. AND operaatorit kasutades saab liita märsõnale erinevaid termineid, see võimaldab kitsendada otsingut, kui märksõna osutub liiga üldiseks. OR operaatorit kasutades saab infot leida erinevatel teemadel. Kasutatakse otsingu
avaliku sektori tulude vähenemise ning ei stimuleeri inimesi rohkem töötama, sest nende netosissetulekud suurenevad juba niigi seoses maksumäära alandamisega. Küsimus 17 Enamikule Euroopa maade valitsussektoritele on praegusel ajal iseloomulik: Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: riigivõlg avaliku sektori kulutuste tunduvalt suurem osakaal SKPs võrreldes 20. sajandi algusega negatiivne säästmine (ehk säästude kulutamine) riigieelarve puudujääk Kõik nimetatud. Küsimus 18 Suurim erinevus erasektori võlgnevuse ja avaliku sektori võlgnevuse vahel Valmis on asjaolu, et: Hinne 1,0 / 1,0
tõusufaasis. Küsimus 14 Riigivõlga võivad tüüpiliselt suurendada: Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: kauakestev majanduslangus maksude vähendamised, millega ei kaasne avaliku sektori kulude vähendamine liialt suured sõjalised kulutused sõjajärgne majanduse ülesehitamine Riigivõlg suureneb siis, kui valitsussektor võtab oma tegevuskulude katteks laenu, seejuures võib seda võtta nii välis kui kodumaistelt laenuandjatelt. Liialt suur riigivõlg võib põhjustada riigi valuuta usaldusväärsuse kaotust. Probleem seisneb ka selles, et riigivõlg esindab käesoleva põlvkonna laenu, kusjuures võlgade ja ka intressi tasumine jääb tulevaste põlvkondade kanda.
Progressiivne maks Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt Regressiivne maks Tulude kasvades, kahaneb maksukoormus. Eestis on 18% käibemaks. Kõik maksavad küll käibemaksu 18%, kuid selle osakaal võrreldes inimeste sissetulekuga on erinev. Eelarve puudujääk ja Võimalikud selgitused eelarvedefitsiidi riigivõlg õigustamiseks: - Riigivõlg ei ole nii suur, kui näib. - Eesti riigivõlg on %-na SKT-st väga väike, võrreldes enamuse üleminekuriikidega või isegi tööstusriikidega. 1999.a. oli see 4,7% SKT-st. - Majanduslanguse ajal võib eelarve puudujääk suurendada kogukulutusi ja seega ka SKT-d. See toimib siis, kui valitsus laenab ja kulutab raha,
· avaliku sektori kulutuste suurendamine, jättes maksutulud muutumata · maksutulude vähendamine · kasutatakse majanduse laiendamiseks · kogunõudlusjoon nihkub ülespoole · nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksutulude suurendamine Mis on riigieelarve? Riigi rahaline plaan, mis sisaldab tulusid ja kulusid Kui tööpuudus on kõrge, siis tuleb rakendada kitsendavat fiskaalpoliitikat? Õige/vale??? Mis on riigivõlg? Kogunenud eelarvedefitsiitide summa Mis on raha? Eriline kaup, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu proportsioonis, mis on määratud raha ostujõu ja kaupade väärtusega Keskpanga funktsioonid: raha emissioon ja raharingluse korraldamine riigi kulla ja valuutareservi hoidmine järelvalve kommertspankade majandustegevuse üle
See tähendab, et majanduskasvule järgneb majanduse aeglustumine ja langus ning languse järel omakorda majandustõus ja stabiliseerumine. Languse põhjuseid on alati mitu. Selleks võib olla ületootmine või ületarbimine, liigne laenamine, liiga suured riigivõlad, eelarvedefitsiidid jne. Riigi majanduspoliitika eesmärgid. Elustandardi kasv Täistööhõive tööealise elanikkonna hulgas Stabiilsed hinnad Madal inflatsioon Riigieelarve ja selle koostamine. Riigivõlg. Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha oma poliitika elluviimiseks. Riigi eelarvestrateegia koostamise eesmärk on jätkusuutlik eelarvepoliitika ning riigi areng. Riigivõlg: eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude summa. Maksusüsteemid ja nende olemus (proportsionaalne, progressiivne, regressiivne)
1.Miks puhkes Prantsusmaal revolutsioon? Kuninga toretsev elulaad nõuab üha rohkem kuulutusi. Tõestatakse makse, riigivõlg kaob. Majanduskriis Oli priiskav eluviis ja suured võlad. Vastuolud ühiskondlikes suhetes. Ühiskondlikud vastuolud: priviligeeritud seisus(vaimulikud, aadlikud) ei maksa makse. Tekkiv kodanlus soovib võrdseid poliitilisi õigusi. Valgustusfilosoofide mõju- propageeritakse võrdsust, loomulike õigusi, valitsuse kukutamist. Ameerika revolutsiooni mõju Absolutistlik valitsemisviis 2
President Jacob Zuma Sündinud 12. aprillil 1942 SKT SKT (ostujõu pariteedi alusel): $562.2 miljardit (2011) Tõusis 3,1% 2011 aastal SKT elaniku kohta (PPP): $11,100 (2011) Inflatsioon 5% (2011) 4,1% (2010) Töötuse määr Töötuse määr: 24,9% (2011) 50% elanikest alla vaesuspiiri Keskmine vanus : 25,3 aastat Riigi eelarve: Riigivõlg 34,1% SKP-st Tulud: $102.8 miljardit Kulud: $118.3 miljardit Riigi eelarve on defitsiidis. Eksport $104.5 miljardit (2011) Kasv aastaga 22% Kuld, teemandid, plaatinum, muud metallid, masinad ja seadmed Hiina, USA, Jaapan, India Import $102.6 miljardit (2011) Kasv aastaga 25% Masinad ja seadmed, kemikaalid, naftasaadused, teadustehnika ja toiduained Hiina, Saksamaa, USA, Saudi Araabia
Louis XVI Louis XVI ● 23. august 1754 – 21. jaanuar 1793 ● Päris kuningriigi oma vanaisalt Louis XV-lt ● 1770. aastal abiellus Marie Antoinette'ga ●Usklik, õiglane ja kohusetundlik, kuid otsustusvõimetu Ainus Prantsusmaa kuningas, keda on hukatud ● ● Louis XVI ei omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi ● Rahapuudus ning riigivõlg ● Oli sunnitud kokku kutsuma generaalstaadid ● Revolutsiooni alguseks loetakse Bastille' vallutamist ● 1789. aastal sunniti neid kolima Tuileries' lossi ● 1791. aastal üritavad nad põgeneda ● 1792. aastal kukutatakse monarhia ning kuninglik perekond viiakse Le Temple'i vanglasse ● Louis XVI mõisteti süüdi riigireetmise eest ● Kuningas hukati 1793. aasta jaanuaris Marie Antoinette ● 2. november 1755 – 16. oktoober 1793
SKT elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel on 6 700 USD. Inflatsioonimäär on kõrge, 10% ringis. Toidukaupade inflatsioon on 22%. Ligikaudu 20% Egiptuse rahvastikust elab ÜRO andmeil alla USD 1 päevas. Tööpuudus on Egiptuses viimase kümnendi vältel tõusnud. Ametlikult hinnatakse registreeritud töötuid 9,8% elanikkonnast. Ülikõrge tööpuudus – ca 50% - on kõrgharidusega noorte hulgas. Sissetuleku erinevused on märkimisväärsed. Egiptuse riigivõlg näitab kiiret kasvutrendi. Sisevõlg kasvas 2012/2013 eelarvesaasta jooksul 24% jõudes 1,5 triljoni EGP-ni (217 miljardit USD), see on 87,5% SKP-st. Välisvõlg suurenes 25%, jõudes 43 miljardi USD-ni. Eelarvedefitsiit 2012/13 eelarveaastal kasvas 240 miljardi EGP-ni (34,8 mrd USD), mis moodustab 14% SKP-st. Keskpanga valuutareservid: 13 miljardit USD Maailmapanga Ease of Doing Business indeks (2013): Egiptus asub 128. kohal 189 riigi seas.
Jaapani majandus Jaapan Pealinn: Tokyo Pindala: 377 835 km² Riigi keel: jaapani keel Rahvaarv: 126 659 700 Rahvastiku tihedus: 337 in/km2 Rahaühik: jeen (JPY) Keiser: Akihito SKT reaalne SKT per capita SKT ostujõu pariteet 0.2% (2012) $36,200 (2012) $4.525 trillion (2012) 0.8% (2011) $35,300 (2011) $4.516 trillion (2011) 4.5% (2010) $35,500 (2010) $4.551 trillion (2010) THI 0.1% (2012) 0.3% (2011) Riigivõlg 214.3% SKT st (2012) 205.5% SKT st (2011) Vaesus Populatsioon alla vaesusepiiri: 16% (2010) Töötusemäär 4.4% (2012) 4.6% (2011) Eksport $792.9 billion (2012) $787 billion (2011) Tarbekaubad: Mootorsõidukid 13,6%, raua ja terasetooted 5,5%, autoosad 4,6%, energiat genereerivad masinad 3,5%, plastmaterjalid 3,5% Partnerid: Hiina 19.7%, USA 15.5%, LõunaKorea 8%, Hong Kong 5.2%, Tai 4.6%
Louis XVI Mailis Tiirik 10s 06.11.2014 Louis XVI ● 23. august 1754 – 21. jaanuar 1793 ● Päris kuningriigi oma vanaisalt Louis XV-lt ● 1770. aastal abiellus Marie Antoinette'ga ●Usklik, õiglane ja kohusetundlik, kuid otsustusvõimetu Ainus Prantsusmaa kuningas, keda on hukatud ● ● Louis XVI ei omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi ● Rahapuudus ning riigivõlg ● Oli sunnitud kokku kutsuma generaalstaadid ● Revolutsiooni alguseks loetakse Bastille' vallutamist ● 1789. aastal sunniti neid kolima Tuileries' lossi ● 1791. aastal üritavad nad põgeneda ● 1792. aastal kukutatakse monarhia ning kuninglik perekond viiakse Le Temple'i vanglasse ● Louis XVI mõisteti süüdi riigireetmise eest ● Kuningas hukati 1793. aasta jaanuaris Marie Antoinette ● 2. november 1755 – 16. oktoober 1793
inflatsioonis 3,8%, Leedu Panga andmetel oli 2011. aasta inflatsioon 3,4%, suurima panuse sellesse andis toiduainete hinnatõus, samas tõusid palgad keskmiselt 2,5 %. Eelarve Majanduslangusest tingituna tegi Leedu valitsus 2009.a. aasta riigieelarve vastuvõtmisel ligi -15% kärpe avaliku sektori kulutustes. 2010. aasta jooksul kärped jätkusid, kuid sellest hoolimata osutus möödapääsmatuks riigi eelarvepuudujäägi katmine laenude abil. 2009.a lõpuks kasvas Leedu riigivõlg - 29,3%-ni SKPst, kogusummas 27 104,9 mln Leedu litti ja 2010 aasta tõi Leedu laenukoormusele veelgi lisa, riigivõlg ulatus aasta lõpuks 38,2% SKPst. 2011. aastal langes see 36,8% SKPst. Välisinvesteeringud Eurostati andmetel jäid 2009. a lõpuks portfelliinvesteeringud Leedus küll plusspoolele ulatudes 2,9% SKP mahust, kuid muud investeeringud näitasid -10,8% langust. Investeeringute maht 2010. a. oli 1,6 miljardit LTL, mis on 10 958 LTL elaniku kohta. 2011. a
15,6 15,5 15,4 15,3 15,2 15,1 15 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Riigieelarve kriteerium Liikmesriikidel võib tekkida poliitilisi raskusi eelarve tasakaalus hoidmisega, mille tõttu võib EURO osutuda nõrgaks valuutaks Riigieelarve arvestus toimub tekkepõhiselt, kuid paljudes riikides koostatakse eelarve kassapõhiselt Riigivõla kriteerium Kui riigivõlg ületab etteantud piire käivitub kohmakas seitsmeastmeline liigse eelarvedefitsiidi protseduur Kinnipidamine tähendab Euroopale vähem võlakoormust Lisaks nendele kriteeriumidele võtavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank euroalaga liituda sooviva riigi hindamisel arvesse ka turgude lõimumise tulemusi, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude ja muude hinnaindeksite arengut. Riigirahanduse stabiilsuse (eelarvepuudujäägi ja
vähenes -tegi tihedat koostööd USA-ga. Suurbritannia on jäägitult alati toetanud USA välispoliitikat (Külma sõja ajal, osalemine Lahesõjas 1991, Kosovo kriisis 1999, Iraagi okupeerimises) Majandus- suur import ja kapitali eksport,toodangunäitajate langus. 1963 ühinemine(EÜ)Euroopa Ühendusega ebaõnnestub Pr protesti tõttu. Prantsusmaa 1944-65 Pr saab endale ühe koha ÜRO Julgeolekunõukogus ja ühe okupatsioonitsooni ala Saksamaal ja ühe Austrias. Majandus- riigivõlg on tõusnud 300 %, tööstusideks langenud 20%, inflatsiooni kõrvaldamiseks viiakse läbi rahatähtede vahetus ja kehtestatakse kapitalimaks. Pr Panga, kindlustusfirmade,söekaevanduste ja energiallikate natsionaliseerimine. Riiklik rekonstruktsiooniprogramm. 1947-48 maj-kriis ületatakse USA laenude ja ERP-(Euroopa taastamise programm) vahendite abil, investeeringute suunamisega energetic- ja kaevandusettevõtetesse, Schumani plaani ja frangi devalveerimise kaudu.
kulutamine kujutab agregaatnõudluse kasvu ehk avaliku sektori kulude kasvu. Teiseks on otsene seos defitsiitide ja väärtpaberite turu vahel. Kui valitsus defitsiidi finantseerimiseks võlakohustusi müüb, siis langevad g väärtpaberite p hinnad jja tõusevad intressimäärad. Intressimäärade kasv tõrjub välja mõned erainvesteeringute projektid. 5. Miks teeb riigivõlg majandusteadlastele muret? Kas on seda kunagi vaja tagasi maksta? Millal tuleks väga suure tõenäosusega tagasi maksta ja millal on teoreetiliselt ka muid võimalusi? Defitsiidi katmiseks on kaks võimalust: välislaen ja siselaen. Juhul kui siselaenu andjaks on keskpank siis oleks laenuga opereerimine raha ühest taskust teise paigutamine. Välislaenuga on keerulisem. See tuleb suure tõenäosusega tagasi maksta.
Lemmikhobiks oli lukksepatöö. Astus abiellu Marie Antoinette ‘iga 15 aastaselt. Krooniti kuningaks 19 aastaselt. Oli kuningas aastatel 1774-1793 Proovis riiki reformida, kuid riigivõla tõttu polnud see võimalik. Louis XVI ja Marie Antoinette Abielu viis Prantsusmaa Seitsmeaastasesse sõtta. Esimene laps sündis alles 1778. Esimene troonipärija sündis 1781. Prantsuse revolutsiooni põhjused Suur riigivõlg. Kuninga otsustusvõimetus. Kuninga abieluprobleemid tulid välja. 1789. aasta kevadel ähvardas Prantsusmaad näljahäda. Rahvas hakkas mässama kõrge leivahinna vastu. Kuningas ei leppinud oma võimu vähendamisega. Prantsusmaa revolutsioon Kuningas ei leppinud oma võimu vähendamisega ja otsustas 1791. aastal Prantsusmaalt põgeneda. Septembris võeti konstitutsioon siiski vastu, kuid kuninga
Seega säilitab investeerija kontrolli investeeritud kapitali üle. Otsene välisinvesteering seisneb sageli firma filiaali loomises või mingi teise firma võtmises oma kontrolli alla. Portfelliinvesteeringud - Kui aga ei omata kontrollivat osalust siis on tegu portfelliinvesteeringuga välismaale. Portfelliinvesteeringuteks loetakse investeeringuid omandi- ja võlaväärtpaberitesse, juhul kui investori osalus jääb alla 20%. Riigivõlg - rahasumma, mis riik on võlgu võlausaldajatele. Riigivõlg tekib, kui riigil on vaja finantseerida eelarve defitsiiti Riigi välisvõlg - valitsuse kohustuste mõõdupuu, mis näitab kui palju valitsus peab lõpuks kaasatud kapitali eest koos intressidega maksma. 12) Rahvusvahelised organisatsioonid WTO – Maailma kaubandusorganisatsioon, tegeleb maailmakaubandusega. IMF – Rahvusvaheline Valuutafond, tegeleb maailmapangandusega. EL – Euroopa Liit, Majandus ja poliitilne ühendus. 27 liikmesriiki.
Kes oli ja mida tegi Louis XIV??? · Louis Neljateistkümnes sündis 5. Septembril 1638.Ta oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg. · on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas · päris trooni 4aastase lapsena · oli üsna lühike mees, talle meeldis kanda u.12cm kõrguseid punaseid kontskingi ja kõrget musta parukat. · Omas hulgaliselt armukesi · Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin(kuninganna armuke(Louisi ema)) · Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani(Riik see olen Mina), kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ka pisiasjad. · Ennast pidas ta Jumala poolt ametisse seatuks, seadusi andis ta välja ainuisikuliselt. Ükski minister ei tohtinud otsuseid lang...
Vastuolud ühiskonnas Revolutsiooni algus Saadikutevahelised vastuolud III seisuse esindajate lahkumine Versailles' st Rahva esindusorgan- Rahvuskogu Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks koguks Ühiskonna rahulolematus ja rahva poliitiline aktiivsus Rahva relvastumine ja kodanikukaitse Pariisis- rahvuskaart Bastille kindluse vallutamine Bastille kindluse vallutamine 14. juulil 1789 Louis XVI 1754-1793a Usklik, õiglane, kohusetundlik Sisepoliitika- riigivõlg Väärikas surm Prantsusmaa ümberkujundamine Monarhia-vastased väljaastumised Louis XVI(16), Asutav Kogu (seadused, rahvuskaart) Munitsipaalne revolutsioon (võimuorganid) Pariisi linnaomavalitsus - Pariisi kommuun. Asutav kogu: 9 juuli (põhiseadus). Revolutsionääride õigusi seisuslikud privileegid (AK) `'Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon'' Kirikumaad (r) Aadliseisus (k) Likvideeriti kõik vanad eesõigused
SOOME Soome on ELi kõige põhjapoolsem liikmesriik. Pindala 338 434,7 km2 Rahvastiku arv 2014 a lõpus 5 471 753 ELi liikmesriik alates 1. jaanuar 1995 Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999 Schengeni ala liige alates 25. märts 2001 SKP 2013 teenuste sektor (70,4%) tööstussektor (26,9%) põllu ja metsamajandus ning kalandus kokku (2,7%). Suurimad Soome ettevõtted on Nokia, Sampo Group, TeliaSonera, Neste Oil, Stora Enso, UPM, Fortum, Kesko, Kone, Wärtsilä, Metso, Outokumpu, YIT, Cargotec, Sanoma, Rautaruukki, Kemira, Tieto, Konecranes, Elisa Oyj ja Nokian Tyres. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli ja elektroonikatööstus ning metsa, tselluloosi ja paberitööstus. Soome peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Venemaa ja Saksamaa ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi. FISKAALPOLIITIKA Jäiga eelarvepoliitika...
Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Veel tänu Prantsusmaa ja Navarra kuningale täienes aadlike söögilaud vahuveini ja jäätisega. Aga mis oli negatiivset sellises valitsemises? ,, Riik see olen mina" Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Päikesekuninga soovide rahuldamisega suurenesid ka probleemid: kasvas riigivõlg, oli mitmeid näljahädasid, peeti pikki ning kurnavaid sõjakäike jne. Kuningas tegeles ,,meeleldi" ka riigiasjadega: nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud; andis välja, muutis või siis hoopis tühistas seadusi oma voli järgi; karistas ja andis armu ka ilma kohtupidamise ja süüdistuse esitamiseta. Missugune oli siis Louis XIV aeg? Siia sobiks ütlus, et: ,,Kõik märkavad ilu, keegi ei näe valu" (märgati, kui ilus ja tore kõik oli ,
kodanikele. Juhul kui Eestis oleks kaheparteisüsteem, siis erakonnad hakkasid võitlema inimeste häälte eest, kellel ei ole maailmavaade nii selgelt välja kujunenud. Mitmeparteisüsteemi puhul inimene saab valida kõige sobivama maailmavaate ja ei pea minema tsentrislikke parteide poole nagu oleks kaheparteisüsteemi korral. Teiseks Eestis kaheparteisüsteem muudaks erakonnad pillavamaks ja lubatakse rohkem kui reaalselt see võimalik oleks. Seda iseloomustab USA, kus on suurim riigivõlg maailmas, kuna kaheparteisüsteemi puhul on erakonnad häälte püüdmiseks lubanud enam ning hiljem jätkuv surve ka opositsiooni poolt muudab valitsuse priiskavamaks ja kulutakse rohkem raha kui oma võimuses. Kolmandaks Eestis mitmeparteisüsteem tagab ka vaadete paljususe, kuid see on ka kriitika mitmeparteisüsteemile, kuna valitsuse moodustamise ja selle edasise stabiilsuse muudab keeruliseks. Samas Eesti puhul see ka oli pärast taasiseseisvumist, kuid pärast 15 aastat on Eesti
Provintsides olid kuningavõimu kindlustajateks intendandid ning rahva meelsust jälgis suurearvuline salapolitsei. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg. Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Tuntud on LouisXIV aga kaunite kunstide toetajana ja kaitsjana ning on teada, et proovis ka ise luuletada ja kirjandust kirjutada, õppis tantsima balletti. Louis XIV valitsusaja lõpp ei olnud talle just kõige roosilisem kuna riigivõlg kasvas, mis tõi kaasa mitmeid näljahädasid, pikad ja kurnavad sõjakäigud. Ta ei surnud rahva poolt armastatuna, kuid siiski on tänaseks üks enim mäletatud ning austatud monarhe Prantsusmaal. Versailles Versailles Versailles Versaille´ õukond Kuningale ei meeldinud Pariisis. Seetõttu lasi ta ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis kogu oma õukonnaga. Lossis, mis Versailles'sse ehitati oli üle 2000
Liisbet Rosenthal 10b Swedbank’i vanemanalüütiku Maris Lauri sõnul aitavad paremad majandusarengud Eesti olulisematel eksportturgudel ka Eesti majandusel kosuda ning ekspordi ja investeeringute toel ootab pank selle aasta majanduskasvuks 1,5 protsenti. Maris Lauri sõnul on 57 aasta pärast Eestis töövõimeliste inimeste arv tänasega võrreldes ca 100 000 võrra väiksem. City24.ee statistikakeskkonna Spot kohaselt langesid üripindade pakkumiste põhised keskmised üürihinnad Eestis möödunud aastal 33 protsenti 2010. aasta esimestel nädalatel näitas äripindade keskmine pakkumiste põhine üürihind endiselt langustendentsi. Üürileandjad otsisid üürilevõtjaid rohkem kui 5300le äripinnale, mida oli 1600 pinna võrra rohkem kui möödunud aastal samal ajal Eesti Panga analüütikud pakuvad, et majanduskasv tuleb 2010. aastal 1,4 protsenti ning tööpuudus on kaks kuni neli prot...
Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Veel tänu Prantsusmaa ja Navarra kuningale täienes aadlike söögilaud vahuveini ja jäätisega. Aga mis oli negatiivset sellises valitsemises? ,, Riik see olen mina" Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Päikesekuninga soovide rahuldamisega suurenesid ka probleemid: kasvas riigivõlg, oli mitmeid näljahädasid, peeti pikki ning kurnavaid sõjakäike jne. Kuningas tegeles ,,meeleldi" ka riigiasjadega: nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud; andis välja, muutis või siis hoopis tühistas seadusi oma voli järgi; karistas ja andis armu ka. Kokkuvõtte Siia sobiks ütlus, et: ,,Kõik märkavad ilu, keegi ei näe valu" (märgati, kui ilus ja tore kõik oli , aga keegi ei pannudki tähele inimesi, kelle arvelt seda tehti). Kindel on, et see kuningas ei
KREEKA Sinu Nimi 0. klass Elukool Juhendaja: Sinu vanaema Põhiandmed Pealinn on Ateena. Riigikeeleks kreeka keel. Rahvaarv 11 325 900 inimest. Pindala 131,967 km². Parlamentaarne vabariik. Iseseisev alates 25. märts 1821. Rahaühik euro. Euroopa Liidu liikmesriik alates 1992. Lipp vapp Asukoht Asub KaguEuroopas Balkani poolsaarel, Euroopa ja Aasia vahel. Joonia ning Egeuse mere ääres. 37º58´N 23º43´E laiuskraadidel. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgi. Geoloogiline ehitus Kõrged mäed, mis koosnevad peamiselt liivakivist. Tekkisid 13 miljonit aastat tagasi. Rannajoon moodustab palju suuremaid ja väiksemaid lahtesid. 10 miljonit aastat tagasi rebenes Kreeta saar maa küljest lahti. Santorini saar on vulkaanilise tekkega. ...
c. Avaliku sektori kulutused: i. avaliku sektori tarbimiskulud, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele ii. riiklikud investeeringud, mis hõlmavad eelkõige infrastruktuuride rajamist (teedeehitus, koolid ja haiglad jms.) iii. valitsuse tulusiirded erasektorile (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.) iv. riigivõla intressid. Riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude (nii kodu-kui välismaiste) summa. 14. Kuidas leitakse netoeksport? Eksport – import 15. Mis on inflatsioon- ja languslõhe? a. Inflatsioonilõhe – Nõudlusinflatsioni teooria väidab, et kogunõudlus on suurem kui majanduse potentsiaalne kogutoodang SKP antud tasemel b
ankurvaluutaga, reservid) Argentiina seadis valuutakomitee sisse aastal 1991, et maha suruda hüperinflatsioon . See oli aga tekkinud sellest, et sealne valitsus armastas kulutada rohkem kui teenis ja puudujääv raha trükiti juurde. Argentiina ankurvaluutaks võeti Ameerika dollar. Peale valuutakomitee sisse seadmist algasid Argentiina jaoks head ajad, sest inflatsioon suruti maha. Tekkis siiski suur probleem, sest riigivõlg laenamisest oli suur, kuid valuutakomitee ei luba valitsusele laenata ega raha juurde trükkida. Suur Argentiina kriis algas 2001. aastal, kuid juba paar aastat varem algas Argentiina allakäik. Nimelt 1999 aastal devalveeris Brasiilia oma valuuta ning sellega vähenes Argentiinas eksport 28%. Riiki tabas majanduslangus. Peale ekspordi kannatas ka tööhõive ning toodangumaht. Lisaks vahetus valitsus tihti ning kadus ka poliitiline stabiilsus. Samal ajal kallines ka USA
Kuid miks üldse inimesed piirisituatsioonis muutuvad teistsugusteks? Arvatavasti toob surmaga silmitsi seismine kaasa adrenaliinitaseme järsu muutuse. See annab inimesele teada, et oht on läheduses ning tuleb hoida oma piip ja prillid. See võibki olla põhjuseks, miks mõned inimesed ennast päästavad teiste nimel. Nad mõtlevad ainult enda peale ega huvitu teistest. Vaadates tänapäeva Euroopa Liitu, siis seda on näha väga hästi riikide põhjal – Iirimaal ning Hispaanial oli tohutu riigivõlg, ning et sellest pääseda, veeretasid nad selle Kreekale edasi. Niimoodi käis tegelikult suur ringi veeretamine, kuid lõppude lõpuks jäi süüdlaseks Kreeka. Sellega said Hispaania ja Iirimaa oma süüst lahti ning tundsid ennast rõõmsalt, kuna nemad said rinnale koputada ja öelda, et meie oleme suurest võlast vabad. Õnneks on olemas ka inimesi, kes ei muutu piirisituatsioonis olles isekaks ja aitavad ka teiste piipusi ning prille üles korjata.
1. Miks vallandus revolutsioon Prantsusmaal (põhjused)? – Kuningas ei pööranud riigi asjadele tähelepanu, kuningakoja toretsev ja luksuslik elustiil halvendas kiirelt riigi majanduslikku olukorda. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse ja riigivõlg kasvas. 2. Millisteks seisusteks jagunes Prantsuse ühiskond? Iseloomusta iga seisust. – Vaimulikud, aadlikud, kolmas seisus: kõige suurem, lihtrahvas. 3. Miks kutsus Louis XVI kokku generaalstaadid? – Lootis, et nende abiga saab majanduskriisist lahti. 4. Millal ja millise sündmusega algas revolutsioon? – 1789. Aastal Bastille kindluse vallutamisega. 5. Too välja olulisemad ümberkorraldused 1789-1790. Aastatel? – Kaotati seisuslikud
Tütre nimeks sai Marie-Therese-Charlotte. Järgnevalt sündisid Louis-Joseph(1781), Louis-Charles(1785) ja Sophie- Bèatrix(1786). Marie pühendus oma laste kasvatamisele ja toetas heategevust. Louis XVI oli iseloomult usklik, õiglane ja kohusetundlik, armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd, kuid oli otsustusvõimetu ega omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi. Sisepoliitikas oli Louis XVI valitsuse peamiseks probleemiks järjest süvenev rahapuudus ja riigivõlg, milles süüdistati kuninganna luksuslikke eluviise. Marie Antoniette vastu propagandas oli ka tema Austria päritolu , väidetavalt truudusetus ja kaelakeeafäär. Louis XVI kaotas piinamise ja sinekuurid samuti vähendas ta õukonna kulutusi. 1789 aastal oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid. 14. juuli 1789 aastal vallutati Bastille` seda loetakse revulutsiooni alguseks. Revulutsiooni sündmustele andis ta ebakindlat vastupanu, kuid
35. Automaatsed stabilisaatorid – majandusmehhanismid, mis vähendavad majandustsükli mõju. Nad toovad kriisiperioodidel majandusse raha juurde ja eemaldavad seda inflatsiooniperioodidel. Automaatseteks nim. neid seetõttu, et nad hakkavad tööle ilma täiendava administratiivse sekkumiseta 36. Defitsiidiga finantseerimine – Defitsiidiga finantseerimine põhjustab riigivõla kasvu, kuna avalik sektor kulutab kaupadele ja teenustele rohkem, kui ta on makse kogunud. Riigivõlg võib olla sisemine või väline, olenevalt sellest, kas avalik sektor on laenanud raha kodumaistelt või välismaistelt rahaturgudelt. 37. Fiskaalpoliitika – Fiskaalpoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. 38. Kitsendav fiskaalpoliitika- on maksude või kulutuste muutmine eesmärgiga takistada inflatsiooni kiirenemist. 39
olukord riigis parananema 2009 aastast, tõustes 2011 aastaks kriisi eelsele tasemele(3,1%). Kreeka majanduslangus on olnud võrldlemisi stabiiln, kuid aeglustumist pole näha ning aastaks 2011 on majandus lanenud samale tasemele kus Island oli oma kõige madalamal hetkel (-6,9%). 16 Kui uurida edasi majanduskriisi mõju kahele riigile, siis järgmine erinevus seisneb majandusabi võtmises välisriikidelt ning laenude hulk. Jooniselt on näha mitut erinevust. Islandi riigivõlg oli kuni 2011 aastani 3,07 miljardit ning hakkas kasvama alles 2011 aastal 124,5 miljardini. Kreeka riigivõlg oli võrdlemisi stabiilselt 70 miljardit kuni 2007 aastani, mis tõusis 301 miljardini. Kõige järsem tõus toimus siiski 2009 aastal kui Kreeka riigivõlg ületas 500 miljardit, ning on siiani jätkanud kasvavas trendis, ulatudes 2012 aastal 583 miljardini. 17 16 Riigiprofiilid, Index Mundi (2013) Index Mundi kodulehekülg, URL(kasutatud jaanuar 2014) http://www.indexmundi
puudujäägi põhjustab äritsüklite langusfaas, siis on tegemist tsüklilise puudujäägiga. Majanduse tasakaalustamine: automaatsete stabilisaatorite kasutamine (progressivne tulumaks ja töötu abiraha; omab piduratavat jõudu, aga ei kõrvalda langust ega tõusu täielikult l5p35) ja diskreetne eelarve poliitika (nõuab sekkumist; maksude alandamine l5p39). Ehk fiskaalpoliitika võib olla automaatne ja diskreetne e situatsioonikohane. Riigivõlg: Riigivõlg tekib eelarvedefitsiidi akumuleerumise tagajärjel. Eelarvedefitsiit tekib kui valitsuse kulud ületavad valitsuse tulusid. Eelarvedefitsiidi finantseerimiseks võtavad riigid tavaliselt laenu. Laenuga kaasneb täiendav võlakoormus intressimaksete näol, mis võib omakorda viia riigivõla suurenemiseni. Riigivõlg võib jaguneda siseriiklikuks võlaks ja välisvõlaks. Riigivõlg võib kasvada: sõjad, majanduse langused, maksude alandamine. Suure
a majanduskriisini, välja arvatud 1980. a majandusseisaku ajal, edestas Kreeka majanduskasvus järjekindlalt enamikke Euroopa riike. Kreeka edu põhjuseks 2000. aastatel võib pidada soodsate laenude kättesaadavust, mis aitas püsimas hoida rekordilist tarbimist. 2009. a majanduslanguse ja ülemaailmse finantskriisi tõttu karmistusid aga laenutingimused ja üha suuremaks probleemiks sai kasvav eelarvepuudujääk. 2010. aastal tabas riiki võlakriis. 2012. aasta märtsiks oli Kreeka riigivõlg umbes 370 miljardit eurot.Töötuse määr oli 2010. aasta seisuga 12%, 2012. aasta alguses 21,7% ja tõusis 2013. aasta jaanuaris 27,2%-ni. Majanduse maht vähenes 2,3% aastal 2009, 3,5% aastal 2010 ja 6,0% aastal 2011. Kreeka on peamine Euroopa Liidu abisaaja. Et taastada Kreeka majanduse jätkusuutlikkus ning tagada Kreeka ja selle läbi kogu euroala finantsstabiilsus, kohustatakse Euroopa riike kokku panema suuri abipakette Kreeka toetuseks
● Kreekas elab 2011. aasta rahvaloenduse järgi 10 787 690 inimest. ● Ametlikuks riigikeeleks on kreeka keel. ● Riigi keskmine rahvastiku tihedus on 81,7 inimest ruutkilomeetri kohta. ● Kreeka iive on väike või nullilähedane ning rahvastik vananeb Majandus ● Kreeka on kapitalistliku majandusega Euroopa riik. ● 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Kreeka drahmi. ● 2010. aastal tabas riiki võlakriis. 2012. aasta märtsiks oli Kreeka riigivõlg umbes 370 miljardit eurot. ● Töötuse määr oli 2010. aasta seisuga 12%, 2012. aasta alguses 21,7% ja tõusis 2013. aasta jaanuaris 27,2%-ni. ● Kreeka on peamine Euroopa Liidu abisaaja. Põllumajandus ● 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu. ● Põllumajandus on koondunud Tessaalia tasandikele, Makedooniasse ja Traakiasse. ● Kreeka on oluline oliiviõli, puuvilla- ja tubakatootja. ● Väga paljusid puu- ja köögivilju eksporditakse Euroopa Liitu.
tasakaalu: kui sissetulekud ja väljaminekud on võrdsed, on eelarve tasakaalus; kui sissetulekud ületavad väljaminekuid, on eelarve ülejäägiga; kui väljaminekud ületavad sissetulekuid, siis on eelarve puudujäägiga. Kui valitsus otsustab suurendada oma kulutusi, saab ta neid finantseerida kolmel viisil: emiteerides raha; maksustades erasektorit; laenates raha (finantseerimine defitsiidiga). Kasutades viimast, võib riigil tekkida riigivõlg (s.o. akumuleerunud defitsiitide summa). Riigivõlg võib olla: 1. sisemine kui avalik sektor laenab raha kodumaistelt rahaturgudelt; 2. väline kui ta teeb seda välismaistelt rahaturgudelt (välisvõlg). Kui suur riigivõlg on probleem? Oluline on see, mis otstarbel võlg on võetud. : - kui raha on laenatud tootlikuks investeeringuks, siis on see rohkem vastuvõetav; - kui raha on laenatud jooksvateks palgakuludeks või sotsiaalabiks, ei peeta seda heaks otstarbeks
kaks tütart. Iseloomult oli Louis XVI usklik, õiglane ja kohusetundlik, armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd, kuid otsustusvõimetu ega omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi. 6. veebruaril 1778 sõlmis Prantsusmaa liidu USA-ga ja toetas viimast sõjas Suurbritannia vastu, kuid ei saavutanud midagi peale uute võlgade. Sisepoliitikas oli Louis XVI valitsuse peamiseks probleemiks järjest süvenev rahapuudus ja riigivõlg, milles süüdistati kuninganna luksuslikku eluviisi. Marie Antoinette'i vastases propagandas kasutati ära ka tema Austria päritolu, väidetavat truudusetust (mis oleks andnud ettekäände Louis XVI poegade kõrvaldamiseks troonijärglusest tema noorema venna kasuks) ja kaelakeeafääri. Louis XVI kaotas piinamise ja sinekuurid, samuti vähendas ta õukonna kulutusi. Ulatuslikumad reformid nurjusid aadli ja kohalike parlamentide vastuseisu tõttu. 1789 oli Louis XVI
See süvendas aga rahapuudust, mille tagajärjel valitsus suurendas makse ja vähendas töötute abirahasid. Samuti ei makstud toetust neile, kes seda valitsuse meelet ei vajanud. Nendes tingimustes suurenes kommunistide mõju, kuid mõlemas riigis pidas eraomandile rajatud ühiskondlik kord ja liberaal-demokraatlik reziim vastu, vaatamata sellele, et valtsus pidi muutma majanduspoliitikat. Mõlemas riigis loobuti rahaühiku kullastandardist ning raha devalveeriti. Suurendati makse, kasvas ka riigivõlg. Inglismaal võeti vastu seadus, millega kõik ta nn valged kolooniad said iseseisvuse. Seejuures toimus Inglsmaal mõningane nihe paremale. Võimule tuli konservatvide valitsus. Prantsusmaal toimus nihe vasakule. Valitsuse eesotsas oli radkaalist sotsialist. Prantsusmaa oli 1934-1936 tunduvalt teravamas poliitilises kriisis, kui Inglismaa. Prantsusmaal jätkus 1934. aastal majanduskriis.Streigid sundisid ettevõtjaid tõstma palku nng
· Suhete pingestumine NSV Liiduga · Iraani probleem · Lähis-Ida probleemi lahendamise algus Camp David Ronald Reagan (1981-1989) · Vabariiklane, asepresidendiks G. Bush, vanim mees presidendina, lahutatud, filminäitleja minevikus · Majanduspoliitika maksude kärpimine + inflatsiooni pidurdumine + sotsiaalsete programmide kärpimine (,,reaganoomika") · Suurimad rahvaaegsed relvastusprogrammid USA ajaloos - riigivõlg kasvas · ,,Tähesõdade programm" · Suhete paranemise algus NSV Liiduga J. F. Kennedy (1961-1963) · Demokraat, katoliiklane, iirlane, multimiljonäri poeg · New Frontier uus rajajoon, milleni lubas rahva viia · Rahvuslik koguprodukti kiire kasv suurim buum USA ajaloos maksupoliitika (vähendati makse) inflatsioon · 22. Nov. 1963 mõrvati · Asepresident Lyndon B. Johanson presidendiks · Jätkas ja süvendas Kennedy poliitikat · Great Society suur ühiskond
teravnesid vastuolud emamaa ja kolonistide vahel. · Sõja lõppedes ei viidud Briti vägesid Ameerikast ära, vaid u 10 000 sõdurit majutati elanikkonna juurde. 1765.a parlamendi aktiga kehtestati majutamise ja ülalpidamise kohustus. · Inglased keelasid kolonistidel asustada prantslastelt vallutatud läänepoolseid alasid. · 7-aastane sõda oli põhjustanud Inglismaale suuri kulutusi: kolooniate kaitsekulutused olid neljakordistunud ja Inglismaa riigivõlg kahekordistunud. Nende arvates pidid asumaas osalema kulude katmisel tasudes makse. · Uuendati suhkruseadust (1746): asumaadel keelati tuua suhkrut Hispaania ja Prantsusmaa Lääne-Indiast; kohustati ostma Inglismaa valdustest.Keelu täitmist hakati rangelt kontrollima. Vastupanu koondus Bostonisse Massachusettsis. Kolooniad leidsid, et pole õigust maksustada, sest neil pole parlamendis esindust. 2 · 1765
Maks võib olla täielikult siirdatud tarbijale või siis on osa maksukoormusest ka müüjal. Nt aktsiisimäärad maksab kinni täies mahus tarbija. Samas ravimite puhul on tarbija kanda omaosalus, mis sõltub erinevatest kriteeriumitest. 29. Mida tähendab eelarve defitsiit ja kuidas seda mõõdetakse? Eelarve defitsiit ehk eelarve puudujääk on olukord, kus eelarve kulud ületavad tulusid. EAD = valitsuse kulud – valitsuse tulud 30. Mida tähendab riigivõlg ja kuidas seda mõõdetakse? Riigivõlg on eelarve defitsiidi katmiseks võetud laen. Paljudel riikidel moodustab riigivõlg tähelepanuväärse osa sisemajanduse kogutoodangust. Riigivõla tekkepõhjused: • Erakorralised põhjused – looduskatastroofid, sõjad • Majanduse tsükliliste languste tõttu võlakoormuse suurenemine, et säilitada senist heaolutaset • Maksude alandamine, millega ei kaasne valitsuskulude vähendamist Mõõdetakse protsendina SKP-st
208 free market piiranguteta ehk vaba turg 209 free market vabaturg 210 free trade vabakaubandus 211 frozen debt külmutatud võlg 212 gain kasu saama 213 genuine product ehtne toode 214 gift loan intressita laen 215 gold bar kullakang 216 government debt riigivõlg 217 grade sort, kvaliteet 218 grant abiraha 219 gross domestic product (GDP) sisemajanduse kogutoodang 220 gross margin kasumimarginaal 221 gross profit brutokasum 222 growth kasv, areng 223 growth deposit kasvuhoius 224 head office peakontor 225 help wanted vajatakse töötajaid
sotsialistlikeks Mosambiik, Angola RahvaVabariigid. '75 ka Helsingi tippkohtumine, '79 Vietnam tungib Kambodasse ja '79 NL Afganistani. 1980 Carter kaotas valimistel, võimule vabariiklane Reagan, asepresidendiks Bush. Reagani muudatused: 1. Monetarism majanduspoliitikas 2. Inflatsiooni pidurdamine 3. Piiras sotsabi programme 1983 Alustas uut relvaprogrammidega, mille tõttu USA muutus riiklikuks võlgnikuks, Reagani ajal suurenes riigivõlg 3X. 1984 Majanduslangus pidurdus, Reagan oli edukas nii sise- kui välispoliitikas. NLga hakkasid suhted jahenema. Eriti halvad olid suhted '84, kus seiskusid kõik NLga relvastuse vähendamise üle peetavad kõnelused. 1984 Reagan jälle võitis 1988 Bush tuli võimule 1991 Lahesõda Bush jätkas välispoliitikas vana joont. 1992 Võitis demokraat Clinton, väga edukas majanduspoliitika. Märksõna nr
suurendamisega, sest kuningakassat oli ju vaja millegagi täita ning 1649.a puhkes suur mäss, mille kardinal maha surus. Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Tuntud on ta aga kaunite kunstide toetajana ja kaitsjana ning on teada, et proovis ka ise luuletada ja kirjandust kirjutada, õppis tantsima balletti ning muidki asju. Hoolimata sellest, et Louis XIV valitsusaja lõpp ei olnud talle just kõige roosilisem kuna riigivõlg kasvas, oli mitmeid näljahädasid, pikad ja kurnavad sõjakäigud, kaasaarvatud ka Ameerika koloniseerimine. Ta oli oma elu jooksul suutnud siiski luua nii tugeva ja tsentraliseeritud riigi, et kellelgi ei tulnud mõttesse teda kukutada . Ilmselt oli Louis XIV see, kes pani aluse monarhia hävingule ning istutas probleemid, millega Louis XV enam toime tulla ei suuda. Ta ei surnud küll rahva poolt armastatuna, ent ometi on ta tänaseks üks enim mäletatud ja
Kontseptsioonid: Täiendhüvis Hüvis, mille hinna tõus vähendab teise hüviste tarbimist. Näide: Kütuse hinna tõusuga hakatakse vähem mootorsõidukeid liikluses kasutama. Normaalhüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Näide: Luksuskaubad Inferioorne hüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb. Näide: Enam ei osteta odavamaid vorsti, juustusorte. Mastaabisääst Keskmine tootmistulu alanemine suurtootmise tagajärjel (tootmismahu kasvades tooteühiku keskmine kulu alaneb) Alternatiivkulu Ressursi parimast alternatiivsest kasutamisest loobumise hind. Näiteks: on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitteelastne nõudlus Hinna tõustes inimesed ei vähenda tarbimist Näide: Südamerohud südamehaigele Piirkulu Piirkulu on täiendava toote...
TÕRVA GÜMNAASIUM Referaat EL SALVADOR Majandus Autor: Kristin Laas Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 Majandus............................................................................................... ....4 Majanduse arengu näitajad.......................................................................5 SKT näitajad ........................................................................................ ......6 Import, eksport ja kaubanduspartnerid....................................................7 Energeetika................................................................................... ............7 Inimarengu indeks..................................................................
2. Pikaajalisemate positiivsete arengute kindlustamiseks on seatud nõuded ka liikmesriikide pikaajaliste valitsuse võlakirjade intressimääradele. See näitaja ei tohi ühe aasta jooksul enne EMUga liitumist ületada kolme kõige madalama intressimääraga liikmesriigi vastavat keskmist näitajat rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. 3. Liikmesriigi eelarvedefitsiit ei tohi olla suurem 3% sisemaisest kogutoodangust (SKT) ning avaliku sektori võlgnevus (st riigivõlg ja kohalike omavalitsuste võlgnevus kokku) ei tohi olla suurem kui 60% SKTst 4. EMU liikmesriigi valuutakurss peab olema enne liitumist stabiilne. Kaks aastat enne liitumist peab liikmesriik suutma hoida fikseeritud kurssi oma valuuta ja euro vahel. Euroalaga liitunud riigid. Euroopa Liiduga liitunud 27 riigist on euroalaga liitunud 16 riiki. Euroala moodustavad ELi liikmesriigid, kes on kasutusele võtnud euro.
Suurbritannia rahvusvaheline majanduslik ja poliitiline maine nii rängalt kahjustada, et ta väljas sõjas nõrgemana kui kui sõtta minnes. Esimene maailmasõda (1914-1918) andis Suurbritannia majandusele nii suure löögi, et arvatakse, et sõja käigus kaotati ligikaudu veerand oma jõukusest. Sõjas sai surma või haavata kokku ligikaudu kaks ja pool miljoni inimest ning sõjakulutused ületasid 11 miljardit naelsterlingit. Kasvas riigivõlg ja Suurbritannia vajas USA majandusabi, muutes Suurbritannia USA-st majanduslikult sõltuvaks. Võlg sõja lõpuks USA-le oli 850 miljonit naelsterlingit. Tööstuse areng pidurdus kui välja arvata sõjatööstus ja suurettevõtted saavutasid monopoliseisundi, dikteerides kogu turgu. Pärast Esimest maailmasõda pöördus Suurbritannia tööstus taas tõusule, kuid erinevalt enamikest teistest riikidest toimus see aeglaselt ja pideva tagasilangusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
